Autorikaitse ja vaba kultuur Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna Ülikool e-õppematerjalide loomine ja...
Milles üldse probleem on? <ul><li>tasuta lõunaid pole olemas </li></ul><ul><li>minu looming on minu oma </li></ul><ul><li>...
Siiani oli kõik nagu paigas <ul><li>inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms) </li></ul><ul><li>ta omandas oma loomingule te...
Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks”  -malliga <ul><li>on rida valdkondi ja ameteid, kus  äritegemine ja eriti tükikaupa...
Vaba kultuur...? <ul><li>kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad? <...
Mõned tänapäevased näited <ul><li>Wikipedia </li></ul><ul><li>Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm </li></ul><ul><...
J.R.R. Tolkien (häkkerirahva suurimaid lemmikuid): <ul><li>“sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ...
Süüdi on Internet <ul><li>Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks: </li></ul><ul><ul><ul><li>“s...
Siga ja hani <ul><li>humanitaarid vs tehnikainimesed </li></ul><ul><li>seadusandlus on klassikaline humanitaar-valdkond – ...
Jänese sõbrad ja sugulased <ul><li>viktoriiniküsimus Puhhi raamatu kohta: </li></ul><ul><ul><li>millega pealkirjas mainit ...
Ämmaemand-keevitaja (laia profiiliga) <ul><li>veel üks suur mure – tehnoloogiliste regulatsioonide koostaja peab olema eks...
<ul><li>jäiga litsentsiga tarkvara, filme, muusikat jne levitatakse illegaalselt kõigi seaduste kiuste </li></ul><ul><li>I...
Näide nr 1: dotsent Kalle Kangekael <ul><li>hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi ...
Näide nr 2: professor Taavet Taibu <ul><li>paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja: </li></ul><...
Praktika: laenaks Wollilt mõne slaidi <ul><li>Peeter P. “wolli” Mõtsküla ettekandest 2006. aasta Eesti E-ülikooli konveren...
Põhjendused <ul><li>Wolli argumendid (vabas vormis): </li></ul><ul><ul><ul><li>Teised kasutavad” - lasku käia! Peavad sel ...
Natuke ärimudelist <ul><li>Kasumit võib suurendada kahel viisil: </li></ul><ul><ul><ul><li>Müües võimalikult kallilt </li>...
Kaks näidet 1991. aastast  <ul><li>Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab se...
Kus point on? <ul><li>Kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”? </li></ul><ul><li>Lahenduseks on materja...
Kokkuvõtteks <ul><li>internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem </li></ul><ul><li>seadusandlus on tõsiselt maha...
Tänan  kuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs  või http://www.slideshare.net/UncleOwl
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Autorikaitse ja vaba kultuur

1,204

Published on

Ettekanne Eesti E-Kooli konverentsil 1. novembril 2007 (I osa)

Published in: Education, Technology
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,204
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
5
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Autorikaitse ja vaba kultuur

  1. 1. Autorikaitse ja vaba kultuur Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna Ülikool e-õppematerjalide loomine ja kasutamine Tallinna Reaalkool, 01.11.07
  2. 2. Milles üldse probleem on? <ul><li>tasuta lõunaid pole olemas </li></ul><ul><li>minu looming on minu oma </li></ul><ul><li>intellektuaalomandi seadused on paigas </li></ul><ul><li>kõik maksab! </li></ul><ul><li>------ kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti sea-duste järgi tekib autoriõigus loomingule (sh ka e-õppematerjalidele) automaatselt ning juhul, kui autor ei sätesta teisiti, kuuluvad kõik õigused talle </li></ul>
  3. 3. Siiani oli kõik nagu paigas <ul><li>inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms) </li></ul><ul><li>ta omandas oma loomingule teatud õigused </li></ul><ul><li>teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid täitma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma </li></ul><ul><li>loata levitamine oli paha-paha </li></ul><ul><li>KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE? </li></ul>
  4. 4. Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks” -malliga <ul><li>on rida valdkondi ja ameteid, kus äritegemine ja eriti tükikaupa lugemine viib totaalselt ämbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse äritsemisest seal, kus seda ei peaks olema </li></ul><ul><li>väga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata </li></ul><ul><li>maailmas müüakse ka asju, mida võib niisamagi saada – kes on Eviani ostnud? </li></ul>
  5. 5. Vaba kultuur...? <ul><li>kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad? </li></ul><ul><li>kuidas nad siis ära elavad? </li></ul><ul><li>kui ma panen oma materjalid näiteks Internetti, siis võib ju igaüks need ära varastada? </li></ul><ul><li>AJAD ON MUUTUNUD! </li></ul>
  6. 6. Mõned tänapäevased näited <ul><li>Wikipedia </li></ul><ul><li>Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm </li></ul><ul><li>Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi </li></ul><ul><li>ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TÜKIHINNA </li></ul>
  7. 7. J.R.R. Tolkien (häkkerirahva suurimaid lemmikuid): <ul><li>“sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda õhus.” </li></ul><ul><ul><li>Fangorn (Puupard) “Sõrmuste isandas” </li></ul></ul>
  8. 8. Süüdi on Internet <ul><li>Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks: </li></ul><ul><ul><ul><li>“suur mäng” paari inimesega metsatalust </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>igamehe ajakirjandus </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>autorite hulga plahvatuslik kasv </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>kogukondliku mudeli taastulek </li></ul></ul></ul><ul><li>üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud? </li></ul>
  9. 9. Siga ja hani <ul><li>humanitaarid vs tehnikainimesed </li></ul><ul><li>seadusandlus on klassikaline humanitaar-valdkond – pretsedendid, kaasused, konfliktide lahendamine </li></ul><ul><li>tehnoloogia on klassikaline reaalia – katsed, praktika, seaduspärasused </li></ul><ul><li>kas 5 nädalat on pikk või lühike aeg? </li></ul><ul><li>PROBLEEM: TEHNOLOOGIAT KONTROL-LITAKSE VANANENUD SEADUSTEGA </li></ul>
  10. 10. Jänese sõbrad ja sugulased <ul><li>viktoriiniküsimus Puhhi raamatu kohta: </li></ul><ul><ul><li>millega pealkirjas mainit seltskond tegeles? </li></ul></ul><ul><ul><li>kui palju neid täpselt oli? </li></ul></ul><ul><li>õige vastus: see polegi teada </li></ul><ul><li>muusika-, filmi- jm loomingumaailm on täis “produtsendi assistendi kolmandaid abisid”, kes kõik tahavad kah torti saada </li></ul><ul><li>PROBLEEM: KASUTAOTLEJATE RING ON KAUGELT LIIGA SUUREKS PAISUNUD </li></ul>
  11. 11. Ämmaemand-keevitaja (laia profiiliga) <ul><li>veel üks suur mure – tehnoloogiliste regulatsioonide koostaja peab olema ekspert nii seadusandluses kui ka regu-leeritavas valdkonnas </li></ul><ul><li>elu näitab, et see nii ei ole </li></ul><ul><li>tulemus - “tahtsime parimat, välja tuli nagu alati” (vt http://webshop.ffii.org ) </li></ul><ul><li>PROBLEEM: PALJUD OLULISE KAALUGA OTSUSED TEHAKSE EBAPÄDEVALT </li></ul>
  12. 12. <ul><li>jäiga litsentsiga tarkvara, filme, muusikat jne levitatakse illegaalselt kõigi seaduste kiuste </li></ul><ul><li>Internet on täiesti uutlaadi levikukanal </li></ul><ul><li>intellektuaalomandi-alane seadusandlus on ajast ilmselgelt maha jäänud </li></ul><ul><li>praegune mudel soosib neid, kellel on piisavalt aega kakelda ning raha advo-kaatidele maksta (s.t. rikast vähemust) </li></ul><ul><li>MIDA TEHA? </li></ul>Kokkuvõtlikult: miks jäik autorikaitse ei toimi
  13. 13. Näide nr 1: dotsent Kalle Kangekael <ul><li>hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi välja ei pane: </li></ul><ul><ul><ul><li>töö efektiivsus langeb, kuna peab kõik materjalid loengus konspekteerida laskma või siis suure © -märgiga paberil paljundusi tegema </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>kui materjal ometi “rändama läheb”, on Kallel aga väga raske midagi praktikas ette võtta – ülikooli õppejõuna pole tal ei aega ega raha, et tõsist protsessi püsti panna </li></ul></ul></ul>
  14. 14. Näide nr 2: professor Taavet Taibu <ul><li>paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja: </li></ul><ul><ul><ul><li>saab viidata küsijaile “vaadake sealt” (ajasääst) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta – materjali kvaliteedi paranemine </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru üles kribama ega enne eksameid materjale otsima </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Taavet Taibu materjalid leiab võrgust naaber-ülikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head </li></ul></ul></ul>
  15. 15. Praktika: laenaks Wollilt mõne slaidi <ul><li>Peeter P. “wolli” Mõtsküla ettekandest 2006. aasta Eesti E-ülikooli konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf) </li></ul><ul><li>kolm peamist argumenti, miks ei avaldata: </li></ul><ul><ul><li>“teised hakkavad kasutama” </li></ul></ul><ul><ul><li>“materjal on veel toores” </li></ul></ul><ul><ul><li>“varsti ilmub raamat” </li></ul></ul>
  16. 16. Põhjendused <ul><li>Wolli argumendid (vabas vormis): </li></ul><ul><ul><ul><li>Teised kasutavad” - lasku käia! Peavad sel juhul teile viitama! Lisaks ei asenda ka parim õpik suurepärast õppejõudu </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>“materjal on toores” - parima tulemuse annab teiste poolt kaastöö juurdetõmbamine. Ka tudengitest võib abi olla </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>“Raamat on tulemas” - põrsa kotis ostmine pole mõistlik. Kõige rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rämpsu pähe määriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja </li></ul></ul></ul><ul><li>KK: tänaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt võrku juba ENNE trükki </li></ul>
  17. 17. Natuke ärimudelist <ul><li>Kasumit võib suurendada kahel viisil: </li></ul><ul><ul><ul><li>Müües võimalikult kallilt </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Müües võimalikult palju </li></ul></ul></ul><ul><li>jäik autorikaitse vs vaba kultuur! </li></ul><ul><li>Ehkki “kaup” ise on enamasti tasuta, müüakse “teise kihi” tooteid ja teenuseid – oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust nänni </li></ul><ul><li>Inimese puhul on “põhivaluutaks” reputatsioon (hea nimi, kuulsus) </li></ul>
  18. 18. Kaks näidet 1991. aastast <ul><li>Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse </li></ul><ul><li>Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsioonisüs-teemi loomist </li></ul><ul><li>Kui nad oleksid üritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi? </li></ul>
  19. 19. Kus point on? <ul><li>Kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”? </li></ul><ul><li>Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-määratud tingimuste (litsentsi) alusel! </li></ul><ul><li>Muide, mida Wolli sellest ettekandest sai? </li></ul><ul><li>Õige vastus: nüüd teab palju rohkem inimesi, kes on Peeter P. Mõtsküla :) </li></ul>
  20. 20. Kokkuvõtteks <ul><li>internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem </li></ul><ul><li>seadusandlus on tõsiselt maha jäänud </li></ul><ul><li>loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab üha suuremat tähtsust </li></ul><ul><li>JUTU TEISES OSAS RÄÄGIME JUBA TÄPSEMALT VABADEST LITSENTSIDEST </li></ul>
  21. 21. Tänan kuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs või http://www.slideshare.net/UncleOwl
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×