Your SlideShare is downloading. ×
Tallinna tk gymnaasium_28.10.10_v
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Introducing the official SlideShare app

Stunning, full-screen experience for iPhone and Android

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Tallinna tk gymnaasium_28.10.10_v

440
views

Published on

Published in: Education

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
440
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Varje Tipp, metoodik-haridustehnoloog 28.11.2010 PÄRNU
  • 2. 2 E-ÕPE koondab enda alla nii  veebipõhist õpet  arvutipõhist õpet  virtuaalseid õpperuume  elektroonset kommunikatsiooni  virtuaalseid koostöövõimalusi  ...
  • 3. E-õppe võimalused 3
  • 4. 4 Täielikult veebipõhine õpe Kogu kursuse õppeprotsess (sisu edastamine, info levitamine, suhtlemine, õppijate hindamine, tagasiside) toimub veebipõhiselt, auditoorseid kohtumisi ei ole. Näide: E-kursus Grupitöö tarkvara http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/grupitoo
  • 5. 5 Osaliselt veebipõhine õpe  kursuse õppeprotsess toimub veebipõhiselt, kuid kursuse jooksul toimub ka auditoorseid seminare või praktikume
  • 6. 6 Auditoorne õpe veebipõhise toega  kursuse õppeprotsess toimub auditoorselt, regulaarselt toimuvad auditoorsed loengud, mis moodustavad üle 25 % kogu õppetöö mahust  kursuse veebipõhist õpikeskkonda kasutatakse näiteks õppe- ja juhendmaterjalide kättesaadavaks tegemiseks, kodutööde esitamiseks vm.
  • 7. 7 E-õpet kasutatakse  kursuse õppematerjalide esitamiseks, kusjuures materjalid võivad sisaldada teksti, fotosid, videot ja audiot;  õppijate ja õpetajate vaheliseks ning õppijate omavaheliseks suhtlemiseks foorumi, postkasti, jututoa või sotsiaalse tarkvara vahendusel;  õppimise hõlbustamiseks, kasutades otsingusüsteeme, sõnastikke, fotode andmebaase, viiteid veebis leiduvatele materjalidele;  õppijate hindamiseks (testid ja ülesanded);  kursuse administreerimiseks (õppijate ning õpitulemuste haldamine, statistika õppijate tegevuse kohta);  tagasisideks (elektroonilised küsitlused, foorumid).
  • 8. Sotsiaalne tarkvara  Mõiste „Sotsiaalne tarkvara” võttis kasutusele Clay Shirky 2002. aastal ja defineeris seda kui tarkvara, mis võimaldab grupitööd, luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste tekkimiseks. 8
  • 9. 9 E-õppe rakendamine eeldab  vajalikku tehnilist baasi, internetiühendust;  koolitajate ja koolitatavate valmisolekut;  veebipõhiseid õppematerjale (doc, rtf, pdf, ppt, html, jpg, jt...)  strateegiat
  • 10. Rakendatavad meetodid e-õppes  Aktiivõpe  Probleemipõhine õpe  Projektõpe  Rollimängud ja simulatsioonid  Rühmatöö ja arutelud  Õpikommuunid ja kogukonnad  Virtuaalne portfoolio  Jpm… 10
  • 11. Aktiivõpe  Tegevuse sisu määratud osaleja poolt  Sotsiaalsete oskuste omandamine osaleja aktiivsuse tulem  Protsess ei ole ette planeeritud  Juhendaja kui vaatleja ja suunaja 11
  • 12. Probleemipõhine õpe  Osaleja on iseseisev ja aktiivne  Situatsioon reaaleluline  Õigeid otsuseid mitu  Õppimine kui koostöö  Õpikeskkonna mitmekesisus  Juhendaja kui vaatleja ja suunaja 12
  • 13. Projektõpe  Pikaajaline õpiotstarbeline tegevus  Meeskonnatöö eeldus  Tegevused osalejatekesksed  Ülesanded reaalelulised  Juhendaja kui vaatleja ja suunaja 13
  • 14. Rollimängud ja simulatsioonid  Väljamõeldu simuleerimine  Reaalelulise sündmuse modelleerimine  Veebi- või programmipõhisena: võitlusele orienteeritud suhtlusele orienteeritud 14
  • 15. Rühmatööd ja arutelud  Suurema ülesande jagamine väiksemateks alaülesanneteks  Osalejatevaheline koostöö  Tegevuse kooskõlastatus  Ühine töö vormistamine 15
  • 16. Õpikommuunid ja -kogukonnad  Sama huvialaga õppijad  Osalejad erineva taustaga  Aktiivne osalemine vajalik  Kultuuridevaheline suhtlemine  Sotsiaalne õppimine 16
  • 17. Portfoolio  Tööde kogum  Portfoolio võib olla: töömapp näidismapp arengumapp esindusmapp temaatiline mapp … 17
  • 18. 21. sajandi ÕPETAJA ROLL  Sisult ja meetoditelt mitmekesise õpetuse kavandaja;  õppimise juhtija ja nõustaja;  Valikute pakkuja;  Oskuste vahendaja;  Tegevuse väärtustaja, motiveerija ja hindaja;  EESKUJU
  • 19. Õpetuse erinevad mudelid kogemus teadmine ÕPETAJA on peamiselt õpiku, milles sisaldub nii omandatav kogemus kui ka teadmine, vahendaja ja õpilase ülesanne on see omandada ning kontrollimisel vastata.
  • 20. Õpetuse erinevad mudelid kogemus teadmine Teine mudel on juba aktiivsem kui esimene, mis erineb esimesest õpilase aktiivsema rolli ja tagasiside poolest.
  • 21. Õpetuse erinevad mudelid Ettekande koostas: Varje Tipp kogemus teadmine Kolmandas mudelis on toimunud suur muutus, koostöös nii õpilane kui õpetaja pöörduvad vahetult informatsiooniallikate poole ja loovad õpetuse. Õppimise ja õpetamise käigus saavad mõlemad osapooled uut kogemust ja teadmist.
  • 22. ”Mittetulundusühenduste baaskoolitus”
  • 23. E-ÕPPEMATERJAL - ÕPIOBJEKT  2000 — David Wiley: väikesed komponendid, mida võib uuesti kasutada erinevates õppekontekstides ja neil on õpetuslik väärtus  2002 — IEEE LOM: iga digitaalne või mittedigitaalne olem, mida saab kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses
  • 24. ÕPIOBJEKT  Lähtuvalt õpiobjekti õpieesmärkidest võib õpiobjekt ülesehituselt, kujunduselt ja sisult olla väga erinev.  Näiteks võib olla õpiobjekt testide kogumik, õppefilm, hüpertekst koos illustratsioonidega, simulatsioonid jpm.
  • 25. ÕPIOBJEKTIDE OMADUSED  Kättesaadavus (accessibility) — õpiobjekt on kättesaadav ja kasutatav tavakasutaja vahenditega (üldjuhul brauseriga)  Koostalitlusvõime (interoperability) — õpiobjekti saab integreerida erinevatesse õpikeskkondadesse  Kohandatavus (adaptability) — õpiobjekti on võimalik muuta?  Taaskasutatavus (reusability) — õpiobjekt saab kasutada erinevates kontekstides, erinevate õppijatega, erinevates keskkondades  Kestvus (durability) — õpiobjekt elab üle platvormiuuendused  Granulaarsus (granularity) — õpiobjekti on võimalik lahutada väiksemateks osadeks või liita mitu õpiobjekti üheks suuremaks
  • 26. ELEKTROONNE ÕPPEMATERJAL Erinevatest väiksematest õpiobjektidestErinevatest väiksematest õpiobjektidest koosnev interaktiivne tervikmaterjal veebiskoosnev interaktiivne tervikmaterjal veebis, kus on kasutatud teksti, pilte, videot, helifaile, animatsioone, teste jms ning mida saab kasutada õppe eesmärgil. STAATILISED DÜNAAMILISED Näiteks sisupaketid eXe Näiteks Wikid, CMSimple
  • 27. Elektroonsete õppematerjalide loomisega seotud küsimused  Millist hariduslikku probleemi üritatakse lahendada?  Kuidas integreerida erinevaid õpiobjekte?  Mis eesmärgil on elektroonne õppematerjal luuakse?  Millised on võimalused (kasutamiseks ja loomiseks)?  Mis eesmärgil missugust multimeediumi liiki kasutada ja kuidas erinevaid meediumi liike omavahel kombineerida?
  • 28. Mida tuleks jälgida e-õppematerjaliMida tuleks jälgida e-õppematerjali luuesluues  Terviklikkust (koosneb ühest teemast, peatükist);  Kvaliteeti;  Bloomi taksonoomia erinevaid tasandeid;  Mitmekülgsust;  Metaandmed, folksonoomilised märksõnad, TAGid…(kuidas materjali kergesti leida?)  Kergesti muudetav
  • 29. 8 õppimissündmuse mudel (learning event) Belgias, Liege Ülikoolis välja töötatud.  http://www.labset.net/media/prod/8LEM.pdf
  • 30. 1. Imiteerimine, jäljendamine  Väga palju õpitakse vaatluse ja imiteerimise teel (ka alateadlikult).  Õpetaja ülesandeks on luua või leida mudelid.  Näited: käekiri, näidistöö
  • 31. 2. Vastuvõtmine, ülekandmine  Õppimine toimub palju läbi suhtlemise, võttes vastu erinevaid sõnumeid.  Õpetaja ülesandeks on varustada õpilasi sobiva infoga.  Näited: õpikud, loengud, videod
  • 32. 3. Harjutamine, juhendamine  On tegevusi, mida peab harjutama, et need omandada.  Õpetaja ülesandeks on julgustada ja suunata õpilasi harjutama.  Näited: tantsimine, kordamisharjutused
  • 33. 4. Uurimine, talletamine  Uurimine tähendab, et õpilane on aktiivne tegutseja, kes otsib ja leiab.  Õpetaja ülesanne on vajadusel juhendada.  Näited: entsüklopeediate kasutamine, intervjuud
  • 34. 5. Katsetamine  Katsetamine toimub enamasti mingi hüpoteesi kinnitamiseks või ümberlükkamiseks.  Õpetaja ülesandeks on luua sobiv keskkond.  Näited: taime istutamine, programmeerimine
  • 35. 6. Loomine  Inimesed õpivad midagi uut luues (uut nende jaoks mitte inimkonna jaoks).  Õpetaja ülesanne on olla toetaja.  Näited: pildi maalimine, jutu kirjutamine
  • 36. 7. Enese-reflektsioon  Õpilane ise hindab, analüüsib ja reguleerib kognitiivseid protsesse enne, pärast või sündmuse toimumise hetkel.  Õpetaja aitab mõista ja interpreteerida.  Näited: koolis vähe kasutusel
  • 37. 8. Arutlemine, debatt  Õppimine toimub läbi suhtlemise.  Õpetaja ülesandeks on “elustada” diskussiooni.  Näited: debatt, foorumid
  • 38. Muutused õppeprotsessis Traditsiooniline  Vaatled  Imiteerid  Rakendad Uus lähenemine  Uurid  Lood  Katsetad  Arutled Fernand Mesdom
  • 39. Parem kehv plaan, kui plaanitu sebimine. Paul Keres
  • 40. Eesmärk Kooli meeskonnaga paika panna eesmärk!
  • 41. Sissejuhatus IKT arengukava loomise ettevalmistamisel tuleks tähelepanu pöörata järgmistele küsimustele:  Milleks on meie koolile vaja IKT-d?  Mida võib see pakkuda meie õpetajatele ja õpilastele?  Kuidas võiks see kooli juhtimist administreerimist parandada?  Kuidas võiks see mõjuda kooli suhetele välismaailmaga? IKT arengukava peab olema kooskõlas kõigi teisteIKT arengukava peab olema kooskõlas kõigi teiste arengutega koolis!arengutega koolis!
  • 42. 1. Koosta ülevaade olukorrast koolis  Millist riist- ja tarkvara koolis kasutatakse?  millisel tasemel ja mis eesmärgil seda kasutatakse?  sobivate ruumide ja infrastruktuuri olemasolu;  koolitusvajadus;  personali hulk, kes on arvutitega tuttavad;  milline on nende arvutikasutuse tase;  õpetajate soov ja valmidus IKT-d oma töösse kaasata;
  • 43. 1. Koosta ülevaade olukorrast koolis  soov ja valmidus osaleda koolitustel;  erivajadused;  sobivad koolitusprogrammid.
  • 44. 2. Eeltöö kava loomisele IKT arengu planeerimine on protsess:IKT arengu planeerimine on protsess:  Kooli keskkond;  õpilaste vajadused;  õppekava ja muud eesmärgid;  õpetaja huvi ja kogemused;  koolitusvajadus jne…
  • 45. 3. Eeltöö kava loomisele  Kuidas integreerida IKT-d kooli õppekavasse?  Kas kool nõustub sellega, et IKT integreerimine võib parandada õppimist ja õpetamist?  Kas kooli poolt valitud tee on fokusseeritud uute oskuste arendamisele?  Mõelge, kuidas IT võib õpilaste õpitulemusi parandada. Milline on erinevus IKT abil õppimise puhul?  Leidke vahendid arengukava elluviimise jälgimiseks ja hindamiseks.  Mõelge, kuidas IKT-d saab sobivalt integreerida erinevatesse õppekava osadesse.
  • 46. 4. Hindamine Arvesse peab võtma järgmisi punkte:Arvesse peab võtma järgmisi punkte:  Kes ja millal annab arengukava elluviimisele hinnangu?  Hindamisprotsess peab olema pidev ja dünaamiline, võimaldades kava muuta kui vaja.  Kui sageli toimunud areng üle vaadatakse?
  • 47. 5. Valmistage ette tegevuskava See peab sisaldama järgmisi punkte:See peab sisaldama järgmisi punkte:  Tehnoloogia roll koolis;  tase mille õpilased saavutavad;  milliste vahenditega jagatakse instruktsioone;  seosed muu ühiskonnaga;  võrdsed võimalused IKT-le juurdepääsuks;  IKT roll õppekavas;  pidev personalikoolitus.
  • 48. 6. Erivajadused Erivajadusi tuleks tõlgendada võimalikult laialt,Erivajadusi tuleks tõlgendada võimalikult laialt, näiteks:näiteks:  füüsilise puudega lapsed;  vaimse puudega lapsed;  kuulmis- või nägemishäirega lapsed;  sotsiaalsete, emotsionaalsete või käitumishäiretega lapsed;  reisivad lapsed;  sporti tegevad lapsed;  kohalikku keelt mitte kõnelevad lapsed;  õppimis- või keele probleemidega lapsed;  andekad lapsed jne…
  • 49. 6. Erivajadused Mõned lisa tark- ja riistvarakategooriad,Mõned lisa tark- ja riistvarakategooriad, mille muretsemist võiks kaaludamille muretsemist võiks kaaluda erivajadustega laste tarbeks:erivajadustega laste tarbeks:  suuremad monitorid;  spetsiaalsed arvuti juhtimise seadmed;  spetsiaalsed printerid ja skännerid;  abistav hariduslik tarkvara jne...
  • 50. 7. Välja töötada infojuhi/ haridustehnoloogi (IKT arengut juhtiva õpetaja) roll Üldjoontes peaks see sisaldama järgmisi punkte:Üldjoontes peaks see sisaldama järgmisi punkte:  koordineerida IKT arengukava loomist ja valmimist;  organiseerida koolitusi;  arendada strateegiaid IKT integreerimiseks erinevates õppekava osades;  suhelda kooli juhtkonnaga ja nõustada administratsiooni IKT alal;  IKT kasutamise hindamine;  arvutisüsteemi hoolduse ja arengu vahendite planeerimine.
  • 51. 8. Eesmärgid peaksid sisaldama Tuleb välja selgitada, kus IKT integreerimineTuleb välja selgitada, kus IKT integreerimine võimalik on.võimalik on.  Ära tunda alad, kus integreerimine ei ole teostatav;  Sobiva infrastruktuuri valimine;  Muretseda riistvara hulk ja kvaliteet;  Tarkvara ostmiseks vajalik protsent eelarvest;  Tarkvara evalveerimine;  Koolituse tase, mis on vajalik ja saavutatav;  Valdkonnad, millele õpetajakoolitus peaks keskenduma;  Riistvara paigutus;  Sobiva tarkvara olemasolu ja juurdepääs sellele.
  • 52. 9. Eelarve Piiratud eelarve tingimustes tulebPiiratud eelarve tingimustes tuleb arvestada varusid:arvestada varusid:  IKT lisaseadmete ja tarkvara ostmiseks, arenduseks ja hoolduseks.
  • 53. 9. Eelarve Arvesse tuleb võtta ka seda:Arvesse tuleb võtta ka seda:  Kas personal on teadlik riist- ja tarkvara ostmisel kehtivatest seadustest ja reeglitest?  Kui palju maksab riist- ja tarkvara ning millised on kulutused selle hooldamisele ja parandamisele?  Milline on miinimum riistvara spetsifikatsioon, mis rahuldab vajadusi ja finantsiliselt sobiv?  Kas eelarves on arvestatud kindlustust?  Millised on edasised finantsplaanid- kohalikud fondid?
  • 54. 10. Tervis ja ohutus Juhtkond ja personal peavad olemaJuhtkond ja personal peavad olema teadlikud tervishoiu ja ohutusnõuetestteadlikud tervishoiu ja ohutusnõuetest IKT-ga töötamisel ning tagama nendestIKT-ga töötamisel ning tagama nendest kinnipidamise.kinnipidamise.
  • 55. 11. Järgmine samm Olles arvesse võtnud kõik need eelpool mainitudOlles arvesse võtnud kõik need eelpool mainitud punktid ning täitnud, läbi viinud ja koostanudpunktid ning täitnud, läbi viinud ja koostanud vajalikud uurimused ja ülevaated, on aeg kokkuvajalikud uurimused ja ülevaated, on aeg kokku kirjutada IKT arengukava.kirjutada IKT arengukava.  Kava võib valmida läbi paljude mustandvariantide muundudes ühe inimese vaatepunktist kogu kooli hõlmavaks.  Lõplikus variandis peab olema kindel kuupäev esimeseks kava elluviimise ülevaatuseks, plaan või mehhanismid järgmisteks ülevaatusteks. On oluline, et arengukava oleks kättesaadav neile, keda see puudutab ja kes sellest peaks kasu saama. E-õppe arengukavasid leiate aadressilt: http://portaal.e- uni.ee/e-voti/alamprojektid/vorgud/e-oppe-arengukavad
  • 56. VAJALIKUD EELTINGIMUSED KOOLISVAJALIKUD EELTINGIMUSED KOOLIS tehnoloogia edukaks integreerimisekstehnoloogia edukaks integreerimiseks  Ühine visioon, IKT arengukava  Tehnoloogia olemasolu ja ligipääs sellele;  Kogemustega õpetaja(d), kes kasutavad IKT vahendeid ainetundides;  Õpetajate valmisolek ja motiveeritus arvutite ja uute meetodite kasutamiseks, juhtkonna toetus;  Professionaalne areng (koolitusvõimalus);  Tehniline tugi;  Õppekava sisu ja pädevused;  Õpilasekeskne õpetamine;  Hindamine ja tagasiside;  Toetav poliitika. Ühiskonna ja kogukonna toetus;  Muud tingimused.
  • 57. Õpetajakeskne õpetamine Õpilasekeskne Ühe meele simulatsioon Paljude meelte simulatsioon Üks lahendustee Mitu võimalikku lahendust Üks õige vastus Mitu võimalikku vastust Üks meedia (õpik) Multimeedia ja hüpermeedia Individuaalne töö Koostöö Informatsiooni vahendamine Info vahetamine, avaldamine Passiivne õppimine Aktiivne/avastuslik/uurimusõpe Faktikeskne mõtlemine Kriitiline mõtlemine, otsuste põhjendamine Passiivne tagasiside Planeeritud tegevus, analüüsitud tagasiside Uued õpikeskkonnad: uued meetodid ja strateegiad
  • 58. Edukas õpetamine ja õppimine sõltub millestki ENAMAST kui tehnoloogia inimressursid finants strateegilised tegurid
  • 59. Õppematerjalide repositooriumid  http://www.e-ope.ee  http://www.koolielu.ee  Veebileht kutsekeel.ee koondab ja haldab erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjale.  http://www.kutsekeel.ee
  • 60. Web 2.0 vahendid ja võimalused  http://www.e- uni.ee/juhendid ”Mittetulundusühenduste baaskoolitus”
  • 61. E-õpe PKHK-s  Haridustehnoloogi olemasolu  E-õppe keskkonnad  E-kursused  Õpiobjektid  Infotunnid, sisekoolitused  Kooli õppematerjalide repositoorium  Ürituste ajaveeb  Tugiisikute süsteem