Pingviini töötuba
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Pingviini töötuba

on

  • 1,123 views

Vaba tarkvara seminar-töötoa slaidid e-õppe kevadkonverentsilt 2010.

Vaba tarkvara seminar-töötoa slaidid e-õppe kevadkonverentsilt 2010.

Statistics

Views

Total Views
1,123
Views on SlideShare
1,123
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
1
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as OpenOffice

Usage Rights

CC Attribution-ShareAlike LicenseCC Attribution-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Pingviini töötuba Pingviini töötuba Presentation Transcript

    • E-õppe kevadkonverents 2010 Laur & Kakk
    • Mida me täna siin teeme
      • Alguses räägib Kakk natuke vabast tarkvarast üldse
      • Siis tutvustab Laur Estobuntut – IT kolledži ametlikku Linuxit
      • Seejärel on kõigil huvilistel võimalus saada enda arvutisse Estobuntu (vastavalt soovile Windowsi kõrvale või asemele) või seda lihtsalt CD-plaadilt käivitades katsetada
      • Siis vaatame, kuidas oma värsket Linuxit täiustada ja sinna juppe juurde panna
      • Lõpuks tutvume natuke Edubuntu projekti ja Linuxile saadaoleva õpitarkvaraga
      • Ja päris lõpus saab veel igasuguseid asju küsida (muidugi saab seda teha ka vahepeal)
    • Alguseks natuke üldist juttu
      • Vabavara?
      • Kas see on ikka seaduslik?
      • Kes seda teeb?
      • Mille poolest see Windowsi asjadest erineb?
      • Mida see Open Source tähendab?
      • Litsentsid?
      • Kas siin tõesti probleeme polegi?
    • Vabavara?
      • On kaks eri mõistet, mis kõlavad sarnaselt:
        • Vabavara (ingl. k. Freeware )
        • Vaba tarkvara (ingl. k. Free Software )
      • Vabavara tähendab tarkvara, mille eest käesoleval hetkel ei pea maksma
      • Vaba tarkvara tähendab nelja põhivabadust:
        • Vabadus kasutada mistahes otstarbel
        • Vabadus uurida ja muuta seda
        • Vabadus jagada tarkvara teistega
        • Vabadus luua selle alusel uut tarkvara
    • Kas see on ikka seaduslik?
      • Netist saab ju ka Windowsi tõmmata – ega see sellepärast veel seaduslik ei ole!
      • Vaba tarkvara neli vabadust on tagatud juriidiliselt pädevate litsentsidega, millest tuntuim on GNU Üldine Avalik Litsents (GPL)
      • Vaba tarkvara on jätkusuutlik, kuna näiteks GPL keelab selle kasutamise kinnise äritarkvara (omandvara) loomisel – levinud väide „Oodake, küll Linux läheb ka tasuliseks!“ on juriidiliselt ebakorrektne
    • Kes seda teeb?
      • Tegijaid on seinast seina – ühelt poolt meiesugused karvased kutid, teisalt aga
        • IBM
        • Red Hat
        • Oracle
        • Canonical
        • Üksikjuhtudel isegi Microsoft...
      • Nagu siin juba mitmel korral öeldud, võivad inimesed teha vägevaid asju, kui neid lollustega ei takistata. Vaba tarkvara on üks neist asjadest
    • Mille poolest see Windowsi asjadest erineb?
      • Peamised erinevused on
        • Eespoolmainitud neli põhivabadust
        • Hind – enamikul juhtudel on vaba tarkvara tasuta
        • Igaühel on õigus olemasolevaid vabu lahendusi kohandada (näiteks tõlkida eesti keelde) või nende peale uusi asju ehitada
        • Peale vaba operatsioonisüsteemi paigaldamist saame enamasti täismahus töökeskkonna (k.a. kontoritarkvara). Windowsi puhul saame IE, WordPadi ja Media Playeri
        • Igaüks võib vabale süsteemile lisatarkvara luua
        • Enamasti paigaldatakse tarkvara varamute süsteemi abil, mis erinevalt Microsoft Update'ist teenindab kogu tarkvarakomplekti
        • Aktiveerimisvõtmed ja muu sellise võib ära unustada, viirused kah
    • Mille poolest see Windowsi asjadest erineb?
      • Tarkvara kirjutatakse enamasti mingis programmeerimiskeeles ja tõlgitakse (kompileeritakse) seejärel masinkoodi (n.ö. arvutikeelde). Kinnist omandvara (nagu Windows) levitatakse üksnes lõppkujul, mistõttu selle parandamine ja muutmine on keeruline
      • Avatud lähtekood (ingl. k. Open Source) tähendab, et saadaval on ka algne programmitekst, mida soovijad saavad muuta ja uuesti kompileerida
      • Nii on programmi parandamine ja muutmine märksa kergem ja seda saavad teha ka teised peale tarkvara autori. See omakorda aga võimaldab avastada ja parandada tarkvara vigu ning tõsta selle kvaliteeti
    • Litsentsid?
      • Litsents ei tähenda läikivat kleepsu arvuti küljes
      • Litsents on kasutusluba
      • Windowsi lõppkasutajalitsents (EULA) keskendub sellele, mida ei tohi. Vabad litsentsid keskenduvad sellele, mida tohib
      • Vabu litsentse on palju – üheks peamiseks erinevuseks nende vahel on copyleft ehk edasikandumine uutele tuletistele:
        • Tugev – litsents kandub alati edasi (GPL; N: Linux)
        • Nõrk – teatud tingimustel ei pea kanduma (LGPL; N: OO.o)
        • Puuduv – litsents jääb kehtima vaid algsele tarkvarale (BSD)
    • Kas siin siis probleeme polegi?
      • Suurim probleem tavalisele inimesele: LINUX EI OLE WINDOWS
      • Mitmeid asju tehakse teisiti kui Windowsis. Ei paremini ega halvemini, vaid lihtsalt teisiti
      • Tõsisemad asjad:
        • Mitmetes riikides (USA, Inglismaa) on osa tarkvara patenteeritud ja seda ei tohi hirmsat raha maksmata kasutada – ka vabades programmides mitte. Seetõttu on mitmed kasulikud asjad jäetud tihti vabadest süsteemidest välja ja tuleb paigalduse käigus endal lisada
        • Paljusus võib tekitada segadust (ainuüksi Linuxeid on paarsada)
        • Mõnel levinud ärivararakendusel ei ole veel vaba vastet (uued AutoCADid, paljud uued mängud jne)
    • Aga ikkagi...
      • Kes võidavad?
        • Haridussfäär – näiteks võib kõiki programme õpilastele koju kaasa anda
        • Mittetulundussfäär – oluline kokkuhoid
        • Väikefirmad – vaba mudel võimaldab ette võtta palju suuremaid projekte (delegeerimine on kergem)
        • Väikeriigid ja -rahvad – omakeelne tarkvara tuleb lihtsalt ära teha, ilma juriidilisi jamasid kartmata
        • Tõsisemad arvutihuvilised – the sky is the limit
        • ...
    • Laske käia! Nüüd olgu Lähtekoodi jõud sinu programmidega; ja olgu Kernel, Teegid ja Utiliidid sinuga läbi kõigi Distrode kuni Ajastu otsani. Aamen. - Tuxi evangeelium ( http://www.kakupesa.net/kakk/tux.html )