Universaaldisain ja IT-lahendused - veebikeskkonna kättesaadavus ja abistavad vahendid Kaido Kikkas IT Kolledž *** Tallinn...
Ühiskond kõigile <ul><li>Arenenud ühiskonna tunnus </li></ul><ul><li>Lisaks inimlikkusele ka majanduslikult mõistlik </li>...
Veebi saab lugeda erineval moel <ul><li>“ Tavaline inimene” - Firefox või IE </li></ul><ul><li>Mobiilikasutaja – mobiilibr...
Standardid – milleks need? <ul><li>Kujutleme olukordi: </li></ul><ul><ul><ul><li>iga elektriseadmete tootja teeb omaenda “...
Standardid ja erivajadused <ul><li>“ Tavakodanik” võib vahel standardit ignoreerida, erivajadusega inimese jaoks aga seda ...
Kinnised vs lahtised <ul><li>Paraku on ka standardeid kaht sorti: </li></ul><ul><ul><ul><li>avatud standard – dokumentatsi...
Tahtsime parimat, välja tuli nagu alati <ul><li>Suur probleem: veebisisu teevad tihtilugu inimesed, kes on sisu osas kompe...
WWW ehk veeb <ul><li>Olemas on rahvusvahelise veebikonsortsiumi (W3C) standardid, kuid nende järgimisega on suurel osal ve...
Levinud ämbrid <ul><li>Lehekülg ei tea ise ka, mis standardile ta vastab </li></ul><ul><li>Täisgraafilised ja Flashis teht...
Keskkonnad ja sisuhaldurid <ul><li>Kui suur osa sisutootjatest ei ole tehnilise poole pealt eriti kompetentsed, on pea ala...
Mõned soovitavad sisuhalduspaketid <ul><li>WordPress  </li></ul><ul><ul><ul><li>http://www.wordpress.org  </li></ul></ul><...
“ Mis, sul polegi Wordi?” <ul><li>Tihti kohtab veebis dokumente, mis on salvestatud kinnistes kommerts-failiformaatides </...
Adobe Flash <ul><li>Väga populaarne veebitehnoloogia </li></ul><ul><li>Poolkinnine standard, valmis rakendusi keerukas muu...
Videomaterjal <ul><li>Ligipääsureeglid nõuavad põhimõtteliselt nii audio- kui videoosa dubleerimist lihtsamasse formaati <...
Töövahendid <ul><li>Kui on palju raha – Dreamweaver </li></ul><ul><li>Kui on vähem – Homesite jms </li></ul><ul><li>Kui ei...
Usalda, aga kontrolli <ul><li>Kogu veebimaterjali tuleb valideerida vähemalt W3C vastava lehe abil - http://validator.w3.o...
Summa summarum <ul><li>Standardid on mõeldud järgimiseks </li></ul><ul><li>Erivajadustega inimesed on ebastandardsuse korr...
Tänan tähelepanu eest! Slaidid on saadaval aadressil http://www.slideshare.net/UncleOwl
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Universaaldisain ja IT-lahendused - veebikeskkonna kättesaadavus ja abistavad vahendid

588
-1

Published on

Ettekanne veebikeskkonna standardsusest ja ligipääsetavusest universaalse disaini koolitusel 08.04.09

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
588
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
4
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Universaaldisain ja IT-lahendused - veebikeskkonna kättesaadavus ja abistavad vahendid

  1. 1. Universaaldisain ja IT-lahendused - veebikeskkonna kättesaadavus ja abistavad vahendid Kaido Kikkas IT Kolledž *** Tallinna Ülikool [email_address] Universaalse disaini koolitus Tallinn 08.04.09
  2. 2. Ühiskond kõigile <ul><li>Arenenud ühiskonna tunnus </li></ul><ul><li>Lisaks inimlikkusele ka majanduslikult mõistlik </li></ul><ul><ul><ul><li>Targem on investeerida erivajadustega inimeste kaasamisse ja saada “lillepottide” asemel maksumaksjad </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Alternatiiv on ebatõhus või ülekoormatud sotsiaalsfäär ning palju passiivseid “ballastinimesi” (vt. N. Liit)‏ </li></ul></ul></ul><ul><li>Kaasatuse üks olulisemaid koostisosi on ligipääs a) haridusele, b) riigile ja ühiskonnale </li></ul><ul><li>Kas e-riik annab automaatselt uued võimalused? </li></ul>
  3. 3. Veebi saab lugeda erineval moel <ul><li>“ Tavaline inimene” - Firefox või IE </li></ul><ul><li>Mobiilikasutaja – mobiilibrauser (sõltub telefonist ja ühendusest)‏ </li></ul><ul><li>Vana arvuti omanik – mustvalge või väheste värvitoonidega pilt </li></ul><ul><li>Vaegnägija – keerab suurenduse peale või kasutab füüsilist ekraaniluupi </li></ul><ul><li>Pime inimene – kasutab ekraanilugejat kas kuulatava/helilise või punktkirjaväljundiga </li></ul>
  4. 4. Standardid – milleks need? <ul><li>Kujutleme olukordi: </li></ul><ul><ul><ul><li>iga elektriseadmete tootja teeb omaenda “firmapistiku”, mis omavahel kokku ei sobi (üks elekter kõik, eksole...?)‏ </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>iga rõivatootja loob omaenda numbrisüsteemi (ühe tootja nr 43 king on teise tootja sama numbriga kingast 3 x suurem)‏ </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>autojuhid ei sõida enam paremal pool teed </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>on olemas soome, prantsuse ja türgi meeter, igaüks eri pikkusega </li></ul></ul></ul><ul><li>Standardipuudus = tohu wabohu </li></ul><ul><li>Aga Internet? Kas “Ja siis algas lollidemaal suur segadus” (V. Nossov, “Totu Kuul”)? Tegelikult on ka siin standardid olemas </li></ul>
  5. 5. Standardid ja erivajadused <ul><li>“ Tavakodanik” võib vahel standardit ignoreerida, erivajadusega inimese jaoks aga seda luksust sageli pole: </li></ul><ul><ul><ul><li>ratastoolitee olemasolu, kaldenurk ja laius määravad majja sissepääsemise võimalikkuse/võimatuse </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>lülitite, kraanide jms kergesti aimatav asukoht määrab keskkonna kasutatavuse ja turvalisuse või selle puuduse pimedate inimeste jaoks </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>ligipääsustandardite järgimine veebilehe koostamisel muudab selle kas kättesaadavaks või kättesaamatuks </li></ul></ul></ul>
  6. 6. Kinnised vs lahtised <ul><li>Paraku on ka standardeid kaht sorti: </li></ul><ul><ul><ul><li>avatud standard – dokumentatsioon on vabalt saadaval, kõik saavad soovi korral järgida, eesmärk on ühtlustamine </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>kinnine standard - “on minu viis ja vale viis”, mõeldud pahatihti täiendava raha teenimiseks monopolieelise ärakasutamise kaudu. Näide: mitmed failiformaadid </li></ul></ul></ul><ul><li>Kui on vähegi võimalus valida, tasub alati eelistada avatud standardit! </li></ul><ul><li>Täiendav kaalutlus erivajaduste vallast – üksnes avatud standard võimaldab teha kõiki nõutavaid kohandusi, kartmata $- ja § -ga pahuksisse sattuda </li></ul>
  7. 7. Tahtsime parimat, välja tuli nagu alati <ul><li>Suur probleem: veebisisu teevad tihtilugu inimesed, kes on sisu osas kompetentsed, kuid tehnilise poole pealt mitte </li></ul><ul><li>Tulemus on ebastandardne (loe: ligipääsmatu)‏ </li></ul><ul><li>Selle vältimiseks on vaja kas autori laiemat kompetentsi või koostööd eri valdkondade asja-tundjate vahel </li></ul><ul><li>SAMAMOODI EDASI LASTA EI SAA </li></ul>
  8. 8. WWW ehk veeb <ul><li>Olemas on rahvusvahelise veebikonsortsiumi (W3C) standardid, kuid nende järgimisega on suurel osal veebist probleeme – paraku pole E-Eesti erand </li></ul><ul><li>Põhjus: teadmatus + küündimatud arendus-vahendid </li></ul><ul><li>Tulemus: paljud erivajadustega inimesed jäävad ukse taha </li></ul>
  9. 9. Levinud ämbrid <ul><li>Lehekülg ei tea ise ka, mis standardile ta vastab </li></ul><ul><li>Täisgraafilised ja Flashis tehtud “veebilehed” </li></ul><ul><li>Graafiliste elementide kommenteerimatus </li></ul><ul><li>Võhikliku tarkvara abil tehtud veebilehed </li></ul><ul><li>Multimeediapidamatus </li></ul><ul><li>... </li></ul><ul><li>Vt. http://www.w3.org/WAI/ </li></ul>
  10. 10. Keskkonnad ja sisuhaldurid <ul><li>Kui suur osa sisutootjatest ei ole tehnilise poole pealt eriti kompetentsed, on pea alati mõistlik kasutada mingit raamkeskkonda </li></ul><ul><li>Kehtib ka ligipääsetavuse osas – kui keskkond on loodud ligipääsetavana, siis on ligipääsmatu materjali tekitamine mõnevõrra raskem kui tavaveebis </li></ul><ul><li>Probleem: kes paigaldab ja hooldab? </li></ul><ul><li>Tasuks siiski otsida – väga palju on saadaval häid vabatarkvaralisi sisuhalduskeskkondi </li></ul>
  11. 11. Mõned soovitavad sisuhalduspaketid <ul><li>WordPress </li></ul><ul><ul><ul><li>http://www.wordpress.org </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>http://codex.wordpress.org/Accessibility </li></ul></ul></ul><ul><li>MediaWiki </li></ul><ul><ul><ul><li>http://www.mediawiki.org http://blind.wikia.com/wiki/Mediawiki_and_Accessibility </li></ul></ul></ul><ul><li>Drupal </li></ul><ul><ul><ul><li>http://www.drupal.org </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>http://drupal.org/node/394094 </li></ul></ul></ul><ul><li>Plone </li></ul><ul><ul><ul><li>http://www.plone.org </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>http://plone.org/events/conferences/seattle-2006/presentations/plone-and-accessibility </li></ul></ul></ul>
  12. 12. “ Mis, sul polegi Wordi?” <ul><li>Tihti kohtab veebis dokumente, mis on salvestatud kinnistes kommerts-failiformaatides </li></ul><ul><li>Sisuliselt tähendab täiendavaid ettekirjutusi </li></ul><ul><li>Märksa lollikindlam on kasutada tavateksti ja/või HTMLi, ka PDF on parem variant kui DOC </li></ul><ul><li>Kui soovitakse kasutada kinnisi formaate, tuleks lisada ka alternatiivid. Näiteks saab OO.o abil salvestada esitlust nii OO.o enda, PowerPointi kui Flashi formaadis </li></ul><ul><li>Märkus: tänaseks on MS Office'i vormingute pro-bleem mõnevõrra leevenenud, kuid mitte kadunud </li></ul>
  13. 13. Adobe Flash <ul><li>Väga populaarne veebitehnoloogia </li></ul><ul><li>Poolkinnine standard, valmis rakendusi keerukas muuta </li></ul><ul><li>Ligipääsetavat Flashi on võimalik luua, kuid eeldab terve rea erinõuete täitmist – tavaline “naabripoisi tehtud” Flash EI OLE ligipääsetav </li></ul><ul><li>Vt. http://www.webaim.org/techniques/flash/ </li></ul>
  14. 14. Videomaterjal <ul><li>Ligipääsureeglid nõuavad põhimõtteliselt nii audio- kui videoosa dubleerimist lihtsamasse formaati </li></ul><ul><li>Video (liikuv pilt) peaks olema täiendatud heli- või tekstikujul kirjeldusega </li></ul><ul><li>Audio tuleks dubleerida kas eraldi tekstina, slaidiseeriana või lisada videole tiitrid (sageli on viimane kõige lihtsam)‏ </li></ul><ul><li>Vt. http://www.webaim.org/techniques/captions/ </li></ul>
  15. 15. Töövahendid <ul><li>Kui on palju raha – Dreamweaver </li></ul><ul><li>Kui on vähem – Homesite jms </li></ul><ul><li>Kui ei taha maksta – Nvu/Kompozer, tehnilisema kallakuga rahvale koodieditorid (Quanta, 1 st Page, WebEdit)‏ </li></ul><ul><li>Vaid häda korral – Mozilla/Netscape Composer, OpenOffice.org'i veebiredaktor </li></ul><ul><li>Tungivalt mittesoovitav - FrontPage, MS Office (standardisolkimine on teadlikult sisse pandud)‏ </li></ul>
  16. 16. Usalda, aga kontrolli <ul><li>Kogu veebimaterjali tuleb valideerida vähemalt W3C vastava lehe abil - http://validator.w3.org </li></ul><ul><li>Väga soovitav on täiendavalt kasutada mõnda erivajadusi eraldi arvestavat validaatorit – üks variant on WAVE: http://wave.webaim.org/ </li></ul><ul><li>Parem on saada sõimata validaatorilt lehe tegemise käigus kui kasutajatelt peale selle ülesriputamist! </li></ul>
  17. 17. Summa summarum <ul><li>Standardid on mõeldud järgimiseks </li></ul><ul><li>Erivajadustega inimesed on ebastandardsuse korral esmased kannatajad </li></ul><ul><li>Avatud standardeid tuleks eelistada kinnistele, seda ka dokumendiformaatide osas </li></ul><ul><li>Kui ei oska, küsi nõu – ära tee “omast tarkusest” praaki </li></ul><ul><li>Valideeri oma töötulemusi </li></ul>
  18. 18. Tänan tähelepanu eest! Slaidid on saadaval aadressil http://www.slideshare.net/UncleOwl
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×