Seitse võrguteenust,  üks e-kursus Kaido Kikkas IT kolledž *** Tallinna ülikool Temaatiliste võrgustike seminar  ”Mina ja ...
Taustast <ul><li>In a World without Fences,    who needs Gates and Windows?”
Ligi 10 aastat elu ainult vaba tarkvara peal
E-õppes seni: </li><ul><li>WebCT/Blackboard: tänan, ei!  </li><ul><li>Kinnine kood – muuta ja kohandada ei saa
Kinnine keskkond – ei saa väljast ligi
Kohmakas ja ”kasti sees mõtlev” </li></ul><li>Moodle/IVA: juba parem </li><ul><li>Avatud kood, kohandamine on märksa kerge...
Uutmoodi ülikool <ul><li>Wikiversity ehk Vikiülikool
Algus augustis 2006, eestikeelne Vikiülikool on hetkel ”katseajal”, edu korral registreeritakse peagi
Wikimedia Foundation
Wikimedia Commons
Vabad litsentsid: </li><ul><li>GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents
Creative Commonsi Attribution-ShareAlike (BY-SA) </li></ul></ul>
Mis on teisiti? <ul><li>Hajus õpikeskkond
Puudub </li><ul><li>Selgelt piiritletud keskkond (pole vaja sisse logida)
Selgelt piiritletud osalejaskond
Ettekirjutatud toimimisviis </li></ul><li>On olemas </li><ul><li>Konkreetne kursus ja õppejõud
Ajakava
Materjalid
Selged mängureeglid ja juhised igal kursusel </li></ul></ul>
Osalemine <ul><li>Osaleda võib kolmel tasandil:  </li><ul><li>Ainepunktide soovijad – peavad olema registreerunud kursust ...
Diplomi soovijad: peavad registreeruma kursust läbiviiva kõrgkooli täiendõppesse
Vabakuulajad – võivad tulla ja minna täiesti vabalt </li></ul></ul>
Miks õpetada suvalist soovijat...? <ul><li>Asja mõte sarnaneb suuresti vaba tarkvara ärimudelile: </li><ul><li>Kindla teen...
Ise pusida soovijatele on kulud minimaalsed ja nad toimivad kvaliteetse kursuse korral väärtuslike reklaamiagentidena. NB!...
Nii võib ju pool maailma  kokku joosta! <ul><li>Seda uhkem on :-)
Tegelikult eeldab sedalaadi kursus ülesehituse ja eriti ülesannete hoolikat kavandamist
Põhiline: ülesanded tuleb anda sellised, mille puhul 100 inimese tööde läbivaatamine ei tähenda 10 korda rohkem tööd kui 1...
Kursuse lõpul toimuvale eksamile tasub eelistada jooksvat punktikogumist ja hinde tuletamist lõppsumma pealt </li></ul>
Hans Põldoja skeem http://www.slideshare.net/hanspoldoja/ikt-ja-ppimine-kaks-vaadet
Seitse <ul><li>Tegelikult võib olla väga erinev arv
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Seitse võrguteenust, üks e-kursus

518

Published on

Võrgustikuseminar "Mina ja mu seitse sõpra", IT Kolledžis 09.12.09

Published in: Education, Technology
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
518
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
4
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Seitse võrguteenust, üks e-kursus

  1. 1. Seitse võrguteenust, üks e-kursus Kaido Kikkas IT kolledž *** Tallinna ülikool Temaatiliste võrgustike seminar ”Mina ja minu seitse sõpra” ITK, 09.12.09 © 2009 Kaido Kikkas. Levitamine sätestatud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsile (v l.2 või uuem) või Creative Commons Attribution-ShareAlike (BY-SA) 3.0 litsentsile‏
  2. 2. Taustast <ul><li>In a World without Fences, who needs Gates and Windows?”
  3. 3. Ligi 10 aastat elu ainult vaba tarkvara peal
  4. 4. E-õppes seni: </li><ul><li>WebCT/Blackboard: tänan, ei! </li><ul><li>Kinnine kood – muuta ja kohandada ei saa
  5. 5. Kinnine keskkond – ei saa väljast ligi
  6. 6. Kohmakas ja ”kasti sees mõtlev” </li></ul><li>Moodle/IVA: juba parem </li><ul><li>Avatud kood, kohandamine on märksa kergem </li></ul><li>AGA KAS SAAB KA PÄRIS LAHTISELT? </li></ul></ul>
  7. 7. Uutmoodi ülikool <ul><li>Wikiversity ehk Vikiülikool
  8. 8. Algus augustis 2006, eestikeelne Vikiülikool on hetkel ”katseajal”, edu korral registreeritakse peagi
  9. 9. Wikimedia Foundation
  10. 10. Wikimedia Commons
  11. 11. Vabad litsentsid: </li><ul><li>GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents
  12. 12. Creative Commonsi Attribution-ShareAlike (BY-SA) </li></ul></ul>
  13. 13. Mis on teisiti? <ul><li>Hajus õpikeskkond
  14. 14. Puudub </li><ul><li>Selgelt piiritletud keskkond (pole vaja sisse logida)
  15. 15. Selgelt piiritletud osalejaskond
  16. 16. Ettekirjutatud toimimisviis </li></ul><li>On olemas </li><ul><li>Konkreetne kursus ja õppejõud
  17. 17. Ajakava
  18. 18. Materjalid
  19. 19. Selged mängureeglid ja juhised igal kursusel </li></ul></ul>
  20. 20. Osalemine <ul><li>Osaleda võib kolmel tasandil: </li><ul><li>Ainepunktide soovijad – peavad olema registreerunud kursust läbiviiva kõrgkooli vastava aine kuulajaks
  21. 21. Diplomi soovijad: peavad registreeruma kursust läbiviiva kõrgkooli täiendõppesse
  22. 22. Vabakuulajad – võivad tulla ja minna täiesti vabalt </li></ul></ul>
  23. 23. Miks õpetada suvalist soovijat...? <ul><li>Asja mõte sarnaneb suuresti vaba tarkvara ärimudelile: </li><ul><li>Kindla teenuse tahtjad (AP/diplom) maksavad (RE-tudengi eest maksab riik)
  24. 24. Ise pusida soovijatele on kulud minimaalsed ja nad toimivad kvaliteetse kursuse korral väärtuslike reklaamiagentidena. NB! EELDAB HEAD TASET! </li></ul></ul>
  25. 25. Nii võib ju pool maailma kokku joosta! <ul><li>Seda uhkem on :-)
  26. 26. Tegelikult eeldab sedalaadi kursus ülesehituse ja eriti ülesannete hoolikat kavandamist
  27. 27. Põhiline: ülesanded tuleb anda sellised, mille puhul 100 inimese tööde läbivaatamine ei tähenda 10 korda rohkem tööd kui 10 oma (reaalne on kordetegur 2-3 korda)
  28. 28. Kursuse lõpul toimuvale eksamile tasub eelistada jooksvat punktikogumist ja hinde tuletamist lõppsumma pealt </li></ul>
  29. 29. Hans Põldoja skeem http://www.slideshare.net/hanspoldoja/ikt-ja-ppimine-kaks-vaadet
  30. 30. Seitse <ul><li>Tegelikult võib olla väga erinev arv
  31. 31. Mõned soovitavad komponendid </li><ul><li>wordpress.com või blogger.com – ajaveebidd
  32. 32. wikidot.com või wikispaces.com – wikid
  33. 33. scribd.com - tekstid
  34. 34. slideshare.net – slaidid
  35. 35. delicious.com – jagatud järjehoidjad
  36. 36. pageflakes.com – veebipõhine töölaud
  37. 37. Skype vmm otsesuhtlusvahend </li></ul></ul>
  38. 38. Ajaveeb <ul><li>Kaks peamist levinud teenust – blogger.com ja wordpress.com. Viimase eeliseks on sama süsteemi kasutusvõimalus eraldiseisvana (wordpress.org)
  39. 39. Roll kursusel: virtuaalne töövihik iganädalaste analüüsivate kirjutiste jaoks. Lisavõimalus: kommenteerimine (seda võib eraldi hinnata – sel juhul peaks kasutama Wordpressi, mis edastab eraldi kommentaaride RSS-voogu)
  40. 40. Jälgimine: üle RSSi (otse veebis jälgimine pole vähegi suurema kursuse puhul võimalik) </li></ul>
  41. 41. Wiki <ul><li>Võib kasutada võrguteenuseid (wikidot.com, wikispaces.com jpm), soovijail võib aga lasta ka eraldiseisvana paigaldada
  42. 42. Roll kursusel: rühmatöövahend (kirjalik töö 4-5 inimesega rühmades)
  43. 43. Kirjatöö peab vastama kõigile tavapärastele nõuetele (allikad, viitamine jne)
  44. 44. Paljudel wikidel on olemas paralleelne vestlusleht – tasub kasutada!
  45. 45. Soovitav on lasta lisada üldise tööpanuse skeem (Jüri tegi selle, Mari tolle) </li></ul>
  46. 46. Tekstikogu <ul><li>Roll kursusel: loengud ja lisalugemine
  47. 47. Põhimõtteliselt saab kasutada loengutekstide jaoks ka Wikiversityt ennast
  48. 48. scribd.com – aitab vähendada Wikiversity koormust ja lihtsustab kursuse eri iteratsioonide (iga-aastaste korduste) haldamist </li></ul>
  49. 49. Slaidid <ul><li>Roll kursusel: slaidivaramu
  50. 50. slideshare.net on väga mugav teenus
  51. 51. Soovitusi: </li><ul><li>ühine kujundus kogu kursuse slaididele
  52. 52. võimaldada ka allalaadimist
  53. 53. mitte kasutada MS Office 2007 vorminguid </li></ul></ul>
  54. 54. Järjehoidjad <ul><li>Roll kursusel: lisalugemine ja infohaldus
  55. 55. delicious.com on levinuim – aga on ka mitmeid alternatiive
  56. 56. Kindlasti tuleks märgendada! </li></ul>
  57. 57. Töölaud <ul><li>Roll kursusel: iga osaleja personaalne õpikeskkond
  58. 58. pageflakes.com on üks variant, kuid saab ka teisiti
  59. 59. Tasub lisada ka selliseid komponente, mis ei pruugi olla otseselt kursusega seotud </li></ul>
  60. 60. Otsesuhtlus <ul><li>Roll kursusel: kogukonna kujundamine, jooksvate küsimuste lahendamine
  61. 61. Skype on hea variant (põhiliselt tekstina), aga võib ka muu olla (Windows Live Messenger, ICQ, Jabber, Google Talk...)
  62. 62. Iganädalane vestlusaeg 1 – 1,5 tundi
  63. 63. Ei tasu kramplikult ”tõsist kursusejuttu ajada”!
  64. 64. Siinkirjutaja peab kõige efektiivsemaks mõtte-viisiks häkkerlikku playful cleverness 'i – ja otsesuhtlusel on selle kujundamisel oluline osa! </li></ul>
  65. 65. Kiiksuga vahepala <ul><li>Seda Olavi Ruitlase luuletust lugesime ühes iganädalases Skype'i jututunnis... Ostsõ liinast arvudi ma vahtne Hewlett-Packard Küsüti mis tiit sa taaga esi' sääne kakard A ei tiiki midägist ma las ta nukan sais mulle lihtsalt miildüs timä kõvaketta hais </li></ul>
  66. 66. Sideaine <ul><li>Kursuse eri osad tuleks kokku siduda
  67. 67. Märgendamine – ühtne silt kogu kursuse kohta (näiteks STVK2009 – kindlasti võiks sees olla aastaarv)
  68. 68. Järjehoidjad
  69. 69. RSS-vood </li><ul><li>Google Reader
  70. 70. RSSOwl </li></ul></ul>
  71. 71. Litsentsiküsimused <ul><li>Kogu siinkirjeldatud lähenemine töötab hästi ainult vabade litsentside korral
  72. 72. Kõige lollikindlam lahendus: sama litsents kui Wikipedial ehk Creative Commons Attribution-ShareAlike (BY-SA) - lisaks kasutab sama litsentsi ka näiteks LeMill. Suur võimalus infot miksida ja taaskasutada!
  73. 73. Vajadusel võib kasutada duaallitsentse </li></ul>
  74. 74. Minu variant 2009 <ul><li>Wikiversity pealeht – kursuse keskpunkt: </li><ul><li>Kursuse lühiinfo
  75. 75. Õpijuhis
  76. 76. Registreerumisleht / osalejate nimekiri
  77. 77. Rühmatööde leht (rühmade liikmed ja tööde teemad)
  78. 78. Kursuse foorum (nabble.com) </li></ul><li>Töörühmade wikid (iga rühm otsib ise)
  79. 79. Osalejate isiklikud ajaveebid
  80. 80. Skype
  81. 81. E-post (vähesel määral) </li></ul>
  82. 82. Konkreetsed kursused <ul><li>2009. aasta sügissemestril on käimas: </li><ul><li>” Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad” - TTÜ informaatika magistriõpe. Ca 60 päeva- ja 20 kaugõppetudengit. http://beta.wikiversity.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara_ja_võrgukogukonnad
  83. 83. ” Ethics and Law in New Media” - TLÜ IMKE rahvusvaheline magistriõpe, ca 20 tudengit, sh 4 välismaalast. http://beta.wikiversity.org/wiki/Ethics_and_Law_in_New_Media
  84. 84. ” IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid” - ITK administreerimise ja arenduse erialade kaugõpe, ca 60 tudengit. http://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid </li></ul></ul>
  85. 85. Töökorraldus <ul><li>Iganädalane lugemistükk (loeng) Wikiversitys
  86. 86. Iganädalane uurimisküsimus ajaveebis kirjutamiseks (jälgitakse RSS-lugeja kaudu)
  87. 87. Wiki-põhine rühmatöö (4-5 inimest)
  88. 88. Teise rühma wiki retsenseerimine (igaüks enda ajaveebis)
  89. 89. Iganädalane temaatiline foorumiarutelu
  90. 90. Iganädalane ca 1-tunnine Skype'i rühmavestlus (tekstina – kõne 60 osalejaga läheb segaseks, lisaks on teksti salvestamine palju lihtsam) </li></ul>
  91. 91. Esialgsed tulemused <ul><li>Vastuvõtt on väga hea
  92. 92. Ajaveebi kirjutamine võeti kiiresti omaks
  93. 93. Iganädalane Skype'i vestlus on rahvast täis
  94. 94. Wiki võttis alguses aega, aga käivitus ilusti
  95. 95. Foorum kippus lohisema – kas jätkata?
  96. 96. TEHTUD TÖÖ KOGUMAHT OLI SUUREM KUI ENAMIKUL NN TAVAKURSUSTEL!
  97. 97. Nagu öeldud, siin pole Ainsat Õiget Viisi! </li></ul>
  98. 98. Paar arvamust <ul><li>Täiesti spontaanselt tekkinud tagasisideteema STVK kaugõppefoorumist: </li><ul><li>” Olen taasavastanud blogide lugemise ja võrgusuhtluse kui toreda ajaviite”
  99. 99. ” Ega ju selliseid asju, millest üldse kuulnud poleks, ei olnud. Killuke siit ja killuke sealt on kõigest kuuldud. Minu jaoks oli tähtsaim asjade konteksti panemine ja uue vaatenurga andmine”
  100. 100. ” Mulle meeldisid Skype vestlused, mis läksid küll vahepeal laadaks, kuid tekitasid mõnusa ühtekuuluvustunde”
  101. 101. ” Oma blogipostitustega olen ma üpris palju küsimusi saanud, et mis põneva aine raames ma neid kirjutan” </li></ul></ul>
  102. 102. Küsimärk: jooksev hindamine <ul><li>Jooksvate tööde tulemusi loetakse enamasti privaatinfoks
  103. 103. Kinnise keskkonna puhul on asi lihtne, aga kui kasutusel pole ühtki parooliga kaitstud kohta?
  104. 104. Variandid: </li><ul><li>Võib kasutada kursust haldava õppeasutuse ÕISi (hea variant, kui kursusel pole välisosalejaid)
  105. 105. Võib kasutada märgusõnu või numbreid (hea koht kokkuleppimiseks on mõni esimestest Skype'i vestlustest) ja avaldada kodeeritult Wikiversitys
  106. 106. Võib teha ka ”nõudmisel” - igaüks võib soovi korral Skype'i ja/või e-kirjaga oma seisu küsida (töömaht!) </li></ul></ul>
  107. 107. Järgmisel hooajal <ul><li>Suurem tähelepanu märgendamisele
  108. 108. Loengutekstid Wikiversityst Scribd'i
  109. 109. Järjehoidjapõhine lugemismaterjalikogu
  110. 110. WordPress kui blogimise põhitöövahend (kommentaaride jälgimine on kergem)
  111. 111. Ajaveebikommentaarid ka osaks kursusest
  112. 112. Foorumi asemel midagi muud (samas on Nabble väga mugav töövahend)? </li></ul>
  113. 113. Hindamisest <ul><li>Ajaveebiülesanded peaks jooksma kogu kursuse jooksul iganädalaselt, v.a. 1-2 esimest nädalat (soojendusperiood)
  114. 114. Wiki-töö korral tuleks ajaveebi koormust lõpus vähendada
  115. 115. Mõistlik paindlikkus (eriti kaugõppijatel)
  116. 116. Hinnete normaaljaotus on jabur idee igal pool, eriti aga Vikiülikoolis! </li></ul>
  117. 117. Veel paar asja <ul><li>RSSi kasutamine on hädavajalik – nii ajaveebide kui ka Nabble'i foorumi jälgimiseks
  118. 118. Skype'i vestluse logid võiks salvestada – mõni puuduja saab vajadusel küsida, millest jutt oli
  119. 119. Väike punktisumma peaks tulema ka osalus-aktiivsuse eest </li></ul>
  120. 120. Jutu kokkuvõtteks <ul><li>Vikiülikool on täiesti toimiv lahendus
  121. 121. Täiesti uus kogemus, aga tasub ära
  122. 122. Vaba litsentsimudeli eeliste maksimeerimine suure kasutajaskonna ja spontaanse turunduse kaudu!
  123. 123. PROOVIGE ISE KA </li></ul>
  124. 124. Aitäh kuulamast! Slaidid lähevad välja aadressile http://www.slideshare.net/UncleOwl
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×