Your SlideShare is downloading. ×
0
Pingviini töötuba
Pingviini töötuba
Pingviini töötuba
Pingviini töötuba
Pingviini töötuba
Pingviini töötuba
Pingviini töötuba
Pingviini töötuba
Pingviini töötuba
Pingviini töötuba
Pingviini töötuba
Pingviini töötuba
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Pingviini töötuba

860

Published on

Vaba tarkvara seminar-töötoa slaidid e-õppe kevadkonverentsilt 2010.

Vaba tarkvara seminar-töötoa slaidid e-õppe kevadkonverentsilt 2010.

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
860
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. E-õppe kevadkonverents 2010 Laur & Kakk
  • 2. Mida me täna siin teeme <ul><li>Alguses räägib Kakk natuke vabast tarkvarast üldse
  • 3. Siis tutvustab Laur Estobuntut – IT kolledži ametlikku Linuxit
  • 4. Seejärel on kõigil huvilistel võimalus saada enda arvutisse Estobuntu (vastavalt soovile Windowsi kõrvale või asemele) või seda lihtsalt CD-plaadilt käivitades katsetada
  • 5. Siis vaatame, kuidas oma värsket Linuxit täiustada ja sinna juppe juurde panna
  • 6. Lõpuks tutvume natuke Edubuntu projekti ja Linuxile saadaoleva õpitarkvaraga
  • 7. Ja päris lõpus saab veel igasuguseid asju küsida (muidugi saab seda teha ka vahepeal) </li></ul>
  • 8. Alguseks natuke üldist juttu <ul><li>Vabavara?
  • 9. Kas see on ikka seaduslik?
  • 10. Kes seda teeb?
  • 11. Mille poolest see Windowsi asjadest erineb?
  • 12. Mida see Open Source tähendab?
  • 13. Litsentsid?
  • 14. Kas siin tõesti probleeme polegi? </li></ul>
  • 15. Vabavara? <ul><li>On kaks eri mõistet, mis kõlavad sarnaselt: </li><ul><li>Vabavara (ingl. k. Freeware )
  • 16. Vaba tarkvara (ingl. k. Free Software ) </li></ul><li>Vabavara tähendab tarkvara, mille eest käesoleval hetkel ei pea maksma
  • 17. Vaba tarkvara tähendab nelja põhivabadust: </li><ul><li>Vabadus kasutada mistahes otstarbel
  • 18. Vabadus uurida ja muuta seda
  • 19. Vabadus jagada tarkvara teistega
  • 20. Vabadus luua selle alusel uut tarkvara </li></ul></ul>
  • 21. Kas see on ikka seaduslik? <ul><li>Netist saab ju ka Windowsi tõmmata – ega see sellepärast veel seaduslik ei ole!
  • 22. Vaba tarkvara neli vabadust on tagatud juriidiliselt pädevate litsentsidega, millest tuntuim on GNU Üldine Avalik Litsents (GPL)
  • 23. Vaba tarkvara on jätkusuutlik, kuna näiteks GPL keelab selle kasutamise kinnise äritarkvara (omandvara) loomisel – levinud väide „Oodake, küll Linux läheb ka tasuliseks!“ on juriidiliselt ebakorrektne </li></ul>
  • 24. Kes seda teeb? <ul><li>Tegijaid on seinast seina – ühelt poolt meiesugused karvased kutid, teisalt aga </li><ul><li>IBM
  • 25. Red Hat
  • 26. Oracle
  • 27. Canonical
  • 28. Üksikjuhtudel isegi Microsoft... </li></ul><li>Nagu siin juba mitmel korral öeldud, võivad inimesed teha vägevaid asju, kui neid lollustega ei takistata. Vaba tarkvara on üks neist asjadest </li></ul>
  • 29. Mille poolest see Windowsi asjadest erineb? <ul><li>Peamised erinevused on </li><ul><li>Eespoolmainitud neli põhivabadust
  • 30. Hind – enamikul juhtudel on vaba tarkvara tasuta
  • 31. Igaühel on õigus olemasolevaid vabu lahendusi kohandada (näiteks tõlkida eesti keelde) või nende peale uusi asju ehitada
  • 32. Peale vaba operatsioonisüsteemi paigaldamist saame enamasti täismahus töökeskkonna (k.a. kontoritarkvara). Windowsi puhul saame IE, WordPadi ja Media Playeri
  • 33. Igaüks võib vabale süsteemile lisatarkvara luua
  • 34. Enamasti paigaldatakse tarkvara varamute süsteemi abil, mis erinevalt Microsoft Update'ist teenindab kogu tarkvarakomplekti
  • 35. Aktiveerimisvõtmed ja muu sellise võib ära unustada, viirused kah </li></ul></ul>
  • 36. Mille poolest see Windowsi asjadest erineb? <ul><li>Tarkvara kirjutatakse enamasti mingis programmeerimiskeeles ja tõlgitakse (kompileeritakse) seejärel masinkoodi (n.ö. arvutikeelde). Kinnist omandvara (nagu Windows) levitatakse üksnes lõppkujul, mistõttu selle parandamine ja muutmine on keeruline
  • 37. Avatud lähtekood (ingl. k. Open Source) tähendab, et saadaval on ka algne programmitekst, mida soovijad saavad muuta ja uuesti kompileerida
  • 38. Nii on programmi parandamine ja muutmine märksa kergem ja seda saavad teha ka teised peale tarkvara autori. See omakorda aga võimaldab avastada ja parandada tarkvara vigu ning tõsta selle kvaliteeti </li></ul>
  • 39. Litsentsid? <ul><li>Litsents ei tähenda läikivat kleepsu arvuti küljes
  • 40. Litsents on kasutusluba
  • 41. Windowsi lõppkasutajalitsents (EULA) keskendub sellele, mida ei tohi. Vabad litsentsid keskenduvad sellele, mida tohib
  • 42. Vabu litsentse on palju – üheks peamiseks erinevuseks nende vahel on copyleft ehk edasikandumine uutele tuletistele: </li><ul><li>Tugev – litsents kandub alati edasi (GPL; N: Linux)
  • 43. Nõrk – teatud tingimustel ei pea kanduma (LGPL; N: OO.o)
  • 44. Puuduv – litsents jääb kehtima vaid algsele tarkvarale (BSD) </li></ul></ul>
  • 45. Kas siin siis probleeme polegi? <ul><li>Suurim probleem tavalisele inimesele: LINUX EI OLE WINDOWS
  • 46. Mitmeid asju tehakse teisiti kui Windowsis. Ei paremini ega halvemini, vaid lihtsalt teisiti
  • 47. Tõsisemad asjad: </li><ul><li>Mitmetes riikides (USA, Inglismaa) on osa tarkvara patenteeritud ja seda ei tohi hirmsat raha maksmata kasutada – ka vabades programmides mitte. Seetõttu on mitmed kasulikud asjad jäetud tihti vabadest süsteemidest välja ja tuleb paigalduse käigus endal lisada
  • 48. Paljusus võib tekitada segadust (ainuüksi Linuxeid on paarsada)
  • 49. Mõnel levinud ärivararakendusel ei ole veel vaba vastet (uued AutoCADid, paljud uued mängud jne) </li></ul></ul>
  • 50. Aga ikkagi... <ul><li>Kes võidavad? </li><ul><li>Haridussfäär – näiteks võib kõiki programme õpilastele koju kaasa anda
  • 51. Mittetulundussfäär – oluline kokkuhoid
  • 52. Väikefirmad – vaba mudel võimaldab ette võtta palju suuremaid projekte (delegeerimine on kergem)
  • 53. Väikeriigid ja -rahvad – omakeelne tarkvara tuleb lihtsalt ära teha, ilma juriidilisi jamasid kartmata
  • 54. Tõsisemad arvutihuvilised – the sky is the limit
  • 55. ... </li></ul></ul>
  • 56. Laske käia! Nüüd olgu Lähtekoodi jõud sinu programmidega; ja olgu Kernel, Teegid ja Utiliidid sinuga läbi kõigi Distrode kuni Ajastu otsani. Aamen. - Tuxi evangeelium ( http://www.kakupesa.net/kakk/tux.html )

×