Web 2.0 ja jagamiskultuur <ul><ul><li>Kaido Kikkas </li></ul></ul><ul><ul><li>sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent </li></ul...
Senine arusaam <ul><li>tõsine äri tähendab enda õiguste eest seismist ning enda omandi aktiivset kaitset </li></ul><ul><li...
Laiem taust <ul><li>tasuta lõunaid pole olemas </li></ul><ul><li>minu looming on minu oma </li></ul><ul><li>intellektuaalo...
Siiani oli kõik nagu paigas <ul><li>inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms) </li></ul><ul><li>ta omandas oma loomingule te...
Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks”  -malliga <ul><li>on rida valdkondi ja ameteid, kus  äritegemine ja eriti tükikaupa...
Vaba kultuur...? <ul><li>kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad? <...
Mõned tänapäevased näited <ul><li>Wikipedia </li></ul><ul><li>Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm </li></ul><ul><...
J.R.R. Tolkien (häkkerirahva suurimaid lemmikuid): <ul><li>“ sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas...
Süüdi on Internet <ul><li>Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks: </li></ul><ul><ul><ul><li>“ ...
Ühisomand (commons) <ul><li>Peter Barnes, „Capitalism 3.0“ (2006): on  asju, mis ei allu turumehhanismile </li></ul><ul><u...
Näide ülikoolist: dotsent Kalle Kangekael <ul><li>hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi k...
Näide ülikoolist: professor Taavet Taibu <ul><li>paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja: </li>...
Praktika: laenaks Wollilt mõne slaidi <ul><li>Peeter P. “Wolli” Mõtsküla ettekandest 2006. aasta Eesti E-ülikooli konveren...
Põhjendused <ul><li>Wolli argumendid (vabas vormis): </li></ul><ul><ul><ul><li>Teised kasutavad” - lasku käia! Peavad sel ...
Mõned näited <ul><li>Yochai Benkleri majandusraamatud </li></ul><ul><li>Cory Doctorow' ulmejutud </li></ul><ul><li>Bruce P...
Natuke ärimudelist <ul><li>kasumit võib suurendada kahel viisil: </li></ul><ul><ul><ul><li>müües võimalikult kallilt </li>...
Kaks näidet 1991. aastast  <ul><li>Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab se...
Aga kuidas see ärimaailmas käiks? <ul><li>isegi spetsialiseerunud koolitusettevõte müüb põhiosas enda kompetentsi, mitte m...
Vaba kultuuri juured: kiirpilk ajalukku <ul><li>vaba tarkvara ideed pärinevad 60. ja 70. aastate USA tippülikoolidest, kus...
Vaba tarkvara põhimõtted <ul><li>üks põhilisi litsentse, GNU GPL (Üldine Avalik Litsents) sätestab toote autorsuse ning ka...
Vabast tarkvarast vaba sisuni <ul><li>nagu eelmises jutus räägitud, on üheks internetiajastu märgiks autorite arvu kiire k...
Creative Commons <ul><li>R. Stallman pakkus välja Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi (FDL) - </li></ul><ul><ul><li>palju pool...
CC põhiidee <ul><li>mingis mõttes kesktee: </li></ul><ul><ul><li>jäik autorikaitse ütleb “Copyright: all rights reserved” ...
Lihtne asi <ul><li>CC ei ole tegelikult üks litsents, vaid litsentside perekond – eri CC litsentsid võivad üksteisest tubl...
CC litsentsi kolm komponenti <ul><li>“ Commons Deed” - inimkeelne kokkuvõte </li></ul><ul><li>juriidiliselt vettpidav täis...
CC põhilitsentsid <ul><li>CC Attribution (BY) </li></ul><ul><li>CC Attribution-ShareAlike (BY-SA) </li></ul><ul><li>CC Att...
Lisaks veel <ul><li>Sampling Plus – lubab osalist kasutust pluss kogu töö mitteärilist levitamist </li></ul><ul><li>NonCom...
Motivatsioonist veel veidi <ul><li>lugemiseks: http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf  </li></ul><ul><li>In...
Linuse seadus <ul><li>Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed: </li></ul><ul><ul><ul><li>ellujäämine (surv...
Haridusasutused valiku ees <ul><li>(üli)kool võib valida, kas ta </li></ul><ul><ul><li>kasutab tootemudelit:  üritab müüa ...
Kus point on? <ul><li>kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”? </li></ul><ul><li>lahenduseks on materja...
Kokkuvõtteks <ul><li>internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem </li></ul><ul><li>seadusandlus on tõsiselt maha...
Mõned viited <ul><li>http://www.creativecommons.org  </li></ul><ul><li>http://creativecommons.galerii.ee – Peeter Marveti ...
Aitäh kuulamast! <ul><ul><li>slaidid leiab http://www.slideshare.net/UncleOwl või http://www.kakupesa.net/kakk/docs </li><...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Web 2.0 ja jagamiskultuur

878

Published on

Vabade litsentside teemaline loeng TLÜ HTK seminaril 13.12.07. (NB! Üks 2007. aasta lõpus peetud mitmest sarnase sisuga loengust - seetõttu on siin mitu suhteliselt sarnase sisuga esitlust!)

Published in: Technology
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
878
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
4
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Web 2.0 ja jagamiskultuur

  1. 1. Web 2.0 ja jagamiskultuur <ul><ul><li>Kaido Kikkas </li></ul></ul><ul><ul><li>sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent </li></ul></ul><ul><ul><li>Tallinna Ülikool </li></ul></ul><ul><ul><li>kakk@kakupesa.net </li></ul></ul><ul><ul><li>http://www.kakupesa.net </li></ul></ul>
  2. 2. Senine arusaam <ul><li>tõsine äri tähendab enda õiguste eest seismist ning enda omandi aktiivset kaitset </li></ul><ul><li>koolitusmaterjalid (eriti veel põhikohaga koolitusfirma puhul) on osa firma kapitalist </li></ul><ul><li>ettevõtte töövahendite sattumine konkurentide või isegi klientide kätte on otseselt kahjulik </li></ul>
  3. 3. Laiem taust <ul><li>tasuta lõunaid pole olemas </li></ul><ul><li>minu looming on minu oma </li></ul><ul><li>intellektuaalomandi seadused on paigas </li></ul><ul><li>kõik maksab! </li></ul><ul><li>------ kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti seaduste järgi tekib autoriõigus loomingule (sh ka e-õppematerjalidele) automaatselt ning kui autor ei sätesta teisiti, kuuluvad kõik õigused talle </li></ul>
  4. 4. Siiani oli kõik nagu paigas <ul><li>inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms) </li></ul><ul><li>ta omandas oma loomingule teatud õigused </li></ul><ul><li>teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid täitma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma </li></ul><ul><li>loata levitamine oli paha-paha </li></ul><ul><li>KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE? </li></ul>
  5. 5. Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks” -malliga <ul><li>on rida valdkondi ja ameteid, kus äritegemine ja eriti tükikaupa lugemine viib totaalselt ämbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse äritsemisest seal, kus seda ei peaks olema </li></ul><ul><li>väga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata </li></ul><ul><li>maailmas müüakse ka asju, mida võib niisamagi saada – kes on Eviani ostnud? </li></ul>
  6. 6. Vaba kultuur...? <ul><li>kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad? </li></ul><ul><li>kuidas nad siis ära elavad? </li></ul><ul><li>kui ma panen oma materjalid näiteks Internetti, siis võib ju igaüks need ära varastada? </li></ul><ul><li>AJAD ON MUUTUNUD! </li></ul>
  7. 7. Mõned tänapäevased näited <ul><li>Wikipedia </li></ul><ul><li>Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm </li></ul><ul><li>Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi </li></ul><ul><li>ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TÜKIHINNA </li></ul>
  8. 8. J.R.R. Tolkien (häkkerirahva suurimaid lemmikuid): <ul><li>“ sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda õhus.” </li></ul><ul><ul><li>Fangorn (Puupard) “Sõrmuste isandas” </li></ul></ul>
  9. 9. Süüdi on Internet <ul><li>Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks: </li></ul><ul><ul><ul><li>“ suur mäng” paari inimesega metsatalust </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>igamehe ajakirjandus </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>autorite hulga plahvatuslik kasv </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>kogukondliku mudeli taastulek </li></ul></ul></ul><ul><li>üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud? </li></ul>
  10. 10. Ühisomand (commons) <ul><li>Peter Barnes, „Capitalism 3.0“ (2006): on asju, mis ei allu turumehhanismile </li></ul><ul><ul><li>loodus (õhk, vesi, päikese- ja tuuleenergia...) </li></ul></ul><ul><ul><li>kogukond (tänavad, sotsiaalsüsteem...) </li></ul></ul><ul><ul><li>kultuur (filosoofia, keel, muusika...) </li></ul></ul><ul><li>kuulub säilitamisele hoolimata otsesest majanduslikust tasuvusest </li></ul>
  11. 11. Näide ülikoolist: dotsent Kalle Kangekael <ul><li>hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi välja ei pane: </li></ul><ul><ul><ul><li>töö efektiivsus langeb, kuna peab kõik materjalid loengus konspekteerida laskma või siis suure © -märgiga paberil paljundusi tegema </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>kui materjal ometi “rändama läheb”, on Kallel aga väga raske midagi praktikas ette võtta – ülikooli õppejõuna pole tal ei aega ega raha, et tõsist protsessi püsti panna </li></ul></ul></ul>
  12. 12. Näide ülikoolist: professor Taavet Taibu <ul><li>paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja: </li></ul><ul><ul><ul><li>saab viidata küsijaile “vaadake sealt” (ajasääst) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta – materjali kvaliteedi paranemine </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru üles kribama ega enne eksameid materjale otsima </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Taavet Taibu materjalid leiab võrgust naaberülikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head </li></ul></ul></ul>
  13. 13. Praktika: laenaks Wollilt mõne slaidi <ul><li>Peeter P. “Wolli” Mõtsküla ettekandest 2006. aasta Eesti E-ülikooli konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf) </li></ul><ul><li>kolm peamist argumenti, miks ei avaldata: </li></ul><ul><ul><li>“ teised hakkavad kasutama” </li></ul></ul><ul><ul><li>“ materjal on veel toores” </li></ul></ul><ul><ul><li>“ varsti ilmub raamat” </li></ul></ul>
  14. 14. Põhjendused <ul><li>Wolli argumendid (vabas vormis): </li></ul><ul><ul><ul><li>Teised kasutavad” - lasku käia! Peavad sel juhul teile viitama! Lisaks ei asenda ka parim õpik suurepärast õppejõudu </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>“ materjal on toores” - parima tulemuse annab teiste poolt kaastöö juurdetõmbamine. Ka tudengitest võib abi olla </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>“ Raamat on tulemas” - põrsa kotis ostmine pole mõistlik. Kõige rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rämpsu pähe määriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja </li></ul></ul></ul><ul><li>KK: tänaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt võrku juba ENNE trükki </li></ul>
  15. 15. Mõned näited <ul><li>Yochai Benkleri majandusraamatud </li></ul><ul><li>Cory Doctorow' ulmejutud </li></ul><ul><li>Bruce Perens Open Source Series </li></ul><ul><li>Larry Lessigi mitu raamatut </li></ul><ul><li>Karl Schroederi ulmeromaan Ventus </li></ul><ul><li>Peter Barnesi Capitalism 3.0 </li></ul><ul><li>WikiBooks, Wikipedia kõrvalprojekt </li></ul><ul><li>... </li></ul>
  16. 16. Natuke ärimudelist <ul><li>kasumit võib suurendada kahel viisil: </li></ul><ul><ul><ul><li>müües võimalikult kallilt </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>müües võimalikult palju </li></ul></ul></ul><ul><li>jäik autorikaitse vs vaba kultuur! </li></ul><ul><li>ehkki “kaup” ise on enamasti tasuta, müüakse “teise kihi” tooteid ja teenuseid – oskusteavet, koolitust, konsultat-sioone, igasugust nänni </li></ul><ul><li>inimese puhul on “põhivaluutaks” reputatsioon (hea nimi, kuulsus) </li></ul>
  17. 17. Kaks näidet 1991. aastast <ul><li>Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse </li></ul><ul><li>Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsiooni-süsteemi loomist </li></ul><ul><li>kui nad oleksid üritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi? </li></ul>
  18. 18. Aga kuidas see ärimaailmas käiks? <ul><li>isegi spetsialiseerunud koolitusettevõte müüb põhiosas enda kompetentsi, mitte materjali kui sellist! </li></ul><ul><li>näide: MIT OpenCourseWare </li></ul><ul><li>toimib ülemaailmse promona ning muuhulgas ka teatavat sorti garantiina: heade materjalide põhjal magedat koolitust teha on natuke raskem kui „põrsast kotis“ müües </li></ul>
  19. 19. Vaba kultuuri juured: kiirpilk ajalukku <ul><li>vaba tarkvara ideed pärinevad 60. ja 70. aastate USA tippülikoolidest, kus pikka aega õitses omaaegsete häkkerite “playful cleverness” -vaimsus </li></ul><ul><li>järkjärguline äristumine 80-ndatel </li></ul><ul><li>Richard M. Stallman, The last of true hackers </li></ul><ul><li>vaba tarkvara uus tõus 90-ndatel </li></ul><ul><li>tänapäev: Novell, IBM, HP, Sun, Red Hat ja paljud teised suured </li></ul>
  20. 20. Vaba tarkvara põhimõtted <ul><li>üks põhilisi litsentse, GNU GPL (Üldine Avalik Litsents) sätestab toote autorsuse ning kasutaja neli põhiõigust: </li></ul><ul><ul><li>paljundada ja kasutada mistahes eesmärgil </li></ul></ul><ul><ul><li>uurida (eeldab lähtekoodi kättesaadavust) </li></ul></ul><ul><ul><li>uuuta </li></ul></ul><ul><ul><li>muudetud kujul edastada (samadel tingimustel) </li></ul></ul><ul><li>pani aluse täiesti uuele tarkvaraloomise mehhanismile </li></ul>
  21. 21. Vabast tarkvarast vaba sisuni <ul><li>nagu eelmises jutus räägitud, on üheks internetiajastu märgiks autorite arvu kiire kasv </li></ul><ul><li>sajandivahetuse paiku hakkas võrku kogunema üha enam ka sellist vaba materjali, mis polnud otseselt tarkvara </li></ul><ul><li>vabade litsentside kujunemine </li></ul>
  22. 22. Creative Commons <ul><li>R. Stallman pakkus välja Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi (FDL) - </li></ul><ul><ul><li>palju pooldajaid (seda kasutab mh. Wikipedia) </li></ul></ul><ul><ul><li>mitmed kriitikud (keeruline, küsitavused) </li></ul></ul><ul><li>2002 lõi USA juuraprofessor Lawrence Lessig uue initsiatiivi – CC. Põhiideeks oli vabade lähenemiste kasutuselevõtt olemasolevas seadusandlikus raamistikus </li></ul>
  23. 23. CC põhiidee <ul><li>mingis mõttes kesktee: </li></ul><ul><ul><li>jäik autorikaitse ütleb “Copyright: all rights reserved” </li></ul></ul><ul><ul><li>Stallman ütleb: “Copyleft: all rights reversed” </li></ul></ul><ul><ul><li>CC ütleb: “Some rights reserved” </li></ul></ul><ul><li>CC põhimõte on </li></ul><ul><ul><li>anda autorile lihtne ja paindlik viis oma loomingule sobivaid kasutustingimusi määrata </li></ul></ul><ul><ul><li>luua läbipaistev ja selge litsentsimeetod </li></ul></ul>
  24. 24. Lihtne asi <ul><li>CC ei ole tegelikult üks litsents, vaid litsentside perekond – eri CC litsentsid võivad üksteisest tublisti erineda! </li></ul><ul><li>lihtsaim viis on minna http://www.creativecommons.org -lehele ja läbida paar valikut: </li></ul><ul><ul><ul><li>kas lubate kommertskasutust? </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>kas lubate tuletatud teoseid? Siin on 3 varianti </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>jah </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>jah, kui tuletised kannavad sama litsentsi </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>ei </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>vali jurisdiktsioon ning toote vorm (tekst, pilt vmm) </li></ul></ul></ul>
  25. 25. CC litsentsi kolm komponenti <ul><li>“ Commons Deed” - inimkeelne kokkuvõte </li></ul><ul><li>juriidiliselt vettpidav täistekst </li></ul><ul><li>RDF/XML -standardit järgivad metaandmed </li></ul>
  26. 26. CC põhilitsentsid <ul><li>CC Attribution (BY) </li></ul><ul><li>CC Attribution-ShareAlike (BY-SA) </li></ul><ul><li>CC Attribution-NoDerivs (BY-ND) </li></ul><ul><li>CC Attribution-NonCommercial (BY-NC) </li></ul><ul><li>CC Attribution-NonCommercial-ShareAlike (BY-NC-SA) </li></ul><ul><li>CC Attribution-NonCommercial-NoDerivs (BY-NC-ND) </li></ul>
  27. 27. Lisaks veel <ul><li>Sampling Plus – lubab osalist kasutust pluss kogu töö mitteärilist levitamist </li></ul><ul><li>NonCommercial Sampling Plus – nii osade kui terviku levitamine on lubatud vaid mitteärilisel otstarbel </li></ul><ul><li>CC Music Sharing <= BY-NC-ND </li></ul><ul><li>CC Wiki <= BY-SA </li></ul><ul><li>CC GNU GPL ja CC GNU LGPL </li></ul><ul><li>CC Founders' Copyright – 14+14 aastat </li></ul>
  28. 28. Motivatsioonist veel veidi <ul><li>lugemiseks: http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf </li></ul><ul><li>Interneti leviku tulemusel </li></ul><ul><ul><ul><ul><li>on autorite arv tohutult kasvanud </li></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><li>spetsialiseerunud sisutootjate ring (filmi- ja muusikatööstus, kutselised kirjanikud jne) on jäänud küllaltki muutumatuks </li></ul></ul></ul></ul><ul><li>tulemus: võrgus levivast kasulikust teabest suur osa selline, mille loomine ja avaldamine ei ole selle looja jaoks põhitöö </li></ul>
  29. 29. Linuse seadus <ul><li>Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed: </li></ul><ul><ul><ul><li>ellujäämine (survival) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>ühiskondlik positsioon (social position) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>meelelahutus (fun) </li></ul></ul></ul><ul><li>samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3 </li></ul><ul><li>veel üks näide - üks jaapani härrasmees: </li></ul><ul><ul><ul><li>tunnustatud amatöör-merebioloog </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>andekas muusik </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Akihito Tenno, jumaliku päritoluga keiser </li></ul></ul></ul>
  30. 30. Haridusasutused valiku ees <ul><li>(üli)kool võib valida, kas ta </li></ul><ul><ul><li>kasutab tootemudelit: üritab müüa “tead-mistekonserve” ja kaitsta iga hinna eest enda “intellektuaalomandit” - ning jääb paratamatult alla arendus- ja koolitus-firmadele, kel on rohkem vahendeid ja vähem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas õppetöö </li></ul></ul><ul><ul><li>kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) – müüb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW) </li></ul></ul>
  31. 31. Kus point on? <ul><li>kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”? </li></ul><ul><li>lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-määratud tingimuste (litsentsi) alusel! </li></ul><ul><li>muide, mida Wolli sellest ettekandest sai? </li></ul><ul><li>õige vastus: nüüd teab palju rohkem inimesi, kes on Peeter P. Mõtsküla :) </li></ul>
  32. 32. Kokkuvõtteks <ul><li>internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem </li></ul><ul><li>seadusandlus on tõsiselt maha jäänud </li></ul><ul><li>loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab üha suuremat tähtsust </li></ul><ul><li>tulevik kuulub vabale infolevile </li></ul>
  33. 33. Mõned viited <ul><li>http://www.creativecommons.org </li></ul><ul><li>http://creativecommons.galerii.ee – Peeter Marveti (osaline) eestindus </li></ul><ul><li>http://www.free-culture.cc – Lawrence Lessigi raamat “Free Culture” täistekst </li></ul><ul><li>http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf - Yoshai Benkleri “The Wealth of Networks” täistekst </li></ul><ul><li>http://ocw.mit.edu – MIT OpenCourseWare </li></ul>
  34. 34. Aitäh kuulamast! <ul><ul><li>slaidid leiab http://www.slideshare.net/UncleOwl või http://www.kakupesa.net/kakk/docs </li></ul></ul>
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×