• Like

Loading…

Flash Player 9 (or above) is needed to view presentations.
We have detected that you do not have it on your computer. To install it, go here.

Mis ma andsin, see mul on

  • 700 views
Uploaded on

Ettekanne E-ülikooli võrgustikuseminaril “Milline näeb välja õppeasutuse virtuaalne visiitkaart?”, Kuressaare ametikoolis 18.11.10

Ettekanne E-ülikooli võrgustikuseminaril “Milline näeb välja õppeasutuse virtuaalne visiitkaart?”, Kuressaare ametikoolis 18.11.10

More in: Education
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
No Downloads

Views

Total Views
700
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
9
Comments
0
Likes
1

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Mis ma andsin, see mul on Kaido Kikkas IT kolledž *** Tallinna ülikool Autoriõiguste sessioon “Milline näeb välja õppeasutuse virtuaalne visiitkaart?” Kuressaare Ametikool 18.11.10 Käesolev esitlus on avaldatud Creative Commonsi Eesti litsentsi “Autorile viitamine – jagamine samadel tingimustel” versiooni 3.0 alusel (CC BY-SA 3.0 Estonia)
  • 2. Moto asemel
    • Keda peeti keskajal rikkaks inimeseks?
    • 3. Mitte seda, kel oli usutavasti linnusetorn kulda täis...
    • 4. … vaid seda, kes tuli pühapäeval kirikust välja ja loopis laias kaares kerjustele raha – kõik nägid ja võisid ise olla tunnistajaks
    • 5. TÄNAPÄEVA MEEDIAÜHISKONNAS KÄIVAD ASJAD PALJUSKI SAMAMOODI
  • 6. Kunagi ammu
    • … autoriõigusi ei olnud
    • 7. Inimesed lõid ikkagi huvitavaid asju
    • 8. Lascaux' koopamaalid, Egiptuse püramiidid, Ilias & Odüsseia, Parthenon, Colosseum... umbes Bachi ja Beethovenini välja
    • 9. Loomingu motiveerimine toimis teistel alustel
    • 10. Järeldus: autoriõigused tänasel kujul ei ole ainus mõeldav tee
  • 11. Samas...
    • ...on mõned asjad olemas hallidest aegadest peale:
      • autori moraalsed õigused loomise faktile
      • 12. omaniku varalised õigused koopiale
      • 13. tsensuur kui kontrollimehhanism
    • NB! Pikka aega ei olnud illegaalsel kopeerimisel lihtsalt mõtet – see oli tülikas ja majanduslikult kasutu. Tänapäev on veidi teistsugune
  • 14. Palju Beethoven V sümfoonia eest pappi sai?
    • Enamik omaaegseid kuulsaid autoreid olid palgal, mitte ei teinud tükitööd! Näiteks
      • W: Shakespeare (Lordkantsleri trupp)
      • 15. J.S. Bach (Weimar)
      • 16. G.F. Händel (Londoni Muusikaakadeemia)
      • 17. W.A. Mozart (Salzburg, Viin, Praha)
    • Tänapäevalgi on tükitööna loojate hulk palju väiksem kui autorikaitsetööstus seda väidab!
  • 18. Nii ja naa
    • Leonardo da Vinci: “Ära õpeta kellelegi midagi ja sa oled ainus tipptegija”
    • 19. Gutenberg vs Johann Fust
    • 20. Siit ka esmane autoriõiguste tekkemotiiv: selle asemel et igaüks oma asju hirmuga varjaks (ärisaladus), tuleks anda neile võimalus registreerida ainuõigus ja teha tulemus avalikkusele teatavaks
    • 21. Iseenesest arukas mõte, aga...
  • 22. Reguleerimine
    • 1709/10 – esimene autoriõiguste alane seadus maailmas, Queen Anne Act Inglismaal
    • 23. Muuhulgas sätestas nõude anda igast trükitud raamatust 9 eksemplari raamatukogudele ja ülikoolidele!
    • 24. Järk-järgult aga hakati õigusi koomale tõmbama
  • 25. Kõrvalepõige: mis on ühist USA-l, N. Liidul ja Hiinal?
    • Vastus: kõik on pikalt autoriõiguste peale vilistanud
      • USA ei tunnistanud pikka aega (1790-1874 “härrasmeeste kokkulepe”) Euroopa autoriõigusi – kõik Euroopas trükitu oli “vabalt käes”
      • 26. N. Liit ei tunnistanud üldse
      • 27. Hiina tunnistab nii, nagu parajasti kasulik
  • 28. Tänase autorikaitse põhiinstrumendid
    • Autoriõigus – keskendub vormile (teosele)
    • 29. Patent, kasulik mudel, tööstusomand – keskendub lahendusele (meetodile)
    • 30. Kaubamärk – keskendub eristamisele
    • 31. Ärisaladus – keskendub infolevi piiramisele
    • 32. Litsents – keskendub autori loomingu levile
  • 33. Tähtajad...
    • Patent - 20 aastat peale taotluse esitamist
    • 34. Kasulik mudel: esmaperiood 4 aastat, võimalik pikendada 4+2 aastat
    • 35. Kaubamärk: algselt 10 aastat, pikendatav 10 aasta kaupa
    • 36. Tööstusomand: esmaperiood 5 aastat, edaspidi saab 5 aasta kaupa pikendada (max 25 aastani)
    • 37. Autoriõigus: oli juba juttu
  • 38. Autorikaitsetööstus
    • USA-s oli kirjandusteoste autorikaitse perioodiks 14 aastat (võimalik pikendada veel 14 aasta võrra)
    • 39. Järk-järgult algas “kummivenitamine”
    • 40. Tänaseks on teose autorikaitse perioodiks 90-95 aastat peale autori surma
    • 41. Põhjus: naaberõiguste laienemine väljus kontrolli alt
    • 42. Hetkeseis: hulk huvitavaid organisatsioone
  • 43. Asi kisub kiiva
    • Jänese sõbrad ja sugulased
    • 44. Ämmaemand-keevitaja, laiaprofiilne 'spets'
    • 45. Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn
  • 46. Jänese sõbrad ja sugulased
    • Kogu autorikaitse peamine probleem tundub peituvat mitte autoriõigustes enestes, vaid nn naaberõigustes – kaasnevates õigustes, mis kuuluvad esitajatele ja levitajatele
    • 47. Näiteid, kus kogu tulu läheb „Jänese sõprade ja sugulaste“ taskusse, on tuua lademes – paljude tippmuusikute tulusid kontrollib plaa-difirma (erand on Metallica, oli ka Queen)
    • 48. Switchfoot: „Mehed-vennad, meie seda DRMi ei tellinud! Nüüd tehke nii...“
  • 49. Ämmaemand-keevitaja
    • On olemas
      • Patendiametnikud
      • 50. Autorid (muusikud, kirjanikud, IT-rahvas...)
    • Senise autorikaitse vähegi mõistlikumaks rakendamiseks oleks vaja inimesi, kes on võrdsel määral eksperdid MÕLEMAS valdkonnas
    • 51. Tulemus – näiteks patendiametnik registreerib „igaks juhuks“ kaugelt laiema patendi, kui vaja oleks!
  • 52. Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn
    • Olemuslik vastuolu tänase E-maailma ja jurisdiktsiooni vahel:
      • Hea seadus on selline, mis ei muutu – stabiilsus
      • 53. Stabiilne (stagneeruv) tehnoloogia on aga Paha Asi
    • Kuidas panna aeglasi seadusi järgima tehnoloogia kiiret arengut?
    • 54. N: Arvutiprogrammid kuuluvad autorikaitse mõistes endiselt kirjandusteoste alla!
  • 55. Häkkerlik reaktsioon: all rights reversed
    • Tänase IT-maailma juured
    • 56. MIT ja Stanfordi häkkerikultuur 60-ndatel
    • 57. “Viimane tõeline häkker” Richard Stallman
    • 58. 1984 –GNU, uutlaadi arusaam tarkvarast
    • 59. 1989/91 – GNU GPL
    • 60. 1991 – Linux. Vaba tarkvara liikumise algus
    • 61. 1999 – GNU FDL. Esimene laiemalt levinud vaba sisulitsents
  • 62. Üks keskne mõiste
    • Copyleft
    • 63. Termin sai alguse autoriõiguse paroodiana (“ Copyleft: all rights reversed ”), ent sai hiljem konkreetse juriidilise tähenduse
    • 64. Tähendab litsentsis esinevat nõuet rakendada sama või samaväärset litsentsi ka tuletatud teostele
    • 65. Vaba tarkvara üks põhialuseid (GPL)
    • 66. GNU FDL, osa Creative Commonsi litsentse
  • 67. Kesktee otsingud: Creative Commons
    • USA jurist Lawrence Lessig 2001
    • 68. Eesmärgid:
      • Teatud mõttes kesktee (“some rights reserved”)
      • 69. Tavainimesele arusaadav
      • 70. Lihtne ja selge valida
      • 71. Kohtus juriidiliselt vettpidav
      • 72. Interneti võimalusi arvestav (metaandmed)
  • 73. Peamised komponendid
    • Lihtne lühikuju
    • 74. Juriidiline täistekst
    • 75. Metaandmed
  • 76. Komponendid
    • Autorile viitamine (BY)
    • 77. Jagamine samadel tingimustel (SA)
    • 78. Tuletatud teoste keeld (ND)
    • 79. Mitteäriline eesmärk (NC)
  • 80. Kuus põhilitsentsi
    • Autorile viitamine (BY)
    • 81. Autorile viitamine – jagamine samadel tingimustel (BY-SA)
    • 82. Autorile viitamine – tuletatud teoste keeld (BY-ND)
    • 83. Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk (BY-NC)
    • 84. Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk – jagamine samadel tingimustel (BY-NC-SA)
    • 85. Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk - tuletatud teoste keeld (BY-NC-ND)
  • 86. Arengud Eestis
    • Vaba tarkvara – 90-ndate II pool
    • 87. Vaba veebisisu esiletõus sajandi alguses
    • 88. Eesti Vikipeedia 2002
    • 89. E-Õppe Arenduskeskus 2006
    • 90. Eesti Vikiülikool 2008
    • 91. Creative Commonsi eestindus 2010
  • 92. Veel mõned arutelukohad
    • Mis on muutunud paarikümne viimase aastaga?
    • 93. Miks peaks üldse oma asju jagama?
    • 94. Miks peaks alati (mingit) litsentsi kasutama?
    • 95. Kuidas leida sobivaid materjale?
    • 96. Kuidas mõjutab algmaterjali litsents minu litsentsivalikut?
    • 97. Miks peaks tööandjaga rääkima?
  • 98. Mis on muutunud?
    • Tehnoloogia: Interneti levik
    • 99. Meedia: veebipõhise osalusmeedia tõus
    • 100. Haridus: e-õpe
      • E-õpe “ei ole üldse põhjapõdra moodi”!
      • 101. Vertikaali kõrval on ka muud suunad
      • 102. Õpetaja ei tohi õppimist segada (vrdl ihukaitsja)
      • 103. Turg (nii otseses kui ka ülekantud tähenduses!) on radikaalselt avardunud
  • 104. Miks ma peaks üldse enda asju jagama?
    • Juba emme ütles, et teistele peab ka andma
    • 105. Tänane e-maailm põhineb reputatsioonil (vt käesoleva loengu algust!)
    • 106. Ka kitsendustega jagamine on jagamine!
    • 107. Tendents näib olevat kitsenduste kadumise suunas, mitte vastupidi
    • 108. NB! Kui õpetajat/õppejõudu saab asendada tema (netis avaldatud) loengukonspektiga, töötab ta vales ametis!
  • 109. Miks peaks litsentse kasutama?
    • PANE MISTAHES LITSENTS, AGA PANE MIDAGI!
    • 110. Kui midagi ei ole öeldud, kehtib vaikimisi range autorikaitse
    • 111. Inimesed on kas a) totaalselt võhikud või b) autorikaitsetööstuse poolt ära hirmutatud. Kumbki pole hea variant – tasub selgelt öelda, Mida Minu Asjaga Teha Tohib!
  • 112. Kui Martin Lutheril oleks olnud Creative Commonsi litsents...
    • … oleks tal vähem jama olnud
    • 113. Luther kui tollase “uue usu” levitaja oli dilemma ees:
      • vaja oli enda ideid maksimaalselt levitada (otseses mõttes eluküsimus!)
      • 114. vaja oli tagada algsete mõtete säilimine muutmata kujul (pahatahtlike võltsingute vastu, mida vastased fabritseerisid)
    • Siil oleks öelnud: Martin! Martin! Pane CC BY-ND! Ilma NC-klauslita!
  • 115. Kuidas leida sobivat materjali?
    • Tänapäeval üha laienev liikumine – avatud õppematerjalid ( open educational resources, OER )
    • 116. Väga palju erinevaid kohti:
      • Flickr
      • 117. Wikimedia -Wikipedia, Wikiversity, Wikibooks
      • 118. OCW, LeMill, Curriki, Connexions.......
    • Marko räägib järgmises sessioonis lähemalt
  • 119. Kuidas algmaterjali litsents mõjutab minu litsentsivalikut?
    • Paneb raamid – mida rangem litsents, seda kitsamad. Kaks peamist:
      • jagamine samadel tingimustel ( copyleft )
      • 120. ärikeeld
    • Tasub otsida võimalikult leebe litsentsiga materjale
    • 121. Seega ka teistpidi kaalutlus – mida leebem on minu litsents, seda kergem on teistel minu materjale kasutada ( => reputatsioon!)
  • 122. Näide CC põhjal
    • BY-NC-ND – levitamine samal kujul, ärikeeld, kasutada saab samaväärselt range autoriõigusega
    • 123. BY-NC-SA – tuletis peab minema SA-klassi litsentsi alla, ärikeeld (keeruline praktilises õppetegevuses!)
    • 124. BY-SA – tuletis peab minema SA-klassi litsentsi alla (õppetöös enamasti OK)
    • 125. BY – kõige vabam kasutus (ainult viitamine)
  • 126. Miks peaks tööandjaga rääkima?
    • Alusdokument: tööleping
    • 127. Tüüpiline (seni veel) arusaam – varalised õigused töö tulemustele kuuluvad tööandjale
    • 128. E-maailmas on see vahel ebaotstarbekas – eriti juhul, kui autor töötab mitmes kohas
    • 129. Las levitab ise – aga nii, et tööandjale ei seata piiranguid loomingu kasutamisel
    • 130. Siinrääkija kõigis töölepingutes sisaldub õigus avaldada materjal vabade litsentside all
  • 131. Kokkuvõtlikult
    • Autoriõigused on protsess
    • 132. Mõnedki asjad on ajaga kõvasti muutunud
    • 133. E-maailmas loeb reputatsioon
    • 134. Jagamine aitab reputatsiooni tõsta
    • 135. Õieti korraldatud jagamine ei tee vaeseks
    • 136. … MILLE HOIDSIN ENDALE, SELLE KAOTASIN
  • 137. Aitäh! Nüüd on asjade arutamise aeg Need slaidid leiab õhtuks aadressilt http://www.slideshare.net/UncleOwl (ikka sellesama litsentsi alusel)