Kaks teistmoodi e-õpet Kaido Kikkas IT kolledž *** Tallinna ülikool E-õppe sügisseminar Mõdriku, 19.11.09 © 2009 Kaido Kik...
Vägev tehnoloogia <ul><li>Asju, mis vanasti tahtsid ”raketiteadust” ja palju raha, saab tänapäeval teha iga lihtinimene
Näiteks </li><ul><li>Tänane koduarvuti vs ülikallis tehnika 40 aasta eest
Internet vs tasulised meediakanalid 20 aasta eest
Ajaveebid vs tavameedia
Kodune muusika-, foto- või filmistuudio vs varasemad kallid profiteenused </li></ul><li>Kui inimesele ei tehta lolle takis...
Pilk õppimise ajalukku <ul><li>80-ndate alguseni – kontaktõpe ja IT-eelsed kaugõppevahendid (kirjad, raadio, TV)
80-ndad kuni 90-ndate algus – arvutipõhine õpe: (arvuti kui interaktiivne videomakk), CD-ROMid, õpitarkvara, multimeedium
90-ndate algusest sajandivahetuseni – e-õpe 1.0:  e-post, veeb 1.0, skriptid ja applet'id
Uue sajandi esimesed aastad – e-õpe 2.0: õpikeskkonnad (WebCT, Moodle, IVA...)
Tänapäev – e-õpe 3.0: veeb 2.0 ja hajusad õpikeskkonnad (ajaveebid, wikid jms) </li></ul>
Veel üks liigitus <ul><li>Kinnine keskkond, kinnine lähtekood – WebCT, Blackboard
Kinnine keskkond, vaba lähtekood – Moodle, IVA, Ilias, Claroline, Manhattan...
Avatud keskkond – veeb 2.0 põhised hajusad lahendused </li></ul>
Esimene teistmoodi <ul><li>Wikiversity ehk Vikiülikool
Algus augustis 2006, eestikeelne Vikiülikool on hetkel ”katseajal”, edu korral registreeritakse peagi
Wikimedia Foundation
Wikimedia Commons
Vabad litsentsid: </li><ul><li>GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents
Creative Commonsi Attribution-ShareAlike (BY-SA) </li></ul></ul>
Mis on teisiti? <ul><li>Hajus õpikeskkond
Puudub </li><ul><li>Selgelt piiritletud keskkond (pole vaja sisse logida)
Selgelt piiritletud osalejaskond
Ettekirjutatud toimimisviis </li></ul><li>On olemas </li><ul><li>Konkreetne kursus ja õppejõud
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Kaks teistmoodi e-õpet

791

Published on

Vikiülikooli ja OpenSimulatori tutvustus E-õppe sügisseminaril Mõdrikul 19.11.2009

Published in: Education, Technology
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
791
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
9
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Kaks teistmoodi e-õpet

  1. 1. Kaks teistmoodi e-õpet Kaido Kikkas IT kolledž *** Tallinna ülikool E-õppe sügisseminar Mõdriku, 19.11.09 © 2009 Kaido Kikkas. Levitamine sätestatud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsile (v l.2 või uuem) või Creative Commons Attribution-ShareAlike (BY-SA) 3.0 litsentsile‏
  2. 2. Vägev tehnoloogia <ul><li>Asju, mis vanasti tahtsid ”raketiteadust” ja palju raha, saab tänapäeval teha iga lihtinimene
  3. 3. Näiteks </li><ul><li>Tänane koduarvuti vs ülikallis tehnika 40 aasta eest
  4. 4. Internet vs tasulised meediakanalid 20 aasta eest
  5. 5. Ajaveebid vs tavameedia
  6. 6. Kodune muusika-, foto- või filmistuudio vs varasemad kallid profiteenused </li></ul><li>Kui inimesele ei tehta lolle takistusi tema huvialaga tegelemiseks, võib ta teha suuri asju </li></ul>
  7. 7. Pilk õppimise ajalukku <ul><li>80-ndate alguseni – kontaktõpe ja IT-eelsed kaugõppevahendid (kirjad, raadio, TV)
  8. 8. 80-ndad kuni 90-ndate algus – arvutipõhine õpe: (arvuti kui interaktiivne videomakk), CD-ROMid, õpitarkvara, multimeedium
  9. 9. 90-ndate algusest sajandivahetuseni – e-õpe 1.0: e-post, veeb 1.0, skriptid ja applet'id
  10. 10. Uue sajandi esimesed aastad – e-õpe 2.0: õpikeskkonnad (WebCT, Moodle, IVA...)
  11. 11. Tänapäev – e-õpe 3.0: veeb 2.0 ja hajusad õpikeskkonnad (ajaveebid, wikid jms) </li></ul>
  12. 12. Veel üks liigitus <ul><li>Kinnine keskkond, kinnine lähtekood – WebCT, Blackboard
  13. 13. Kinnine keskkond, vaba lähtekood – Moodle, IVA, Ilias, Claroline, Manhattan...
  14. 14. Avatud keskkond – veeb 2.0 põhised hajusad lahendused </li></ul>
  15. 15. Esimene teistmoodi <ul><li>Wikiversity ehk Vikiülikool
  16. 16. Algus augustis 2006, eestikeelne Vikiülikool on hetkel ”katseajal”, edu korral registreeritakse peagi
  17. 17. Wikimedia Foundation
  18. 18. Wikimedia Commons
  19. 19. Vabad litsentsid: </li><ul><li>GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents
  20. 20. Creative Commonsi Attribution-ShareAlike (BY-SA) </li></ul></ul>
  21. 21. Mis on teisiti? <ul><li>Hajus õpikeskkond
  22. 22. Puudub </li><ul><li>Selgelt piiritletud keskkond (pole vaja sisse logida)
  23. 23. Selgelt piiritletud osalejaskond
  24. 24. Ettekirjutatud toimimisviis </li></ul><li>On olemas </li><ul><li>Konkreetne kursus ja õppejõud
  25. 25. Ajakava
  26. 26. Materjalid
  27. 27. Selged mängureeglid ja juhised igal kursusel </li></ul></ul>
  28. 28. Konkreetsed kursused <ul><li>2009. aasta sügissemestril on käimas: </li><ul><li>” Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad” - TTÜ informaatika magistriõpe. Ca 60 päeva- ja 20 kaugõppetudengit. http://beta.wikiversity.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara_ja_võrgukogukonnad
  29. 29. ” Ethics and Law in New Media” - TLÜ IMKE rahvusvaheline magistriõpe, ca 20 tudengit, sh 4 välismaalast. http://beta.wikiversity.org/wiki/Ethics_and_Law_in_New_Media
  30. 30. ” IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid” - ITK administreerimise ja arenduse erialade kaugõpe, ca 60 tudengit. http://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid </li></ul></ul>
  31. 31. Osalemine <ul><li>Osaleda võib kolmel tasandil: </li><ul><li>Ainepunktide soovijad – peavad olema registreerunud kursust läbiviiva kõrgkooli vastava aine kuulajaks
  32. 32. Diplomi soovijad: peavad registreeruma kursust läbiviiva kõrgkooli täiendõppesse
  33. 33. Vabakuulajad – võivad tulla ja minna täiesti vabalt </li></ul></ul>
  34. 34. Miks õpetada suvalist soovijat...? <ul><li>Asja mõte sarnaneb suuresti vaba tarkvara ärimudelile: </li><ul><li>Kindla teenuse tahtjad (AP/diplom) maksavad (RE-tudengi eest maksab riik)
  35. 35. Ise pusida soovijatele on kulud minimaalsed ja nad toimivad kvaliteetse kursuse korral väärtuslike reklaamiagentidena. NB! EELDAB HEAD TASET! </li></ul></ul>
  36. 36. Nii võib ju pool maailma kokku joosta! <ul><li>Seda uhkem on :-)
  37. 37. Tegelikult eeldab sedalaadi kursus ülesehituse ja eriti ülesannete hoolikat kavandamist
  38. 38. Põhiline: ülesanded tuleb anda sellised, mille puhul 100 inimese tööde läbivaatamine ei tähenda 10 korda rohkem tööd kui 10 oma (reaalne on kordetegur 2-3 korda)
  39. 39. Kursuse lõpul toimuvale eksamile tasub eelistada jooksvat punktikogumist ja hinde tuletamist lõppsumma pealt </li></ul>
  40. 40. Hans Põldoja skeem http://www.slideshare.net/hanspoldoja/ikt-ja-ppimine-kaks-vaadet
  41. 41. Minu variant 2009 <ul><li>Wikiversity pealeht – kursuse keskpunkt: </li><ul><li>Kursuse lühiinfo
  42. 42. Õpijuhis
  43. 43. Registreerumisleht / osalejate nimekiri
  44. 44. Rühmatööde leht (rühmade liikmed ja tööde teemad)
  45. 45. Kursuse foorum (nabble.com) </li></ul><li>Töörühmade wikid (iga rühm otsib ise)
  46. 46. Osalejate isiklikud ajaveebid
  47. 47. Skype
  48. 48. E-post (vähesel määral) </li></ul>
  49. 49. Töökorraldus <ul><li>Iganädalane lugemistükk (loeng) Wikiversitys
  50. 50. Iganädalane uurimisküsimus ajaveebis kirjutamiseks (jälgitakse RSS-lugeja kaudu)
  51. 51. Wiki-põhine rühmatöö (4-5 inimest)
  52. 52. Teise rühma wiki retsenseerimine (igaüks enda ajaveebis)
  53. 53. Iganädalane temaatiline foorumiarutelu
  54. 54. Iganädalane ca 1-tunnine Skype'i rühmavestlus (tekstina – kõne 60 osalejaga läheb segaseks, lisaks on teksti salvestamine palju lihtsam) </li></ul>
  55. 55. Esialgsed tulemused <ul><li>Vastuvõtt on väga hea
  56. 56. Ajaveebi kirjutamine võeti kiiresti omaks
  57. 57. Iganädalane Skype'i vestlus on rahvast täis
  58. 58. Wiki võttis alguses aega, aga käivitus ilusti
  59. 59. Foorum kipub lohisema – kas jätkata?
  60. 60. Nagu öeldud, siin pole Ainsat Õiget Viisi! </li></ul>
  61. 61. Küsimärk: jooksev hindamine <ul><li>Jooksvate tööde tulemusi loetakse enamasti privaatinfoks
  62. 62. Kinnise keskkonna puhul on asi lihtne, aga kui kasutusel pole ühtki parooliga kaitstud kohta?
  63. 63. Variandid: </li><ul><li>Võib kasutada kursust haldava õppeasutuse ÕISi (hea variant, kui kursusel pole välisosalejaid)
  64. 64. Võib kasutada märgusõnu või numbreid (hea koht kokkuleppimiseks on mõni esimestest Skype'i vestlustest) ja avaldada kodeeritult Wikiversitys
  65. 65. Võib teha ka ”nõudmisel” - igaüks võib soovi korral Skype'i ja/või e-kirjaga oma seisu küsida (töömaht!) </li></ul></ul>
  66. 66. Veel paar asja <ul><li>RSSi kasutamine on hädavajalik – nii ajaveebide kui ka Nabble'i foorumi jälgimiseks
  67. 67. Skype'i vestluse logid võiks salvestada – mõni puuduja saab vajadusel küsida, millest jutt oli
  68. 68. Väike punktisumma peaks tulema ka osalus-aktiivsuse eest </li></ul>
  69. 69. Teine teistmoodi <ul><li>Virtuaalmaailmad – veel üks kandidaat ”veeb 3.0” tiitlile
  70. 70. Ilmselt tuntuim: Second Life
  71. 71. Saab aga ka ise luua: OpenSimulator
  72. 72. Pole mänguasi ega ka mitte mäng
  73. 73. IT kolledžis arendamisel aastast 2008 </li></ul>
  74. 74. ITK simulaator
  75. 75. Mõned võimalused <ul><li>Keskkonnatehnika ja arhitektuur
  76. 76. Virtuaalrobootika, ”arukas keskkond”
  77. 77. Disain, ligipääsetavus
  78. 78. Keeleõpe
  79. 79. Kõikvõimalik loomemajandus (ka vastav äri)
  80. 80. Erinevad kommunikatsioonivaldkonna teemad
  81. 81.
  82. 82. Tegelikult saab pidada juba ka tavalist loengut (slaidid, SLis ka heli, Osis esialgu tekstina) </li></ul>
  83. 83. Mida vaja on? <ul><li>Second Life põhikonto on tasuta, ent virtuaalse maa omamiseks peab olema tasuline konto
  84. 84. OpenSim on tasuta ja vabalt arendatav, ent suur osa põhitööst tuleb endal teha
  85. 85. Vajab tüüpilist Linuxi/Unixi serverit – jäme reegel on 1GB põhimälu iga regiooni kohta
  86. 86. Klienttarkvara on mõlemal sama – tasuta ja avatud koodiga
  87. 87. Arendamiseks piisab üldjuhul kliendist </li></ul>
  88. 88. Üks konkreetne näide: slaidiesitlus virtuaalmaailmas <ul><li>Slaidid tuleb salvestada ühekaupa pildiformaati (JPG sobib) ja laadida tekstuuridena keskkonda üles (NB! SL puhul tuleb üleslaadimise eest maksta - ”mängurahas” ehk lindenites)
  89. 89. Luua mingi ekraaniks kasutatav objekt
  90. 90. Tõsta slaiditekstuurid ekraaniobjekti sisse ja lisada esitlusskript – lihtne näide on saadaval http://oreilly.com/pub/h/5239 </li></ul>
  91. 91. Tulemus
  92. 92. Jutu kokkuvõtteks <ul><li>Õppimine areneb edasi, nagu ka IT
  93. 93. Eeldamine, et 10 aasta pärast õpitakse samamoodi, ei ole arukas (vt ajalooslaidi)
  94. 94. Tavakasutaja saab teha üha uhkemaid asju – tehnika arengu ja rumalate piirangute kadumise koosmõjuna </li></ul>
  95. 95. Aitäh kuulamast! Slaidid lähevad välja aadressile http://www.slideshare.net/UncleOwl
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×