TahkuTare MÕTTEKODA

Kojavanem: Maia-Liisa Kasvandik
      Talgujuht: Varje Tipp
Teemad
•   Maaelu
•   Ühistegevus ja koostöö
•   Eluterve vanadus
•   Kohalik teema
MAAELU
MAAELU
•   Kuidas elavdada maakohtade elu? Mida oleks veel vaja, et maaelu ei hääbuks, vaid
    oleks osa ettevõtlikust ja...
ÜHISTEGEVUS JA KOOSTÖÖ
ÜHISTEGEVUS JA KOOSTÖÖ
• Kuidas teha koostööd oma kogukonnas, kogu riigis ja välismaalgi?
• Kuidas saaksid Eesti riik ja r...
ELUTERVE VANADUS
ELUTERVE VANADUS
• Kuidas motiveerida inimest elama oma elu tervelt, et tal oleks
  täisväärtuslik elu ka vanana? Terve el...
ELUTERVE VANADUS
• Kuidas saaksid eakad elada võimalikult kaua oma kodus? Vananedes
  muutub raskemaks igapäevaeluga toime...
KOHALIK TEEMA
Hea tava
•   Tea, et tänased talgulised on kogunenud sama eesmärgiga – teha Eesti paremaks!
•    Ole positiivne ja sõbrali...
Tänane kava
• 10.00 Mõttekojad avavad ukse, osalejate
  saabumine
• 10.30 Sissejuhatus ja tervitus Eesti Vabariigi
  Presi...
• Vestlusringides on oluline jõuda LAHENDUSTE, UUTE
  IDEEDE ja TEEME ÄRA-ni.
Näide:
• Lahendus küsimusele „Kuidas vahetad...
Toredaid mõtteid, ideid ja lahendusi!
    KÜLVA MÕTET, LÕIKA TEGU!
Tahkutare mõttekoda
Tahkutare mõttekoda
Tahkutare mõttekoda
Tahkutare mõttekoda
Tahkutare mõttekoda
Tahkutare mõttekoda
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Tahkutare mõttekoda

1,749 views
1,695 views

Published on

Sissejuhatus mõttetalgute päeva TahkuTare mõttekojas.

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,749
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
726
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Tahkutare mõttekoda

  1. 1. TahkuTare MÕTTEKODA Kojavanem: Maia-Liisa Kasvandik Talgujuht: Varje Tipp
  2. 2. Teemad • Maaelu • Ühistegevus ja koostöö • Eluterve vanadus • Kohalik teema
  3. 3. MAAELU
  4. 4. MAAELU • Kuidas elavdada maakohtade elu? Mida oleks veel vaja, et maaelu ei hääbuks, vaid oleks osa ettevõtlikust ja innovatiivsest Eestist. Küla sureb välja, kui me ei korva ärajäänud teenuseid (post, pank, pood, perearst, töökohad…) innovaatiliste lahendustega. • Kuidas saaks külaseltsid ja teised kohaliku kogukonna ühendused lahendada kodukoha arenguvajadusi? • Kuidas kasutada maaelutoetusi targalt ja mõistlikult? • Kuidas taastada maainimeste usk oma riiki ja võimuesindajate aususesse? • Kuidas teha nii, et valdade ja linnade juhtimine oleks läbipaistev ja usaldusväärne? • Kuidas teha nii, et valdade ja linnade ametnike tööst oleks rohkem kasu? • Kuidas kaasa aidata inimeste tagasipöördumisele maale, tervemasse elukeskkonda? • Kuidas maaelu edasi viivad külakooli ellu äratada ja töös hoida? • Kuidas hoogustada ökoloogiliselt puhta eestimaise toidu kasvatamist ja tarbimist? • Kuidas teha nii, et külas oleks kõik igapäevaeluks vajalik olemas? Välja arendada suurtest süsteemidest sõltumatud tugevad külad?! • Kuidas säilitada traditsioonilist hajaasustust ja vältida kinnisvarakülade teket maal? • Kuidas soodustada mitterahalisi suhteid igapäevases elukorralduses? • ...
  5. 5. ÜHISTEGEVUS JA KOOSTÖÖ
  6. 6. ÜHISTEGEVUS JA KOOSTÖÖ • Kuidas teha koostööd oma kogukonnas, kogu riigis ja välismaalgi? • Kuidas saaksid Eesti riik ja rahvas paremini koostööd teha välismaal elavate eestlastega ja vastupidi? Hinnanguliselt 150 – 200 000 eesti rahvusest või eesti juurtega inimest elab püsivalt väljaspool Eestit. Suur osa neist on ühinenud ligi 600 eesti organisatsiooni. Need inimesed on Eestile tähtis ressurss ja Eesti on neile tähtis ressurss. Välismaal elavaid eestlasi nii idas kui läänes on vaid osaliselt suudetud liita Eesti arengu ja kultuuriruumiga. • Kuidas toetada kohalike kogukondade teket? Et igas külas, asulas või linnaosas koguneksid inimesed ning asuksid koos oma kodukoha heaks tööle. • Kuidas suurendada kogukonnasisest usaldust? • Kuidas teha nii, et eesti inimesed tegeleksid rohkem vabatahtlikku tegevusega? • Kuidas teha nii, et me püüaksime oma probleeme rohkem üheskoos ise lahendada ja ei loodaks ainult riigi peale? • ...
  7. 7. ELUTERVE VANADUS
  8. 8. ELUTERVE VANADUS • Kuidas motiveerida inimest elama oma elu tervelt, et tal oleks täisväärtuslik elu ka vanana? Terve elu töötame suure hooga tihtipeale pööramata tähelepanu oma tervisele, vanaduses oleme aga nii haiged, et ei suuda enam elu nautida, sest oleme end liiga kiiresti ära kulutanud. • Kuidas kaasata eakaid ühiskonnaellu ja väärtustada nende teadmisi? Eakatel on elutarkust, millest noored ainult unistada saavad, kuid tihtipeale ei osata neid teadmisi väärtustada. • Kuidas saaksid eakad osutada näiteks avalikke teenuseid? Eakad inimesed võiksid olla kogukonna tasemel kaasatud abiõpetajatena või näiteks asendusvanaemadena. Kogukonna poolt saaks sellist teineteiseleidmist (vanaemata lapsi ja aktiivseid vanainimesi) toetada. Infotehnoloogiaga, aga ka lihtsalt regulaarse suhtlemise ja usalduse loomise kaudu. • Kuidas kohalikud omavalitsused saaksid eakaid kaasata kohaliku elu edendamisse? Eakas võiksid olla oluline ressurss kohalikule omavalitsusele.
  9. 9. ELUTERVE VANADUS • Kuidas saaksid eakad elada võimalikult kaua oma kodus? Vananedes muutub raskemaks igapäevaeluga toimetulek, seda eriti nendel, kellel ei ole lähedasi sugulasi abiks. Iseseisvalt elamine aitab säilitada tegusat ja rõõmsameelset hoiakut ning paremat tervist. Abi, mida eakad inimesed vajavad, on tihti üsna väike, kuid aitaks vanadekodusse kolimise kindlasti veel mõned aastad edasi lükata. • Kuidas igapäevaelus vajalikud teenused eakatele kergesti kättesaadavaks teha? Maal on lähim pood tihti paarikümne kilomeetri kaugusel, arst aga veelgi kaugemal. Kui bussid käivad harva, võib poes käimise peale kuluda terve väsitav päev ja arsti juurde minnakse alles viimases hädas. • Kuidas teha nii, et eakad elaksid paremates tingimustes? Statistika näitab, et kõige halvemad elamistingimused on Eestis eakatel. Neil ei ole sagedamini kodus jooksvat vett, soojast veest rääkimata, WC on õues ja toad niisked ning pimedad. Samas on just nendel kõige raskem sellistes tingimustes toime tulla (näiteks külmal hommikul kaevust vett tuua ja pliidi alla tuld teha). Kas ei saaks ilma tööta jäänud ehitajaid siin appi võtta?
  10. 10. KOHALIK TEEMA
  11. 11. Hea tava • Tea, et tänased talgulised on kogunenud sama eesmärgiga – teha Eesti paremaks! • Ole positiivne ja sõbralik ning avatud ka ülejäänud talguliste sõbralikkusele! • Hinda oma ja teiste talguliste aega ning liitu vestlusringidesse hilinemiseta! • Süvene teemasse, püüa mõista selle tegelikku sisu, proovi leida sellele uus vaatenurk, unusta • piirangud ning loo uusi lahendusi! • Leia oma ettepanekutele ja lahendustele vägivallatu vorm! • Küsi, et täpsustada, kuula, et mõista, ole salliv, kui ei nõustu, toeta, kui vaja! • Hinda teiste ideid ja arvamusi, siis saavad ka sinu mõtted hinnatud! • Arvesta, et õiglane kriitika ja aus tagasiside sinu väljaöeldule võib muuta ideed tervemaks ja selgemaks! • Ole kaine ja väldi ebaviisakusi! • Mõttetalgud ei ole päevapoliitika areen! • Ära nõua endale erandlikult kõigi kohalolijate tähelepanu mõttetalgute käigus, sa saad selle lõpuringis nagunii!
  12. 12. Tänane kava • 10.00 Mõttekojad avavad ukse, osalejate saabumine • 10.30 Sissejuhatus ja tervitus Eesti Vabariigi Presidendilt • Vestlusringide alustamine • 11.30-13.00 Vestlusring I • 13.00-14.00 Vestlusring II • 14.00-14.30 Kokkuvõtted (seinale lugemiseks, videoülesvõtted) • 14.30-15.00 Lõpuring *
  13. 13. • Vestlusringides on oluline jõuda LAHENDUSTE, UUTE IDEEDE ja TEEME ÄRA-ni. Näide: • Lahendus küsimusele „Kuidas vahetada • lasteaiakohti, kui oled kolinud teise • linnaossa?“ • VÕIMALIK LAHENDUS • „Tuleb luua andmebaas lasteaiakohta • vahetada soovijaist“ • „Katrin loob sõprade abiga sobiva • veebilahenduse“. • MITTESOOVITAV LAHENDUS • „Omavalitsus peab leidma lahenduse“
  14. 14. Toredaid mõtteid, ideid ja lahendusi! KÜLVA MÕTET, LÕIKA TEGU!

×