Your SlideShare is downloading. ×
Kaks teistmoodi e-õpet
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Introducing the official SlideShare app

Stunning, full-screen experience for iPhone and Android

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Kaks teistmoodi e-õpet

755
views

Published on

Vikiülikooli ja OpenSimulatori tutvustus E-õppe sügisseminaril Mõdrikul 19.11.2009

Vikiülikooli ja OpenSimulatori tutvustus E-õppe sügisseminaril Mõdrikul 19.11.2009

Published in: Education, Technology

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
755
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
9
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Kaks teistmoodi e-õpet Kaido Kikkas IT kolledž *** Tallinna ülikool E-õppe sügisseminar Mõdriku, 19.11.09 © 2009 Kaido Kikkas. Levitamine sätestatud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsile (v l.2 või uuem) või Creative Commons Attribution-ShareAlike (BY-SA) 3.0 litsentsile‏
  • 2. Vägev tehnoloogia
    • Asju, mis vanasti tahtsid ”raketiteadust” ja palju raha, saab tänapäeval teha iga lihtinimene
    • 3. Näiteks
      • Tänane koduarvuti vs ülikallis tehnika 40 aasta eest
      • 4. Internet vs tasulised meediakanalid 20 aasta eest
      • 5. Ajaveebid vs tavameedia
      • 6. Kodune muusika-, foto- või filmistuudio vs varasemad kallid profiteenused
    • Kui inimesele ei tehta lolle takistusi tema huvialaga tegelemiseks, võib ta teha suuri asju
  • 7. Pilk õppimise ajalukku
    • 80-ndate alguseni – kontaktõpe ja IT-eelsed kaugõppevahendid (kirjad, raadio, TV)
    • 8. 80-ndad kuni 90-ndate algus – arvutipõhine õpe: (arvuti kui interaktiivne videomakk), CD-ROMid, õpitarkvara, multimeedium
    • 9. 90-ndate algusest sajandivahetuseni – e-õpe 1.0: e-post, veeb 1.0, skriptid ja applet'id
    • 10. Uue sajandi esimesed aastad – e-õpe 2.0: õpikeskkonnad (WebCT, Moodle, IVA...)
    • 11. Tänapäev – e-õpe 3.0: veeb 2.0 ja hajusad õpikeskkonnad (ajaveebid, wikid jms)
  • 12. Veel üks liigitus
    • Kinnine keskkond, kinnine lähtekood – WebCT, Blackboard
    • 13. Kinnine keskkond, vaba lähtekood – Moodle, IVA, Ilias, Claroline, Manhattan...
    • 14. Avatud keskkond – veeb 2.0 põhised hajusad lahendused
  • 15. Esimene teistmoodi
    • Wikiversity ehk Vikiülikool
    • 16. Algus augustis 2006, eestikeelne Vikiülikool on hetkel ”katseajal”, edu korral registreeritakse peagi
    • 17. Wikimedia Foundation
    • 18. Wikimedia Commons
    • 19. Vabad litsentsid:
      • GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents
      • 20. Creative Commonsi Attribution-ShareAlike (BY-SA)
  • 21. Mis on teisiti?
    • Hajus õpikeskkond
    • 22. Puudub
      • Selgelt piiritletud keskkond (pole vaja sisse logida)
      • 23. Selgelt piiritletud osalejaskond
      • 24. Ettekirjutatud toimimisviis
    • On olemas
      • Konkreetne kursus ja õppejõud
      • 25. Ajakava
      • 26. Materjalid
      • 27. Selged mängureeglid ja juhised igal kursusel
  • 28. Konkreetsed kursused
    • 2009. aasta sügissemestril on käimas:
      • ” Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad” - TTÜ informaatika magistriõpe. Ca 60 päeva- ja 20 kaugõppetudengit. http://beta.wikiversity.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara_ja_võrgukogukonnad
      • 29. ” Ethics and Law in New Media” - TLÜ IMKE rahvusvaheline magistriõpe, ca 20 tudengit, sh 4 välismaalast. http://beta.wikiversity.org/wiki/Ethics_and_Law_in_New_Media
      • 30. ” IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid” - ITK administreerimise ja arenduse erialade kaugõpe, ca 60 tudengit. http://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid
  • 31. Osalemine
    • Osaleda võib kolmel tasandil:
      • Ainepunktide soovijad – peavad olema registreerunud kursust läbiviiva kõrgkooli vastava aine kuulajaks
      • 32. Diplomi soovijad: peavad registreeruma kursust läbiviiva kõrgkooli täiendõppesse
      • 33. Vabakuulajad – võivad tulla ja minna täiesti vabalt
  • 34. Miks õpetada suvalist soovijat...?
    • Asja mõte sarnaneb suuresti vaba tarkvara ärimudelile:
      • Kindla teenuse tahtjad (AP/diplom) maksavad (RE-tudengi eest maksab riik)
      • 35. Ise pusida soovijatele on kulud minimaalsed ja nad toimivad kvaliteetse kursuse korral väärtuslike reklaamiagentidena. NB! EELDAB HEAD TASET!
  • 36. Nii võib ju pool maailma kokku joosta!
    • Seda uhkem on :-)
    • 37. Tegelikult eeldab sedalaadi kursus ülesehituse ja eriti ülesannete hoolikat kavandamist
    • 38. Põhiline: ülesanded tuleb anda sellised, mille puhul 100 inimese tööde läbivaatamine ei tähenda 10 korda rohkem tööd kui 10 oma (reaalne on kordetegur 2-3 korda)
    • 39. Kursuse lõpul toimuvale eksamile tasub eelistada jooksvat punktikogumist ja hinde tuletamist lõppsumma pealt
  • 40. Hans Põldoja skeem http://www.slideshare.net/hanspoldoja/ikt-ja-ppimine-kaks-vaadet
  • 41. Minu variant 2009
    • Wikiversity pealeht – kursuse keskpunkt:
      • Kursuse lühiinfo
      • 42. Õpijuhis
      • 43. Registreerumisleht / osalejate nimekiri
      • 44. Rühmatööde leht (rühmade liikmed ja tööde teemad)
      • 45. Kursuse foorum (nabble.com)
    • Töörühmade wikid (iga rühm otsib ise)
    • 46. Osalejate isiklikud ajaveebid
    • 47. Skype
    • 48. E-post (vähesel määral)
  • 49. Töökorraldus
    • Iganädalane lugemistükk (loeng) Wikiversitys
    • 50. Iganädalane uurimisküsimus ajaveebis kirjutamiseks (jälgitakse RSS-lugeja kaudu)
    • 51. Wiki-põhine rühmatöö (4-5 inimest)
    • 52. Teise rühma wiki retsenseerimine (igaüks enda ajaveebis)
    • 53. Iganädalane temaatiline foorumiarutelu
    • 54. Iganädalane ca 1-tunnine Skype'i rühmavestlus (tekstina – kõne 60 osalejaga läheb segaseks, lisaks on teksti salvestamine palju lihtsam)
  • 55. Esialgsed tulemused
    • Vastuvõtt on väga hea
    • 56. Ajaveebi kirjutamine võeti kiiresti omaks
    • 57. Iganädalane Skype'i vestlus on rahvast täis
    • 58. Wiki võttis alguses aega, aga käivitus ilusti
    • 59. Foorum kipub lohisema – kas jätkata?
    • 60. Nagu öeldud, siin pole Ainsat Õiget Viisi!
  • 61. Küsimärk: jooksev hindamine
    • Jooksvate tööde tulemusi loetakse enamasti privaatinfoks
    • 62. Kinnise keskkonna puhul on asi lihtne, aga kui kasutusel pole ühtki parooliga kaitstud kohta?
    • 63. Variandid:
      • Võib kasutada kursust haldava õppeasutuse ÕISi (hea variant, kui kursusel pole välisosalejaid)
      • 64. Võib kasutada märgusõnu või numbreid (hea koht kokkuleppimiseks on mõni esimestest Skype'i vestlustest) ja avaldada kodeeritult Wikiversitys
      • 65. Võib teha ka ”nõudmisel” - igaüks võib soovi korral Skype'i ja/või e-kirjaga oma seisu küsida (töömaht!)
  • 66. Veel paar asja
    • RSSi kasutamine on hädavajalik – nii ajaveebide kui ka Nabble'i foorumi jälgimiseks
    • 67. Skype'i vestluse logid võiks salvestada – mõni puuduja saab vajadusel küsida, millest jutt oli
    • 68. Väike punktisumma peaks tulema ka osalus-aktiivsuse eest
  • 69. Teine teistmoodi
    • Virtuaalmaailmad – veel üks kandidaat ”veeb 3.0” tiitlile
    • 70. Ilmselt tuntuim: Second Life
    • 71. Saab aga ka ise luua: OpenSimulator
    • 72. Pole mänguasi ega ka mitte mäng
    • 73. IT kolledžis arendamisel aastast 2008
  • 74. ITK simulaator
  • 75. Mõned võimalused
    • Keskkonnatehnika ja arhitektuur
    • 76. Virtuaalrobootika, ”arukas keskkond”
    • 77. Disain, ligipääsetavus
    • 78. Keeleõpe
    • 79. Kõikvõimalik loomemajandus (ka vastav äri)
    • 80. Erinevad kommunikatsioonivaldkonna teemad
    • 81.
    • 82. Tegelikult saab pidada juba ka tavalist loengut (slaidid, SLis ka heli, Osis esialgu tekstina)
  • 83. Mida vaja on?
    • Second Life põhikonto on tasuta, ent virtuaalse maa omamiseks peab olema tasuline konto
    • 84. OpenSim on tasuta ja vabalt arendatav, ent suur osa põhitööst tuleb endal teha
    • 85. Vajab tüüpilist Linuxi/Unixi serverit – jäme reegel on 1GB põhimälu iga regiooni kohta
    • 86. Klienttarkvara on mõlemal sama – tasuta ja avatud koodiga
    • 87. Arendamiseks piisab üldjuhul kliendist
  • 88. Üks konkreetne näide: slaidiesitlus virtuaalmaailmas
    • Slaidid tuleb salvestada ühekaupa pildiformaati (JPG sobib) ja laadida tekstuuridena keskkonda üles (NB! SL puhul tuleb üleslaadimise eest maksta - ”mängurahas” ehk lindenites)
    • 89. Luua mingi ekraaniks kasutatav objekt
    • 90. Tõsta slaiditekstuurid ekraaniobjekti sisse ja lisada esitlusskript – lihtne näide on saadaval http://oreilly.com/pub/h/5239
  • 91. Tulemus
  • 92. Jutu kokkuvõtteks
    • Õppimine areneb edasi, nagu ka IT
    • 93. Eeldamine, et 10 aasta pärast õpitakse samamoodi, ei ole arukas (vt ajalooslaidi)
    • 94. Tavakasutaja saab teha üha uhkemaid asju – tehnika arengu ja rumalate piirangute kadumise koosmõjuna
  • 95. Aitäh kuulamast! Slaidid lähevad välja aadressile http://www.slideshare.net/UncleOwl