• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Vabad litsentsid e-õppes
 

Vabad litsentsid e-õppes

on

  • 1,691 views

Ettekanne Eesti E-Kooli konverentsil 1. novembril 2007 (II osa)

Ettekanne Eesti E-Kooli konverentsil 1. novembril 2007 (II osa)

Statistics

Views

Total Views
1,691
Views on SlideShare
1,306
Embed Views
385

Actions

Likes
0
Downloads
4
Comments
0

1 Embed 385

http://husamu.havike.eenet.ee 385

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as OpenOffice

Usage Rights

CC Attribution-ShareAlike LicenseCC Attribution-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Vabad litsentsid e-õppes Vabad litsentsid e-õppes Presentation Transcript

    • Vabad litsentsid e-õppes Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna Ülikool e-õppematerjalide loomine ja kasutamine Tallinna Reaalkool, 01.11.07
    • Paar kordavat mõtet eelmisest jutust
      • tänane autorikaitse on ajast maha jäänud
      • tuleks näha ka muid stiimuleid peale otsese raha (vt. Eben Moglen: IP-droid ja papipäkapikk)
      • vaba infolevi on internetiajastul tasuv
    • Kiirpilk ajalukku
      • Vaba tarkvara ideed pärinevad 60. ja 70. aastate USA tippülikoolidest, kus pikka aega õitses omaaegsete häkkerite “playful cleverness” -vaimsus
      • Järkjärguline äristumine 80-ndatel
      • Richard M. Stallman, The last of true hackers
      • Vaba tarkvara uus tõus 90-ndatel
      • Tänapäev: Novell, IBM, HP, Sun, Red Hat ja paljud teised suured
    • Vaba tarkvara põhimõtted
      • Üks põhilisi litsentse, GNU GPL (Üldine Avalik Litsents) sätestab toote autorsuse ning kasutaja neli põhiõigust:
        • Paljundada ja kasutada mistahes eesmärgil
        • Uurida (eeldab lähtekoodi kättesaadavust)
        • Muuta
        • Muudetud kujul edastada (samadel tingimustel)
      • Pani aluse täiesti uuele tarkvaraloomise mehhanismile
    • Vabast tarkvarast vaba sisuni
      • nagu eelmises jutus räägitud, on üheks internetiajastu märgiks autorite arvu kiire kasv
      • sajandivahetuse paiku hakkas võrku kogunema üha enam ka sellist vaba materjali, mis polnud otseselt tarkvara
      • vabade litsentside kujunemine
    • Creative Commons
      • R. Stallman pakkus välja Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi (FDL) -
        • Palju pooldajaid (seda kasutab mh. Wikipedia)
        • Mitmed kriitikud (keeruline, küsitavused)
      • 2002 lõi USA juuraprofessor Lawrence Lessig uue initsiatiivi – CC. Põhiideeks oli vabade lähenemiste kasutuselevõtt olemasolevas seadusandlikus raamistikus
    • CC põhiidee
      • Mingis mõttes kesktee:
        • Jäik autorikaitse ütleb “Copyright: all rights reserved”
        • Stallman ütleb: “Copyleft: all rights reversed”
        • CC ütleb: “Some rights reserved”
      • CC põhimõte on
        • Anda autorile lihtne ja paindlik viis oma loomingule sobivaid kasutustingimusi määrata
        • Luua läbipaistev ja kõigile arusaadav litsentsimeetod
    • Lihtne asi
      • CC ei ole tegelikult üks litsents, vaid litsentside perekond – eri CC litsentsid võivad üksteisest tublisti erineda!
      • Lihtsaim viis on minna http://www.creativecommons.org -lehele ja läbida paar valikut:
          • Kas lubate kommertskasutust?
          • Kas lubate tuletatud teoseid? Siin on 3 varianti
              • Jah
              • Jah, kui tuletised kannavad sama litsentsi
              • Ei
          • Vali jurisdiktsioon ning toote vorm (tekst, pilt vm)
    • CC litsentsi kolm komponenti
      • “ Commons Deed” - inimkeelne kokkuvõte
      • juriidiliselt vettpidav täistekst
      • RDF/XML -standardit järgivad metaandmed
    • CC põhilitsentsid
      • CC Attribution (BY)
      • CC Attribution-ShareAlike (BY-SA)
      • CC Attribution-NoDerivs (BY-ND)
      • CC Attribution-NonCommercial (BY-NC)
      • CC Attribution-NonCommercial-ShareAlike (BY-NC-SA)
      • CC Attribution-NonCommercial-NoDerivs (BY-NC-ND)
    • Lisaks veel
      • Sampling Plus – lubab osalist kasutust pluss kogu töö mitteärilist levitamist
      • NonCommercial Sampling Plus – nii osade kui terviku levitamine on lubatud vaid mitteärilisel otstarbel
      • CC Music Sharing <= BY-NC-ND
      • CC Wiki <= BY-SA
      • CC GNU GPL ja CC GNU LGPL
      • CC Founders' Copyright – 14+14 aastat
    • Motivatsioonist veel veidi
      • Lugemiseks: http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf
      • Interneti leviku tulemusel
            • on autorite arv tohutult kasvanud
            • spetsialiseerunud sisutootjate ring (filmi- ja muusikatööstus, kutselised kirjanikud jne) on jäänud küllaltki muutumatuks
      • Tulemus: võrgus levivast kasulikust teabest suur osa selline, mille loomine ja avaldamine ei ole selle looja jaoks põhitöö
    • Linuse seadus
      • Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed:
          • ellujäämine (survival)
          • ühiskondlik positsioon (social position)
          • meelelahutus (fun)
      • Samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3
      • Veel üks näide - üks jaapani härrasmees:
          • tunnustatud amatöör-merebioloog
          • andekas muusik
          • Tenno, jumaliku päritoluga keiser
    • Mõned näited
      • tehniline dokumentatsioon -. the Linux Documentation Project, http://www.tldp.org
      • paljukeelne üldotstarbeline entsüklopeedia - Wikipedia, http://www.wikipedia.org
      • teaduskirjastus – PLoS, http://www.plos.org
      • ülikoolitaseme õppematerjalikogu – the MIT OpenCourseWare, http://ocw.mit.edu
      • keskkooliõpikud – Free High School Science Texts, http://www.nongnu.org/fhsst/
      • plaadifirma – Magnatune, http://www.magnatune.com/
      • fotovaramu – Flickr, http://www.flickr.com
    • ...
      • kirjastajad – Lulu.com, http://www.lulu.com
      • klassikaline raamatukogu – Project Gutenberg, http://www.gutenberg.org
      • reisijuht – WikiTravel, http://wikitravel.org
      • dokumendigraafika kogu – Open Clip Art Library, http://www.openclipart.org
      • Eestis:
      • AS Regio kontuurkaardid http://www.regio.ee/kontuurkaart/
      • võrguentsüklopeedia Estonica http://estonica.org
      • kultuurikalender kultuur.info http://kultuur.info
      • Tehnokratt.net http://tehnokratt.net
      • Tiigrihüppe SA tarkvaraprojektide raames loodav õpisisu
    • Haridusasutuste valik
      • (üli)kool võib valida, kas ta
        • kasutab tootemudelit: üritab müüa “tead-mistekonserve” ja kaitsta iga hinna eest enda “intellektuaalomandit” - ning jääb parata-matult alla arendus- ja koolitusfirmadele, kel on rohkem vahendeid ja vähem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas õppetöö
        • kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) – müüb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW)
    • MIT OpenCourseWare
      • Üks ambitsioonikamaid vaba sisutootmise näiteid
      • Alustas rektor Robert A. Brown 1999. a.
      • Tulemused (võetud Wolli slaididelt!):
          • 09/2002: 50 kursust (proof-of-concept)
          • 09/2003: 513 kursust (pilootprojekti lõpp)
          • 09/2004: 915 kursust
          • 2004: 2,3 miljonit külastajat kogu maailmast
          • 12/2005: 1 250 kursuse materjalid BY-NC-SA
      • Hetkeseis: 1800 kursust (peaaegu kogu MIT materjal!), 2 miljonit külastust kuus
    • Kokkuvõtteks
      • Ajad muutuvad ja kombed ka
      • Globaalne majandus vajab paindlikumat lähenemist – samas Eesti-suguse väikese turu juures on jäik autorikaitse enamasti liiga kohmakas
      • Vabad litsentsid võimaldavad oskusliku kasutuse korral motiveerida autoreid ilma seejuures teistele jaburaid takistusi tegemata
    • Paar viidet
      • http://www.creativecommons.org
      • http://creativecommons.galerii.ee – Peeter Marveti (osaline) eestindus
      • http://www.free-culture.cc – Lawrence Lessigi raamat “Free Culture” täistekst
      • http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf - Yoshai Benkleri “The Wealth of Networks” täistekst
      • http://ocw.mit.edu – MIT OpenCourseWare
    • Tänan kuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs või http://www.slideshare.net/UncleOwl