Vabad litsentsid e-õppes
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Vabad litsentsid e-õppes

on

  • 1,799 views

Ettekanne Eesti E-Kooli konverentsil 1. novembril 2007 (II osa)

Ettekanne Eesti E-Kooli konverentsil 1. novembril 2007 (II osa)

Statistics

Views

Total Views
1,799
Views on SlideShare
1,410
Embed Views
389

Actions

Likes
0
Downloads
4
Comments
0

1 Embed 389

http://husamu.havike.eenet.ee 389

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as OpenOffice

Usage Rights

CC Attribution-ShareAlike LicenseCC Attribution-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Vabad litsentsid e-õppes Presentation Transcript

  • 1. Vabad litsentsid e-õppes Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna Ülikool e-õppematerjalide loomine ja kasutamine Tallinna Reaalkool, 01.11.07
  • 2. Paar kordavat mõtet eelmisest jutust
    • tänane autorikaitse on ajast maha jäänud
    • tuleks näha ka muid stiimuleid peale otsese raha (vt. Eben Moglen: IP-droid ja papipäkapikk)
    • vaba infolevi on internetiajastul tasuv
  • 3. Kiirpilk ajalukku
    • Vaba tarkvara ideed pärinevad 60. ja 70. aastate USA tippülikoolidest, kus pikka aega õitses omaaegsete häkkerite “playful cleverness” -vaimsus
    • Järkjärguline äristumine 80-ndatel
    • Richard M. Stallman, The last of true hackers
    • Vaba tarkvara uus tõus 90-ndatel
    • Tänapäev: Novell, IBM, HP, Sun, Red Hat ja paljud teised suured
  • 4. Vaba tarkvara põhimõtted
    • Üks põhilisi litsentse, GNU GPL (Üldine Avalik Litsents) sätestab toote autorsuse ning kasutaja neli põhiõigust:
      • Paljundada ja kasutada mistahes eesmärgil
      • Uurida (eeldab lähtekoodi kättesaadavust)
      • Muuta
      • Muudetud kujul edastada (samadel tingimustel)
    • Pani aluse täiesti uuele tarkvaraloomise mehhanismile
  • 5. Vabast tarkvarast vaba sisuni
    • nagu eelmises jutus räägitud, on üheks internetiajastu märgiks autorite arvu kiire kasv
    • sajandivahetuse paiku hakkas võrku kogunema üha enam ka sellist vaba materjali, mis polnud otseselt tarkvara
    • vabade litsentside kujunemine
  • 6. Creative Commons
    • R. Stallman pakkus välja Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi (FDL) -
      • Palju pooldajaid (seda kasutab mh. Wikipedia)
      • Mitmed kriitikud (keeruline, küsitavused)
    • 2002 lõi USA juuraprofessor Lawrence Lessig uue initsiatiivi – CC. Põhiideeks oli vabade lähenemiste kasutuselevõtt olemasolevas seadusandlikus raamistikus
  • 7. CC põhiidee
    • Mingis mõttes kesktee:
      • Jäik autorikaitse ütleb “Copyright: all rights reserved”
      • Stallman ütleb: “Copyleft: all rights reversed”
      • CC ütleb: “Some rights reserved”
    • CC põhimõte on
      • Anda autorile lihtne ja paindlik viis oma loomingule sobivaid kasutustingimusi määrata
      • Luua läbipaistev ja kõigile arusaadav litsentsimeetod
  • 8. Lihtne asi
    • CC ei ole tegelikult üks litsents, vaid litsentside perekond – eri CC litsentsid võivad üksteisest tublisti erineda!
    • Lihtsaim viis on minna http://www.creativecommons.org -lehele ja läbida paar valikut:
        • Kas lubate kommertskasutust?
        • Kas lubate tuletatud teoseid? Siin on 3 varianti
            • Jah
            • Jah, kui tuletised kannavad sama litsentsi
            • Ei
        • Vali jurisdiktsioon ning toote vorm (tekst, pilt vm)
  • 9. CC litsentsi kolm komponenti
    • “ Commons Deed” - inimkeelne kokkuvõte
    • juriidiliselt vettpidav täistekst
    • RDF/XML -standardit järgivad metaandmed
  • 10. CC põhilitsentsid
    • CC Attribution (BY)
    • CC Attribution-ShareAlike (BY-SA)
    • CC Attribution-NoDerivs (BY-ND)
    • CC Attribution-NonCommercial (BY-NC)
    • CC Attribution-NonCommercial-ShareAlike (BY-NC-SA)
    • CC Attribution-NonCommercial-NoDerivs (BY-NC-ND)
  • 11. Lisaks veel
    • Sampling Plus – lubab osalist kasutust pluss kogu töö mitteärilist levitamist
    • NonCommercial Sampling Plus – nii osade kui terviku levitamine on lubatud vaid mitteärilisel otstarbel
    • CC Music Sharing <= BY-NC-ND
    • CC Wiki <= BY-SA
    • CC GNU GPL ja CC GNU LGPL
    • CC Founders' Copyright – 14+14 aastat
  • 12. Motivatsioonist veel veidi
    • Lugemiseks: http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf
    • Interneti leviku tulemusel
          • on autorite arv tohutult kasvanud
          • spetsialiseerunud sisutootjate ring (filmi- ja muusikatööstus, kutselised kirjanikud jne) on jäänud küllaltki muutumatuks
    • Tulemus: võrgus levivast kasulikust teabest suur osa selline, mille loomine ja avaldamine ei ole selle looja jaoks põhitöö
  • 13. Linuse seadus
    • Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed:
        • ellujäämine (survival)
        • ühiskondlik positsioon (social position)
        • meelelahutus (fun)
    • Samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3
    • Veel üks näide - üks jaapani härrasmees:
        • tunnustatud amatöör-merebioloog
        • andekas muusik
        • Tenno, jumaliku päritoluga keiser
  • 14. Mõned näited
    • tehniline dokumentatsioon -. the Linux Documentation Project, http://www.tldp.org
    • paljukeelne üldotstarbeline entsüklopeedia - Wikipedia, http://www.wikipedia.org
    • teaduskirjastus – PLoS, http://www.plos.org
    • ülikoolitaseme õppematerjalikogu – the MIT OpenCourseWare, http://ocw.mit.edu
    • keskkooliõpikud – Free High School Science Texts, http://www.nongnu.org/fhsst/
    • plaadifirma – Magnatune, http://www.magnatune.com/
    • fotovaramu – Flickr, http://www.flickr.com
  • 15. ...
    • kirjastajad – Lulu.com, http://www.lulu.com
    • klassikaline raamatukogu – Project Gutenberg, http://www.gutenberg.org
    • reisijuht – WikiTravel, http://wikitravel.org
    • dokumendigraafika kogu – Open Clip Art Library, http://www.openclipart.org
    • Eestis:
    • AS Regio kontuurkaardid http://www.regio.ee/kontuurkaart/
    • võrguentsüklopeedia Estonica http://estonica.org
    • kultuurikalender kultuur.info http://kultuur.info
    • Tehnokratt.net http://tehnokratt.net
    • Tiigrihüppe SA tarkvaraprojektide raames loodav õpisisu
  • 16. Haridusasutuste valik
    • (üli)kool võib valida, kas ta
      • kasutab tootemudelit: üritab müüa “tead-mistekonserve” ja kaitsta iga hinna eest enda “intellektuaalomandit” - ning jääb parata-matult alla arendus- ja koolitusfirmadele, kel on rohkem vahendeid ja vähem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas õppetöö
      • kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) – müüb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW)
  • 17. MIT OpenCourseWare
    • Üks ambitsioonikamaid vaba sisutootmise näiteid
    • Alustas rektor Robert A. Brown 1999. a.
    • Tulemused (võetud Wolli slaididelt!):
        • 09/2002: 50 kursust (proof-of-concept)
        • 09/2003: 513 kursust (pilootprojekti lõpp)
        • 09/2004: 915 kursust
        • 2004: 2,3 miljonit külastajat kogu maailmast
        • 12/2005: 1 250 kursuse materjalid BY-NC-SA
    • Hetkeseis: 1800 kursust (peaaegu kogu MIT materjal!), 2 miljonit külastust kuus
  • 18. Kokkuvõtteks
    • Ajad muutuvad ja kombed ka
    • Globaalne majandus vajab paindlikumat lähenemist – samas Eesti-suguse väikese turu juures on jäik autorikaitse enamasti liiga kohmakas
    • Vabad litsentsid võimaldavad oskusliku kasutuse korral motiveerida autoreid ilma seejuures teistele jaburaid takistusi tegemata
  • 19. Paar viidet
    • http://www.creativecommons.org
    • http://creativecommons.galerii.ee – Peeter Marveti (osaline) eestindus
    • http://www.free-culture.cc – Lawrence Lessigi raamat “Free Culture” täistekst
    • http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf - Yoshai Benkleri “The Wealth of Networks” täistekst
    • http://ocw.mit.edu – MIT OpenCourseWare
  • 20. Tänan kuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs või http://www.slideshare.net/UncleOwl