Kaks teistmoodi e-õpet

  • 748 views
Uploaded on

Vikiülikooli ja OpenSimulatori tutvustus E-õppe sügisseminaril Mõdrikul 19.11.2009

Vikiülikooli ja OpenSimulatori tutvustus E-õppe sügisseminaril Mõdrikul 19.11.2009

More in: Education , Technology
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
748
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
9
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Kaks teistmoodi e-õpet Kaido Kikkas IT kolledž *** Tallinna ülikool E-õppe sügisseminar Mõdriku, 19.11.09 © 2009 Kaido Kikkas. Levitamine sätestatud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsile (v l.2 või uuem) või Creative Commons Attribution-ShareAlike (BY-SA) 3.0 litsentsile‏
  • 2. Vägev tehnoloogia
    • Asju, mis vanasti tahtsid ”raketiteadust” ja palju raha, saab tänapäeval teha iga lihtinimene
    • 3. Näiteks
      • Tänane koduarvuti vs ülikallis tehnika 40 aasta eest
      • 4. Internet vs tasulised meediakanalid 20 aasta eest
      • 5. Ajaveebid vs tavameedia
      • 6. Kodune muusika-, foto- või filmistuudio vs varasemad kallid profiteenused
    • Kui inimesele ei tehta lolle takistusi tema huvialaga tegelemiseks, võib ta teha suuri asju
  • 7. Pilk õppimise ajalukku
    • 80-ndate alguseni – kontaktõpe ja IT-eelsed kaugõppevahendid (kirjad, raadio, TV)
    • 8. 80-ndad kuni 90-ndate algus – arvutipõhine õpe: (arvuti kui interaktiivne videomakk), CD-ROMid, õpitarkvara, multimeedium
    • 9. 90-ndate algusest sajandivahetuseni – e-õpe 1.0: e-post, veeb 1.0, skriptid ja applet'id
    • 10. Uue sajandi esimesed aastad – e-õpe 2.0: õpikeskkonnad (WebCT, Moodle, IVA...)
    • 11. Tänapäev – e-õpe 3.0: veeb 2.0 ja hajusad õpikeskkonnad (ajaveebid, wikid jms)
  • 12. Veel üks liigitus
    • Kinnine keskkond, kinnine lähtekood – WebCT, Blackboard
    • 13. Kinnine keskkond, vaba lähtekood – Moodle, IVA, Ilias, Claroline, Manhattan...
    • 14. Avatud keskkond – veeb 2.0 põhised hajusad lahendused
  • 15. Esimene teistmoodi
    • Wikiversity ehk Vikiülikool
    • 16. Algus augustis 2006, eestikeelne Vikiülikool on hetkel ”katseajal”, edu korral registreeritakse peagi
    • 17. Wikimedia Foundation
    • 18. Wikimedia Commons
    • 19. Vabad litsentsid:
      • GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents
      • 20. Creative Commonsi Attribution-ShareAlike (BY-SA)
  • 21. Mis on teisiti?
    • Hajus õpikeskkond
    • 22. Puudub
      • Selgelt piiritletud keskkond (pole vaja sisse logida)
      • 23. Selgelt piiritletud osalejaskond
      • 24. Ettekirjutatud toimimisviis
    • On olemas
      • Konkreetne kursus ja õppejõud
      • 25. Ajakava
      • 26. Materjalid
      • 27. Selged mängureeglid ja juhised igal kursusel
  • 28. Konkreetsed kursused
    • 2009. aasta sügissemestril on käimas:
      • ” Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad” - TTÜ informaatika magistriõpe. Ca 60 päeva- ja 20 kaugõppetudengit. http://beta.wikiversity.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara_ja_võrgukogukonnad
      • 29. ” Ethics and Law in New Media” - TLÜ IMKE rahvusvaheline magistriõpe, ca 20 tudengit, sh 4 välismaalast. http://beta.wikiversity.org/wiki/Ethics_and_Law_in_New_Media
      • 30. ” IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid” - ITK administreerimise ja arenduse erialade kaugõpe, ca 60 tudengit. http://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid
  • 31. Osalemine
    • Osaleda võib kolmel tasandil:
      • Ainepunktide soovijad – peavad olema registreerunud kursust läbiviiva kõrgkooli vastava aine kuulajaks
      • 32. Diplomi soovijad: peavad registreeruma kursust läbiviiva kõrgkooli täiendõppesse
      • 33. Vabakuulajad – võivad tulla ja minna täiesti vabalt
  • 34. Miks õpetada suvalist soovijat...?
    • Asja mõte sarnaneb suuresti vaba tarkvara ärimudelile:
      • Kindla teenuse tahtjad (AP/diplom) maksavad (RE-tudengi eest maksab riik)
      • 35. Ise pusida soovijatele on kulud minimaalsed ja nad toimivad kvaliteetse kursuse korral väärtuslike reklaamiagentidena. NB! EELDAB HEAD TASET!
  • 36. Nii võib ju pool maailma kokku joosta!
    • Seda uhkem on :-)
    • 37. Tegelikult eeldab sedalaadi kursus ülesehituse ja eriti ülesannete hoolikat kavandamist
    • 38. Põhiline: ülesanded tuleb anda sellised, mille puhul 100 inimese tööde läbivaatamine ei tähenda 10 korda rohkem tööd kui 10 oma (reaalne on kordetegur 2-3 korda)
    • 39. Kursuse lõpul toimuvale eksamile tasub eelistada jooksvat punktikogumist ja hinde tuletamist lõppsumma pealt
  • 40. Hans Põldoja skeem http://www.slideshare.net/hanspoldoja/ikt-ja-ppimine-kaks-vaadet
  • 41. Minu variant 2009
    • Wikiversity pealeht – kursuse keskpunkt:
      • Kursuse lühiinfo
      • 42. Õpijuhis
      • 43. Registreerumisleht / osalejate nimekiri
      • 44. Rühmatööde leht (rühmade liikmed ja tööde teemad)
      • 45. Kursuse foorum (nabble.com)
    • Töörühmade wikid (iga rühm otsib ise)
    • 46. Osalejate isiklikud ajaveebid
    • 47. Skype
    • 48. E-post (vähesel määral)
  • 49. Töökorraldus
    • Iganädalane lugemistükk (loeng) Wikiversitys
    • 50. Iganädalane uurimisküsimus ajaveebis kirjutamiseks (jälgitakse RSS-lugeja kaudu)
    • 51. Wiki-põhine rühmatöö (4-5 inimest)
    • 52. Teise rühma wiki retsenseerimine (igaüks enda ajaveebis)
    • 53. Iganädalane temaatiline foorumiarutelu
    • 54. Iganädalane ca 1-tunnine Skype'i rühmavestlus (tekstina – kõne 60 osalejaga läheb segaseks, lisaks on teksti salvestamine palju lihtsam)
  • 55. Esialgsed tulemused
    • Vastuvõtt on väga hea
    • 56. Ajaveebi kirjutamine võeti kiiresti omaks
    • 57. Iganädalane Skype'i vestlus on rahvast täis
    • 58. Wiki võttis alguses aega, aga käivitus ilusti
    • 59. Foorum kipub lohisema – kas jätkata?
    • 60. Nagu öeldud, siin pole Ainsat Õiget Viisi!
  • 61. Küsimärk: jooksev hindamine
    • Jooksvate tööde tulemusi loetakse enamasti privaatinfoks
    • 62. Kinnise keskkonna puhul on asi lihtne, aga kui kasutusel pole ühtki parooliga kaitstud kohta?
    • 63. Variandid:
      • Võib kasutada kursust haldava õppeasutuse ÕISi (hea variant, kui kursusel pole välisosalejaid)
      • 64. Võib kasutada märgusõnu või numbreid (hea koht kokkuleppimiseks on mõni esimestest Skype'i vestlustest) ja avaldada kodeeritult Wikiversitys
      • 65. Võib teha ka ”nõudmisel” - igaüks võib soovi korral Skype'i ja/või e-kirjaga oma seisu küsida (töömaht!)
  • 66. Veel paar asja
    • RSSi kasutamine on hädavajalik – nii ajaveebide kui ka Nabble'i foorumi jälgimiseks
    • 67. Skype'i vestluse logid võiks salvestada – mõni puuduja saab vajadusel küsida, millest jutt oli
    • 68. Väike punktisumma peaks tulema ka osalus-aktiivsuse eest
  • 69. Teine teistmoodi
    • Virtuaalmaailmad – veel üks kandidaat ”veeb 3.0” tiitlile
    • 70. Ilmselt tuntuim: Second Life
    • 71. Saab aga ka ise luua: OpenSimulator
    • 72. Pole mänguasi ega ka mitte mäng
    • 73. IT kolledžis arendamisel aastast 2008
  • 74. ITK simulaator
  • 75. Mõned võimalused
    • Keskkonnatehnika ja arhitektuur
    • 76. Virtuaalrobootika, ”arukas keskkond”
    • 77. Disain, ligipääsetavus
    • 78. Keeleõpe
    • 79. Kõikvõimalik loomemajandus (ka vastav äri)
    • 80. Erinevad kommunikatsioonivaldkonna teemad
    • 81.
    • 82. Tegelikult saab pidada juba ka tavalist loengut (slaidid, SLis ka heli, Osis esialgu tekstina)
  • 83. Mida vaja on?
    • Second Life põhikonto on tasuta, ent virtuaalse maa omamiseks peab olema tasuline konto
    • 84. OpenSim on tasuta ja vabalt arendatav, ent suur osa põhitööst tuleb endal teha
    • 85. Vajab tüüpilist Linuxi/Unixi serverit – jäme reegel on 1GB põhimälu iga regiooni kohta
    • 86. Klienttarkvara on mõlemal sama – tasuta ja avatud koodiga
    • 87. Arendamiseks piisab üldjuhul kliendist
  • 88. Üks konkreetne näide: slaidiesitlus virtuaalmaailmas
    • Slaidid tuleb salvestada ühekaupa pildiformaati (JPG sobib) ja laadida tekstuuridena keskkonda üles (NB! SL puhul tuleb üleslaadimise eest maksta - ”mängurahas” ehk lindenites)
    • 89. Luua mingi ekraaniks kasutatav objekt
    • 90. Tõsta slaiditekstuurid ekraaniobjekti sisse ja lisada esitlusskript – lihtne näide on saadaval http://oreilly.com/pub/h/5239
  • 91. Tulemus
  • 92. Jutu kokkuvõtteks
    • Õppimine areneb edasi, nagu ka IT
    • 93. Eeldamine, et 10 aasta pärast õpitakse samamoodi, ei ole arukas (vt ajalooslaidi)
    • 94. Tavakasutaja saab teha üha uhkemaid asju – tehnika arengu ja rumalate piirangute kadumise koosmõjuna
  • 95. Aitäh kuulamast! Slaidid lähevad välja aadressile http://www.slideshare.net/UncleOwl