Vabad litsentsid e-õppes

  • 1,083 views
Uploaded on

Ettekanne Eesti E-Kooli konverentsil 1. novembril 2007 (II osa)

Ettekanne Eesti E-Kooli konverentsil 1. novembril 2007 (II osa)

More in: Technology
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
1,083
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1

Actions

Shares
Downloads
4
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Vabad litsentsid e-õppes Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna Ülikool e-õppematerjalide loomine ja kasutamine Tallinna Reaalkool, 01.11.07
  • 2. Paar kordavat mõtet eelmisest jutust
    • tänane autorikaitse on ajast maha jäänud
    • tuleks näha ka muid stiimuleid peale otsese raha (vt. Eben Moglen: IP-droid ja papipäkapikk)
    • vaba infolevi on internetiajastul tasuv
  • 3. Kiirpilk ajalukku
    • Vaba tarkvara ideed pärinevad 60. ja 70. aastate USA tippülikoolidest, kus pikka aega õitses omaaegsete häkkerite “playful cleverness” -vaimsus
    • Järkjärguline äristumine 80-ndatel
    • Richard M. Stallman, The last of true hackers
    • Vaba tarkvara uus tõus 90-ndatel
    • Tänapäev: Novell, IBM, HP, Sun, Red Hat ja paljud teised suured
  • 4. Vaba tarkvara põhimõtted
    • Üks põhilisi litsentse, GNU GPL (Üldine Avalik Litsents) sätestab toote autorsuse ning kasutaja neli põhiõigust:
      • Paljundada ja kasutada mistahes eesmärgil
      • Uurida (eeldab lähtekoodi kättesaadavust)
      • Muuta
      • Muudetud kujul edastada (samadel tingimustel)
    • Pani aluse täiesti uuele tarkvaraloomise mehhanismile
  • 5. Vabast tarkvarast vaba sisuni
    • nagu eelmises jutus räägitud, on üheks internetiajastu märgiks autorite arvu kiire kasv
    • sajandivahetuse paiku hakkas võrku kogunema üha enam ka sellist vaba materjali, mis polnud otseselt tarkvara
    • vabade litsentside kujunemine
  • 6. Creative Commons
    • R. Stallman pakkus välja Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi (FDL) -
      • Palju pooldajaid (seda kasutab mh. Wikipedia)
      • Mitmed kriitikud (keeruline, küsitavused)
    • 2002 lõi USA juuraprofessor Lawrence Lessig uue initsiatiivi – CC. Põhiideeks oli vabade lähenemiste kasutuselevõtt olemasolevas seadusandlikus raamistikus
  • 7. CC põhiidee
    • Mingis mõttes kesktee:
      • Jäik autorikaitse ütleb “Copyright: all rights reserved”
      • Stallman ütleb: “Copyleft: all rights reversed”
      • CC ütleb: “Some rights reserved”
    • CC põhimõte on
      • Anda autorile lihtne ja paindlik viis oma loomingule sobivaid kasutustingimusi määrata
      • Luua läbipaistev ja kõigile arusaadav litsentsimeetod
  • 8. Lihtne asi
    • CC ei ole tegelikult üks litsents, vaid litsentside perekond – eri CC litsentsid võivad üksteisest tublisti erineda!
    • Lihtsaim viis on minna http://www.creativecommons.org -lehele ja läbida paar valikut:
        • Kas lubate kommertskasutust?
        • Kas lubate tuletatud teoseid? Siin on 3 varianti
            • Jah
            • Jah, kui tuletised kannavad sama litsentsi
            • Ei
        • Vali jurisdiktsioon ning toote vorm (tekst, pilt vm)
  • 9. CC litsentsi kolm komponenti
    • “ Commons Deed” - inimkeelne kokkuvõte
    • juriidiliselt vettpidav täistekst
    • RDF/XML -standardit järgivad metaandmed
  • 10. CC põhilitsentsid
    • CC Attribution (BY)
    • CC Attribution-ShareAlike (BY-SA)
    • CC Attribution-NoDerivs (BY-ND)
    • CC Attribution-NonCommercial (BY-NC)
    • CC Attribution-NonCommercial-ShareAlike (BY-NC-SA)
    • CC Attribution-NonCommercial-NoDerivs (BY-NC-ND)
  • 11. Lisaks veel
    • Sampling Plus – lubab osalist kasutust pluss kogu töö mitteärilist levitamist
    • NonCommercial Sampling Plus – nii osade kui terviku levitamine on lubatud vaid mitteärilisel otstarbel
    • CC Music Sharing <= BY-NC-ND
    • CC Wiki <= BY-SA
    • CC GNU GPL ja CC GNU LGPL
    • CC Founders' Copyright – 14+14 aastat
  • 12. Motivatsioonist veel veidi
    • Lugemiseks: http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf
    • Interneti leviku tulemusel
          • on autorite arv tohutult kasvanud
          • spetsialiseerunud sisutootjate ring (filmi- ja muusikatööstus, kutselised kirjanikud jne) on jäänud küllaltki muutumatuks
    • Tulemus: võrgus levivast kasulikust teabest suur osa selline, mille loomine ja avaldamine ei ole selle looja jaoks põhitöö
  • 13. Linuse seadus
    • Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed:
        • ellujäämine (survival)
        • ühiskondlik positsioon (social position)
        • meelelahutus (fun)
    • Samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3
    • Veel üks näide - üks jaapani härrasmees:
        • tunnustatud amatöör-merebioloog
        • andekas muusik
        • Tenno, jumaliku päritoluga keiser
  • 14. Mõned näited
    • tehniline dokumentatsioon -. the Linux Documentation Project, http://www.tldp.org
    • paljukeelne üldotstarbeline entsüklopeedia - Wikipedia, http://www.wikipedia.org
    • teaduskirjastus – PLoS, http://www.plos.org
    • ülikoolitaseme õppematerjalikogu – the MIT OpenCourseWare, http://ocw.mit.edu
    • keskkooliõpikud – Free High School Science Texts, http://www.nongnu.org/fhsst/
    • plaadifirma – Magnatune, http://www.magnatune.com/
    • fotovaramu – Flickr, http://www.flickr.com
  • 15. ...
    • kirjastajad – Lulu.com, http://www.lulu.com
    • klassikaline raamatukogu – Project Gutenberg, http://www.gutenberg.org
    • reisijuht – WikiTravel, http://wikitravel.org
    • dokumendigraafika kogu – Open Clip Art Library, http://www.openclipart.org
    • Eestis:
    • AS Regio kontuurkaardid http://www.regio.ee/kontuurkaart/
    • võrguentsüklopeedia Estonica http://estonica.org
    • kultuurikalender kultuur.info http://kultuur.info
    • Tehnokratt.net http://tehnokratt.net
    • Tiigrihüppe SA tarkvaraprojektide raames loodav õpisisu
  • 16. Haridusasutuste valik
    • (üli)kool võib valida, kas ta
      • kasutab tootemudelit: üritab müüa “tead-mistekonserve” ja kaitsta iga hinna eest enda “intellektuaalomandit” - ning jääb parata-matult alla arendus- ja koolitusfirmadele, kel on rohkem vahendeid ja vähem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas õppetöö
      • kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) – müüb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW)
  • 17. MIT OpenCourseWare
    • Üks ambitsioonikamaid vaba sisutootmise näiteid
    • Alustas rektor Robert A. Brown 1999. a.
    • Tulemused (võetud Wolli slaididelt!):
        • 09/2002: 50 kursust (proof-of-concept)
        • 09/2003: 513 kursust (pilootprojekti lõpp)
        • 09/2004: 915 kursust
        • 2004: 2,3 miljonit külastajat kogu maailmast
        • 12/2005: 1 250 kursuse materjalid BY-NC-SA
    • Hetkeseis: 1800 kursust (peaaegu kogu MIT materjal!), 2 miljonit külastust kuus
  • 18. Kokkuvõtteks
    • Ajad muutuvad ja kombed ka
    • Globaalne majandus vajab paindlikumat lähenemist – samas Eesti-suguse väikese turu juures on jäik autorikaitse enamasti liiga kohmakas
    • Vabad litsentsid võimaldavad oskusliku kasutuse korral motiveerida autoreid ilma seejuures teistele jaburaid takistusi tegemata
  • 19. Paar viidet
    • http://www.creativecommons.org
    • http://creativecommons.galerii.ee – Peeter Marveti (osaline) eestindus
    • http://www.free-culture.cc – Lawrence Lessigi raamat “Free Culture” täistekst
    • http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf - Yoshai Benkleri “The Wealth of Networks” täistekst
    • http://ocw.mit.edu – MIT OpenCourseWare
  • 20. Tänan kuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs või http://www.slideshare.net/UncleOwl