Your SlideShare is downloading. ×
0
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Kaks teistmoodi e-õpet

784

Published on

Vikiülikooli ja OpenSimulatori tutvustus E-õppe sügisseminaril Mõdrikul 19.11.2009

Vikiülikooli ja OpenSimulatori tutvustus E-õppe sügisseminaril Mõdrikul 19.11.2009

Published in: Education, Technology
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
784
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
9
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Kaks teistmoodi e-õpet Kaido Kikkas IT kolledž *** Tallinna ülikool E-õppe sügisseminar Mõdriku, 19.11.09 © 2009 Kaido Kikkas. Levitamine sätestatud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsile (v l.2 või uuem) või Creative Commons Attribution-ShareAlike (BY-SA) 3.0 litsentsile‏
  • 2. Vägev tehnoloogia <ul><li>Asju, mis vanasti tahtsid ”raketiteadust” ja palju raha, saab tänapäeval teha iga lihtinimene
  • 3. Näiteks </li><ul><li>Tänane koduarvuti vs ülikallis tehnika 40 aasta eest
  • 4. Internet vs tasulised meediakanalid 20 aasta eest
  • 5. Ajaveebid vs tavameedia
  • 6. Kodune muusika-, foto- või filmistuudio vs varasemad kallid profiteenused </li></ul><li>Kui inimesele ei tehta lolle takistusi tema huvialaga tegelemiseks, võib ta teha suuri asju </li></ul>
  • 7. Pilk õppimise ajalukku <ul><li>80-ndate alguseni – kontaktõpe ja IT-eelsed kaugõppevahendid (kirjad, raadio, TV)
  • 8. 80-ndad kuni 90-ndate algus – arvutipõhine õpe: (arvuti kui interaktiivne videomakk), CD-ROMid, õpitarkvara, multimeedium
  • 9. 90-ndate algusest sajandivahetuseni – e-õpe 1.0: e-post, veeb 1.0, skriptid ja applet'id
  • 10. Uue sajandi esimesed aastad – e-õpe 2.0: õpikeskkonnad (WebCT, Moodle, IVA...)
  • 11. Tänapäev – e-õpe 3.0: veeb 2.0 ja hajusad õpikeskkonnad (ajaveebid, wikid jms) </li></ul>
  • 12. Veel üks liigitus <ul><li>Kinnine keskkond, kinnine lähtekood – WebCT, Blackboard
  • 13. Kinnine keskkond, vaba lähtekood – Moodle, IVA, Ilias, Claroline, Manhattan...
  • 14. Avatud keskkond – veeb 2.0 põhised hajusad lahendused </li></ul>
  • 15. Esimene teistmoodi <ul><li>Wikiversity ehk Vikiülikool
  • 16. Algus augustis 2006, eestikeelne Vikiülikool on hetkel ”katseajal”, edu korral registreeritakse peagi
  • 17. Wikimedia Foundation
  • 18. Wikimedia Commons
  • 19. Vabad litsentsid: </li><ul><li>GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents
  • 20. Creative Commonsi Attribution-ShareAlike (BY-SA) </li></ul></ul>
  • 21. Mis on teisiti? <ul><li>Hajus õpikeskkond
  • 22. Puudub </li><ul><li>Selgelt piiritletud keskkond (pole vaja sisse logida)
  • 23. Selgelt piiritletud osalejaskond
  • 24. Ettekirjutatud toimimisviis </li></ul><li>On olemas </li><ul><li>Konkreetne kursus ja õppejõud
  • 25. Ajakava
  • 26. Materjalid
  • 27. Selged mängureeglid ja juhised igal kursusel </li></ul></ul>
  • 28. Konkreetsed kursused <ul><li>2009. aasta sügissemestril on käimas: </li><ul><li>” Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad” - TTÜ informaatika magistriõpe. Ca 60 päeva- ja 20 kaugõppetudengit. http://beta.wikiversity.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara_ja_võrgukogukonnad
  • 29. ” Ethics and Law in New Media” - TLÜ IMKE rahvusvaheline magistriõpe, ca 20 tudengit, sh 4 välismaalast. http://beta.wikiversity.org/wiki/Ethics_and_Law_in_New_Media
  • 30. ” IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid” - ITK administreerimise ja arenduse erialade kaugõpe, ca 60 tudengit. http://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid </li></ul></ul>
  • 31. Osalemine <ul><li>Osaleda võib kolmel tasandil: </li><ul><li>Ainepunktide soovijad – peavad olema registreerunud kursust läbiviiva kõrgkooli vastava aine kuulajaks
  • 32. Diplomi soovijad: peavad registreeruma kursust läbiviiva kõrgkooli täiendõppesse
  • 33. Vabakuulajad – võivad tulla ja minna täiesti vabalt </li></ul></ul>
  • 34. Miks õpetada suvalist soovijat...? <ul><li>Asja mõte sarnaneb suuresti vaba tarkvara ärimudelile: </li><ul><li>Kindla teenuse tahtjad (AP/diplom) maksavad (RE-tudengi eest maksab riik)
  • 35. Ise pusida soovijatele on kulud minimaalsed ja nad toimivad kvaliteetse kursuse korral väärtuslike reklaamiagentidena. NB! EELDAB HEAD TASET! </li></ul></ul>
  • 36. Nii võib ju pool maailma kokku joosta! <ul><li>Seda uhkem on :-)
  • 37. Tegelikult eeldab sedalaadi kursus ülesehituse ja eriti ülesannete hoolikat kavandamist
  • 38. Põhiline: ülesanded tuleb anda sellised, mille puhul 100 inimese tööde läbivaatamine ei tähenda 10 korda rohkem tööd kui 10 oma (reaalne on kordetegur 2-3 korda)
  • 39. Kursuse lõpul toimuvale eksamile tasub eelistada jooksvat punktikogumist ja hinde tuletamist lõppsumma pealt </li></ul>
  • 40. Hans Põldoja skeem http://www.slideshare.net/hanspoldoja/ikt-ja-ppimine-kaks-vaadet
  • 41. Minu variant 2009 <ul><li>Wikiversity pealeht – kursuse keskpunkt: </li><ul><li>Kursuse lühiinfo
  • 42. Õpijuhis
  • 43. Registreerumisleht / osalejate nimekiri
  • 44. Rühmatööde leht (rühmade liikmed ja tööde teemad)
  • 45. Kursuse foorum (nabble.com) </li></ul><li>Töörühmade wikid (iga rühm otsib ise)
  • 46. Osalejate isiklikud ajaveebid
  • 47. Skype
  • 48. E-post (vähesel määral) </li></ul>
  • 49. Töökorraldus <ul><li>Iganädalane lugemistükk (loeng) Wikiversitys
  • 50. Iganädalane uurimisküsimus ajaveebis kirjutamiseks (jälgitakse RSS-lugeja kaudu)
  • 51. Wiki-põhine rühmatöö (4-5 inimest)
  • 52. Teise rühma wiki retsenseerimine (igaüks enda ajaveebis)
  • 53. Iganädalane temaatiline foorumiarutelu
  • 54. Iganädalane ca 1-tunnine Skype'i rühmavestlus (tekstina – kõne 60 osalejaga läheb segaseks, lisaks on teksti salvestamine palju lihtsam) </li></ul>
  • 55. Esialgsed tulemused <ul><li>Vastuvõtt on väga hea
  • 56. Ajaveebi kirjutamine võeti kiiresti omaks
  • 57. Iganädalane Skype'i vestlus on rahvast täis
  • 58. Wiki võttis alguses aega, aga käivitus ilusti
  • 59. Foorum kipub lohisema – kas jätkata?
  • 60. Nagu öeldud, siin pole Ainsat Õiget Viisi! </li></ul>
  • 61. Küsimärk: jooksev hindamine <ul><li>Jooksvate tööde tulemusi loetakse enamasti privaatinfoks
  • 62. Kinnise keskkonna puhul on asi lihtne, aga kui kasutusel pole ühtki parooliga kaitstud kohta?
  • 63. Variandid: </li><ul><li>Võib kasutada kursust haldava õppeasutuse ÕISi (hea variant, kui kursusel pole välisosalejaid)
  • 64. Võib kasutada märgusõnu või numbreid (hea koht kokkuleppimiseks on mõni esimestest Skype'i vestlustest) ja avaldada kodeeritult Wikiversitys
  • 65. Võib teha ka ”nõudmisel” - igaüks võib soovi korral Skype'i ja/või e-kirjaga oma seisu küsida (töömaht!) </li></ul></ul>
  • 66. Veel paar asja <ul><li>RSSi kasutamine on hädavajalik – nii ajaveebide kui ka Nabble'i foorumi jälgimiseks
  • 67. Skype'i vestluse logid võiks salvestada – mõni puuduja saab vajadusel küsida, millest jutt oli
  • 68. Väike punktisumma peaks tulema ka osalus-aktiivsuse eest </li></ul>
  • 69. Teine teistmoodi <ul><li>Virtuaalmaailmad – veel üks kandidaat ”veeb 3.0” tiitlile
  • 70. Ilmselt tuntuim: Second Life
  • 71. Saab aga ka ise luua: OpenSimulator
  • 72. Pole mänguasi ega ka mitte mäng
  • 73. IT kolledžis arendamisel aastast 2008 </li></ul>
  • 74. ITK simulaator
  • 75. Mõned võimalused <ul><li>Keskkonnatehnika ja arhitektuur
  • 76. Virtuaalrobootika, ”arukas keskkond”
  • 77. Disain, ligipääsetavus
  • 78. Keeleõpe
  • 79. Kõikvõimalik loomemajandus (ka vastav äri)
  • 80. Erinevad kommunikatsioonivaldkonna teemad
  • 81. …
  • 82. Tegelikult saab pidada juba ka tavalist loengut (slaidid, SLis ka heli, Osis esialgu tekstina) </li></ul>
  • 83. Mida vaja on? <ul><li>Second Life põhikonto on tasuta, ent virtuaalse maa omamiseks peab olema tasuline konto
  • 84. OpenSim on tasuta ja vabalt arendatav, ent suur osa põhitööst tuleb endal teha
  • 85. Vajab tüüpilist Linuxi/Unixi serverit – jäme reegel on 1GB põhimälu iga regiooni kohta
  • 86. Klienttarkvara on mõlemal sama – tasuta ja avatud koodiga
  • 87. Arendamiseks piisab üldjuhul kliendist </li></ul>
  • 88. Üks konkreetne näide: slaidiesitlus virtuaalmaailmas <ul><li>Slaidid tuleb salvestada ühekaupa pildiformaati (JPG sobib) ja laadida tekstuuridena keskkonda üles (NB! SL puhul tuleb üleslaadimise eest maksta - ”mängurahas” ehk lindenites)
  • 89. Luua mingi ekraaniks kasutatav objekt
  • 90. Tõsta slaiditekstuurid ekraaniobjekti sisse ja lisada esitlusskript – lihtne näide on saadaval http://oreilly.com/pub/h/5239 </li></ul>
  • 91. Tulemus
  • 92. Jutu kokkuvõtteks <ul><li>Õppimine areneb edasi, nagu ka IT
  • 93. Eeldamine, et 10 aasta pärast õpitakse samamoodi, ei ole arukas (vt ajalooslaidi)
  • 94. Tavakasutaja saab teha üha uhkemaid asju – tehnika arengu ja rumalate piirangute kadumise koosmõjuna </li></ul>
  • 95. Aitäh kuulamast! Slaidid lähevad välja aadressile http://www.slideshare.net/UncleOwl

×