Your SlideShare is downloading. ×

Mis ma andsin, see mul on

732

Published on

Ettekanne E-ülikooli võrgustikuseminaril “Milline näeb välja õppeasutuse virtuaalne visiitkaart?”, Kuressaare ametikoolis 18.11.10

Ettekanne E-ülikooli võrgustikuseminaril “Milline näeb välja õppeasutuse virtuaalne visiitkaart?”, Kuressaare ametikoolis 18.11.10

Published in: Education
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
732
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
9
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Mis ma andsin, see mul on Kaido Kikkas IT kolledž *** Tallinna ülikool Autoriõiguste sessioon “Milline näeb välja õppeasutuse virtuaalne visiitkaart?” Kuressaare Ametikool 18.11.10 Käesolev esitlus on avaldatud Creative Commonsi Eesti litsentsi “Autorile viitamine – jagamine samadel tingimustel” versiooni 3.0 alusel (CC BY-SA 3.0 Estonia)
  • 2. Moto asemel ● Keda peeti keskajal rikkaks inimeseks? ● Mitte seda, kel oli usutavasti linnusetorn kulda täis... ● … vaid seda, kes tuli pühapäeval kirikust välja ja loopis laias kaares kerjustele raha – kõik nägid ja võisid ise olla tunnistajaks ● TÄNAPÄEVA MEEDIAÜHISKONNAS KÄIVAD ASJAD PALJUSKI SAMAMOODI
  • 3. Kunagi ammu ● … autoriõigusi ei olnud ● Inimesed lõid ikkagi huvitavaid asju ● Lascaux' koopamaalid, Egiptuse püramiidid, Ilias & Odüsseia, Parthenon, Colosseum... umbes Bachi ja Beethovenini välja ● Loomingu motiveerimine toimis teistel alustel ● Järeldus: autoriõigused tänasel kujul ei ole ainus mõeldav tee
  • 4. Samas... ● ...on mõned asjad olemas hallidest aegadest peale: – autori moraalsed õigused loomise faktile – omaniku varalised õigused koopiale – tsensuur kui kontrollimehhanism ● NB! Pikka aega ei olnud illegaalsel kopeerimisel lihtsalt mõtet – see oli tülikas ja majanduslikult kasutu. Tänapäev on veidi teistsugune
  • 5. Palju Beethoven V sümfoonia eest pappi sai? ● Enamik omaaegseid kuulsaid autoreid olid palgal, mitte ei teinud tükitööd! Näiteks – W: Shakespeare (Lordkantsleri trupp) – J.S. Bach (Weimar) – G.F. Händel (Londoni Muusikaakadeemia) – W.A. Mozart (Salzburg, Viin, Praha) ● Tänapäevalgi on tükitööna loojate hulk palju väiksem kui autorikaitsetööstus seda väidab!
  • 6. Nii ja naa ● Leonardo da Vinci: “Ära õpeta kellelegi midagi ja sa oled ainus tipptegija” ● Gutenberg vs Johann Fust ● Siit ka esmane autoriõiguste tekkemotiiv: selle asemel et igaüks oma asju hirmuga varjaks (ärisaladus), tuleks anda neile võimalus registreerida ainuõigus ja teha tulemus avalikkusele teatavaks ● Iseenesest arukas mõte, aga...
  • 7. Reguleerimine ● 1709/10 – esimene autoriõiguste alane seadus maailmas, Queen Anne Act Inglismaal ● Muuhulgas sätestas nõude anda igast trükitud raamatust 9 eksemplari raamatukogudele ja ülikoolidele! ● Järk-järgult aga hakati õigusi koomale tõmbama
  • 8. Kõrvalepõige: mis on ühist USA-l, N. Liidul ja Hiinal? ● Vastus: kõik on pikalt autoriõiguste peale vilistanud – USA ei tunnistanud pikka aega (1790-1874 “härrasmeeste kokkulepe”) Euroopa autoriõigusi – kõik Euroopas trükitu oli “vabalt käes” – N. Liit ei tunnistanud üldse – Hiina tunnistab nii, nagu parajasti kasulik
  • 9. Tänase autorikaitse põhiinstrumendid ● Autoriõigus – keskendub vormile (teosele) ● Patent, kasulik mudel, tööstusomand – keskendub lahendusele (meetodile) ● Kaubamärk – keskendub eristamisele ● Ärisaladus – keskendub infolevi piiramisele ● Litsents – keskendub autori loomingu levile
  • 10. Tähtajad... ● Patent - 20 aastat peale taotluse esitamist ● Kasulik mudel: esmaperiood 4 aastat, võimalik pikendada 4+2 aastat ● Kaubamärk: algselt 10 aastat, pikendatav 10 aasta kaupa ● Tööstusomand: esmaperiood 5 aastat, edaspidi saab 5 aasta kaupa pikendada (max 25 aastani) ● Autoriõigus: oli juba juttu
  • 11. Autorikaitsetööstus ● USA-s oli kirjandusteoste autorikaitse perioodiks 14 aastat (võimalik pikendada veel 14 aasta võrra) ● Järk-järgult algas “kummivenitamine” ● Tänaseks on teose autorikaitse perioodiks 90-95 aastat peale autori surma ● Põhjus: naaberõiguste laienemine väljus kontrolli alt ● Hetkeseis: hulk huvitavaid organisatsioone
  • 12. Asi kisub kiiva ● Jänese sõbrad ja sugulased ● Ämmaemand-keevitaja, laiaprofiilne 'spets' ● Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn
  • 13. Jänese sõbrad ja sugulased ● Kogu autorikaitse peamine probleem tundub peituvat mitte autoriõigustes enestes, vaid nn naaberõigustes – kaasnevates õigustes, mis kuuluvad esitajatele ja levitajatele ● Näiteid, kus kogu tulu läheb „Jänese sõprade ja sugulaste“ taskusse, on tuua lademes – paljude tippmuusikute tulusid kontrollib plaa- difirma (erand on Metallica, oli ka Queen) ● Switchfoot: „Mehed-vennad, meie seda DRMi ei tellinud! Nüüd tehke nii...“
  • 14. Ämmaemand-keevitaja ● On olemas – Patendiametnikud – Autorid (muusikud, kirjanikud, IT-rahvas...) ● Senise autorikaitse vähegi mõistlikumaks rakendamiseks oleks vaja inimesi, kes on võrdsel määral eksperdid MÕLEMAS valdkonnas ● Tulemus – näiteks patendiametnik registreerib „igaks juhuks“ kaugelt laiema patendi, kui vaja oleks!
  • 15. Paragrahvi-papi ja Interneti- põnn ● Olemuslik vastuolu tänase E-maailma ja jurisdiktsiooni vahel: – Hea seadus on selline, mis ei muutu – stabiilsus – Stabiilne (stagneeruv) tehnoloogia on aga Paha Asi ● Kuidas panna aeglasi seadusi järgima tehnoloogia kiiret arengut? ● N: Arvutiprogrammid kuuluvad autorikaitse mõistes endiselt kirjandusteoste alla!
  • 16. Häkkerlik reaktsioon: all rights reversed ● Tänase IT-maailma juured ● MIT ja Stanfordi häkkerikultuur 60-ndatel ● “Viimane tõeline häkker” Richard Stallman ● 1984 –GNU, uutlaadi arusaam tarkvarast ● 1989/91 – GNU GPL ● 1991 – Linux. Vaba tarkvara liikumise algus ● 1999 – GNU FDL. Esimene laiemalt levinud vaba sisulitsents
  • 17. Üks keskne mõiste ● Copyleft ● Termin sai alguse autoriõiguse paroodiana (“Copyleft: all rights reversed”), ent sai hiljem konkreetse juriidilise tähenduse ● Tähendab litsentsis esinevat nõuet rakendada sama või samaväärset litsentsi ka tuletatud teostele ● Vaba tarkvara üks põhialuseid (GPL) ● GNU FDL, osa Creative Commonsi litsentse
  • 18. Kesktee otsingud: Creative Commons ● USA jurist Lawrence Lessig 2001 ● Eesmärgid: – Teatud mõttes kesktee (“some rights reserved”) – Tavainimesele arusaadav – Lihtne ja selge valida – Kohtus juriidiliselt vettpidav – Interneti võimalusi arvestav (metaandmed)
  • 19. Peamised komponendid ● Lihtne lühikuju ● Juriidiline täistekst ● Metaandmed
  • 20. Komponendid ● Autorile viitamine (BY) ● Jagamine samadel tingimustel (SA) ● Tuletatud teoste keeld (ND) ● Mitteäriline eesmärk (NC)
  • 21. Kuus põhilitsentsi ● Autorile viitamine (BY) ● Autorile viitamine – jagamine samadel tingimustel (BY-SA) ● Autorile viitamine – tuletatud teoste keeld (BY-ND) ● Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk (BY-NC) ● Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk – jagamine samadel tingimustel (BY-NC-SA) ● Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk - tuletatud teoste keeld (BY-NC-ND)
  • 22. Arengud Eestis ● Vaba tarkvara – 90-ndate II pool ● Vaba veebisisu esiletõus sajandi alguses ● Eesti Vikipeedia 2002 ● E-Õppe Arenduskeskus 2006 ● Eesti Vikiülikool 2008 ● Creative Commonsi eestindus 2010
  • 23. Veel mõned arutelukohad ● Mis on muutunud paarikümne viimase aastaga? ● Miks peaks üldse oma asju jagama? ● Miks peaks alati (mingit) litsentsi kasutama? ● Kuidas leida sobivaid materjale? ● Kuidas mõjutab algmaterjali litsents minu litsentsivalikut? ● Miks peaks tööandjaga rääkima?
  • 24. Mis on muutunud? ● Tehnoloogia: Interneti levik ● Meedia: veebipõhise osalusmeedia tõus ● Haridus: e-õpe – E-õpe “ei ole üldse põhjapõdra moodi”! – Vertikaali kõrval on ka muud suunad – Õpetaja ei tohi õppimist segada (vrdl ihukaitsja) – Turg (nii otseses kui ka ülekantud tähenduses!) on radikaalselt avardunud
  • 25. Miks ma peaks üldse enda asju jagama? ● Juba emme ütles, et teistele peab ka andma ● Tänane e-maailm põhineb reputatsioonil (vt käesoleva loengu algust!) ● Ka kitsendustega jagamine on jagamine! ● Tendents näib olevat kitsenduste kadumise suunas, mitte vastupidi ● NB! Kui õpetajat/õppejõudu saab asendada tema (netis avaldatud) loengukonspektiga, töötab ta vales ametis!
  • 26. Miks peaks litsentse kasutama? ● PANE MISTAHES LITSENTS, AGA PANE MIDAGI! ● Kui midagi ei ole öeldud, kehtib vaikimisi range autorikaitse ● Inimesed on kas a) totaalselt võhikud või b) autorikaitsetööstuse poolt ära hirmutatud. Kumbki pole hea variant – tasub selgelt öelda, Mida Minu Asjaga Teha Tohib!
  • 27. Kui Martin Lutheril oleks olnud Creative Commonsi litsents... ● … oleks tal vähem jama olnud ● Luther kui tollase “uue usu” levitaja oli dilemma ees: – vaja oli enda ideid maksimaalselt levitada (otseses mõttes eluküsimus!) – vaja oli tagada algsete mõtete säilimine muutmata kujul (pahatahtlike võltsingute vastu, mida vastased fabritseerisid) ● Siil oleks öelnud: Martin! Martin! Pane CC BY-ND! Ilma NC-klauslita!
  • 28. Kuidas leida sobivat materjali? ● Tänapäeval üha laienev liikumine – avatud õppematerjalid (open educational resources, OER) ● Väga palju erinevaid kohti: – Flickr – Wikimedia -Wikipedia, Wikiversity, Wikibooks – OCW, LeMill, Curriki, Connexions....... ● Marko räägib järgmises sessioonis lähemalt
  • 29. Kuidas algmaterjali litsents mõjutab minu litsentsivalikut? ● Paneb raamid – mida rangem litsents, seda kitsamad. Kaks peamist: – jagamine samadel tingimustel (copyleft) – ärikeeld ● Tasub otsida võimalikult leebe litsentsiga materjale ● Seega ka teistpidi kaalutlus – mida leebem on minu litsents, seda kergem on teistel minu materjale kasutada ( => reputatsioon!)
  • 30. Näide CC põhjal ● BY-NC-ND – levitamine samal kujul, ärikeeld, kasutada saab samaväärselt range autoriõigusega ● BY-NC-SA – tuletis peab minema SA-klassi litsentsi alla, ärikeeld (keeruline praktilises õppetegevuses!) ● BY-SA – tuletis peab minema SA-klassi litsentsi alla (õppetöös enamasti OK) ● BY – kõige vabam kasutus (ainult viitamine)
  • 31. Miks peaks tööandjaga rääkima? ● Alusdokument: tööleping ● Tüüpiline (seni veel) arusaam – varalised õigused töö tulemustele kuuluvad tööandjale ● E-maailmas on see vahel ebaotstarbekas – eriti juhul, kui autor töötab mitmes kohas ● Las levitab ise – aga nii, et tööandjale ei seata piiranguid loomingu kasutamisel ● Siinrääkija kõigis töölepingutes sisaldub õigus avaldada materjal vabade litsentside all
  • 32. Kokkuvõtlikult ● Autoriõigused on protsess ● Mõnedki asjad on ajaga kõvasti muutunud ● E-maailmas loeb reputatsioon ● Jagamine aitab reputatsiooni tõsta ● Õieti korraldatud jagamine ei tee vaeseks ● … MILLE HOIDSIN ENDALE, SELLE KAOTASIN
  • 33. Aitäh! Nüüd on asjade arutamise aeg Need slaidid leiab õhtuks aadressilt http://www.slideshare.net/UncleOwl (ikka sellesama litsentsi alusel)

×