Loading…

Flash Player 9 (or above) is needed to view presentations.
We have detected that you do not have it on your computer. To install it, go here.

Like this presentation? Why not share!

Mis ma andsin, see mul on

on

  • 1,016 views

Ettekanne E-ülikooli võrgustikuseminaril “Milline näeb välja õppeasutuse virtuaalne visiitkaart?”, Kuressaare ametikoolis 18.11.10

Ettekanne E-ülikooli võrgustikuseminaril “Milline näeb välja õppeasutuse virtuaalne visiitkaart?”, Kuressaare ametikoolis 18.11.10

Statistics

Views

Total Views
1,016
Views on SlideShare
1,016
Embed Views
0

Actions

Likes
1
Downloads
9
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as OpenOffice

Usage Rights

CC Attribution-ShareAlike LicenseCC Attribution-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Mis ma andsin, see mul on Mis ma andsin, see mul on Presentation Transcript

    • Mis ma andsin, see mul on Kaido Kikkas IT kolledž *** Tallinna ülikool Autoriõiguste sessioon “Milline näeb välja õppeasutuse virtuaalne visiitkaart?” Kuressaare Ametikool 18.11.10 Käesolev esitlus on avaldatud Creative Commonsi Eesti litsentsi “Autorile viitamine – jagamine samadel tingimustel” versiooni 3.0 alusel (CC BY-SA 3.0 Estonia)
    • Moto asemel
      • Keda peeti keskajal rikkaks inimeseks?
      • Mitte seda, kel oli usutavasti linnusetorn kulda täis...
      • … vaid seda, kes tuli pühapäeval kirikust välja ja loopis laias kaares kerjustele raha – kõik nägid ja võisid ise olla tunnistajaks
      • TÄNAPÄEVA MEEDIAÜHISKONNAS KÄIVAD ASJAD PALJUSKI SAMAMOODI
    • Kunagi ammu
      • … autoriõigusi ei olnud
      • Inimesed lõid ikkagi huvitavaid asju
      • Lascaux' koopamaalid, Egiptuse püramiidid, Ilias & Odüsseia, Parthenon, Colosseum... umbes Bachi ja Beethovenini välja
      • Loomingu motiveerimine toimis teistel alustel
      • Järeldus: autoriõigused tänasel kujul ei ole ainus mõeldav tee
    • Samas...
      • ...on mõned asjad olemas hallidest aegadest peale:
        • autori moraalsed õigused loomise faktile
        • omaniku varalised õigused koopiale
        • tsensuur kui kontrollimehhanism
      • NB! Pikka aega ei olnud illegaalsel kopeerimisel lihtsalt mõtet – see oli tülikas ja majanduslikult kasutu. Tänapäev on veidi teistsugune
    • Palju Beethoven V sümfoonia eest pappi sai?
      • Enamik omaaegseid kuulsaid autoreid olid palgal, mitte ei teinud tükitööd! Näiteks
        • W: Shakespeare (Lordkantsleri trupp)
        • J.S. Bach (Weimar)
        • G.F. Händel (Londoni Muusikaakadeemia)
        • W.A. Mozart (Salzburg, Viin, Praha)
      • Tänapäevalgi on tükitööna loojate hulk palju väiksem kui autorikaitsetööstus seda väidab!
    • Nii ja naa
      • Leonardo da Vinci: “Ära õpeta kellelegi midagi ja sa oled ainus tipptegija”
      • Gutenberg vs Johann Fust
      • Siit ka esmane autoriõiguste tekkemotiiv: selle asemel et igaüks oma asju hirmuga varjaks (ärisaladus), tuleks anda neile võimalus registreerida ainuõigus ja teha tulemus avalikkusele teatavaks
      • Iseenesest arukas mõte, aga...
    • Reguleerimine
      • 1709/10 – esimene autoriõiguste alane seadus maailmas, Queen Anne Act Inglismaal
      • Muuhulgas sätestas nõude anda igast trükitud raamatust 9 eksemplari raamatukogudele ja ülikoolidele!
      • Järk-järgult aga hakati õigusi koomale tõmbama
    • Kõrvalepõige: mis on ühist USA-l, N. Liidul ja Hiinal?
      • Vastus: kõik on pikalt autoriõiguste peale vilistanud
        • USA ei tunnistanud pikka aega (1790-1874 “härrasmeeste kokkulepe”) Euroopa autoriõigusi – kõik Euroopas trükitu oli “vabalt käes”
        • N. Liit ei tunnistanud üldse
        • Hiina tunnistab nii, nagu parajasti kasulik
    • Tänase autorikaitse põhiinstrumendid
      • Autoriõigus – keskendub vormile (teosele)
      • Patent, kasulik mudel, tööstusomand – keskendub lahendusele (meetodile)
      • Kaubamärk – keskendub eristamisele
      • Ärisaladus – keskendub infolevi piiramisele
      • Litsents – keskendub autori loomingu levile
    • Tähtajad...
      • Patent - 20 aastat peale taotluse esitamist
      • Kasulik mudel: esmaperiood 4 aastat, võimalik pikendada 4+2 aastat
      • Kaubamärk: algselt 10 aastat, pikendatav 10 aasta kaupa
      • Tööstusomand: esmaperiood 5 aastat, edaspidi saab 5 aasta kaupa pikendada (max 25 aastani)
      • Autoriõigus: oli juba juttu
    • Autorikaitsetööstus
      • USA-s oli kirjandusteoste autorikaitse perioodiks 14 aastat (võimalik pikendada veel 14 aasta võrra)
      • Järk-järgult algas “kummivenitamine”
      • Tänaseks on teose autorikaitse perioodiks 90-95 aastat peale autori surma
      • Põhjus: naaberõiguste laienemine väljus kontrolli alt
      • Hetkeseis: hulk huvitavaid organisatsioone
    • Asi kisub kiiva
      • Jänese sõbrad ja sugulased
      • Ämmaemand-keevitaja, laiaprofiilne 'spets'
      • Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn
    • Jänese sõbrad ja sugulased
      • Kogu autorikaitse peamine probleem tundub peituvat mitte autoriõigustes enestes, vaid nn naaberõigustes – kaasnevates õigustes, mis kuuluvad esitajatele ja levitajatele
      • Näiteid, kus kogu tulu läheb „Jänese sõprade ja sugulaste“ taskusse, on tuua lademes – paljude tippmuusikute tulusid kontrollib plaa-difirma (erand on Metallica, oli ka Queen)
      • Switchfoot: „Mehed-vennad, meie seda DRMi ei tellinud! Nüüd tehke nii...“
    • Ämmaemand-keevitaja
      • On olemas
        • Patendiametnikud
        • Autorid (muusikud, kirjanikud, IT-rahvas...)
      • Senise autorikaitse vähegi mõistlikumaks rakendamiseks oleks vaja inimesi, kes on võrdsel määral eksperdid MÕLEMAS valdkonnas
      • Tulemus – näiteks patendiametnik registreerib „igaks juhuks“ kaugelt laiema patendi, kui vaja oleks!
    • Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn
      • Olemuslik vastuolu tänase E-maailma ja jurisdiktsiooni vahel:
        • Hea seadus on selline, mis ei muutu – stabiilsus
        • Stabiilne (stagneeruv) tehnoloogia on aga Paha Asi
      • Kuidas panna aeglasi seadusi järgima tehnoloogia kiiret arengut?
      • N: Arvutiprogrammid kuuluvad autorikaitse mõistes endiselt kirjandusteoste alla!
    • Häkkerlik reaktsioon: all rights reversed
      • Tänase IT-maailma juured
      • MIT ja Stanfordi häkkerikultuur 60-ndatel
      • “Viimane tõeline häkker” Richard Stallman
      • 1984 –GNU, uutlaadi arusaam tarkvarast
      • 1989/91 – GNU GPL
      • 1991 – Linux. Vaba tarkvara liikumise algus
      • 1999 – GNU FDL. Esimene laiemalt levinud vaba sisulitsents
    • Üks keskne mõiste
      • Copyleft
      • Termin sai alguse autoriõiguse paroodiana (“ Copyleft: all rights reversed ”), ent sai hiljem konkreetse juriidilise tähenduse
      • Tähendab litsentsis esinevat nõuet rakendada sama või samaväärset litsentsi ka tuletatud teostele
      • Vaba tarkvara üks põhialuseid (GPL)
      • GNU FDL, osa Creative Commonsi litsentse
    • Kesktee otsingud: Creative Commons
      • USA jurist Lawrence Lessig 2001
      • Eesmärgid:
        • Teatud mõttes kesktee (“some rights reserved”)
        • Tavainimesele arusaadav
        • Lihtne ja selge valida
        • Kohtus juriidiliselt vettpidav
        • Interneti võimalusi arvestav (metaandmed)
    • Peamised komponendid
      • Lihtne lühikuju
      • Juriidiline täistekst
      • Metaandmed
    • Komponendid
      • Autorile viitamine (BY)
      • Jagamine samadel tingimustel (SA)
      • Tuletatud teoste keeld (ND)
      • Mitteäriline eesmärk (NC)
    • Kuus põhilitsentsi
      • Autorile viitamine (BY)
      • Autorile viitamine – jagamine samadel tingimustel (BY-SA)
      • Autorile viitamine – tuletatud teoste keeld (BY-ND)
      • Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk (BY-NC)
      • Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk – jagamine samadel tingimustel (BY-NC-SA)
      • Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk - tuletatud teoste keeld (BY-NC-ND)
    • Arengud Eestis
      • Vaba tarkvara – 90-ndate II pool
      • Vaba veebisisu esiletõus sajandi alguses
      • Eesti Vikipeedia 2002
      • E-Õppe Arenduskeskus 2006
      • Eesti Vikiülikool 2008
      • Creative Commonsi eestindus 2010
    • Veel mõned arutelukohad
      • Mis on muutunud paarikümne viimase aastaga?
      • Miks peaks üldse oma asju jagama?
      • Miks peaks alati (mingit) litsentsi kasutama?
      • Kuidas leida sobivaid materjale?
      • Kuidas mõjutab algmaterjali litsents minu litsentsivalikut?
      • Miks peaks tööandjaga rääkima?
    • Mis on muutunud?
      • Tehnoloogia: Interneti levik
      • Meedia: veebipõhise osalusmeedia tõus
      • Haridus: e-õpe
        • E-õpe “ei ole üldse põhjapõdra moodi”!
        • Vertikaali kõrval on ka muud suunad
        • Õpetaja ei tohi õppimist segada (vrdl ihukaitsja)
        • Turg (nii otseses kui ka ülekantud tähenduses!) on radikaalselt avardunud
    • Miks ma peaks üldse enda asju jagama?
      • Juba emme ütles, et teistele peab ka andma
      • Tänane e-maailm põhineb reputatsioonil (vt käesoleva loengu algust!)
      • Ka kitsendustega jagamine on jagamine!
      • Tendents näib olevat kitsenduste kadumise suunas, mitte vastupidi
      • NB! Kui õpetajat/õppejõudu saab asendada tema (netis avaldatud) loengukonspektiga, töötab ta vales ametis!
    • Miks peaks litsentse kasutama?
      • PANE MISTAHES LITSENTS, AGA PANE MIDAGI!
      • Kui midagi ei ole öeldud, kehtib vaikimisi range autorikaitse
      • Inimesed on kas a) totaalselt võhikud või b) autorikaitsetööstuse poolt ära hirmutatud. Kumbki pole hea variant – tasub selgelt öelda, Mida Minu Asjaga Teha Tohib!
    • Kui Martin Lutheril oleks olnud Creative Commonsi litsents...
      • … oleks tal vähem jama olnud
      • Luther kui tollase “uue usu” levitaja oli dilemma ees:
        • vaja oli enda ideid maksimaalselt levitada (otseses mõttes eluküsimus!)
        • vaja oli tagada algsete mõtete säilimine muutmata kujul (pahatahtlike võltsingute vastu, mida vastased fabritseerisid)
      • Siil oleks öelnud: Martin! Martin! Pane CC BY-ND! Ilma NC-klauslita!
    • Kuidas leida sobivat materjali?
      • Tänapäeval üha laienev liikumine – avatud õppematerjalid ( open educational resources, OER )
      • Väga palju erinevaid kohti:
        • Flickr
        • Wikimedia -Wikipedia, Wikiversity, Wikibooks
        • OCW, LeMill, Curriki, Connexions.......
      • Marko räägib järgmises sessioonis lähemalt
    • Kuidas algmaterjali litsents mõjutab minu litsentsivalikut?
      • Paneb raamid – mida rangem litsents, seda kitsamad. Kaks peamist:
        • jagamine samadel tingimustel ( copyleft )
        • ärikeeld
      • Tasub otsida võimalikult leebe litsentsiga materjale
      • Seega ka teistpidi kaalutlus – mida leebem on minu litsents, seda kergem on teistel minu materjale kasutada ( => reputatsioon!)
    • Näide CC põhjal
      • BY-NC-ND – levitamine samal kujul, ärikeeld, kasutada saab samaväärselt range autoriõigusega
      • BY-NC-SA – tuletis peab minema SA-klassi litsentsi alla, ärikeeld (keeruline praktilises õppetegevuses!)
      • BY-SA – tuletis peab minema SA-klassi litsentsi alla (õppetöös enamasti OK)
      • BY – kõige vabam kasutus (ainult viitamine)
    • Miks peaks tööandjaga rääkima?
      • Alusdokument: tööleping
      • Tüüpiline (seni veel) arusaam – varalised õigused töö tulemustele kuuluvad tööandjale
      • E-maailmas on see vahel ebaotstarbekas – eriti juhul, kui autor töötab mitmes kohas
      • Las levitab ise – aga nii, et tööandjale ei seata piiranguid loomingu kasutamisel
      • Siinrääkija kõigis töölepingutes sisaldub õigus avaldada materjal vabade litsentside all
    • Kokkuvõtlikult
      • Autoriõigused on protsess
      • Mõnedki asjad on ajaga kõvasti muutunud
      • E-maailmas loeb reputatsioon
      • Jagamine aitab reputatsiooni tõsta
      • Õieti korraldatud jagamine ei tee vaeseks
      • … MILLE HOIDSIN ENDALE, SELLE KAOTASIN
    • Aitäh! Nüüd on asjade arutamise aeg Need slaidid leiab õhtuks aadressilt http://www.slideshare.net/UncleOwl (ikka sellesama litsentsi alusel)