Pingviini töötuba

  • 825 views
Uploaded on

Vaba tarkvara seminar-töötoa slaidid e-õppe kevadkonverentsilt 2010.

Vaba tarkvara seminar-töötoa slaidid e-õppe kevadkonverentsilt 2010.

More in: Education
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
825
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
2
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. E-õppe kevadkonverents 2010 Laur & Kakk
  • 2. Mida me täna siin teeme
    • Alguses räägib Kakk natuke vabast tarkvarast üldse
    • 3. Siis tutvustab Laur Estobuntut – IT kolledži ametlikku Linuxit
    • 4. Seejärel on kõigil huvilistel võimalus saada enda arvutisse Estobuntu (vastavalt soovile Windowsi kõrvale või asemele) või seda lihtsalt CD-plaadilt käivitades katsetada
    • 5. Siis vaatame, kuidas oma värsket Linuxit täiustada ja sinna juppe juurde panna
    • 6. Lõpuks tutvume natuke Edubuntu projekti ja Linuxile saadaoleva õpitarkvaraga
    • 7. Ja päris lõpus saab veel igasuguseid asju küsida (muidugi saab seda teha ka vahepeal)
  • 8. Alguseks natuke üldist juttu
    • Vabavara?
    • 9. Kas see on ikka seaduslik?
    • 10. Kes seda teeb?
    • 11. Mille poolest see Windowsi asjadest erineb?
    • 12. Mida see Open Source tähendab?
    • 13. Litsentsid?
    • 14. Kas siin tõesti probleeme polegi?
  • 15. Vabavara?
    • On kaks eri mõistet, mis kõlavad sarnaselt:
      • Vabavara (ingl. k. Freeware )
      • 16. Vaba tarkvara (ingl. k. Free Software )
    • Vabavara tähendab tarkvara, mille eest käesoleval hetkel ei pea maksma
    • 17. Vaba tarkvara tähendab nelja põhivabadust:
      • Vabadus kasutada mistahes otstarbel
      • 18. Vabadus uurida ja muuta seda
      • 19. Vabadus jagada tarkvara teistega
      • 20. Vabadus luua selle alusel uut tarkvara
  • 21. Kas see on ikka seaduslik?
    • Netist saab ju ka Windowsi tõmmata – ega see sellepärast veel seaduslik ei ole!
    • 22. Vaba tarkvara neli vabadust on tagatud juriidiliselt pädevate litsentsidega, millest tuntuim on GNU Üldine Avalik Litsents (GPL)
    • 23. Vaba tarkvara on jätkusuutlik, kuna näiteks GPL keelab selle kasutamise kinnise äritarkvara (omandvara) loomisel – levinud väide „Oodake, küll Linux läheb ka tasuliseks!“ on juriidiliselt ebakorrektne
  • 24. Kes seda teeb?
    • Tegijaid on seinast seina – ühelt poolt meiesugused karvased kutid, teisalt aga
    • Nagu siin juba mitmel korral öeldud, võivad inimesed teha vägevaid asju, kui neid lollustega ei takistata. Vaba tarkvara on üks neist asjadest
  • 29. Mille poolest see Windowsi asjadest erineb?
    • Peamised erinevused on
      • Eespoolmainitud neli põhivabadust
      • 30. Hind – enamikul juhtudel on vaba tarkvara tasuta
      • 31. Igaühel on õigus olemasolevaid vabu lahendusi kohandada (näiteks tõlkida eesti keelde) või nende peale uusi asju ehitada
      • 32. Peale vaba operatsioonisüsteemi paigaldamist saame enamasti täismahus töökeskkonna (k.a. kontoritarkvara). Windowsi puhul saame IE, WordPadi ja Media Playeri
      • 33. Igaüks võib vabale süsteemile lisatarkvara luua
      • 34. Enamasti paigaldatakse tarkvara varamute süsteemi abil, mis erinevalt Microsoft Update'ist teenindab kogu tarkvarakomplekti
      • 35. Aktiveerimisvõtmed ja muu sellise võib ära unustada, viirused kah
  • 36. Mille poolest see Windowsi asjadest erineb?
    • Tarkvara kirjutatakse enamasti mingis programmeerimiskeeles ja tõlgitakse (kompileeritakse) seejärel masinkoodi (n.ö. arvutikeelde). Kinnist omandvara (nagu Windows) levitatakse üksnes lõppkujul, mistõttu selle parandamine ja muutmine on keeruline
    • 37. Avatud lähtekood (ingl. k. Open Source) tähendab, et saadaval on ka algne programmitekst, mida soovijad saavad muuta ja uuesti kompileerida
    • 38. Nii on programmi parandamine ja muutmine märksa kergem ja seda saavad teha ka teised peale tarkvara autori. See omakorda aga võimaldab avastada ja parandada tarkvara vigu ning tõsta selle kvaliteeti
  • 39. Litsentsid?
    • Litsents ei tähenda läikivat kleepsu arvuti küljes
    • 40. Litsents on kasutusluba
    • 41. Windowsi lõppkasutajalitsents (EULA) keskendub sellele, mida ei tohi. Vabad litsentsid keskenduvad sellele, mida tohib
    • 42. Vabu litsentse on palju – üheks peamiseks erinevuseks nende vahel on copyleft ehk edasikandumine uutele tuletistele:
      • Tugev – litsents kandub alati edasi (GPL; N: Linux)
      • 43. Nõrk – teatud tingimustel ei pea kanduma (LGPL; N: OO.o)
      • 44. Puuduv – litsents jääb kehtima vaid algsele tarkvarale (BSD)
  • 45. Kas siin siis probleeme polegi?
    • Suurim probleem tavalisele inimesele: LINUX EI OLE WINDOWS
    • 46. Mitmeid asju tehakse teisiti kui Windowsis. Ei paremini ega halvemini, vaid lihtsalt teisiti
    • 47. Tõsisemad asjad:
      • Mitmetes riikides (USA, Inglismaa) on osa tarkvara patenteeritud ja seda ei tohi hirmsat raha maksmata kasutada – ka vabades programmides mitte. Seetõttu on mitmed kasulikud asjad jäetud tihti vabadest süsteemidest välja ja tuleb paigalduse käigus endal lisada
      • 48. Paljusus võib tekitada segadust (ainuüksi Linuxeid on paarsada)
      • 49. Mõnel levinud ärivararakendusel ei ole veel vaba vastet (uued AutoCADid, paljud uued mängud jne)
  • 50. Aga ikkagi...
    • Kes võidavad?
      • Haridussfäär – näiteks võib kõiki programme õpilastele koju kaasa anda
      • 51. Mittetulundussfäär – oluline kokkuhoid
      • 52. Väikefirmad – vaba mudel võimaldab ette võtta palju suuremaid projekte (delegeerimine on kergem)
      • 53. Väikeriigid ja -rahvad – omakeelne tarkvara tuleb lihtsalt ära teha, ilma juriidilisi jamasid kartmata
      • 54. Tõsisemad arvutihuvilised – the sky is the limit
      • 55. ...
  • 56. Laske käia! Nüüd olgu Lähtekoodi jõud sinu programmidega; ja olgu Kernel, Teegid ja Utiliidid sinuga läbi kõigi Distrode kuni Ajastu otsani. Aamen. - Tuxi evangeelium ( http://www.kakupesa.net/kakk/tux.html )