Autorikaitse ja vaba kultuur
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Autorikaitse ja vaba kultuur

on

  • 1,836 views

Ettekanne Eesti E-Kooli konverentsil 1. novembril 2007 (I osa)

Ettekanne Eesti E-Kooli konverentsil 1. novembril 2007 (I osa)

Statistics

Views

Total Views
1,836
Views on SlideShare
1,836
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
4
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as OpenOffice

Usage Rights

CC Attribution-ShareAlike LicenseCC Attribution-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Autorikaitse ja vaba kultuur Autorikaitse ja vaba kultuur Presentation Transcript

  • Autorikaitse ja vaba kultuur Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna Ülikool e-õppematerjalide loomine ja kasutamine Tallinna Reaalkool, 01.11.07
  • Milles üldse probleem on?
    • tasuta lõunaid pole olemas
    • minu looming on minu oma
    • intellektuaalomandi seadused on paigas
    • kõik maksab!
    • ------ kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti sea-duste järgi tekib autoriõigus loomingule (sh ka e-õppematerjalidele) automaatselt ning juhul, kui autor ei sätesta teisiti, kuuluvad kõik õigused talle
  • Siiani oli kõik nagu paigas
    • inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms)
    • ta omandas oma loomingule teatud õigused
    • teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid täitma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma
    • loata levitamine oli paha-paha
    • KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE?
  • Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks” -malliga
    • on rida valdkondi ja ameteid, kus äritegemine ja eriti tükikaupa lugemine viib totaalselt ämbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse äritsemisest seal, kus seda ei peaks olema
    • väga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata
    • maailmas müüakse ka asju, mida võib niisamagi saada – kes on Eviani ostnud?
  • Vaba kultuur...?
    • kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad?
    • kuidas nad siis ära elavad?
    • kui ma panen oma materjalid näiteks Internetti, siis võib ju igaüks need ära varastada?
    • AJAD ON MUUTUNUD!
  • Mõned tänapäevased näited
    • Wikipedia
    • Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm
    • Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi
    • ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TÜKIHINNA
  • J.R.R. Tolkien (häkkerirahva suurimaid lemmikuid):
    • “sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda õhus.”
      • Fangorn (Puupard) “Sõrmuste isandas”
  • Süüdi on Internet
    • Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks:
        • “suur mäng” paari inimesega metsatalust
        • igamehe ajakirjandus
        • autorite hulga plahvatuslik kasv
        • kogukondliku mudeli taastulek
    • üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?
  • Siga ja hani
    • humanitaarid vs tehnikainimesed
    • seadusandlus on klassikaline humanitaar-valdkond – pretsedendid, kaasused, konfliktide lahendamine
    • tehnoloogia on klassikaline reaalia – katsed, praktika, seaduspärasused
    • kas 5 nädalat on pikk või lühike aeg?
    • PROBLEEM: TEHNOLOOGIAT KONTROL-LITAKSE VANANENUD SEADUSTEGA
  • Jänese sõbrad ja sugulased
    • viktoriiniküsimus Puhhi raamatu kohta:
      • millega pealkirjas mainit seltskond tegeles?
      • kui palju neid täpselt oli?
    • õige vastus: see polegi teada
    • muusika-, filmi- jm loomingumaailm on täis “produtsendi assistendi kolmandaid abisid”, kes kõik tahavad kah torti saada
    • PROBLEEM: KASUTAOTLEJATE RING ON KAUGELT LIIGA SUUREKS PAISUNUD
  • Ämmaemand-keevitaja (laia profiiliga)
    • veel üks suur mure – tehnoloogiliste regulatsioonide koostaja peab olema ekspert nii seadusandluses kui ka regu-leeritavas valdkonnas
    • elu näitab, et see nii ei ole
    • tulemus - “tahtsime parimat, välja tuli nagu alati” (vt http://webshop.ffii.org )
    • PROBLEEM: PALJUD OLULISE KAALUGA OTSUSED TEHAKSE EBAPÄDEVALT
    • jäiga litsentsiga tarkvara, filme, muusikat jne levitatakse illegaalselt kõigi seaduste kiuste
    • Internet on täiesti uutlaadi levikukanal
    • intellektuaalomandi-alane seadusandlus on ajast ilmselgelt maha jäänud
    • praegune mudel soosib neid, kellel on piisavalt aega kakelda ning raha advo-kaatidele maksta (s.t. rikast vähemust)
    • MIDA TEHA?
    Kokkuvõtlikult: miks jäik autorikaitse ei toimi
  • Näide nr 1: dotsent Kalle Kangekael
    • hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi välja ei pane:
        • töö efektiivsus langeb, kuna peab kõik materjalid loengus konspekteerida laskma või siis suure © -märgiga paberil paljundusi tegema
        • tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada
        • kui materjal ometi “rändama läheb”, on Kallel aga väga raske midagi praktikas ette võtta – ülikooli õppejõuna pole tal ei aega ega raha, et tõsist protsessi püsti panna
  • Näide nr 2: professor Taavet Taibu
    • paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja:
        • saab viidata küsijaile “vaadake sealt” (ajasääst)
        • lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta – materjali kvaliteedi paranemine
        • tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru üles kribama ega enne eksameid materjale otsima
        • Taavet Taibu materjalid leiab võrgust naaber-ülikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head
  • Praktika: laenaks Wollilt mõne slaidi
    • Peeter P. “wolli” Mõtsküla ettekandest 2006. aasta Eesti E-ülikooli konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf)
    • kolm peamist argumenti, miks ei avaldata:
      • “teised hakkavad kasutama”
      • “materjal on veel toores”
      • “varsti ilmub raamat”
  • Põhjendused
    • Wolli argumendid (vabas vormis):
        • Teised kasutavad” - lasku käia! Peavad sel juhul teile viitama! Lisaks ei asenda ka parim õpik suurepärast õppejõudu
        • “materjal on toores” - parima tulemuse annab teiste poolt kaastöö juurdetõmbamine. Ka tudengitest võib abi olla
        • “Raamat on tulemas” - põrsa kotis ostmine pole mõistlik. Kõige rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rämpsu pähe määriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja
    • KK: tänaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt võrku juba ENNE trükki
  • Natuke ärimudelist
    • Kasumit võib suurendada kahel viisil:
        • Müües võimalikult kallilt
        • Müües võimalikult palju
    • jäik autorikaitse vs vaba kultuur!
    • Ehkki “kaup” ise on enamasti tasuta, müüakse “teise kihi” tooteid ja teenuseid – oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust nänni
    • Inimese puhul on “põhivaluutaks” reputatsioon (hea nimi, kuulsus)
  • Kaks näidet 1991. aastast
    • Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse
    • Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsioonisüs-teemi loomist
    • Kui nad oleksid üritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi?
  • Kus point on?
    • Kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”?
    • Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-määratud tingimuste (litsentsi) alusel!
    • Muide, mida Wolli sellest ettekandest sai?
    • Õige vastus: nüüd teab palju rohkem inimesi, kes on Peeter P. Mõtsküla :)
  • Kokkuvõtteks
    • internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem
    • seadusandlus on tõsiselt maha jäänud
    • loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab üha suuremat tähtsust
    • JUTU TEISES OSAS RÄÄGIME JUBA TÄPSEMALT VABADEST LITSENTSIDEST
  • Tänan kuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs või http://www.slideshare.net/UncleOwl