0
Üld- ja kutsehariduse kättesaadavus, seos ning suhe  Eestis ja teistes riikides Andres Pung Kutse- ja täiskasvanuhariduse ...
Haridussüsteemi põhiülesanne <ul><li>Haridussüsteem peaks tagama võimalikult sobivad  võimete- ja huvidekohased  õppimisvõ...
Üld- ja kutseharidus – erinevad, aga võrdväärsed haridusliigid 1 <ul><li>Õpilased on väga erinevate eelduste ja võimetega,...
Üld- ja kutseharidus – erinevad, aga võrdväärsed haridusliigid 2 <ul><li>Mingi lahknemise võimalus võiks tekkida juba põhi...
Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis  <ul><li>Kuidas meil mõistetakse hariduse kättesaadavust? </li></ul><ul><li>Üld...
Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis 2 <ul><li>Mida lugeda piisavaks hulgaks valikuteks? </li></ul><ul><li>Et noor i...
Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis 3 <ul><li>Võimalus kutseõppeks peab säilima kõigis maakondades </li></ul><ul><l...
Üld- ja kutsehariduse seostest <ul><li>Eelkutseõpe ja kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis järjest populaarsem (29 koolis k...
Koolivõrgust <ul><li>Koolivõrku kogu keskhariduse tasemel tuleks kujundada riigi tasemel </li></ul><ul><li>Kutseõppeasutus...
Veidi indikaatoreid ja statistikat <ul><li>Vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20-24  aastaste inimeste seas  Eestis ...
Üld- ja kutsehariduses õppijate suhe Euroopa Liidu maades
Järeldused eelnevast <ul><li>Eesti on oma suhtega 30:70 tagantpoolt 5. kohal (meist jäävad maha vaid Portugal, Leedu, Unga...
Tööhõivestruktuurist <ul><li>Arenenud ühiskonnas 50% töökohtadest eeldab kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduskõr...
… ja selle muutustest ametikohtade lõikes kuni 2014 (MKM-i prognoos)
Nõutavate kvalifikatsioonide dünaamika EL-i maades
Ametikohtade dünaamika ametigruppide lõikes EL-s
Kodanike soovitused noortele haridustee valikute osas
Veel Eesti haridusstatistikat 1 <ul><li>Gümnaasiumides jätkab 63% põhikooli 9.  klasside õpilastest </li></ul><ul><li>Kuts...
Veel Eesti haridusstatistikat 2 <ul><li>2006/07 õa langes üldharidussüsteemist välja 3%õpilastest, kellest enamuse (55%) m...
Veel Eesti haridusstatistikat 3 <ul><li>Kutsehariduses oli 2006/07 õa 4212 katkestajat, mis moodustab 14,7% õppurite kogua...
Järeldused 1 <ul><li>Kui summeerida kõik põhiharidusega või isegi ilma selleta noored (14,6% 18-24 aastastest) ja kõrgkool...
Järeldused 2 <ul><li>Olukord näitab meie haridussüsteemi äärmist ebaefektiivsust </li></ul><ul><li>Eesti haridussüsteem ei...
Järeldused 3 <ul><li>“ Eesti 5 rikkama Euroopa riigi hulka” asemel uus eesmärk – “Eesti 5 harituma Euroopa riigi hulka” – ...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Andres Pung

1,246

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,246
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
4
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "Andres Pung"

  1. 1. Üld- ja kutsehariduse kättesaadavus, seos ning suhe Eestis ja teistes riikides Andres Pung Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Pärnu, 10.04.2008
  2. 2. Haridussüsteemi põhiülesanne <ul><li>Haridussüsteem peaks tagama võimalikult sobivad võimete- ja huvidekohased õppimisvõimalused igale inimesele kogu elu jooksul, mis võimaldavad maksimaalselt avada, välja arendada ja rakendada igas inimeses peituv potentsiaal </li></ul><ul><li>Eesmärk kehtib kõigil haridustasemetel </li></ul><ul><li>Nõuab õpilasekeskset, paindlikku ja valikuid võimaldavat hariduskorraldust </li></ul><ul><li>Eesti haridussüsteem on liialt eluvõõras ja tegelikust elust ja töömaailmast eraldiseisev </li></ul>
  3. 3. Üld- ja kutseharidus – erinevad, aga võrdväärsed haridusliigid 1 <ul><li>Õpilased on väga erinevate eelduste ja võimetega, millega tuleb õppimisvõimaluste loomisel arvestada </li></ul><ul><li>Kellele on sobilikum akadeemilise suunitlusega õpe, on kahtlemata õigem õppida üldhariduses </li></ul><ul><li>Väga paljudele aga sobib praktilise suunitlusega õpe, mis toimub kutseõppeasutustes ning valmistab noori ette praktilisemate ametite tarvis </li></ul>
  4. 4. Üld- ja kutseharidus – erinevad, aga võrdväärsed haridusliigid 2 <ul><li>Mingi lahknemise võimalus võiks tekkida juba põhikooli 3. astmes </li></ul><ul><li>Gümnaasiumis, nagu ka kutseõppeasutuses edasiõppimine tuleks seostada sisseastumiskatsetega ja põhikooli keskmise hinde (või ainete/ainegruppide keskmise hinde) arvestamisega </li></ul><ul><li>Perspektiivis tuleks gümnaasiumid lahutada põhikoolidest–kõigil tuleks teha esimene valik </li></ul>
  5. 5. Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis <ul><li>Kuidas meil mõistetakse hariduse kättesaadavust? </li></ul><ul><li>Üldhariduses eelkõige kodulähedusena </li></ul><ul><li>Kas see on keskhariduse tasemel adekvaatne? </li></ul><ul><li>Valikute ja võimaluste kättesaadavus </li></ul><ul><li>Kvaliteetse õppe kättesaadavus </li></ul>
  6. 6. Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis 2 <ul><li>Mida lugeda piisavaks hulgaks valikuteks? </li></ul><ul><li>Et noor inimene saaks oma eelduste ja huvide piires valida </li></ul><ul><li>Millisel territooriumil suudame tagada piisava hulga ja kvaliteediga valikute kättesaadavuse? </li></ul><ul><li>Maakond? Suurem regioon? </li></ul>
  7. 7. Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis 3 <ul><li>Võimalus kutseõppeks peab säilima kõigis maakondades </li></ul><ul><li>Laia spektri kutsealaseid valikuid saab pakkuda suurema regiooni piires </li></ul><ul><li>Osade kutsealade “piirkonnaks” kogu Eesti </li></ul><ul><li>Korralike kaasaegsete õpilaskodude vajadus, et tagada kutseõppe kättesaadavus (ERF) </li></ul><ul><li>Erinevate gümnaasiumiharude valikuid peaks samuti olema vähemalt 3-4 - neid on reeglina võimalik tagada ka maakonna piires </li></ul>
  8. 8. Üld- ja kutsehariduse seostest <ul><li>Eelkutseõpe ja kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis järjest populaarsem (29 koolis kutseõppeklass) </li></ul><ul><li>Kvaliteedi tagamiseks vajalik koostöö </li></ul><ul><li>Täiendavad üldharidusliku õppe võimalused kutseõppeasutustes – lisa-aasta </li></ul><ul><li>Kutsekeskharidus ei ole tupiktee – juba praegu jätkab üle 10% lõpetajatest kõrgkoolides </li></ul>
  9. 9. Koolivõrgust <ul><li>Koolivõrku kogu keskhariduse tasemel tuleks kujundada riigi tasemel </li></ul><ul><li>Kutseõppeasutuste võrk suures osas korrastatud: kui 2000. a oli 62 riigikutseõppeasutust, siis 2007. a. sügisel 31+1, lisaks 3 munitsipaal- ja 13 erakutseõppeasutust </li></ul><ul><li>Aluseks VV-s kinnitatud kava </li></ul><ul><li>Vanglates õpe ümber korraldatud </li></ul>
  10. 10. Veidi indikaatoreid ja statistikat <ul><li>Vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20-24 aastaste inimeste seas Eestis 81,1% (2006. a - 81,5%; Lissaboni eesmärk 85%) </li></ul><ul><li>18-24 aastaste osakaal, kel on põhiharidus või veel madalam haridustase ja kes ei õpi -14,6% (2006 - 13,2; Lissaboni eesmärk 10%) </li></ul><ul><li>Osalemine elukestvas õppes (% täiskasvanutest vanuses 25-63) – 7,0% (Lissaboni eesmärk 12,5%) </li></ul><ul><li>Eesti elanikkonnast (15-74 aastased) 22% omavad üksnes põhiharidust (või vähem) ja 23,7% üldkeskharidust. Seega 45,7% ilma kutse- ja erialase ettevalmistuseta </li></ul>
  11. 11. Üld- ja kutsehariduses õppijate suhe Euroopa Liidu maades
  12. 12. Järeldused eelnevast <ul><li>Eesti on oma suhtega 30:70 tagantpoolt 5. kohal (meist jäävad maha vaid Portugal, Leedu, Ungari ja Küpros) </li></ul><ul><li>EL 25 keskmine on 60:40 kutseõppe kasuks </li></ul><ul><li>Valdavas enamikus arenenud maades on kutseõppurite protsent tunduvalt kõrgem, kui vähemarenenud maades, ületades Eestit isegi keskmise näitaja poolest kahekordselt </li></ul>
  13. 13. Tööhõivestruktuurist <ul><li>Arenenud ühiskonnas 50% töökohtadest eeldab kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduskõrghariduslikku ning 25% akadeemilist </li></ul><ul><li>Noorte praegused haridusvalikud aga selle jaotusega ei korreleeru - ligi 68% päevases õppe gümnaasiumilõpetajatest jätkab õpinguid kõrghariduse tasemel (neist vaid 35% teeb valiku rakenduskõrgharidusõppe kasuks) ja üksnes 10% jätkab kutseõppes. Üle 20 protsendi gümnaasiumilõpetajatest aga ei jätka õpinguid, vähemalt Eestis mitte. </li></ul>
  14. 14. … ja selle muutustest ametikohtade lõikes kuni 2014 (MKM-i prognoos)
  15. 15. Nõutavate kvalifikatsioonide dünaamika EL-i maades
  16. 16. Ametikohtade dünaamika ametigruppide lõikes EL-s
  17. 17. Kodanike soovitused noortele haridustee valikute osas
  18. 18. Veel Eesti haridusstatistikat 1 <ul><li>Gümnaasiumides jätkab 63% põhikooli 9. klasside õpilastest </li></ul><ul><li>Kutseõppeasutustes jätkas 29,6% päevase põhikooli lõpetajatest </li></ul><ul><li>Kuhugi kaob ära ca 7% noortest! </li></ul><ul><li>Põhihariduse omandamise jättis pooleli enne täisealiseks saamist 0,7%õpilaskonnast </li></ul>
  19. 19. Veel Eesti haridusstatistikat 2 <ul><li>2006/07 õa langes üldharidussüsteemist välja 3%õpilastest, kellest enamuse (55%) moodustasid õhtuse ja kaugõppe õppevormi õppurid </li></ul><ul><li>2005/06 õa katkestas põhihariduses 946 õpilast keskmise vanusega 16,6 eluaastat ja 2006/07 õa 849 õpilast keskmise vanusega 16,4 eluaastat </li></ul>
  20. 20. Veel Eesti haridusstatistikat 3 <ul><li>Kutsehariduses oli 2006/07 õa 4212 katkestajat, mis moodustab 14,7% õppurite koguarvust (sh keskharidusejärgsetest katkestas ligi 24%) </li></ul><ul><li>Kõrghariduses oli 2006/07 õa katkestajaid 15,9% õppurite koguarvust (sh LTT valdkonnas 21% ja tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas 18,7%) </li></ul><ul><li>Samas 65% 20-24 aastastest õpib kõrgkoolides (3. koht EL-s!) </li></ul>
  21. 21. Järeldused 1 <ul><li>Kui summeerida kõik põhiharidusega või isegi ilma selleta noored (14,6% 18-24 aastastest) ja kõrgkooli poolelijätjad kokku (kutseõppeasutuste katkestajad sisalduvad juba osaliselt 14,6 %-s) saame, et üle poole noortest ei oma lõpetatud eri- või kutselast kvalifikatsiooni! </li></ul><ul><li>Mingil määral korrigeerivad seda arvu teisele ja kolmandale katsele minejad ja täiskasvanud õppijad </li></ul>
  22. 22. Järeldused 2 <ul><li>Olukord näitab meie haridussüsteemi äärmist ebaefektiivsust </li></ul><ul><li>Eesti haridussüsteem ei toimi tervikuna ja ühtse eesmärgi nimel töötavana </li></ul><ul><li>Eesti õpilased teevad massiliselt valesid haridusvalikuid (neid isegi suunitletakse selleks!) </li></ul><ul><li>Eesti ühiskond deprofessionaliseerub </li></ul>
  23. 23. Järeldused 3 <ul><li>“ Eesti 5 rikkama Euroopa riigi hulka” asemel uus eesmärk – “Eesti 5 harituma Euroopa riigi hulka” – mida see tähendab? </li></ul><ul><li>Eesti haridussüsteem valmistab ette äärmusi, samas vajalik kandev keskkiht on kokku kuivamas. Järjest enam vajatakse häid spetsialiste ja oskustöötajaid. </li></ul><ul><li>Kuidas me küll läheme niiviisi üle teadmistepõhisele ja innovatiivsele majandusele ja ühiskonnakorraldusele? </li></ul>
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×