Vabad litsentsid: motivatsioon ja ärimudelid
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Vabad litsentsid: motivatsioon ja ärimudelid

on

  • 1,657 views

paralleelsessiooni ettekanne Eesti E-Ülikooli sügisseminarilt Väimelas

paralleelsessiooni ettekanne Eesti E-Ülikooli sügisseminarilt Väimelas

Statistics

Views

Total Views
1,657
Views on SlideShare
1,657
Embed Views
0

Actions

Likes
1
Downloads
3
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as OpenOffice

Usage Rights

CC Attribution-ShareAlike LicenseCC Attribution-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Vabad litsentsid: motivatsioon ja ärimudelid Vabad litsentsid: motivatsioon ja ärimudelid Presentation Transcript

    • Vabad litsentsid – motivatsioon ja ärimudelid Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna Ülikool E-Ülikooli seminar „E-õppe jäljed infoajastu kiirteel“ Võrumaa Kutsehariduskeskus, 22.11.07
    • Milles üldse probleem on?
      • tasuta lõunaid pole olemas
      • minu looming on minu oma
      • intellektuaalomandi seadused on paigas
      • kõik maksab!
      • ------ kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti sea-duste järgi tekib autoriõigus loomingule (sh ka e-õppematerjalidele) automaatselt ning juhul, kui autor ei sätesta teisiti, kuuluvad kõik õigused talle
    • Siiani oli kõik nagu paigas
      • inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms)
      • ta omandas oma loomingule teatud õigused
      • teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid täitma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma
      • loata levitamine oli paha-paha
      • KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE?
    • Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks” -malliga
      • on rida valdkondi ja ameteid, kus äritegemine ja eriti tükikaupa lugemine viib totaalselt ämbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse äritsemisest seal, kus seda ei peaks olema
      • väga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata
      • maailmas müüakse ka asju, mida võib niisamagi saada – kes on Eviani ostnud?
    • Vaba kultuur...?
      • kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad?
      • kuidas nad siis ära elavad?
      • kui ma panen oma materjalid näiteks Internetti, siis võib ju igaüks need ära varastada?
      • AJAD ON MUUTUNUD!
    • Mõned tänapäevased näited
      • Wikipedia
      • Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm
      • Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi
      • ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TÜKIHINNA
    • J.R.R. Tolkien (häkkerirahva suurimaid lemmikuid):
      • “sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda õhus.”
        • Fangorn (Puupard) “Sõrmuste isandas”
    • Süüdi on Internet
      • Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks:
          • “suur mäng” paari inimesega metsatalust
          • igamehe ajakirjandus
          • autorite hulga plahvatuslik kasv
          • kogukondliku mudeli taastulek
      • üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?
    • Ühisomand (commons)
      • Peter Barnes, „Capitalism 3.0“ (2006): on asju, mis ei allu turumehhanismile
        • loodus (õhk, vesi, päikese- ja tuuleenergia...)
        • kogukond (tänavad, sotsiaalsüsteem...)
        • kultuur (filosoofia, keel, muusika...)
      • Kuulub säilitamisele hoolimata otsesest majanduslikust tasuvusest
    • Näide nr 1: dotsent Kalle Kangekael
      • hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi välja ei pane:
          • töö efektiivsus langeb, kuna peab kõik materjalid loengus konspekteerida laskma või siis suure © -märgiga paberil paljundusi tegema
          • tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada
          • kui materjal ometi “rändama läheb”, on Kallel aga väga raske midagi praktikas ette võtta – ülikooli õppejõuna pole tal ei aega ega raha, et tõsist protsessi püsti panna
    • Näide nr 2: professor Taavet Taibu
      • paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja:
          • saab viidata küsijaile “vaadake sealt” (ajasääst)
          • lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta – materjali kvaliteedi paranemine
          • tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru üles kribama ega enne eksameid materjale otsima
          • Taavet Taibu materjalid leiab võrgust naaber-ülikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head
    • Praktika: laenaks Wollilt mõne slaidi
      • Peeter P. “wolli” Mõtsküla ettekandest 2006. aasta Eesti E-ülikooli konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf)
      • kolm peamist argumenti, miks ei avaldata:
        • “teised hakkavad kasutama”
        • “materjal on veel toores”
        • “varsti ilmub raamat”
    • Põhjendused
      • Wolli argumendid (vabas vormis):
          • Teised kasutavad” - lasku käia! Peavad sel juhul teile viitama! Lisaks ei asenda ka parim õpik suurepärast õppejõudu
          • “materjal on toores” - parima tulemuse annab teiste poolt kaastöö juurdetõmbamine. Ka tudengitest võib abi olla
          • “Raamat on tulemas” - põrsa kotis ostmine pole mõistlik. Kõige rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rämpsu pähe määriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja
      • KK: tänaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt võrku juba ENNE trükki
    • Mõned näited
      • Yochai Benkleri majandusraamatud
      • Cory Doctorow' ulmejutud
      • Bruce Perens Open Source Series
      • Larry Lessigi mitu raamatut
      • Karl Schroederi ulmeromaan Ventus
      • Peter Barnesi Capitalism 3.0
      • WikiBooks, Wikipedia kõrvalprojekt
      • ...
    • Natuke ärimudelist
      • Kasumit võib suurendada kahel viisil:
          • Müües võimalikult kallilt
          • Müües võimalikult palju
      • jäik autorikaitse vs vaba kultuur!
      • Ehkki “kaup” ise on enamasti tasuta, müüakse “teise kihi” tooteid ja teenuseid – oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust nänni
      • Inimese puhul on “põhivaluutaks” reputatsioon (hea nimi, kuulsus)
    • Kaks näidet 1991. aastast
      • Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse
      • Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsioonisüs-teemi loomist
      • Kui nad oleksid üritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi?
    • Linuse seadus
      • Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed:
          • ellujäämine (survival)
          • ühiskondlik positsioon (social position)
          • meelelahutus (fun)
      • Samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3
      • Veel üks näide - üks jaapani härrasmees:
          • tunnustatud amatöör-merebioloog
          • andekas muusik
          • Tenno, jumaliku päritoluga keiser
    • Haridusasutused valiku ees
      • (üli)kool võib valida, kas ta
        • kasutab tootemudelit: üritab müüa “tead-mistekonserve” ja kaitsta iga hinna eest enda “intellektuaalomandit” - ning jääb parata-matult alla arendus- ja koolitusfirmadele, kel on rohkem vahendeid ja vähem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas õppetöö
        • kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) – müüb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW)
    • Kus point on?
      • Kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”?
      • Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-määratud tingimuste (litsentsi) alusel!
      • Muide, mida Wolli sellest ettekandest sai?
      • Õige vastus: nüüd teab palju rohkem inimesi, kes on Peeter P. Mõtsküla :)
    • Kokkuvõtteks
      • internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem
      • seadusandlus on tõsiselt maha jäänud
      • loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab üha suuremat tähtsust
    • Mõned viited
      • http://www.creativecommons.org
      • http://creativecommons.galerii.ee – Peeter Marveti (osaline) eestindus
      • http://www.free-culture.cc – Lawrence Lessigi raamat “Free Culture” täistekst
      • http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf - Yoshai Benkleri “The Wealth of Networks” täistekst
      • http://ocw.mit.edu – MIT OpenCourseWare
    • Tänan kuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs või http://www.slideshare.net/UncleOwl