Web 2.0 ja jagamiskultuur
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Web 2.0 ja jagamiskultuur

on

  • 1,429 views

Vabade litsentside teemaline loeng TLÜ HTK seminaril 13.12.07. (NB! Üks 2007. aasta lõpus peetud mitmest sarnase sisuga loengust - seetõttu on siin mitu suhteliselt sarnase sisuga esitlust!)

Vabade litsentside teemaline loeng TLÜ HTK seminaril 13.12.07. (NB! Üks 2007. aasta lõpus peetud mitmest sarnase sisuga loengust - seetõttu on siin mitu suhteliselt sarnase sisuga esitlust!)

Statistics

Views

Total Views
1,429
Views on SlideShare
1,429
Embed Views
0

Actions

Likes
1
Downloads
3
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as OpenOffice

Usage Rights

CC Attribution-ShareAlike LicenseCC Attribution-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Web 2.0 ja jagamiskultuur Presentation Transcript

  • 1. Web 2.0 ja jagamiskultuur
      • Kaido Kikkas
      • sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent
      • Tallinna Ülikool
      • kakk@kakupesa.net
      • http://www.kakupesa.net
  • 2. Senine arusaam
    • tõsine äri tähendab enda õiguste eest seismist ning enda omandi aktiivset kaitset
    • koolitusmaterjalid (eriti veel põhikohaga koolitusfirma puhul) on osa firma kapitalist
    • ettevõtte töövahendite sattumine konkurentide või isegi klientide kätte on otseselt kahjulik
  • 3. Laiem taust
    • tasuta lõunaid pole olemas
    • minu looming on minu oma
    • intellektuaalomandi seadused on paigas
    • kõik maksab!
    • ------ kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti seaduste järgi tekib autoriõigus loomingule (sh ka e-õppematerjalidele) automaatselt ning kui autor ei sätesta teisiti, kuuluvad kõik õigused talle
  • 4. Siiani oli kõik nagu paigas
    • inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms)
    • ta omandas oma loomingule teatud õigused
    • teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid täitma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma
    • loata levitamine oli paha-paha
    • KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE?
  • 5. Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks” -malliga
    • on rida valdkondi ja ameteid, kus äritegemine ja eriti tükikaupa lugemine viib totaalselt ämbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse äritsemisest seal, kus seda ei peaks olema
    • väga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata
    • maailmas müüakse ka asju, mida võib niisamagi saada – kes on Eviani ostnud?
  • 6. Vaba kultuur...?
    • kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad?
    • kuidas nad siis ära elavad?
    • kui ma panen oma materjalid näiteks Internetti, siis võib ju igaüks need ära varastada?
    • AJAD ON MUUTUNUD!
  • 7. Mõned tänapäevased näited
    • Wikipedia
    • Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm
    • Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi
    • ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TÜKIHINNA
  • 8. J.R.R. Tolkien (häkkerirahva suurimaid lemmikuid):
    • “ sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda õhus.”
      • Fangorn (Puupard) “Sõrmuste isandas”
  • 9. Süüdi on Internet
    • Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks:
        • “ suur mäng” paari inimesega metsatalust
        • igamehe ajakirjandus
        • autorite hulga plahvatuslik kasv
        • kogukondliku mudeli taastulek
    • üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?
  • 10. Ühisomand (commons)
    • Peter Barnes, „Capitalism 3.0“ (2006): on asju, mis ei allu turumehhanismile
      • loodus (õhk, vesi, päikese- ja tuuleenergia...)
      • kogukond (tänavad, sotsiaalsüsteem...)
      • kultuur (filosoofia, keel, muusika...)
    • kuulub säilitamisele hoolimata otsesest majanduslikust tasuvusest
  • 11. Näide ülikoolist: dotsent Kalle Kangekael
    • hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi välja ei pane:
        • töö efektiivsus langeb, kuna peab kõik materjalid loengus konspekteerida laskma või siis suure © -märgiga paberil paljundusi tegema
        • tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada
        • kui materjal ometi “rändama läheb”, on Kallel aga väga raske midagi praktikas ette võtta – ülikooli õppejõuna pole tal ei aega ega raha, et tõsist protsessi püsti panna
  • 12. Näide ülikoolist: professor Taavet Taibu
    • paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja:
        • saab viidata küsijaile “vaadake sealt” (ajasääst)
        • lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta – materjali kvaliteedi paranemine
        • tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru üles kribama ega enne eksameid materjale otsima
        • Taavet Taibu materjalid leiab võrgust naaberülikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head
  • 13. Praktika: laenaks Wollilt mõne slaidi
    • Peeter P. “Wolli” Mõtsküla ettekandest 2006. aasta Eesti E-ülikooli konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf)
    • kolm peamist argumenti, miks ei avaldata:
      • “ teised hakkavad kasutama”
      • “ materjal on veel toores”
      • “ varsti ilmub raamat”
  • 14. Põhjendused
    • Wolli argumendid (vabas vormis):
        • Teised kasutavad” - lasku käia! Peavad sel juhul teile viitama! Lisaks ei asenda ka parim õpik suurepärast õppejõudu
        • “ materjal on toores” - parima tulemuse annab teiste poolt kaastöö juurdetõmbamine. Ka tudengitest võib abi olla
        • “ Raamat on tulemas” - põrsa kotis ostmine pole mõistlik. Kõige rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rämpsu pähe määriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja
    • KK: tänaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt võrku juba ENNE trükki
  • 15. Mõned näited
    • Yochai Benkleri majandusraamatud
    • Cory Doctorow' ulmejutud
    • Bruce Perens Open Source Series
    • Larry Lessigi mitu raamatut
    • Karl Schroederi ulmeromaan Ventus
    • Peter Barnesi Capitalism 3.0
    • WikiBooks, Wikipedia kõrvalprojekt
    • ...
  • 16. Natuke ärimudelist
    • kasumit võib suurendada kahel viisil:
        • müües võimalikult kallilt
        • müües võimalikult palju
    • jäik autorikaitse vs vaba kultuur!
    • ehkki “kaup” ise on enamasti tasuta, müüakse “teise kihi” tooteid ja teenuseid – oskusteavet, koolitust, konsultat-sioone, igasugust nänni
    • inimese puhul on “põhivaluutaks” reputatsioon (hea nimi, kuulsus)
  • 17. Kaks näidet 1991. aastast
    • Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse
    • Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsiooni-süsteemi loomist
    • kui nad oleksid üritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi?
  • 18. Aga kuidas see ärimaailmas käiks?
    • isegi spetsialiseerunud koolitusettevõte müüb põhiosas enda kompetentsi, mitte materjali kui sellist!
    • näide: MIT OpenCourseWare
    • toimib ülemaailmse promona ning muuhulgas ka teatavat sorti garantiina: heade materjalide põhjal magedat koolitust teha on natuke raskem kui „põrsast kotis“ müües
  • 19. Vaba kultuuri juured: kiirpilk ajalukku
    • vaba tarkvara ideed pärinevad 60. ja 70. aastate USA tippülikoolidest, kus pikka aega õitses omaaegsete häkkerite “playful cleverness” -vaimsus
    • järkjärguline äristumine 80-ndatel
    • Richard M. Stallman, The last of true hackers
    • vaba tarkvara uus tõus 90-ndatel
    • tänapäev: Novell, IBM, HP, Sun, Red Hat ja paljud teised suured
  • 20. Vaba tarkvara põhimõtted
    • üks põhilisi litsentse, GNU GPL (Üldine Avalik Litsents) sätestab toote autorsuse ning kasutaja neli põhiõigust:
      • paljundada ja kasutada mistahes eesmärgil
      • uurida (eeldab lähtekoodi kättesaadavust)
      • uuuta
      • muudetud kujul edastada (samadel tingimustel)
    • pani aluse täiesti uuele tarkvaraloomise mehhanismile
  • 21. Vabast tarkvarast vaba sisuni
    • nagu eelmises jutus räägitud, on üheks internetiajastu märgiks autorite arvu kiire kasv
    • sajandivahetuse paiku hakkas võrku kogunema üha enam ka sellist vaba materjali, mis polnud otseselt tarkvara
    • vabade litsentside kujunemine
  • 22. Creative Commons
    • R. Stallman pakkus välja Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi (FDL) -
      • palju pooldajaid (seda kasutab mh. Wikipedia)
      • mitmed kriitikud (keeruline, küsitavused)
    • 2002 lõi USA juuraprofessor Lawrence Lessig uue initsiatiivi – CC. Põhiideeks oli vabade lähenemiste kasutuselevõtt olemasolevas seadusandlikus raamistikus
  • 23. CC põhiidee
    • mingis mõttes kesktee:
      • jäik autorikaitse ütleb “Copyright: all rights reserved”
      • Stallman ütleb: “Copyleft: all rights reversed”
      • CC ütleb: “Some rights reserved”
    • CC põhimõte on
      • anda autorile lihtne ja paindlik viis oma loomingule sobivaid kasutustingimusi määrata
      • luua läbipaistev ja selge litsentsimeetod
  • 24. Lihtne asi
    • CC ei ole tegelikult üks litsents, vaid litsentside perekond – eri CC litsentsid võivad üksteisest tublisti erineda!
    • lihtsaim viis on minna http://www.creativecommons.org -lehele ja läbida paar valikut:
        • kas lubate kommertskasutust?
        • kas lubate tuletatud teoseid? Siin on 3 varianti
            • jah
            • jah, kui tuletised kannavad sama litsentsi
            • ei
        • vali jurisdiktsioon ning toote vorm (tekst, pilt vmm)
  • 25. CC litsentsi kolm komponenti
    • “ Commons Deed” - inimkeelne kokkuvõte
    • juriidiliselt vettpidav täistekst
    • RDF/XML -standardit järgivad metaandmed
  • 26. CC põhilitsentsid
    • CC Attribution (BY)
    • CC Attribution-ShareAlike (BY-SA)
    • CC Attribution-NoDerivs (BY-ND)
    • CC Attribution-NonCommercial (BY-NC)
    • CC Attribution-NonCommercial-ShareAlike (BY-NC-SA)
    • CC Attribution-NonCommercial-NoDerivs (BY-NC-ND)
  • 27. Lisaks veel
    • Sampling Plus – lubab osalist kasutust pluss kogu töö mitteärilist levitamist
    • NonCommercial Sampling Plus – nii osade kui terviku levitamine on lubatud vaid mitteärilisel otstarbel
    • CC Music Sharing <= BY-NC-ND
    • CC Wiki <= BY-SA
    • CC GNU GPL ja CC GNU LGPL
    • CC Founders' Copyright – 14+14 aastat
  • 28. Motivatsioonist veel veidi
    • lugemiseks: http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf
    • Interneti leviku tulemusel
          • on autorite arv tohutult kasvanud
          • spetsialiseerunud sisutootjate ring (filmi- ja muusikatööstus, kutselised kirjanikud jne) on jäänud küllaltki muutumatuks
    • tulemus: võrgus levivast kasulikust teabest suur osa selline, mille loomine ja avaldamine ei ole selle looja jaoks põhitöö
  • 29. Linuse seadus
    • Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed:
        • ellujäämine (survival)
        • ühiskondlik positsioon (social position)
        • meelelahutus (fun)
    • samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3
    • veel üks näide - üks jaapani härrasmees:
        • tunnustatud amatöör-merebioloog
        • andekas muusik
        • Akihito Tenno, jumaliku päritoluga keiser
  • 30. Haridusasutused valiku ees
    • (üli)kool võib valida, kas ta
      • kasutab tootemudelit: üritab müüa “tead-mistekonserve” ja kaitsta iga hinna eest enda “intellektuaalomandit” - ning jääb paratamatult alla arendus- ja koolitus-firmadele, kel on rohkem vahendeid ja vähem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas õppetöö
      • kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) – müüb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW)
  • 31. Kus point on?
    • kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”?
    • lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-määratud tingimuste (litsentsi) alusel!
    • muide, mida Wolli sellest ettekandest sai?
    • õige vastus: nüüd teab palju rohkem inimesi, kes on Peeter P. Mõtsküla :)
  • 32. Kokkuvõtteks
    • internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem
    • seadusandlus on tõsiselt maha jäänud
    • loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab üha suuremat tähtsust
    • tulevik kuulub vabale infolevile
  • 33. Mõned viited
    • http://www.creativecommons.org
    • http://creativecommons.galerii.ee – Peeter Marveti (osaline) eestindus
    • http://www.free-culture.cc – Lawrence Lessigi raamat “Free Culture” täistekst
    • http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf - Yoshai Benkleri “The Wealth of Networks” täistekst
    • http://ocw.mit.edu – MIT OpenCourseWare
  • 34. Aitäh kuulamast!
      • slaidid leiab http://www.slideshare.net/UncleOwl või http://www.kakupesa.net/kakk/docs