• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Kaks teistmoodi e-õpet
 

Kaks teistmoodi e-õpet

on

  • 1,173 views

Vikiülikooli ja OpenSimulatori tutvustus E-õppe sügisseminaril Mõdrikul 19.11.2009

Vikiülikooli ja OpenSimulatori tutvustus E-õppe sügisseminaril Mõdrikul 19.11.2009

Statistics

Views

Total Views
1,173
Views on SlideShare
1,173
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
8
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as OpenOffice

Usage Rights

CC Attribution-ShareAlike LicenseCC Attribution-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Kaks teistmoodi e-õpet Kaks teistmoodi e-õpet Presentation Transcript

    • Kaks teistmoodi e-õpet Kaido Kikkas IT kolledž *** Tallinna ülikool E-õppe sügisseminar Mõdriku, 19.11.09 © 2009 Kaido Kikkas. Levitamine sätestatud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsile (v l.2 või uuem) või Creative Commons Attribution-ShareAlike (BY-SA) 3.0 litsentsile‏
    • Vägev tehnoloogia
      • Asju, mis vanasti tahtsid ”raketiteadust” ja palju raha, saab tänapäeval teha iga lihtinimene
      • Näiteks
        • Tänane koduarvuti vs ülikallis tehnika 40 aasta eest
        • Internet vs tasulised meediakanalid 20 aasta eest
        • Ajaveebid vs tavameedia
        • Kodune muusika-, foto- või filmistuudio vs varasemad kallid profiteenused
      • Kui inimesele ei tehta lolle takistusi tema huvialaga tegelemiseks, võib ta teha suuri asju
    • Pilk õppimise ajalukku
      • 80-ndate alguseni – kontaktõpe ja IT-eelsed kaugõppevahendid (kirjad, raadio, TV)
      • 80-ndad kuni 90-ndate algus – arvutipõhine õpe: (arvuti kui interaktiivne videomakk), CD-ROMid, õpitarkvara, multimeedium
      • 90-ndate algusest sajandivahetuseni – e-õpe 1.0: e-post, veeb 1.0, skriptid ja applet'id
      • Uue sajandi esimesed aastad – e-õpe 2.0: õpikeskkonnad (WebCT, Moodle, IVA...)
      • Tänapäev – e-õpe 3.0: veeb 2.0 ja hajusad õpikeskkonnad (ajaveebid, wikid jms)
    • Veel üks liigitus
      • Kinnine keskkond, kinnine lähtekood – WebCT, Blackboard
      • Kinnine keskkond, vaba lähtekood – Moodle, IVA, Ilias, Claroline, Manhattan...
      • Avatud keskkond – veeb 2.0 põhised hajusad lahendused
    • Esimene teistmoodi
      • Wikiversity ehk Vikiülikool
      • Algus augustis 2006, eestikeelne Vikiülikool on hetkel ”katseajal”, edu korral registreeritakse peagi
      • Wikimedia Foundation
      • Wikimedia Commons
      • Vabad litsentsid:
        • GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents
        • Creative Commonsi Attribution-ShareAlike (BY-SA)
    • Mis on teisiti?
      • Hajus õpikeskkond
      • Puudub
        • Selgelt piiritletud keskkond (pole vaja sisse logida)
        • Selgelt piiritletud osalejaskond
        • Ettekirjutatud toimimisviis
      • On olemas
        • Konkreetne kursus ja õppejõud
        • Ajakava
        • Materjalid
        • Selged mängureeglid ja juhised igal kursusel
    • Konkreetsed kursused
      • 2009. aasta sügissemestril on käimas:
        • ” Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad” - TTÜ informaatika magistriõpe. Ca 60 päeva- ja 20 kaugõppetudengit. http://beta.wikiversity.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara_ja_võrgukogukonnad
        • ” Ethics and Law in New Media” - TLÜ IMKE rahvusvaheline magistriõpe, ca 20 tudengit, sh 4 välismaalast. http://beta.wikiversity.org/wiki/Ethics_and_Law_in_New_Media
        • ” IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid” - ITK administreerimise ja arenduse erialade kaugõpe, ca 60 tudengit. http://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid
    • Osalemine
      • Osaleda võib kolmel tasandil:
        • Ainepunktide soovijad – peavad olema registreerunud kursust läbiviiva kõrgkooli vastava aine kuulajaks
        • Diplomi soovijad: peavad registreeruma kursust läbiviiva kõrgkooli täiendõppesse
        • Vabakuulajad – võivad tulla ja minna täiesti vabalt
    • Miks õpetada suvalist soovijat...?
      • Asja mõte sarnaneb suuresti vaba tarkvara ärimudelile:
        • Kindla teenuse tahtjad (AP/diplom) maksavad (RE-tudengi eest maksab riik)
        • Ise pusida soovijatele on kulud minimaalsed ja nad toimivad kvaliteetse kursuse korral väärtuslike reklaamiagentidena. NB! EELDAB HEAD TASET!
    • Nii võib ju pool maailma kokku joosta!
      • Seda uhkem on :-)
      • Tegelikult eeldab sedalaadi kursus ülesehituse ja eriti ülesannete hoolikat kavandamist
      • Põhiline: ülesanded tuleb anda sellised, mille puhul 100 inimese tööde läbivaatamine ei tähenda 10 korda rohkem tööd kui 10 oma (reaalne on kordetegur 2-3 korda)
      • Kursuse lõpul toimuvale eksamile tasub eelistada jooksvat punktikogumist ja hinde tuletamist lõppsumma pealt
    • Hans Põldoja skeem http://www.slideshare.net/hanspoldoja/ikt-ja-ppimine-kaks-vaadet
    • Minu variant 2009
      • Wikiversity pealeht – kursuse keskpunkt:
        • Kursuse lühiinfo
        • Õpijuhis
        • Registreerumisleht / osalejate nimekiri
        • Rühmatööde leht (rühmade liikmed ja tööde teemad)
        • Kursuse foorum (nabble.com)
      • Töörühmade wikid (iga rühm otsib ise)
      • Osalejate isiklikud ajaveebid
      • Skype
      • E-post (vähesel määral)
    • Töökorraldus
      • Iganädalane lugemistükk (loeng) Wikiversitys
      • Iganädalane uurimisküsimus ajaveebis kirjutamiseks (jälgitakse RSS-lugeja kaudu)
      • Wiki-põhine rühmatöö (4-5 inimest)
      • Teise rühma wiki retsenseerimine (igaüks enda ajaveebis)
      • Iganädalane temaatiline foorumiarutelu
      • Iganädalane ca 1-tunnine Skype'i rühmavestlus (tekstina – kõne 60 osalejaga läheb segaseks, lisaks on teksti salvestamine palju lihtsam)
    • Esialgsed tulemused
      • Vastuvõtt on väga hea
      • Ajaveebi kirjutamine võeti kiiresti omaks
      • Iganädalane Skype'i vestlus on rahvast täis
      • Wiki võttis alguses aega, aga käivitus ilusti
      • Foorum kipub lohisema – kas jätkata?
      • Nagu öeldud, siin pole Ainsat Õiget Viisi!
    • Küsimärk: jooksev hindamine
      • Jooksvate tööde tulemusi loetakse enamasti privaatinfoks
      • Kinnise keskkonna puhul on asi lihtne, aga kui kasutusel pole ühtki parooliga kaitstud kohta?
      • Variandid:
        • Võib kasutada kursust haldava õppeasutuse ÕISi (hea variant, kui kursusel pole välisosalejaid)
        • Võib kasutada märgusõnu või numbreid (hea koht kokkuleppimiseks on mõni esimestest Skype'i vestlustest) ja avaldada kodeeritult Wikiversitys
        • Võib teha ka ”nõudmisel” - igaüks võib soovi korral Skype'i ja/või e-kirjaga oma seisu küsida (töömaht!)
    • Veel paar asja
      • RSSi kasutamine on hädavajalik – nii ajaveebide kui ka Nabble'i foorumi jälgimiseks
      • Skype'i vestluse logid võiks salvestada – mõni puuduja saab vajadusel küsida, millest jutt oli
      • Väike punktisumma peaks tulema ka osalus-aktiivsuse eest
    • Teine teistmoodi
      • Virtuaalmaailmad – veel üks kandidaat ”veeb 3.0” tiitlile
      • Ilmselt tuntuim: Second Life
      • Saab aga ka ise luua: OpenSimulator
      • Pole mänguasi ega ka mitte mäng
      • IT kolledžis arendamisel aastast 2008
    • ITK simulaator
    • Mõned võimalused
      • Keskkonnatehnika ja arhitektuur
      • Virtuaalrobootika, ”arukas keskkond”
      • Disain, ligipääsetavus
      • Keeleõpe
      • Kõikvõimalik loomemajandus (ka vastav äri)
      • Erinevad kommunikatsioonivaldkonna teemad
      • Tegelikult saab pidada juba ka tavalist loengut (slaidid, SLis ka heli, Osis esialgu tekstina)
    • Mida vaja on?
      • Second Life põhikonto on tasuta, ent virtuaalse maa omamiseks peab olema tasuline konto
      • OpenSim on tasuta ja vabalt arendatav, ent suur osa põhitööst tuleb endal teha
      • Vajab tüüpilist Linuxi/Unixi serverit – jäme reegel on 1GB põhimälu iga regiooni kohta
      • Klienttarkvara on mõlemal sama – tasuta ja avatud koodiga
      • Arendamiseks piisab üldjuhul kliendist
    • Üks konkreetne näide: slaidiesitlus virtuaalmaailmas
      • Slaidid tuleb salvestada ühekaupa pildiformaati (JPG sobib) ja laadida tekstuuridena keskkonda üles (NB! SL puhul tuleb üleslaadimise eest maksta - ”mängurahas” ehk lindenites)
      • Luua mingi ekraaniks kasutatav objekt
      • Tõsta slaiditekstuurid ekraaniobjekti sisse ja lisada esitlusskript – lihtne näide on saadaval http://oreilly.com/pub/h/5239
    • Tulemus
    • Jutu kokkuvõtteks
      • Õppimine areneb edasi, nagu ka IT
      • Eeldamine, et 10 aasta pärast õpitakse samamoodi, ei ole arukas (vt ajalooslaidi)
      • Tavakasutaja saab teha üha uhkemaid asju – tehnika arengu ja rumalate piirangute kadumise koosmõjuna
    • Aitäh kuulamast! Slaidid lähevad välja aadressile http://www.slideshare.net/UncleOwl