• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Universaaldisain ja IT-lahendused - veebikeskkonna kättesaadavus ja abistavad vahendid
 

Universaaldisain ja IT-lahendused - veebikeskkonna kättesaadavus ja abistavad vahendid

on

  • 991 views

Ettekanne veebikeskkonna standardsusest ja ligipääsetavusest universaalse disaini koolitusel 08.04.09

Ettekanne veebikeskkonna standardsusest ja ligipääsetavusest universaalse disaini koolitusel 08.04.09

Statistics

Views

Total Views
991
Views on SlideShare
990
Embed Views
1

Actions

Likes
0
Downloads
3
Comments
0

1 Embed 1

http://www.slideshare.net 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as OpenOffice

Usage Rights

CC Attribution-ShareAlike LicenseCC Attribution-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Universaaldisain ja IT-lahendused - veebikeskkonna kättesaadavus ja abistavad vahendid Universaaldisain ja IT-lahendused - veebikeskkonna kättesaadavus ja abistavad vahendid Presentation Transcript

    • Universaaldisain ja IT-lahendused - veebikeskkonna kättesaadavus ja abistavad vahendid Kaido Kikkas IT Kolledž *** Tallinna Ülikool [email_address] Universaalse disaini koolitus Tallinn 08.04.09
    • Ühiskond kõigile
      • Arenenud ühiskonna tunnus
      • Lisaks inimlikkusele ka majanduslikult mõistlik
          • Targem on investeerida erivajadustega inimeste kaasamisse ja saada “lillepottide” asemel maksumaksjad
          • Alternatiiv on ebatõhus või ülekoormatud sotsiaalsfäär ning palju passiivseid “ballastinimesi” (vt. N. Liit)‏
      • Kaasatuse üks olulisemaid koostisosi on ligipääs a) haridusele, b) riigile ja ühiskonnale
      • Kas e-riik annab automaatselt uued võimalused?
    • Veebi saab lugeda erineval moel
      • “ Tavaline inimene” - Firefox või IE
      • Mobiilikasutaja – mobiilibrauser (sõltub telefonist ja ühendusest)‏
      • Vana arvuti omanik – mustvalge või väheste värvitoonidega pilt
      • Vaegnägija – keerab suurenduse peale või kasutab füüsilist ekraaniluupi
      • Pime inimene – kasutab ekraanilugejat kas kuulatava/helilise või punktkirjaväljundiga
    • Standardid – milleks need?
      • Kujutleme olukordi:
          • iga elektriseadmete tootja teeb omaenda “firmapistiku”, mis omavahel kokku ei sobi (üks elekter kõik, eksole...?)‏
          • iga rõivatootja loob omaenda numbrisüsteemi (ühe tootja nr 43 king on teise tootja sama numbriga kingast 3 x suurem)‏
          • autojuhid ei sõida enam paremal pool teed
          • on olemas soome, prantsuse ja türgi meeter, igaüks eri pikkusega
      • Standardipuudus = tohu wabohu
      • Aga Internet? Kas “Ja siis algas lollidemaal suur segadus” (V. Nossov, “Totu Kuul”)? Tegelikult on ka siin standardid olemas
    • Standardid ja erivajadused
      • “ Tavakodanik” võib vahel standardit ignoreerida, erivajadusega inimese jaoks aga seda luksust sageli pole:
          • ratastoolitee olemasolu, kaldenurk ja laius määravad majja sissepääsemise võimalikkuse/võimatuse
          • lülitite, kraanide jms kergesti aimatav asukoht määrab keskkonna kasutatavuse ja turvalisuse või selle puuduse pimedate inimeste jaoks
          • ligipääsustandardite järgimine veebilehe koostamisel muudab selle kas kättesaadavaks või kättesaamatuks
    • Kinnised vs lahtised
      • Paraku on ka standardeid kaht sorti:
          • avatud standard – dokumentatsioon on vabalt saadaval, kõik saavad soovi korral järgida, eesmärk on ühtlustamine
          • kinnine standard - “on minu viis ja vale viis”, mõeldud pahatihti täiendava raha teenimiseks monopolieelise ärakasutamise kaudu. Näide: mitmed failiformaadid
      • Kui on vähegi võimalus valida, tasub alati eelistada avatud standardit!
      • Täiendav kaalutlus erivajaduste vallast – üksnes avatud standard võimaldab teha kõiki nõutavaid kohandusi, kartmata $- ja § -ga pahuksisse sattuda
    • Tahtsime parimat, välja tuli nagu alati
      • Suur probleem: veebisisu teevad tihtilugu inimesed, kes on sisu osas kompetentsed, kuid tehnilise poole pealt mitte
      • Tulemus on ebastandardne (loe: ligipääsmatu)‏
      • Selle vältimiseks on vaja kas autori laiemat kompetentsi või koostööd eri valdkondade asja-tundjate vahel
      • SAMAMOODI EDASI LASTA EI SAA
    • WWW ehk veeb
      • Olemas on rahvusvahelise veebikonsortsiumi (W3C) standardid, kuid nende järgimisega on suurel osal veebist probleeme – paraku pole E-Eesti erand
      • Põhjus: teadmatus + küündimatud arendus-vahendid
      • Tulemus: paljud erivajadustega inimesed jäävad ukse taha
    • Levinud ämbrid
      • Lehekülg ei tea ise ka, mis standardile ta vastab
      • Täisgraafilised ja Flashis tehtud “veebilehed”
      • Graafiliste elementide kommenteerimatus
      • Võhikliku tarkvara abil tehtud veebilehed
      • Multimeediapidamatus
      • ...
      • Vt. http://www.w3.org/WAI/
    • Keskkonnad ja sisuhaldurid
      • Kui suur osa sisutootjatest ei ole tehnilise poole pealt eriti kompetentsed, on pea alati mõistlik kasutada mingit raamkeskkonda
      • Kehtib ka ligipääsetavuse osas – kui keskkond on loodud ligipääsetavana, siis on ligipääsmatu materjali tekitamine mõnevõrra raskem kui tavaveebis
      • Probleem: kes paigaldab ja hooldab?
      • Tasuks siiski otsida – väga palju on saadaval häid vabatarkvaralisi sisuhalduskeskkondi
    • Mõned soovitavad sisuhalduspaketid
      • WordPress
          • http://www.wordpress.org
          • http://codex.wordpress.org/Accessibility
      • MediaWiki
          • http://www.mediawiki.org http://blind.wikia.com/wiki/Mediawiki_and_Accessibility
      • Drupal
          • http://www.drupal.org
          • http://drupal.org/node/394094
      • Plone
          • http://www.plone.org
          • http://plone.org/events/conferences/seattle-2006/presentations/plone-and-accessibility
    • “ Mis, sul polegi Wordi?”
      • Tihti kohtab veebis dokumente, mis on salvestatud kinnistes kommerts-failiformaatides
      • Sisuliselt tähendab täiendavaid ettekirjutusi
      • Märksa lollikindlam on kasutada tavateksti ja/või HTMLi, ka PDF on parem variant kui DOC
      • Kui soovitakse kasutada kinnisi formaate, tuleks lisada ka alternatiivid. Näiteks saab OO.o abil salvestada esitlust nii OO.o enda, PowerPointi kui Flashi formaadis
      • Märkus: tänaseks on MS Office'i vormingute pro-bleem mõnevõrra leevenenud, kuid mitte kadunud
    • Adobe Flash
      • Väga populaarne veebitehnoloogia
      • Poolkinnine standard, valmis rakendusi keerukas muuta
      • Ligipääsetavat Flashi on võimalik luua, kuid eeldab terve rea erinõuete täitmist – tavaline “naabripoisi tehtud” Flash EI OLE ligipääsetav
      • Vt. http://www.webaim.org/techniques/flash/
    • Videomaterjal
      • Ligipääsureeglid nõuavad põhimõtteliselt nii audio- kui videoosa dubleerimist lihtsamasse formaati
      • Video (liikuv pilt) peaks olema täiendatud heli- või tekstikujul kirjeldusega
      • Audio tuleks dubleerida kas eraldi tekstina, slaidiseeriana või lisada videole tiitrid (sageli on viimane kõige lihtsam)‏
      • Vt. http://www.webaim.org/techniques/captions/
    • Töövahendid
      • Kui on palju raha – Dreamweaver
      • Kui on vähem – Homesite jms
      • Kui ei taha maksta – Nvu/Kompozer, tehnilisema kallakuga rahvale koodieditorid (Quanta, 1 st Page, WebEdit)‏
      • Vaid häda korral – Mozilla/Netscape Composer, OpenOffice.org'i veebiredaktor
      • Tungivalt mittesoovitav - FrontPage, MS Office (standardisolkimine on teadlikult sisse pandud)‏
    • Usalda, aga kontrolli
      • Kogu veebimaterjali tuleb valideerida vähemalt W3C vastava lehe abil - http://validator.w3.org
      • Väga soovitav on täiendavalt kasutada mõnda erivajadusi eraldi arvestavat validaatorit – üks variant on WAVE: http://wave.webaim.org/
      • Parem on saada sõimata validaatorilt lehe tegemise käigus kui kasutajatelt peale selle ülesriputamist!
    • Summa summarum
      • Standardid on mõeldud järgimiseks
      • Erivajadustega inimesed on ebastandardsuse korral esmased kannatajad
      • Avatud standardeid tuleks eelistada kinnistele, seda ka dokumendiformaatide osas
      • Kui ei oska, küsi nõu – ära tee “omast tarkusest” praaki
      • Valideeri oma töötulemusi
    • Tänan tähelepanu eest! Slaidid on saadaval aadressil http://www.slideshare.net/UncleOwl