Vabad litsentsid: motivatsioon ja ärimudelid
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Vabad litsentsid: motivatsioon ja ärimudelid

on

  • 1,701 views

paralleelsessiooni ettekanne Eesti E-Ülikooli sügisseminarilt Väimelas

paralleelsessiooni ettekanne Eesti E-Ülikooli sügisseminarilt Väimelas

Statistics

Views

Total Views
1,701
Views on SlideShare
1,701
Embed Views
0

Actions

Likes
1
Downloads
3
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as OpenOffice

Usage Rights

CC Attribution-ShareAlike LicenseCC Attribution-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Vabad litsentsid: motivatsioon ja ärimudelid Vabad litsentsid: motivatsioon ja ärimudelid Presentation Transcript

  • Vabad litsentsid – motivatsioon ja ärimudelid Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna Ülikool E-Ülikooli seminar „E-õppe jäljed infoajastu kiirteel“ Võrumaa Kutsehariduskeskus, 22.11.07
  • Milles üldse probleem on?
    • tasuta lõunaid pole olemas
    • minu looming on minu oma
    • intellektuaalomandi seadused on paigas
    • kõik maksab!
    • ------ kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti sea-duste järgi tekib autoriõigus loomingule (sh ka e-õppematerjalidele) automaatselt ning juhul, kui autor ei sätesta teisiti, kuuluvad kõik õigused talle
  • Siiani oli kõik nagu paigas
    • inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms)
    • ta omandas oma loomingule teatud õigused
    • teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid täitma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma
    • loata levitamine oli paha-paha
    • KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE?
  • Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks” -malliga
    • on rida valdkondi ja ameteid, kus äritegemine ja eriti tükikaupa lugemine viib totaalselt ämbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse äritsemisest seal, kus seda ei peaks olema
    • väga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata
    • maailmas müüakse ka asju, mida võib niisamagi saada – kes on Eviani ostnud?
  • Vaba kultuur...?
    • kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad?
    • kuidas nad siis ära elavad?
    • kui ma panen oma materjalid näiteks Internetti, siis võib ju igaüks need ära varastada?
    • AJAD ON MUUTUNUD!
  • Mõned tänapäevased näited
    • Wikipedia
    • Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm
    • Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi
    • ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TÜKIHINNA
  • J.R.R. Tolkien (häkkerirahva suurimaid lemmikuid):
    • “sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda õhus.”
      • Fangorn (Puupard) “Sõrmuste isandas”
  • Süüdi on Internet
    • Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks:
        • “suur mäng” paari inimesega metsatalust
        • igamehe ajakirjandus
        • autorite hulga plahvatuslik kasv
        • kogukondliku mudeli taastulek
    • üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?
  • Ühisomand (commons)
    • Peter Barnes, „Capitalism 3.0“ (2006): on asju, mis ei allu turumehhanismile
      • loodus (õhk, vesi, päikese- ja tuuleenergia...)
      • kogukond (tänavad, sotsiaalsüsteem...)
      • kultuur (filosoofia, keel, muusika...)
    • Kuulub säilitamisele hoolimata otsesest majanduslikust tasuvusest
  • Näide nr 1: dotsent Kalle Kangekael
    • hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi välja ei pane:
        • töö efektiivsus langeb, kuna peab kõik materjalid loengus konspekteerida laskma või siis suure © -märgiga paberil paljundusi tegema
        • tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada
        • kui materjal ometi “rändama läheb”, on Kallel aga väga raske midagi praktikas ette võtta – ülikooli õppejõuna pole tal ei aega ega raha, et tõsist protsessi püsti panna
  • Näide nr 2: professor Taavet Taibu
    • paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja:
        • saab viidata küsijaile “vaadake sealt” (ajasääst)
        • lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta – materjali kvaliteedi paranemine
        • tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru üles kribama ega enne eksameid materjale otsima
        • Taavet Taibu materjalid leiab võrgust naaber-ülikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head
  • Praktika: laenaks Wollilt mõne slaidi
    • Peeter P. “wolli” Mõtsküla ettekandest 2006. aasta Eesti E-ülikooli konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf)
    • kolm peamist argumenti, miks ei avaldata:
      • “teised hakkavad kasutama”
      • “materjal on veel toores”
      • “varsti ilmub raamat”
  • Põhjendused
    • Wolli argumendid (vabas vormis):
        • Teised kasutavad” - lasku käia! Peavad sel juhul teile viitama! Lisaks ei asenda ka parim õpik suurepärast õppejõudu
        • “materjal on toores” - parima tulemuse annab teiste poolt kaastöö juurdetõmbamine. Ka tudengitest võib abi olla
        • “Raamat on tulemas” - põrsa kotis ostmine pole mõistlik. Kõige rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rämpsu pähe määriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja
    • KK: tänaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt võrku juba ENNE trükki
  • Mõned näited
    • Yochai Benkleri majandusraamatud
    • Cory Doctorow' ulmejutud
    • Bruce Perens Open Source Series
    • Larry Lessigi mitu raamatut
    • Karl Schroederi ulmeromaan Ventus
    • Peter Barnesi Capitalism 3.0
    • WikiBooks, Wikipedia kõrvalprojekt
    • ...
  • Natuke ärimudelist
    • Kasumit võib suurendada kahel viisil:
        • Müües võimalikult kallilt
        • Müües võimalikult palju
    • jäik autorikaitse vs vaba kultuur!
    • Ehkki “kaup” ise on enamasti tasuta, müüakse “teise kihi” tooteid ja teenuseid – oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust nänni
    • Inimese puhul on “põhivaluutaks” reputatsioon (hea nimi, kuulsus)
  • Kaks näidet 1991. aastast
    • Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse
    • Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsioonisüs-teemi loomist
    • Kui nad oleksid üritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi?
  • Linuse seadus
    • Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed:
        • ellujäämine (survival)
        • ühiskondlik positsioon (social position)
        • meelelahutus (fun)
    • Samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3
    • Veel üks näide - üks jaapani härrasmees:
        • tunnustatud amatöör-merebioloog
        • andekas muusik
        • Tenno, jumaliku päritoluga keiser
  • Haridusasutused valiku ees
    • (üli)kool võib valida, kas ta
      • kasutab tootemudelit: üritab müüa “tead-mistekonserve” ja kaitsta iga hinna eest enda “intellektuaalomandit” - ning jääb parata-matult alla arendus- ja koolitusfirmadele, kel on rohkem vahendeid ja vähem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas õppetöö
      • kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) – müüb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW)
  • Kus point on?
    • Kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”?
    • Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-määratud tingimuste (litsentsi) alusel!
    • Muide, mida Wolli sellest ettekandest sai?
    • Õige vastus: nüüd teab palju rohkem inimesi, kes on Peeter P. Mõtsküla :)
  • Kokkuvõtteks
    • internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem
    • seadusandlus on tõsiselt maha jäänud
    • loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab üha suuremat tähtsust
  • Mõned viited
    • http://www.creativecommons.org
    • http://creativecommons.galerii.ee – Peeter Marveti (osaline) eestindus
    • http://www.free-culture.cc – Lawrence Lessigi raamat “Free Culture” täistekst
    • http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf - Yoshai Benkleri “The Wealth of Networks” täistekst
    • http://ocw.mit.edu – MIT OpenCourseWare
  • Tänan kuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs või http://www.slideshare.net/UncleOwl