Vabad litsentsid e-õppes Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna Ülikool e-õppematerjalide loomine ja kas...
Paar kordavat mõtet eelmisest jutust <ul><li>tänane autorikaitse on ajast maha jäänud </li></ul><ul><li>tuleks näha ka mui...
Kiirpilk ajalukku <ul><li>Vaba tarkvara ideed pärinevad 60. ja 70. aastate USA tippülikoolidest, kus pikka aega õitses oma...
Vaba tarkvara põhimõtted <ul><li>Üks põhilisi litsentse, GNU GPL (Üldine Avalik Litsents) sätestab toote autorsuse ning ka...
Vabast tarkvarast vaba sisuni <ul><li>nagu eelmises jutus räägitud, on üheks internetiajastu märgiks autorite arvu kiire k...
Creative Commons <ul><li>R. Stallman pakkus välja Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi (FDL) - </li></ul><ul><ul><li>Palju pool...
CC põhiidee <ul><li>Mingis mõttes kesktee: </li></ul><ul><ul><li>Jäik autorikaitse ütleb “Copyright: all rights reserved” ...
Lihtne asi <ul><li>CC ei ole tegelikult üks litsents, vaid litsentside perekond – eri CC litsentsid võivad üksteisest tubl...
CC litsentsi kolm komponenti <ul><li>“ Commons Deed” - inimkeelne kokkuvõte </li></ul><ul><li>juriidiliselt vettpidav täis...
CC põhilitsentsid <ul><li>CC Attribution (BY) </li></ul><ul><li>CC Attribution-ShareAlike (BY-SA) </li></ul><ul><li>CC Att...
Lisaks veel <ul><li>Sampling Plus – lubab osalist kasutust pluss kogu töö mitteärilist levitamist </li></ul><ul><li>NonCom...
Motivatsioonist veel veidi <ul><li>Lugemiseks: http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf  </li></ul><ul><li>In...
Linuse seadus <ul><li>Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed: </li></ul><ul><ul><ul><li>ellujäämine (surv...
Mõned näited <ul><li>tehniline dokumentatsioon -. the Linux Documentation Project, http://www.tldp.org  </li></ul><ul><li>...
... <ul><li>kirjastajad – Lulu.com, http://www.lulu.com </li></ul><ul><li>klassikaline raamatukogu – Project Gutenberg, ht...
Haridusasutuste valik <ul><li>(üli)kool võib valida, kas ta </li></ul><ul><ul><li>kasutab tootemudelit:  üritab müüa “tead...
MIT OpenCourseWare <ul><li>Üks ambitsioonikamaid vaba sisutootmise näiteid </li></ul><ul><li>Alustas rektor Robert A. Brow...
Kokkuvõtteks <ul><li>Ajad muutuvad ja kombed ka </li></ul><ul><li>Globaalne majandus vajab paindlikumat lähenemist – samas...
Paar viidet <ul><li>http://www.creativecommons.org  </li></ul><ul><li>http://creativecommons.galerii.ee – Peeter Marveti (...
Tänan  kuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs  või http://www.slideshare.net/UncleOwl
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Vabad litsentsid e-õppes

1,128

Published on

Ettekanne Eesti E-Kooli konverentsil 1. novembril 2007 (II osa)

Published in: Technology
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,128
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
5
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Vabad litsentsid e-õppes

  1. 1. Vabad litsentsid e-õppes Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna Ülikool e-õppematerjalide loomine ja kasutamine Tallinna Reaalkool, 01.11.07
  2. 2. Paar kordavat mõtet eelmisest jutust <ul><li>tänane autorikaitse on ajast maha jäänud </li></ul><ul><li>tuleks näha ka muid stiimuleid peale otsese raha (vt. Eben Moglen: IP-droid ja papipäkapikk) </li></ul><ul><li>vaba infolevi on internetiajastul tasuv </li></ul>
  3. 3. Kiirpilk ajalukku <ul><li>Vaba tarkvara ideed pärinevad 60. ja 70. aastate USA tippülikoolidest, kus pikka aega õitses omaaegsete häkkerite “playful cleverness” -vaimsus </li></ul><ul><li>Järkjärguline äristumine 80-ndatel </li></ul><ul><li>Richard M. Stallman, The last of true hackers </li></ul><ul><li>Vaba tarkvara uus tõus 90-ndatel </li></ul><ul><li>Tänapäev: Novell, IBM, HP, Sun, Red Hat ja paljud teised suured </li></ul>
  4. 4. Vaba tarkvara põhimõtted <ul><li>Üks põhilisi litsentse, GNU GPL (Üldine Avalik Litsents) sätestab toote autorsuse ning kasutaja neli põhiõigust: </li></ul><ul><ul><li>Paljundada ja kasutada mistahes eesmärgil </li></ul></ul><ul><ul><li>Uurida (eeldab lähtekoodi kättesaadavust) </li></ul></ul><ul><ul><li>Muuta </li></ul></ul><ul><ul><li>Muudetud kujul edastada (samadel tingimustel) </li></ul></ul><ul><li>Pani aluse täiesti uuele tarkvaraloomise mehhanismile </li></ul>
  5. 5. Vabast tarkvarast vaba sisuni <ul><li>nagu eelmises jutus räägitud, on üheks internetiajastu märgiks autorite arvu kiire kasv </li></ul><ul><li>sajandivahetuse paiku hakkas võrku kogunema üha enam ka sellist vaba materjali, mis polnud otseselt tarkvara </li></ul><ul><li>vabade litsentside kujunemine </li></ul>
  6. 6. Creative Commons <ul><li>R. Stallman pakkus välja Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi (FDL) - </li></ul><ul><ul><li>Palju pooldajaid (seda kasutab mh. Wikipedia) </li></ul></ul><ul><ul><li>Mitmed kriitikud (keeruline, küsitavused) </li></ul></ul><ul><li>2002 lõi USA juuraprofessor Lawrence Lessig uue initsiatiivi – CC. Põhiideeks oli vabade lähenemiste kasutuselevõtt olemasolevas seadusandlikus raamistikus </li></ul>
  7. 7. CC põhiidee <ul><li>Mingis mõttes kesktee: </li></ul><ul><ul><li>Jäik autorikaitse ütleb “Copyright: all rights reserved” </li></ul></ul><ul><ul><li>Stallman ütleb: “Copyleft: all rights reversed” </li></ul></ul><ul><ul><li>CC ütleb: “Some rights reserved” </li></ul></ul><ul><li>CC põhimõte on </li></ul><ul><ul><li>Anda autorile lihtne ja paindlik viis oma loomingule sobivaid kasutustingimusi määrata </li></ul></ul><ul><ul><li>Luua läbipaistev ja kõigile arusaadav litsentsimeetod </li></ul></ul>
  8. 8. Lihtne asi <ul><li>CC ei ole tegelikult üks litsents, vaid litsentside perekond – eri CC litsentsid võivad üksteisest tublisti erineda! </li></ul><ul><li>Lihtsaim viis on minna http://www.creativecommons.org -lehele ja läbida paar valikut: </li></ul><ul><ul><ul><li>Kas lubate kommertskasutust? </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Kas lubate tuletatud teoseid? Siin on 3 varianti </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>Jah </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>Jah, kui tuletised kannavad sama litsentsi </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>Ei </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Vali jurisdiktsioon ning toote vorm (tekst, pilt vm) </li></ul></ul></ul>
  9. 9. CC litsentsi kolm komponenti <ul><li>“ Commons Deed” - inimkeelne kokkuvõte </li></ul><ul><li>juriidiliselt vettpidav täistekst </li></ul><ul><li>RDF/XML -standardit järgivad metaandmed </li></ul>
  10. 10. CC põhilitsentsid <ul><li>CC Attribution (BY) </li></ul><ul><li>CC Attribution-ShareAlike (BY-SA) </li></ul><ul><li>CC Attribution-NoDerivs (BY-ND) </li></ul><ul><li>CC Attribution-NonCommercial (BY-NC) </li></ul><ul><li>CC Attribution-NonCommercial-ShareAlike (BY-NC-SA) </li></ul><ul><li>CC Attribution-NonCommercial-NoDerivs (BY-NC-ND) </li></ul>
  11. 11. Lisaks veel <ul><li>Sampling Plus – lubab osalist kasutust pluss kogu töö mitteärilist levitamist </li></ul><ul><li>NonCommercial Sampling Plus – nii osade kui terviku levitamine on lubatud vaid mitteärilisel otstarbel </li></ul><ul><li>CC Music Sharing <= BY-NC-ND </li></ul><ul><li>CC Wiki <= BY-SA </li></ul><ul><li>CC GNU GPL ja CC GNU LGPL </li></ul><ul><li>CC Founders' Copyright – 14+14 aastat </li></ul>
  12. 12. Motivatsioonist veel veidi <ul><li>Lugemiseks: http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf </li></ul><ul><li>Interneti leviku tulemusel </li></ul><ul><ul><ul><ul><li>on autorite arv tohutult kasvanud </li></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><li>spetsialiseerunud sisutootjate ring (filmi- ja muusikatööstus, kutselised kirjanikud jne) on jäänud küllaltki muutumatuks </li></ul></ul></ul></ul><ul><li>Tulemus: võrgus levivast kasulikust teabest suur osa selline, mille loomine ja avaldamine ei ole selle looja jaoks põhitöö </li></ul>
  13. 13. Linuse seadus <ul><li>Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed: </li></ul><ul><ul><ul><li>ellujäämine (survival) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>ühiskondlik positsioon (social position) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>meelelahutus (fun) </li></ul></ul></ul><ul><li>Samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3 </li></ul><ul><li>Veel üks näide - üks jaapani härrasmees: </li></ul><ul><ul><ul><li>tunnustatud amatöör-merebioloog </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>andekas muusik </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Tenno, jumaliku päritoluga keiser </li></ul></ul></ul>
  14. 14. Mõned näited <ul><li>tehniline dokumentatsioon -. the Linux Documentation Project, http://www.tldp.org </li></ul><ul><li>paljukeelne üldotstarbeline entsüklopeedia - Wikipedia, http://www.wikipedia.org </li></ul><ul><li>teaduskirjastus – PLoS, http://www.plos.org </li></ul><ul><li>ülikoolitaseme õppematerjalikogu – the MIT OpenCourseWare, http://ocw.mit.edu </li></ul><ul><li>keskkooliõpikud – Free High School Science Texts, http://www.nongnu.org/fhsst/ </li></ul><ul><li>plaadifirma – Magnatune, http://www.magnatune.com/ </li></ul><ul><li>fotovaramu – Flickr, http://www.flickr.com </li></ul>
  15. 15. ... <ul><li>kirjastajad – Lulu.com, http://www.lulu.com </li></ul><ul><li>klassikaline raamatukogu – Project Gutenberg, http://www.gutenberg.org </li></ul><ul><li>reisijuht – WikiTravel, http://wikitravel.org </li></ul><ul><li>dokumendigraafika kogu – Open Clip Art Library, http://www.openclipart.org </li></ul><ul><li>Eestis: </li></ul><ul><li>AS Regio kontuurkaardid http://www.regio.ee/kontuurkaart/ </li></ul><ul><li>võrguentsüklopeedia Estonica http://estonica.org </li></ul><ul><li>kultuurikalender kultuur.info http://kultuur.info </li></ul><ul><li>Tehnokratt.net http://tehnokratt.net </li></ul><ul><li>Tiigrihüppe SA tarkvaraprojektide raames loodav õpisisu </li></ul>
  16. 16. Haridusasutuste valik <ul><li>(üli)kool võib valida, kas ta </li></ul><ul><ul><li>kasutab tootemudelit: üritab müüa “tead-mistekonserve” ja kaitsta iga hinna eest enda “intellektuaalomandit” - ning jääb parata-matult alla arendus- ja koolitusfirmadele, kel on rohkem vahendeid ja vähem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas õppetöö </li></ul></ul><ul><ul><li>kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) – müüb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW) </li></ul></ul>
  17. 17. MIT OpenCourseWare <ul><li>Üks ambitsioonikamaid vaba sisutootmise näiteid </li></ul><ul><li>Alustas rektor Robert A. Brown 1999. a. </li></ul><ul><li>Tulemused (võetud Wolli slaididelt!): </li></ul><ul><ul><ul><li>09/2002: 50 kursust (proof-of-concept) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>09/2003: 513 kursust (pilootprojekti lõpp) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>09/2004: 915 kursust </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>2004: 2,3 miljonit külastajat kogu maailmast </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>12/2005: 1 250 kursuse materjalid BY-NC-SA </li></ul></ul></ul><ul><li>Hetkeseis: 1800 kursust (peaaegu kogu MIT materjal!), 2 miljonit külastust kuus </li></ul>
  18. 18. Kokkuvõtteks <ul><li>Ajad muutuvad ja kombed ka </li></ul><ul><li>Globaalne majandus vajab paindlikumat lähenemist – samas Eesti-suguse väikese turu juures on jäik autorikaitse enamasti liiga kohmakas </li></ul><ul><li>Vabad litsentsid võimaldavad oskusliku kasutuse korral motiveerida autoreid ilma seejuures teistele jaburaid takistusi tegemata </li></ul>
  19. 19. Paar viidet <ul><li>http://www.creativecommons.org </li></ul><ul><li>http://creativecommons.galerii.ee – Peeter Marveti (osaline) eestindus </li></ul><ul><li>http://www.free-culture.cc – Lawrence Lessigi raamat “Free Culture” täistekst </li></ul><ul><li>http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf - Yoshai Benkleri “The Wealth of Networks” täistekst </li></ul><ul><li>http://ocw.mit.edu – MIT OpenCourseWare </li></ul>
  20. 20. Tänan kuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs või http://www.slideshare.net/UncleOwl
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×