Your SlideShare is downloading. ×
Autorikaitse ja vaba kultuur
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Autorikaitse ja vaba kultuur

1,178
views

Published on

Ettekanne Eesti E-Kooli konverentsil 1. novembril 2007 (I osa)

Ettekanne Eesti E-Kooli konverentsil 1. novembril 2007 (I osa)

Published in: Education, Technology

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,178
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
5
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Autorikaitse ja vaba kultuur Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna Ülikool e-õppematerjalide loomine ja kasutamine Tallinna Reaalkool, 01.11.07
  • 2. Milles üldse probleem on?
    • tasuta lõunaid pole olemas
    • minu looming on minu oma
    • intellektuaalomandi seadused on paigas
    • kõik maksab!
    • ------ kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti sea-duste järgi tekib autoriõigus loomingule (sh ka e-õppematerjalidele) automaatselt ning juhul, kui autor ei sätesta teisiti, kuuluvad kõik õigused talle
  • 3. Siiani oli kõik nagu paigas
    • inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms)
    • ta omandas oma loomingule teatud õigused
    • teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid täitma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma
    • loata levitamine oli paha-paha
    • KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE?
  • 4. Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks” -malliga
    • on rida valdkondi ja ameteid, kus äritegemine ja eriti tükikaupa lugemine viib totaalselt ämbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse äritsemisest seal, kus seda ei peaks olema
    • väga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata
    • maailmas müüakse ka asju, mida võib niisamagi saada – kes on Eviani ostnud?
  • 5. Vaba kultuur...?
    • kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad?
    • kuidas nad siis ära elavad?
    • kui ma panen oma materjalid näiteks Internetti, siis võib ju igaüks need ära varastada?
    • AJAD ON MUUTUNUD!
  • 6. Mõned tänapäevased näited
    • Wikipedia
    • Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm
    • Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi
    • ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TÜKIHINNA
  • 7. J.R.R. Tolkien (häkkerirahva suurimaid lemmikuid):
    • “sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda õhus.”
      • Fangorn (Puupard) “Sõrmuste isandas”
  • 8. Süüdi on Internet
    • Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks:
        • “suur mäng” paari inimesega metsatalust
        • igamehe ajakirjandus
        • autorite hulga plahvatuslik kasv
        • kogukondliku mudeli taastulek
    • üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?
  • 9. Siga ja hani
    • humanitaarid vs tehnikainimesed
    • seadusandlus on klassikaline humanitaar-valdkond – pretsedendid, kaasused, konfliktide lahendamine
    • tehnoloogia on klassikaline reaalia – katsed, praktika, seaduspärasused
    • kas 5 nädalat on pikk või lühike aeg?
    • PROBLEEM: TEHNOLOOGIAT KONTROL-LITAKSE VANANENUD SEADUSTEGA
  • 10. Jänese sõbrad ja sugulased
    • viktoriiniküsimus Puhhi raamatu kohta:
      • millega pealkirjas mainit seltskond tegeles?
      • kui palju neid täpselt oli?
    • õige vastus: see polegi teada
    • muusika-, filmi- jm loomingumaailm on täis “produtsendi assistendi kolmandaid abisid”, kes kõik tahavad kah torti saada
    • PROBLEEM: KASUTAOTLEJATE RING ON KAUGELT LIIGA SUUREKS PAISUNUD
  • 11. Ämmaemand-keevitaja (laia profiiliga)
    • veel üks suur mure – tehnoloogiliste regulatsioonide koostaja peab olema ekspert nii seadusandluses kui ka regu-leeritavas valdkonnas
    • elu näitab, et see nii ei ole
    • tulemus - “tahtsime parimat, välja tuli nagu alati” (vt http://webshop.ffii.org )
    • PROBLEEM: PALJUD OLULISE KAALUGA OTSUSED TEHAKSE EBAPÄDEVALT
  • 12.
    • jäiga litsentsiga tarkvara, filme, muusikat jne levitatakse illegaalselt kõigi seaduste kiuste
    • Internet on täiesti uutlaadi levikukanal
    • intellektuaalomandi-alane seadusandlus on ajast ilmselgelt maha jäänud
    • praegune mudel soosib neid, kellel on piisavalt aega kakelda ning raha advo-kaatidele maksta (s.t. rikast vähemust)
    • MIDA TEHA?
    Kokkuvõtlikult: miks jäik autorikaitse ei toimi
  • 13. Näide nr 1: dotsent Kalle Kangekael
    • hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi välja ei pane:
        • töö efektiivsus langeb, kuna peab kõik materjalid loengus konspekteerida laskma või siis suure © -märgiga paberil paljundusi tegema
        • tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada
        • kui materjal ometi “rändama läheb”, on Kallel aga väga raske midagi praktikas ette võtta – ülikooli õppejõuna pole tal ei aega ega raha, et tõsist protsessi püsti panna
  • 14. Näide nr 2: professor Taavet Taibu
    • paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja:
        • saab viidata küsijaile “vaadake sealt” (ajasääst)
        • lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta – materjali kvaliteedi paranemine
        • tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru üles kribama ega enne eksameid materjale otsima
        • Taavet Taibu materjalid leiab võrgust naaber-ülikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head
  • 15. Praktika: laenaks Wollilt mõne slaidi
    • Peeter P. “wolli” Mõtsküla ettekandest 2006. aasta Eesti E-ülikooli konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf)
    • kolm peamist argumenti, miks ei avaldata:
      • “teised hakkavad kasutama”
      • “materjal on veel toores”
      • “varsti ilmub raamat”
  • 16. Põhjendused
    • Wolli argumendid (vabas vormis):
        • Teised kasutavad” - lasku käia! Peavad sel juhul teile viitama! Lisaks ei asenda ka parim õpik suurepärast õppejõudu
        • “materjal on toores” - parima tulemuse annab teiste poolt kaastöö juurdetõmbamine. Ka tudengitest võib abi olla
        • “Raamat on tulemas” - põrsa kotis ostmine pole mõistlik. Kõige rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rämpsu pähe määriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja
    • KK: tänaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt võrku juba ENNE trükki
  • 17. Natuke ärimudelist
    • Kasumit võib suurendada kahel viisil:
        • Müües võimalikult kallilt
        • Müües võimalikult palju
    • jäik autorikaitse vs vaba kultuur!
    • Ehkki “kaup” ise on enamasti tasuta, müüakse “teise kihi” tooteid ja teenuseid – oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust nänni
    • Inimese puhul on “põhivaluutaks” reputatsioon (hea nimi, kuulsus)
  • 18. Kaks näidet 1991. aastast
    • Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse
    • Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsioonisüs-teemi loomist
    • Kui nad oleksid üritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi?
  • 19. Kus point on?
    • Kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”?
    • Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-määratud tingimuste (litsentsi) alusel!
    • Muide, mida Wolli sellest ettekandest sai?
    • Õige vastus: nüüd teab palju rohkem inimesi, kes on Peeter P. Mõtsküla :)
  • 20. Kokkuvõtteks
    • internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem
    • seadusandlus on tõsiselt maha jäänud
    • loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab üha suuremat tähtsust
    • JUTU TEISES OSAS RÄÄGIME JUBA TÄPSEMALT VABADEST LITSENTSIDEST
  • 21. Tänan kuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs või http://www.slideshare.net/UncleOwl