Eesti vabaks? Vaba tarkvara perspektiividest Eestis Kaido Kikkas TLÜ / ITK / TTÜ / EITS IT standardimise teabepäev 25.10.0...
Jälle mingi eluvõõras värk? <ul><li>Küsimus on päevakorras paljudes maailma riikides, sh EL-is </li></ul><ul><li>Mitmed XX...
Varem oli ju kõik lihtne? <ul><li>Seni harjumuspärane ärimudel:  </li></ul><ul><ul><ul><li>Investorid panevad raha kokku, ...
See vastik Internet <ul><li>Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks: </li></ul><ul><ul><ul><li>...
Vaba tarkvara <ul><li>Lähtub autorsusest („eikellegi oma“ on väär arusaam) </li></ul><ul><li>Kasutajal on neli põhiõigust:...
Miks ikkagi? <ul><li>Põhilised argumendid seni </li></ul><ul><ul><li>kulude kokkuhoid </li></ul></ul><ul><ul><li>suurem pa...
Mida vajab äritarbija IT-lahenduselt? <ul><li>teeb vajaliku asja ära </li></ul><ul><li>mõistlikud soetuskulud </li></ul><u...
1. teeb vajaliku asja ära <ul><li>litsentsitüüp ei oma tegelikult tähtsust – asja võib ära ajada (või mitte) erinev soft <...
2. mõistlikud soetamiskulud <ul><li>mida väiksem asutus/ettevõte, seda olulisem </li></ul><ul><li>vaba platvorm annab olul...
3. mõistlikud halduskulud <ul><li>nagu eelmine, kuid muutujaid on rohkem </li></ul><ul><li>kodutöö tegemata jätmine karist...
4. mõistlikud koolituskulud <ul><li>võivad olla platvormivahetusel päris suured </li></ul><ul><li>ei sõltu platvormi litse...
5. töökindlus <ul><li>sõltub muidugi alati konkreetsest personalist – kehvad tehnikud suudavad imet teha (halvas mõttes) <...
6. koostoime <ul><li>ärivara kipub olema koostoimiv seni, kuni kasutada sama firma tooteid </li></ul><ul><li>mõnel juhul o...
7. turvalisus <ul><li>pahavara on ka monopol (MS platvormil) </li></ul><ul><li>üks platvorm => üksainus ründevektor </li><...
8. tootetoetus <ul><li>esmapilgul tundub ärivaral siin eelis olevat - “Linuxil pole toetust ja garantiid”... </li></ul><ul...
9. paindlikkus, laiendatavus ja skaleeruvus <ul><li>vabadel süsteemidel on selge eelis: </li></ul><ul><ul><li>NetBSD: toet...
10. vabadus <ul><li>Suure Peetri stiilis asjaajamine (“Algul sööme sinu leiva ära ja pärast sööb igaüks enda oma”) on Paha...
Eesti valikud <ul><li>Ilmselt taanduvad pikemas perspektiivis kahele alternatiivile </li></ul><ul><ul><li>anda suurfirmade...
Alustaks vanadest asjadest <ul><li>Võtame ajamasina ja läheme tagasi Eesti IT-maastikule anno 1992 (15 aastat) </li></ul><...
Riik vs kodanikud <ul><li>Osalusdemokraatia eeldab kunstlike takistuste puudumist </li></ul><ul><li>Kodanike võrdse kohtle...
Haridussfäär võidab tublisti <ul><li>Majanduslik kokkuhoid </li></ul><ul><li>Sõltumatus tootja hinna- ja tootepoliitikast ...
Ärisektor <ul><li>firma IT-valikud on loomulikult enda teha </li></ul><ul><li>pikemas mõttes aga annab vaba lähenemine tun...
Oleks minu olemine... <ul><li>siinrääkija võiks kasutada sellist firma IT-skeemi: </li></ul><ul><ul><li>MS Windows ainult ...
Paar mõtet riigile <ul><li>Selgem seisukoht tarkvarapatentide jm äriliselt motiveeritud kunstlike piirangute suhtes </li><...
Kokkuvõtlikult <ul><li>elu ja maailm muutuvad </li></ul><ul><li>caveat emptor - tasub uurida ka alternatiive </li></ul><ul...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti Vabaks? Vaba tarkvara perspektiividest Eestis

1,175 views
1,075 views

Published on

ettekanne IT standardimise teabepäeval TTÜ Küberneetika Majas 25.10.07

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,175
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
26
Actions
Shares
0
Downloads
5
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti Vabaks? Vaba tarkvara perspektiividest Eestis

  1. 1. Eesti vabaks? Vaba tarkvara perspektiividest Eestis Kaido Kikkas TLÜ / ITK / TTÜ / EITS IT standardimise teabepäev 25.10.07 © 2007 Kaido Kikkas. Dokumendi levitamine on sätestatud Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC BY-SA) litsentsiga (http://www.creativecommons.org)
  2. 2. Jälle mingi eluvõõras värk? <ul><li>Küsimus on päevakorras paljudes maailma riikides, sh EL-is </li></ul><ul><li>Mitmed XX sajandi lõpu äripraktikad ei sobi enam hästi XXI sajandi alguse oludesse </li></ul><ul><li>Lõhe infotehnoloogilise reaalsuse ning seda reguleerida püüdva XVIII sajandist pärit seadusandluse vahel läheb üha suuremaks </li></ul>
  3. 3. Varem oli ju kõik lihtne? <ul><li>Seni harjumuspärane ärimudel: </li></ul><ul><ul><ul><li>Investorid panevad raha kokku, luuakse firma </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Firma ostab töövahendid (riist- ja tarkvara) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Palgatakse töötajad </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Korraldatakse reklaam ja turundus </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Valmis toodet müüakse tükihinnaga </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Kasum on üldjuhul üsna korralik </li></ul></ul></ul><ul><li>“Kuidas elada ära, kui tehtud töö antakse niisama teistele kasutada?“ </li></ul><ul><li>Traditsiooniliselt on „vabavara“ kasutatud eeskätt turuhõivamiseks või boonusena </li></ul>
  4. 4. See vastik Internet <ul><li>Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks: </li></ul><ul><ul><ul><li>“suur mäng” paari inimesega metsatalust </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>igamehe ajakirjandus </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>autorite hulga plahvatuslik kasv </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>kogukondliku mudeli taastulek </li></ul></ul></ul><ul><li>Üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud? </li></ul>
  5. 5. Vaba tarkvara <ul><li>Lähtub autorsusest („eikellegi oma“ on väär arusaam) </li></ul><ul><li>Kasutajal on neli põhiõigust: </li></ul><ul><ul><ul><li>kasutada mistahes eesmärgil </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>vabalt paljundada ja uurida (eeldab avatud koodi) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>muuta </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>muudatusi ja tuletisi samadel tingimustel levitada </li></ul></ul></ul><ul><li>Vaba tarkvara != vabavara (ei eesti ega inglise keeles) </li></ul>
  6. 6. Miks ikkagi? <ul><li>Põhilised argumendid seni </li></ul><ul><ul><li>kulude kokkuhoid </li></ul></ul><ul><ul><li>suurem paindlikkus </li></ul></ul><ul><ul><li>võimalus ise arendamisel kaasa rääkida </li></ul></ul><ul><ul><li>sõltumatus tootjast ja hinnapoliitikast </li></ul></ul><ul><ul><li>kohandatavus (sh tõlkevõimalus) </li></ul></ul><ul><ul><li>väiksem haavatavus juriidiliste vahenditega </li></ul></ul><ul><ul><li>... </li></ul></ul>
  7. 7. Mida vajab äritarbija IT-lahenduselt? <ul><li>teeb vajaliku asja ära </li></ul><ul><li>mõistlikud soetuskulud </li></ul><ul><li>mõistlikud halduskulud </li></ul><ul><li>mõistlikud koolitus- ja ümberõppekulud </li></ul><ul><li>töökindlus </li></ul><ul><li>koostoime e. interoperaablus </li></ul><ul><li>turvalisus </li></ul><ul><li>tootetugi </li></ul><ul><li>paindlikkus, laiendatavus, skaleeruvus </li></ul><ul><li>sundseisu puudumine teenuste ja tarnijate valikul </li></ul>
  8. 8. 1. teeb vajaliku asja ära <ul><li>litsentsitüüp ei oma tegelikult tähtsust – asja võib ära ajada (või mitte) erinev soft </li></ul><ul><li>Hoiatus: teistsugusele litsentsimudelile siirdumisele ei tohiks eeldada, et kogu senine teadmine jääb kehtima. Ehk lihtsamalt – Linux EI OLE MS Windows </li></ul><ul><li>Avatud lähtekood annab võimaluse nii majasisesteks muudatusteks kui ka lepinguteks sobivaima partneriga (turuliidrile katuseraha maksmise asemel) </li></ul>
  9. 9. 2. mõistlikud soetamiskulud <ul><li>mida väiksem asutus/ettevõte, seda olulisem </li></ul><ul><li>vaba platvorm annab olulise säästu </li></ul><ul><li>“alati ei tasu valida odavaimat” kehtib ka siin </li></ul><ul><li>vaba platvorm võib olla ka kommertsi-aalne (ehk selle eest tahetakse raha). Ja see võib olla mõnel juhul hea valik </li></ul><ul><li>suurem tähtsus majasisesel kompetentsil </li></ul>
  10. 10. 3. mõistlikud halduskulud <ul><li>nagu eelmine, kuid muutujaid on rohkem </li></ul><ul><li>kodutöö tegemata jätmine karistab </li></ul><ul><li>ettevaatust jaburaks kiskuva IP-sfääriga - õnneks on Euroopa seni suhteliselt kergelt pääsenud </li></ul><ul><li>varem võis esineda personaliprobleem, praegu on see juba märksa väiksem </li></ul>
  11. 11. 4. mõistlikud koolituskulud <ul><li>võivad olla platvormivahetusel päris suured </li></ul><ul><li>ei sõltu platvormi litsentsimudelist – takistavad üleminekut ka ärivaraplatvor-mide vahel (hea näide on MS Office 2007) </li></ul><ul><li>vaba mudel ei vaja “volitatud esindajaid” - koolitaja valik on vaba </li></ul>
  12. 12. 5. töökindlus <ul><li>sõltub muidugi alati konkreetsest personalist – kehvad tehnikud suudavad imet teha (halvas mõttes) </li></ul><ul><li>vabade süsteemide alane kompetents on viimastel aastatel tublisti levinud </li></ul><ul><li>vabade platvormide töökindlusnäitajad on üldiselt heal tasemel (vt näiteks http://www.dwheeler.com) </li></ul>
  13. 13. 6. koostoime <ul><li>ärivara kipub olema koostoimiv seni, kuni kasutada sama firma tooteid </li></ul><ul><li>mõnel juhul on koostoime firma sihtidega otseselt vastuolus (N: varasemad jandid MS dokumentidega, OOXML, MS-HTML jpm). Huvide konflikt? </li></ul><ul><li>vabade süsteemide korral on alati võimalik “kel janu, sel jalad” </li></ul><ul><li>avatud standardid on olulisemad kui avatud lähtekood – ent siin kipub esinema selge seos </li></ul>
  14. 14. 7. turvalisus <ul><li>pahavara on ka monopol (MS platvormil) </li></ul><ul><li>üks platvorm => üksainus ründevektor </li></ul><ul><li>märkus: MS pooldajad armastavad võrrelda vigade arvu eri platvormidel – palju kõnekam on võrrelda nende vigade parandamise kiirust </li></ul><ul><li>tähelepanuks: platvormist sõltumatult asub suurim turvarisk alati klaviatuuri ja tooli vahel – turvalisus on suuresti ka koolitusküsimus </li></ul>
  15. 15. 8. tootetoetus <ul><li>esmapilgul tundub ärivaral siin eelis olevat - “Linuxil pole toetust ja garantiid”... </li></ul><ul><li>tegelikult on üllatavalt suurel hulgal vabal tarkvaral olemaska kommertstoetus (k.a. Ubuntu Linux, OpenOffice.org jpm) </li></ul><ul><li>toetus- ja garantiiteenuste turg on avatud – monopolihindu ei saa kehtestada </li></ul><ul><li>toetusmehhanism võib olla sarnane ärivara omale (ostes tarkvara; N: Red Hat) või eraldi kolmandalt osapoolelt </li></ul>
  16. 16. 9. paindlikkus, laiendatavus ja skaleeruvus <ul><li>vabadel süsteemidel on selge eelis: </li></ul><ul><ul><li>NetBSD: toetab üle 50 riistvaraplatvormi </li></ul></ul><ul><ul><li>Top500 superarvutite enamik töötab Linuxil </li></ul></ul><ul><li>paindlikkus ja laiendatavus on avatud lähtekoodi otsesed tuletised – puuduvad nii tehnoloogilised (suletud kood) kui juriidilised (piiravad litsentsid, patendid) takistused </li></ul>
  17. 17. 10. vabadus <ul><li>Suure Peetri stiilis asjaajamine (“Algul sööme sinu leiva ära ja pärast sööb igaüks enda oma”) on Paha Asi </li></ul><ul><li>“ühtse lahenduse” (mida suurfirmad tihti promovad) oht on sama, mis bioloogiaski – monokultuuri on lihtsam hävitada </li></ul><ul><li>elu näitab, et peale tarbijate edukat “kettipanekut” enda toote külge saab neid edukalt lüpsta. Ka Eesti riiki... </li></ul>
  18. 18. Eesti valikud <ul><li>Ilmselt taanduvad pikemas perspektiivis kahele alternatiivile </li></ul><ul><ul><li>anda suurfirmade survele järele ja standardiseeruda MS platvormile </li></ul></ul><ul><ul><li>võtta riigi tasemel suund avatud standarditele, platvormidele ja tarkvarale </li></ul></ul><ul><li>Omajagu mõjutab ka EL positsioon (hetkel suhteliselt ebamäärane) </li></ul>
  19. 19. Alustaks vanadest asjadest <ul><li>Võtame ajamasina ja läheme tagasi Eesti IT-maastikule anno 1992 (15 aastat) </li></ul><ul><li>Küsimus: kui suur osa tollaste kommertspakettidega tehtud failidest on avatavad tänapäevaste IT-vahenditega? Ehk levinuim näide on Word for Windows 2.0 (märkus: allakirjutanu peab seda parimaks MS tooteks üldse) </li></ul><ul><li>Tänapäeval üha aktuaalsemaks muutuv e-arhiivindus on reaalselt võimalik üksnes avatud standardite tingimustes </li></ul>
  20. 20. Riik vs kodanikud <ul><li>Osalusdemokraatia eeldab kunstlike takistuste puudumist </li></ul><ul><li>Kodanike võrdse kohtlemise põhimõte </li></ul><ul><li>E-valimiste kontekstis võib lauset “kasuta Internet Explorerit” tõlgendada kui sisulist valimismaksu (osalemiseks osta Windows) </li></ul><ul><li>arhiveerimine (vt eelmist slaidi) </li></ul>
  21. 21. Haridussfäär võidab tublisti <ul><li>Majanduslik kokkuhoid </li></ul><ul><li>Sõltumatus tootja hinna- ja tootepoliitikast (hoiatav näide: WebCT) </li></ul><ul><li>Suurem kohandatavus (k.a. tõlkevõimalus) </li></ul><ul><li>Õpilaste laiem silmaring ja suurem kompetents </li></ul><ul><li>Võimalus anda õpilastele tarkvara koju kaasa </li></ul><ul><li>Tarkvarakogukond – võimalus küsida omasugustelt </li></ul><ul><li>Tiigrihüppe SA: CC/GPL nõue projektidele! </li></ul>
  22. 22. Ärisektor <ul><li>firma IT-valikud on loomulikult enda teha </li></ul><ul><li>pikemas mõttes aga annab vaba lähenemine tuntavat kokkuhoidu – eeskätt monopolimaksete puudumise ning parema koostoime tõttu </li></ul><ul><li>tihti on asi ka teadmatuses või inertsis </li></ul><ul><li>kui riik läheb ees, tulevad firmad järgi </li></ul>
  23. 23. Oleks minu olemine... <ul><li>siinrääkija võiks kasutada sellist firma IT-skeemi: </li></ul><ul><ul><li>MS Windows ainult kohtades, kus konkreetsed rakendused seda nõuavad; eelistatult eraldi võrgusegmendis; XP eelistamine Vistale; vabade rakenduste prioriteet ka MS platvormil (ühilduvus) </li></ul></ul><ul><ul><li>MacOS X kohtades, kus vaja “kelli-vilesid” ja IT-alane kompetents on madal (müügitöö) </li></ul></ul><ul><ul><li>põhiosa infrastruktuurist kasutaks vabasid ja standardseid platvorme </li></ul></ul>
  24. 24. Paar mõtet riigile <ul><li>Selgem seisukoht tarkvarapatentide jm äriliselt motiveeritud kunstlike piirangute suhtes </li></ul><ul><li>Riigi dokumendihaldus ja -vahetus standardiseerida OpenDocument -vormingule </li></ul><ul><li>ID-kaardi infrastruktuur tuleks saada platvormist täiesti sõltumatuks </li></ul>
  25. 25. Kokkuvõtlikult <ul><li>elu ja maailm muutuvad </li></ul><ul><li>caveat emptor - tasub uurida ka alternatiive </li></ul><ul><li>riik peaks suutma oma kodanikke võrdselt kohelda ka IT vallas </li></ul>

×