Your SlideShare is downloading. ×
0
E-õppe kevadkonverents 2010 Laur & Kakk
Mida me täna siin teeme <ul><li>Alguses räägib Kakk natuke vabast tarkvarast üldse
Siis tutvustab Laur Estobuntut – IT kolledži ametlikku Linuxit
Seejärel on kõigil huvilistel võimalus saada enda arvutisse Estobuntu (vastavalt soovile Windowsi kõrvale või asemele) või...
Siis vaatame, kuidas oma värsket Linuxit täiustada ja sinna juppe juurde panna
Lõpuks tutvume natuke Edubuntu projekti ja Linuxile saadaoleva õpitarkvaraga
Ja päris lõpus saab veel igasuguseid asju küsida (muidugi saab seda teha ka vahepeal) </li></ul>
Alguseks natuke üldist juttu <ul><li>Vabavara?
Kas see on ikka seaduslik?
Kes seda teeb?
Mille poolest see Windowsi asjadest erineb?
Mida see Open Source tähendab?
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Pingviini töötuba

863

Published on

Vaba tarkvara seminar-töötoa slaidid e-õppe kevadkonverentsilt 2010.

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
863
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "Pingviini töötuba"

  1. 1. E-õppe kevadkonverents 2010 Laur & Kakk
  2. 2. Mida me täna siin teeme <ul><li>Alguses räägib Kakk natuke vabast tarkvarast üldse
  3. 3. Siis tutvustab Laur Estobuntut – IT kolledži ametlikku Linuxit
  4. 4. Seejärel on kõigil huvilistel võimalus saada enda arvutisse Estobuntu (vastavalt soovile Windowsi kõrvale või asemele) või seda lihtsalt CD-plaadilt käivitades katsetada
  5. 5. Siis vaatame, kuidas oma värsket Linuxit täiustada ja sinna juppe juurde panna
  6. 6. Lõpuks tutvume natuke Edubuntu projekti ja Linuxile saadaoleva õpitarkvaraga
  7. 7. Ja päris lõpus saab veel igasuguseid asju küsida (muidugi saab seda teha ka vahepeal) </li></ul>
  8. 8. Alguseks natuke üldist juttu <ul><li>Vabavara?
  9. 9. Kas see on ikka seaduslik?
  10. 10. Kes seda teeb?
  11. 11. Mille poolest see Windowsi asjadest erineb?
  12. 12. Mida see Open Source tähendab?
  13. 13. Litsentsid?
  14. 14. Kas siin tõesti probleeme polegi? </li></ul>
  15. 15. Vabavara? <ul><li>On kaks eri mõistet, mis kõlavad sarnaselt: </li><ul><li>Vabavara (ingl. k. Freeware )
  16. 16. Vaba tarkvara (ingl. k. Free Software ) </li></ul><li>Vabavara tähendab tarkvara, mille eest käesoleval hetkel ei pea maksma
  17. 17. Vaba tarkvara tähendab nelja põhivabadust: </li><ul><li>Vabadus kasutada mistahes otstarbel
  18. 18. Vabadus uurida ja muuta seda
  19. 19. Vabadus jagada tarkvara teistega
  20. 20. Vabadus luua selle alusel uut tarkvara </li></ul></ul>
  21. 21. Kas see on ikka seaduslik? <ul><li>Netist saab ju ka Windowsi tõmmata – ega see sellepärast veel seaduslik ei ole!
  22. 22. Vaba tarkvara neli vabadust on tagatud juriidiliselt pädevate litsentsidega, millest tuntuim on GNU Üldine Avalik Litsents (GPL)
  23. 23. Vaba tarkvara on jätkusuutlik, kuna näiteks GPL keelab selle kasutamise kinnise äritarkvara (omandvara) loomisel – levinud väide „Oodake, küll Linux läheb ka tasuliseks!“ on juriidiliselt ebakorrektne </li></ul>
  24. 24. Kes seda teeb? <ul><li>Tegijaid on seinast seina – ühelt poolt meiesugused karvased kutid, teisalt aga </li><ul><li>IBM
  25. 25. Red Hat
  26. 26. Oracle
  27. 27. Canonical
  28. 28. Üksikjuhtudel isegi Microsoft... </li></ul><li>Nagu siin juba mitmel korral öeldud, võivad inimesed teha vägevaid asju, kui neid lollustega ei takistata. Vaba tarkvara on üks neist asjadest </li></ul>
  29. 29. Mille poolest see Windowsi asjadest erineb? <ul><li>Peamised erinevused on </li><ul><li>Eespoolmainitud neli põhivabadust
  30. 30. Hind – enamikul juhtudel on vaba tarkvara tasuta
  31. 31. Igaühel on õigus olemasolevaid vabu lahendusi kohandada (näiteks tõlkida eesti keelde) või nende peale uusi asju ehitada
  32. 32. Peale vaba operatsioonisüsteemi paigaldamist saame enamasti täismahus töökeskkonna (k.a. kontoritarkvara). Windowsi puhul saame IE, WordPadi ja Media Playeri
  33. 33. Igaüks võib vabale süsteemile lisatarkvara luua
  34. 34. Enamasti paigaldatakse tarkvara varamute süsteemi abil, mis erinevalt Microsoft Update'ist teenindab kogu tarkvarakomplekti
  35. 35. Aktiveerimisvõtmed ja muu sellise võib ära unustada, viirused kah </li></ul></ul>
  36. 36. Mille poolest see Windowsi asjadest erineb? <ul><li>Tarkvara kirjutatakse enamasti mingis programmeerimiskeeles ja tõlgitakse (kompileeritakse) seejärel masinkoodi (n.ö. arvutikeelde). Kinnist omandvara (nagu Windows) levitatakse üksnes lõppkujul, mistõttu selle parandamine ja muutmine on keeruline
  37. 37. Avatud lähtekood (ingl. k. Open Source) tähendab, et saadaval on ka algne programmitekst, mida soovijad saavad muuta ja uuesti kompileerida
  38. 38. Nii on programmi parandamine ja muutmine märksa kergem ja seda saavad teha ka teised peale tarkvara autori. See omakorda aga võimaldab avastada ja parandada tarkvara vigu ning tõsta selle kvaliteeti </li></ul>
  39. 39. Litsentsid? <ul><li>Litsents ei tähenda läikivat kleepsu arvuti küljes
  40. 40. Litsents on kasutusluba
  41. 41. Windowsi lõppkasutajalitsents (EULA) keskendub sellele, mida ei tohi. Vabad litsentsid keskenduvad sellele, mida tohib
  42. 42. Vabu litsentse on palju – üheks peamiseks erinevuseks nende vahel on copyleft ehk edasikandumine uutele tuletistele: </li><ul><li>Tugev – litsents kandub alati edasi (GPL; N: Linux)
  43. 43. Nõrk – teatud tingimustel ei pea kanduma (LGPL; N: OO.o)
  44. 44. Puuduv – litsents jääb kehtima vaid algsele tarkvarale (BSD) </li></ul></ul>
  45. 45. Kas siin siis probleeme polegi? <ul><li>Suurim probleem tavalisele inimesele: LINUX EI OLE WINDOWS
  46. 46. Mitmeid asju tehakse teisiti kui Windowsis. Ei paremini ega halvemini, vaid lihtsalt teisiti
  47. 47. Tõsisemad asjad: </li><ul><li>Mitmetes riikides (USA, Inglismaa) on osa tarkvara patenteeritud ja seda ei tohi hirmsat raha maksmata kasutada – ka vabades programmides mitte. Seetõttu on mitmed kasulikud asjad jäetud tihti vabadest süsteemidest välja ja tuleb paigalduse käigus endal lisada
  48. 48. Paljusus võib tekitada segadust (ainuüksi Linuxeid on paarsada)
  49. 49. Mõnel levinud ärivararakendusel ei ole veel vaba vastet (uued AutoCADid, paljud uued mängud jne) </li></ul></ul>
  50. 50. Aga ikkagi... <ul><li>Kes võidavad? </li><ul><li>Haridussfäär – näiteks võib kõiki programme õpilastele koju kaasa anda
  51. 51. Mittetulundussfäär – oluline kokkuhoid
  52. 52. Väikefirmad – vaba mudel võimaldab ette võtta palju suuremaid projekte (delegeerimine on kergem)
  53. 53. Väikeriigid ja -rahvad – omakeelne tarkvara tuleb lihtsalt ära teha, ilma juriidilisi jamasid kartmata
  54. 54. Tõsisemad arvutihuvilised – the sky is the limit
  55. 55. ... </li></ul></ul>
  56. 56. Laske käia! Nüüd olgu Lähtekoodi jõud sinu programmidega; ja olgu Kernel, Teegid ja Utiliidid sinuga läbi kõigi Distrode kuni Ajastu otsani. Aamen. - Tuxi evangeelium ( http://www.kakupesa.net/kakk/tux.html )
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×