Pingviini töötuba
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Pingviini töötuba

on

  • 1,176 views

Vaba tarkvara seminar-töötoa slaidid e-õppe kevadkonverentsilt 2010.

Vaba tarkvara seminar-töötoa slaidid e-õppe kevadkonverentsilt 2010.

Statistics

Views

Total Views
1,176
Views on SlideShare
1,176
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
1
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as OpenOffice

Usage Rights

CC Attribution-ShareAlike LicenseCC Attribution-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Pingviini töötuba Presentation Transcript

  • 1. E-õppe kevadkonverents 2010 Laur & Kakk
  • 2. Mida me täna siin teeme
    • Alguses räägib Kakk natuke vabast tarkvarast üldse
    • 3. Siis tutvustab Laur Estobuntut – IT kolledži ametlikku Linuxit
    • 4. Seejärel on kõigil huvilistel võimalus saada enda arvutisse Estobuntu (vastavalt soovile Windowsi kõrvale või asemele) või seda lihtsalt CD-plaadilt käivitades katsetada
    • 5. Siis vaatame, kuidas oma värsket Linuxit täiustada ja sinna juppe juurde panna
    • 6. Lõpuks tutvume natuke Edubuntu projekti ja Linuxile saadaoleva õpitarkvaraga
    • 7. Ja päris lõpus saab veel igasuguseid asju küsida (muidugi saab seda teha ka vahepeal)
  • 8. Alguseks natuke üldist juttu
    • Vabavara?
    • 9. Kas see on ikka seaduslik?
    • 10. Kes seda teeb?
    • 11. Mille poolest see Windowsi asjadest erineb?
    • 12. Mida see Open Source tähendab?
    • 13. Litsentsid?
    • 14. Kas siin tõesti probleeme polegi?
  • 15. Vabavara?
    • On kaks eri mõistet, mis kõlavad sarnaselt:
      • Vabavara (ingl. k. Freeware )
      • 16. Vaba tarkvara (ingl. k. Free Software )
    • Vabavara tähendab tarkvara, mille eest käesoleval hetkel ei pea maksma
    • 17. Vaba tarkvara tähendab nelja põhivabadust:
      • Vabadus kasutada mistahes otstarbel
      • 18. Vabadus uurida ja muuta seda
      • 19. Vabadus jagada tarkvara teistega
      • 20. Vabadus luua selle alusel uut tarkvara
  • 21. Kas see on ikka seaduslik?
    • Netist saab ju ka Windowsi tõmmata – ega see sellepärast veel seaduslik ei ole!
    • 22. Vaba tarkvara neli vabadust on tagatud juriidiliselt pädevate litsentsidega, millest tuntuim on GNU Üldine Avalik Litsents (GPL)
    • 23. Vaba tarkvara on jätkusuutlik, kuna näiteks GPL keelab selle kasutamise kinnise äritarkvara (omandvara) loomisel – levinud väide „Oodake, küll Linux läheb ka tasuliseks!“ on juriidiliselt ebakorrektne
  • 24. Kes seda teeb?
    • Tegijaid on seinast seina – ühelt poolt meiesugused karvased kutid, teisalt aga
      • IBM
      • 25. Red Hat
      • 26. Oracle
      • 27. Canonical
      • 28. Üksikjuhtudel isegi Microsoft...
    • Nagu siin juba mitmel korral öeldud, võivad inimesed teha vägevaid asju, kui neid lollustega ei takistata. Vaba tarkvara on üks neist asjadest
  • 29. Mille poolest see Windowsi asjadest erineb?
    • Peamised erinevused on
      • Eespoolmainitud neli põhivabadust
      • 30. Hind – enamikul juhtudel on vaba tarkvara tasuta
      • 31. Igaühel on õigus olemasolevaid vabu lahendusi kohandada (näiteks tõlkida eesti keelde) või nende peale uusi asju ehitada
      • 32. Peale vaba operatsioonisüsteemi paigaldamist saame enamasti täismahus töökeskkonna (k.a. kontoritarkvara). Windowsi puhul saame IE, WordPadi ja Media Playeri
      • 33. Igaüks võib vabale süsteemile lisatarkvara luua
      • 34. Enamasti paigaldatakse tarkvara varamute süsteemi abil, mis erinevalt Microsoft Update'ist teenindab kogu tarkvarakomplekti
      • 35. Aktiveerimisvõtmed ja muu sellise võib ära unustada, viirused kah
  • 36. Mille poolest see Windowsi asjadest erineb?
    • Tarkvara kirjutatakse enamasti mingis programmeerimiskeeles ja tõlgitakse (kompileeritakse) seejärel masinkoodi (n.ö. arvutikeelde). Kinnist omandvara (nagu Windows) levitatakse üksnes lõppkujul, mistõttu selle parandamine ja muutmine on keeruline
    • 37. Avatud lähtekood (ingl. k. Open Source) tähendab, et saadaval on ka algne programmitekst, mida soovijad saavad muuta ja uuesti kompileerida
    • 38. Nii on programmi parandamine ja muutmine märksa kergem ja seda saavad teha ka teised peale tarkvara autori. See omakorda aga võimaldab avastada ja parandada tarkvara vigu ning tõsta selle kvaliteeti
  • 39. Litsentsid?
    • Litsents ei tähenda läikivat kleepsu arvuti küljes
    • 40. Litsents on kasutusluba
    • 41. Windowsi lõppkasutajalitsents (EULA) keskendub sellele, mida ei tohi. Vabad litsentsid keskenduvad sellele, mida tohib
    • 42. Vabu litsentse on palju – üheks peamiseks erinevuseks nende vahel on copyleft ehk edasikandumine uutele tuletistele:
      • Tugev – litsents kandub alati edasi (GPL; N: Linux)
      • 43. Nõrk – teatud tingimustel ei pea kanduma (LGPL; N: OO.o)
      • 44. Puuduv – litsents jääb kehtima vaid algsele tarkvarale (BSD)
  • 45. Kas siin siis probleeme polegi?
    • Suurim probleem tavalisele inimesele: LINUX EI OLE WINDOWS
    • 46. Mitmeid asju tehakse teisiti kui Windowsis. Ei paremini ega halvemini, vaid lihtsalt teisiti
    • 47. Tõsisemad asjad:
      • Mitmetes riikides (USA, Inglismaa) on osa tarkvara patenteeritud ja seda ei tohi hirmsat raha maksmata kasutada – ka vabades programmides mitte. Seetõttu on mitmed kasulikud asjad jäetud tihti vabadest süsteemidest välja ja tuleb paigalduse käigus endal lisada
      • 48. Paljusus võib tekitada segadust (ainuüksi Linuxeid on paarsada)
      • 49. Mõnel levinud ärivararakendusel ei ole veel vaba vastet (uued AutoCADid, paljud uued mängud jne)
  • 50. Aga ikkagi...
    • Kes võidavad?
      • Haridussfäär – näiteks võib kõiki programme õpilastele koju kaasa anda
      • 51. Mittetulundussfäär – oluline kokkuhoid
      • 52. Väikefirmad – vaba mudel võimaldab ette võtta palju suuremaid projekte (delegeerimine on kergem)
      • 53. Väikeriigid ja -rahvad – omakeelne tarkvara tuleb lihtsalt ära teha, ilma juriidilisi jamasid kartmata
      • 54. Tõsisemad arvutihuvilised – the sky is the limit
      • 55. ...
  • 56. Laske käia! Nüüd olgu Lähtekoodi jõud sinu programmidega; ja olgu Kernel, Teegid ja Utiliidid sinuga läbi kõigi Distrode kuni Ajastu otsani. Aamen. - Tuxi evangeelium ( http://www.kakupesa.net/kakk/tux.html )