• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Web 2.0 ja jagamiskultuur
 

Web 2.0 ja jagamiskultuur

on

  • 1,374 views

Vabade litsentside teemaline loeng TLÜ HTK seminaril 13.12.07. (NB! Üks 2007. aasta lõpus peetud mitmest sarnase sisuga loengust - seetõttu on siin mitu suhteliselt sarnase sisuga esitlust!)

Vabade litsentside teemaline loeng TLÜ HTK seminaril 13.12.07. (NB! Üks 2007. aasta lõpus peetud mitmest sarnase sisuga loengust - seetõttu on siin mitu suhteliselt sarnase sisuga esitlust!)

Statistics

Views

Total Views
1,374
Views on SlideShare
1,374
Embed Views
0

Actions

Likes
1
Downloads
3
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as OpenOffice

Usage Rights

CC Attribution-ShareAlike LicenseCC Attribution-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Web 2.0 ja jagamiskultuur Web 2.0 ja jagamiskultuur Presentation Transcript

    • Web 2.0 ja jagamiskultuur
        • Kaido Kikkas
        • sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent
        • Tallinna Ülikool
        • kakk@kakupesa.net
        • http://www.kakupesa.net
    • Senine arusaam
      • tõsine äri tähendab enda õiguste eest seismist ning enda omandi aktiivset kaitset
      • koolitusmaterjalid (eriti veel põhikohaga koolitusfirma puhul) on osa firma kapitalist
      • ettevõtte töövahendite sattumine konkurentide või isegi klientide kätte on otseselt kahjulik
    • Laiem taust
      • tasuta lõunaid pole olemas
      • minu looming on minu oma
      • intellektuaalomandi seadused on paigas
      • kõik maksab!
      • ------ kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti seaduste järgi tekib autoriõigus loomingule (sh ka e-õppematerjalidele) automaatselt ning kui autor ei sätesta teisiti, kuuluvad kõik õigused talle
    • Siiani oli kõik nagu paigas
      • inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms)
      • ta omandas oma loomingule teatud õigused
      • teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid täitma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma
      • loata levitamine oli paha-paha
      • KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE?
    • Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks” -malliga
      • on rida valdkondi ja ameteid, kus äritegemine ja eriti tükikaupa lugemine viib totaalselt ämbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse äritsemisest seal, kus seda ei peaks olema
      • väga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata
      • maailmas müüakse ka asju, mida võib niisamagi saada – kes on Eviani ostnud?
    • Vaba kultuur...?
      • kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad?
      • kuidas nad siis ära elavad?
      • kui ma panen oma materjalid näiteks Internetti, siis võib ju igaüks need ära varastada?
      • AJAD ON MUUTUNUD!
    • Mõned tänapäevased näited
      • Wikipedia
      • Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm
      • Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi
      • ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TÜKIHINNA
    • J.R.R. Tolkien (häkkerirahva suurimaid lemmikuid):
      • “ sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda õhus.”
        • Fangorn (Puupard) “Sõrmuste isandas”
    • Süüdi on Internet
      • Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks:
          • “ suur mäng” paari inimesega metsatalust
          • igamehe ajakirjandus
          • autorite hulga plahvatuslik kasv
          • kogukondliku mudeli taastulek
      • üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?
    • Ühisomand (commons)
      • Peter Barnes, „Capitalism 3.0“ (2006): on asju, mis ei allu turumehhanismile
        • loodus (õhk, vesi, päikese- ja tuuleenergia...)
        • kogukond (tänavad, sotsiaalsüsteem...)
        • kultuur (filosoofia, keel, muusika...)
      • kuulub säilitamisele hoolimata otsesest majanduslikust tasuvusest
    • Näide ülikoolist: dotsent Kalle Kangekael
      • hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi välja ei pane:
          • töö efektiivsus langeb, kuna peab kõik materjalid loengus konspekteerida laskma või siis suure © -märgiga paberil paljundusi tegema
          • tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada
          • kui materjal ometi “rändama läheb”, on Kallel aga väga raske midagi praktikas ette võtta – ülikooli õppejõuna pole tal ei aega ega raha, et tõsist protsessi püsti panna
    • Näide ülikoolist: professor Taavet Taibu
      • paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja:
          • saab viidata küsijaile “vaadake sealt” (ajasääst)
          • lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta – materjali kvaliteedi paranemine
          • tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru üles kribama ega enne eksameid materjale otsima
          • Taavet Taibu materjalid leiab võrgust naaberülikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head
    • Praktika: laenaks Wollilt mõne slaidi
      • Peeter P. “Wolli” Mõtsküla ettekandest 2006. aasta Eesti E-ülikooli konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf)
      • kolm peamist argumenti, miks ei avaldata:
        • “ teised hakkavad kasutama”
        • “ materjal on veel toores”
        • “ varsti ilmub raamat”
    • Põhjendused
      • Wolli argumendid (vabas vormis):
          • Teised kasutavad” - lasku käia! Peavad sel juhul teile viitama! Lisaks ei asenda ka parim õpik suurepärast õppejõudu
          • “ materjal on toores” - parima tulemuse annab teiste poolt kaastöö juurdetõmbamine. Ka tudengitest võib abi olla
          • “ Raamat on tulemas” - põrsa kotis ostmine pole mõistlik. Kõige rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rämpsu pähe määriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja
      • KK: tänaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt võrku juba ENNE trükki
    • Mõned näited
      • Yochai Benkleri majandusraamatud
      • Cory Doctorow' ulmejutud
      • Bruce Perens Open Source Series
      • Larry Lessigi mitu raamatut
      • Karl Schroederi ulmeromaan Ventus
      • Peter Barnesi Capitalism 3.0
      • WikiBooks, Wikipedia kõrvalprojekt
      • ...
    • Natuke ärimudelist
      • kasumit võib suurendada kahel viisil:
          • müües võimalikult kallilt
          • müües võimalikult palju
      • jäik autorikaitse vs vaba kultuur!
      • ehkki “kaup” ise on enamasti tasuta, müüakse “teise kihi” tooteid ja teenuseid – oskusteavet, koolitust, konsultat-sioone, igasugust nänni
      • inimese puhul on “põhivaluutaks” reputatsioon (hea nimi, kuulsus)
    • Kaks näidet 1991. aastast
      • Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse
      • Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsiooni-süsteemi loomist
      • kui nad oleksid üritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi?
    • Aga kuidas see ärimaailmas käiks?
      • isegi spetsialiseerunud koolitusettevõte müüb põhiosas enda kompetentsi, mitte materjali kui sellist!
      • näide: MIT OpenCourseWare
      • toimib ülemaailmse promona ning muuhulgas ka teatavat sorti garantiina: heade materjalide põhjal magedat koolitust teha on natuke raskem kui „põrsast kotis“ müües
    • Vaba kultuuri juured: kiirpilk ajalukku
      • vaba tarkvara ideed pärinevad 60. ja 70. aastate USA tippülikoolidest, kus pikka aega õitses omaaegsete häkkerite “playful cleverness” -vaimsus
      • järkjärguline äristumine 80-ndatel
      • Richard M. Stallman, The last of true hackers
      • vaba tarkvara uus tõus 90-ndatel
      • tänapäev: Novell, IBM, HP, Sun, Red Hat ja paljud teised suured
    • Vaba tarkvara põhimõtted
      • üks põhilisi litsentse, GNU GPL (Üldine Avalik Litsents) sätestab toote autorsuse ning kasutaja neli põhiõigust:
        • paljundada ja kasutada mistahes eesmärgil
        • uurida (eeldab lähtekoodi kättesaadavust)
        • uuuta
        • muudetud kujul edastada (samadel tingimustel)
      • pani aluse täiesti uuele tarkvaraloomise mehhanismile
    • Vabast tarkvarast vaba sisuni
      • nagu eelmises jutus räägitud, on üheks internetiajastu märgiks autorite arvu kiire kasv
      • sajandivahetuse paiku hakkas võrku kogunema üha enam ka sellist vaba materjali, mis polnud otseselt tarkvara
      • vabade litsentside kujunemine
    • Creative Commons
      • R. Stallman pakkus välja Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi (FDL) -
        • palju pooldajaid (seda kasutab mh. Wikipedia)
        • mitmed kriitikud (keeruline, küsitavused)
      • 2002 lõi USA juuraprofessor Lawrence Lessig uue initsiatiivi – CC. Põhiideeks oli vabade lähenemiste kasutuselevõtt olemasolevas seadusandlikus raamistikus
    • CC põhiidee
      • mingis mõttes kesktee:
        • jäik autorikaitse ütleb “Copyright: all rights reserved”
        • Stallman ütleb: “Copyleft: all rights reversed”
        • CC ütleb: “Some rights reserved”
      • CC põhimõte on
        • anda autorile lihtne ja paindlik viis oma loomingule sobivaid kasutustingimusi määrata
        • luua läbipaistev ja selge litsentsimeetod
    • Lihtne asi
      • CC ei ole tegelikult üks litsents, vaid litsentside perekond – eri CC litsentsid võivad üksteisest tublisti erineda!
      • lihtsaim viis on minna http://www.creativecommons.org -lehele ja läbida paar valikut:
          • kas lubate kommertskasutust?
          • kas lubate tuletatud teoseid? Siin on 3 varianti
              • jah
              • jah, kui tuletised kannavad sama litsentsi
              • ei
          • vali jurisdiktsioon ning toote vorm (tekst, pilt vmm)
    • CC litsentsi kolm komponenti
      • “ Commons Deed” - inimkeelne kokkuvõte
      • juriidiliselt vettpidav täistekst
      • RDF/XML -standardit järgivad metaandmed
    • CC põhilitsentsid
      • CC Attribution (BY)
      • CC Attribution-ShareAlike (BY-SA)
      • CC Attribution-NoDerivs (BY-ND)
      • CC Attribution-NonCommercial (BY-NC)
      • CC Attribution-NonCommercial-ShareAlike (BY-NC-SA)
      • CC Attribution-NonCommercial-NoDerivs (BY-NC-ND)
    • Lisaks veel
      • Sampling Plus – lubab osalist kasutust pluss kogu töö mitteärilist levitamist
      • NonCommercial Sampling Plus – nii osade kui terviku levitamine on lubatud vaid mitteärilisel otstarbel
      • CC Music Sharing <= BY-NC-ND
      • CC Wiki <= BY-SA
      • CC GNU GPL ja CC GNU LGPL
      • CC Founders' Copyright – 14+14 aastat
    • Motivatsioonist veel veidi
      • lugemiseks: http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf
      • Interneti leviku tulemusel
            • on autorite arv tohutult kasvanud
            • spetsialiseerunud sisutootjate ring (filmi- ja muusikatööstus, kutselised kirjanikud jne) on jäänud küllaltki muutumatuks
      • tulemus: võrgus levivast kasulikust teabest suur osa selline, mille loomine ja avaldamine ei ole selle looja jaoks põhitöö
    • Linuse seadus
      • Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed:
          • ellujäämine (survival)
          • ühiskondlik positsioon (social position)
          • meelelahutus (fun)
      • samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3
      • veel üks näide - üks jaapani härrasmees:
          • tunnustatud amatöör-merebioloog
          • andekas muusik
          • Akihito Tenno, jumaliku päritoluga keiser
    • Haridusasutused valiku ees
      • (üli)kool võib valida, kas ta
        • kasutab tootemudelit: üritab müüa “tead-mistekonserve” ja kaitsta iga hinna eest enda “intellektuaalomandit” - ning jääb paratamatult alla arendus- ja koolitus-firmadele, kel on rohkem vahendeid ja vähem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas õppetöö
        • kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) – müüb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW)
    • Kus point on?
      • kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”?
      • lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-määratud tingimuste (litsentsi) alusel!
      • muide, mida Wolli sellest ettekandest sai?
      • õige vastus: nüüd teab palju rohkem inimesi, kes on Peeter P. Mõtsküla :)
    • Kokkuvõtteks
      • internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem
      • seadusandlus on tõsiselt maha jäänud
      • loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab üha suuremat tähtsust
      • tulevik kuulub vabale infolevile
    • Mõned viited
      • http://www.creativecommons.org
      • http://creativecommons.galerii.ee – Peeter Marveti (osaline) eestindus
      • http://www.free-culture.cc – Lawrence Lessigi raamat “Free Culture” täistekst
      • http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf - Yoshai Benkleri “The Wealth of Networks” täistekst
      • http://ocw.mit.edu – MIT OpenCourseWare
    • Aitäh kuulamast!
        • slaidid leiab http://www.slideshare.net/UncleOwl või http://www.kakupesa.net/kakk/docs