0
Vabad litsentsid – motivatsioon ja ärimudelid Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna Ülikool E-Ülikooli ...
Milles üldse probleem on? <ul><li>tasuta lõunaid pole olemas </li></ul><ul><li>minu looming on minu oma </li></ul><ul><li>...
Siiani oli kõik nagu paigas <ul><li>inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms) </li></ul><ul><li>ta omandas oma loomingule te...
Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks”  -malliga <ul><li>on rida valdkondi ja ameteid, kus  äritegemine ja eriti tükikaupa...
Vaba kultuur...? <ul><li>kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad? <...
Mõned tänapäevased näited <ul><li>Wikipedia </li></ul><ul><li>Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm </li></ul><ul><...
J.R.R. Tolkien (häkkerirahva suurimaid lemmikuid): <ul><li>“sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ...
Süüdi on Internet <ul><li>Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks: </li></ul><ul><ul><ul><li>“s...
Ühisomand (commons) <ul><li>Peter Barnes, „Capitalism 3.0“ (2006): on  asju, mis ei allu turumehhanismile </li></ul><ul><u...
Näide nr 1: dotsent Kalle Kangekael <ul><li>hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi ...
Näide nr 2: professor Taavet Taibu <ul><li>paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja: </li></ul><...
Praktika: laenaks Wollilt mõne slaidi <ul><li>Peeter P. “wolli” Mõtsküla ettekandest 2006. aasta Eesti E-ülikooli konveren...
Põhjendused <ul><li>Wolli argumendid (vabas vormis): </li></ul><ul><ul><ul><li>Teised kasutavad” - lasku käia! Peavad sel ...
Mõned näited <ul><li>Yochai Benkleri majandusraamatud </li></ul><ul><li>Cory Doctorow' ulmejutud </li></ul><ul><li>Bruce P...
Natuke ärimudelist <ul><li>Kasumit võib suurendada kahel viisil: </li></ul><ul><ul><ul><li>Müües võimalikult kallilt </li>...
Kaks näidet 1991. aastast  <ul><li>Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab se...
Linuse seadus <ul><li>Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed: </li></ul><ul><ul><ul><li>ellujäämine (surv...
Haridusasutused valiku ees <ul><li>(üli)kool võib valida, kas ta </li></ul><ul><ul><li>kasutab tootemudelit:  üritab müüa ...
Kus point on? <ul><li>Kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”? </li></ul><ul><li>Lahenduseks on materja...
Kokkuvõtteks <ul><li>internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem </li></ul><ul><li>seadusandlus on tõsiselt maha...
Mõned viited <ul><li>http://www.creativecommons.org  </li></ul><ul><li>http://creativecommons.galerii.ee – Peeter Marveti ...
Tänan  kuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs  või http://www.slideshare.net/UncleOwl
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Vabad litsentsid: motivatsioon ja ärimudelid

1,032

Published on

paralleelsessiooni ettekanne Eesti E-Ülikooli sügisseminarilt Väimelas

0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
1,032
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
4
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "Vabad litsentsid: motivatsioon ja ärimudelid"

  1. 1. Vabad litsentsid – motivatsioon ja ärimudelid Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna Ülikool E-Ülikooli seminar „E-õppe jäljed infoajastu kiirteel“ Võrumaa Kutsehariduskeskus, 22.11.07
  2. 2. Milles üldse probleem on? <ul><li>tasuta lõunaid pole olemas </li></ul><ul><li>minu looming on minu oma </li></ul><ul><li>intellektuaalomandi seadused on paigas </li></ul><ul><li>kõik maksab! </li></ul><ul><li>------ kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti sea-duste järgi tekib autoriõigus loomingule (sh ka e-õppematerjalidele) automaatselt ning juhul, kui autor ei sätesta teisiti, kuuluvad kõik õigused talle </li></ul>
  3. 3. Siiani oli kõik nagu paigas <ul><li>inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms) </li></ul><ul><li>ta omandas oma loomingule teatud õigused </li></ul><ul><li>teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid täitma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma </li></ul><ul><li>loata levitamine oli paha-paha </li></ul><ul><li>KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE? </li></ul>
  4. 4. Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks” -malliga <ul><li>on rida valdkondi ja ameteid, kus äritegemine ja eriti tükikaupa lugemine viib totaalselt ämbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse äritsemisest seal, kus seda ei peaks olema </li></ul><ul><li>väga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata </li></ul><ul><li>maailmas müüakse ka asju, mida võib niisamagi saada – kes on Eviani ostnud? </li></ul>
  5. 5. Vaba kultuur...? <ul><li>kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad? </li></ul><ul><li>kuidas nad siis ära elavad? </li></ul><ul><li>kui ma panen oma materjalid näiteks Internetti, siis võib ju igaüks need ära varastada? </li></ul><ul><li>AJAD ON MUUTUNUD! </li></ul>
  6. 6. Mõned tänapäevased näited <ul><li>Wikipedia </li></ul><ul><li>Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm </li></ul><ul><li>Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi </li></ul><ul><li>ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TÜKIHINNA </li></ul>
  7. 7. J.R.R. Tolkien (häkkerirahva suurimaid lemmikuid): <ul><li>“sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda õhus.” </li></ul><ul><ul><li>Fangorn (Puupard) “Sõrmuste isandas” </li></ul></ul>
  8. 8. Süüdi on Internet <ul><li>Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks: </li></ul><ul><ul><ul><li>“suur mäng” paari inimesega metsatalust </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>igamehe ajakirjandus </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>autorite hulga plahvatuslik kasv </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>kogukondliku mudeli taastulek </li></ul></ul></ul><ul><li>üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud? </li></ul>
  9. 9. Ühisomand (commons) <ul><li>Peter Barnes, „Capitalism 3.0“ (2006): on asju, mis ei allu turumehhanismile </li></ul><ul><ul><li>loodus (õhk, vesi, päikese- ja tuuleenergia...) </li></ul></ul><ul><ul><li>kogukond (tänavad, sotsiaalsüsteem...) </li></ul></ul><ul><ul><li>kultuur (filosoofia, keel, muusika...) </li></ul></ul><ul><li>Kuulub säilitamisele hoolimata otsesest majanduslikust tasuvusest </li></ul>
  10. 10. Näide nr 1: dotsent Kalle Kangekael <ul><li>hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi välja ei pane: </li></ul><ul><ul><ul><li>töö efektiivsus langeb, kuna peab kõik materjalid loengus konspekteerida laskma või siis suure © -märgiga paberil paljundusi tegema </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>kui materjal ometi “rändama läheb”, on Kallel aga väga raske midagi praktikas ette võtta – ülikooli õppejõuna pole tal ei aega ega raha, et tõsist protsessi püsti panna </li></ul></ul></ul>
  11. 11. Näide nr 2: professor Taavet Taibu <ul><li>paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja: </li></ul><ul><ul><ul><li>saab viidata küsijaile “vaadake sealt” (ajasääst) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta – materjali kvaliteedi paranemine </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru üles kribama ega enne eksameid materjale otsima </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Taavet Taibu materjalid leiab võrgust naaber-ülikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head </li></ul></ul></ul>
  12. 12. Praktika: laenaks Wollilt mõne slaidi <ul><li>Peeter P. “wolli” Mõtsküla ettekandest 2006. aasta Eesti E-ülikooli konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf) </li></ul><ul><li>kolm peamist argumenti, miks ei avaldata: </li></ul><ul><ul><li>“teised hakkavad kasutama” </li></ul></ul><ul><ul><li>“materjal on veel toores” </li></ul></ul><ul><ul><li>“varsti ilmub raamat” </li></ul></ul>
  13. 13. Põhjendused <ul><li>Wolli argumendid (vabas vormis): </li></ul><ul><ul><ul><li>Teised kasutavad” - lasku käia! Peavad sel juhul teile viitama! Lisaks ei asenda ka parim õpik suurepärast õppejõudu </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>“materjal on toores” - parima tulemuse annab teiste poolt kaastöö juurdetõmbamine. Ka tudengitest võib abi olla </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>“Raamat on tulemas” - põrsa kotis ostmine pole mõistlik. Kõige rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rämpsu pähe määriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja </li></ul></ul></ul><ul><li>KK: tänaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt võrku juba ENNE trükki </li></ul>
  14. 14. Mõned näited <ul><li>Yochai Benkleri majandusraamatud </li></ul><ul><li>Cory Doctorow' ulmejutud </li></ul><ul><li>Bruce Perens Open Source Series </li></ul><ul><li>Larry Lessigi mitu raamatut </li></ul><ul><li>Karl Schroederi ulmeromaan Ventus </li></ul><ul><li>Peter Barnesi Capitalism 3.0 </li></ul><ul><li>WikiBooks, Wikipedia kõrvalprojekt </li></ul><ul><li>... </li></ul>
  15. 15. Natuke ärimudelist <ul><li>Kasumit võib suurendada kahel viisil: </li></ul><ul><ul><ul><li>Müües võimalikult kallilt </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Müües võimalikult palju </li></ul></ul></ul><ul><li>jäik autorikaitse vs vaba kultuur! </li></ul><ul><li>Ehkki “kaup” ise on enamasti tasuta, müüakse “teise kihi” tooteid ja teenuseid – oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust nänni </li></ul><ul><li>Inimese puhul on “põhivaluutaks” reputatsioon (hea nimi, kuulsus) </li></ul>
  16. 16. Kaks näidet 1991. aastast <ul><li>Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse </li></ul><ul><li>Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsioonisüs-teemi loomist </li></ul><ul><li>Kui nad oleksid üritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi? </li></ul>
  17. 17. Linuse seadus <ul><li>Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed: </li></ul><ul><ul><ul><li>ellujäämine (survival) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>ühiskondlik positsioon (social position) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>meelelahutus (fun) </li></ul></ul></ul><ul><li>Samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3 </li></ul><ul><li>Veel üks näide - üks jaapani härrasmees: </li></ul><ul><ul><ul><li>tunnustatud amatöör-merebioloog </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>andekas muusik </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Tenno, jumaliku päritoluga keiser </li></ul></ul></ul>
  18. 18. Haridusasutused valiku ees <ul><li>(üli)kool võib valida, kas ta </li></ul><ul><ul><li>kasutab tootemudelit: üritab müüa “tead-mistekonserve” ja kaitsta iga hinna eest enda “intellektuaalomandit” - ning jääb parata-matult alla arendus- ja koolitusfirmadele, kel on rohkem vahendeid ja vähem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas õppetöö </li></ul></ul><ul><ul><li>kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) – müüb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW) </li></ul></ul>
  19. 19. Kus point on? <ul><li>Kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”? </li></ul><ul><li>Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-määratud tingimuste (litsentsi) alusel! </li></ul><ul><li>Muide, mida Wolli sellest ettekandest sai? </li></ul><ul><li>Õige vastus: nüüd teab palju rohkem inimesi, kes on Peeter P. Mõtsküla :) </li></ul>
  20. 20. Kokkuvõtteks <ul><li>internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem </li></ul><ul><li>seadusandlus on tõsiselt maha jäänud </li></ul><ul><li>loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab üha suuremat tähtsust </li></ul>
  21. 21. Mõned viited <ul><li>http://www.creativecommons.org </li></ul><ul><li>http://creativecommons.galerii.ee – Peeter Marveti (osaline) eestindus </li></ul><ul><li>http://www.free-culture.cc – Lawrence Lessigi raamat “Free Culture” täistekst </li></ul><ul><li>http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf - Yoshai Benkleri “The Wealth of Networks” täistekst </li></ul><ul><li>http://ocw.mit.edu – MIT OpenCourseWare </li></ul>
  22. 22. Tänan kuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs või http://www.slideshare.net/UncleOwl
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×