Autoriõigustest reaalses elus - näiteid ja võimalusi
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Like this? Share it with your network

Share

Autoriõigustest reaalses elus - näiteid ja võimalusi

  • 1,545 views
Uploaded on

Ettekanne e-õppe võrgustikuseminaril "Võrgustik võrgutab 2009" IT Kolledžis 21.05.09.

Ettekanne e-õppe võrgustikuseminaril "Võrgustik võrgutab 2009" IT Kolledžis 21.05.09.

More in: Education , Technology
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
No Downloads

Views

Total Views
1,545
On Slideshare
1,545
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
4
Comments
0
Likes
1

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Autoriõigustest reaalses elus – näiteid ja võimalusi Kaido Kikkas IT Kolledži õppejõud TLÜ sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Võrgustik Võrgutab 2009 „Appi, keegi varastab mu unenäo!“ IT Kolledž, 21.05.09
  • 2. Alguses vaatame üht filmitutvustust
    • The Hunt for Gollum („Jaht Guglunkile“)
    • 3. Independent Online Cinema 2009
    • 4. 40-minutiline brittide lühimängufilm J.R.R. Tolkieni „Sõrmuste isanda“ ühe väikese lõigu teemal
    • 5. ARVAKE ÄRA, KUI SUUR OLI FILMI EELARVE INGLISE NAELTES (võrdluseks – kuulsa filmitriloogia eelarve oli 285 miljonit dollarit ~ 184 miljonit naela)!
  • 6. Milles üldse probleem on?
    • tasuta lõunaid pole olemas
    • 7. minu looming on minu oma
    • 8. intellektuaalomandi seadused on paigas
    • 9. kõik maksab!
    • 10. ------ kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti sea-duste järgi tekib autoriõigus loomingule (sh ka e-õppematerjalidele) automaatselt ning juhul, kui autor ei sätesta teisiti, kuuluvad kõik õigused talle
  • 11. Siiani oli kõik nagu paigas
    • inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms)
    • 12. ta omandas oma loomingule teatud õigused
    • 13. teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid täitma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma
    • 14. loata levitamine oli paha-paha
    • 15. KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE?
  • 16. Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks” -malliga
    • on rida valdkondi ja ameteid, kus äritegemine ja eriti tükikaupa lugemine viib totaalselt ämbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse äritsemisest seal, kus seda ei peaks olema
    • 17. väga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata
    • 18. maailmas müüakse ka asju, mida võib niisamagi saada – kes on Eviani ostnud?
  • 19. Paar illustratsiooni eri aegadelt
    • telefon ja hõõglamp
    • 20. Napster vs Metallica
    • 21. Tarkvara- ja sisutööstuse pehmelt öeldes kummalised meetodid (RIAA, MPAA, BSA)
      • Näide: hiljuti väitis BSA, et Rootsis on litsentsile mittevastava tarkvara protsent 25 – peagi selgus, et mingit uuringut ei tehtud, andmed olid „hinnangulised“
    • Switchfoot vs DRM
    • 22. The Pirate Bay => Pirate Party => Euroopa Parlament (ennustus: 1-2 kohta)
  • 23. Vaba kultuur...?
    • kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad?
    • 24. kuidas nad siis ära elavad?
    • 25. kui ma panen oma materjalid näiteks Internetti, siis võib ju igaüks need ära varastada?
    • 26. AJAD ON MUUTUNUD!
  • 27. Mõned tänapäevased näited
    • Wikipedia
    • 28. Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm
    • 29. Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi
    • 30. ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TÜKIHINNA
  • 31. Veel Tolkieni...
    • “sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda õhus.”
      • Fangorn (Puupard) “Sõrmuste isandas”
  • 32. Süüdi on Internet
    • Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks:
        • “suur mäng” paari inimesega metsatalust
        • 33. igamehe ajakirjandus
        • 34. autorite hulga plahvatuslik kasv
        • 35. kogukondliku mudeli taastulek
    • üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2,8 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 4,4 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?
  • 36. Ühisomand (commons)
    • Peter Barnes, „Capitalism 3.0“ (2006): on asju, mis ei allu turumehhanismile
      • loodus (õhk, vesi, päikese- ja tuuleenergia...)
      • 37. kogukond (tänavad, sotsiaalsüsteem...)
      • 38. kultuur (filosoofia, keel, muusika...)
    • Kuulub säilitamisele hoolimata otsesest majanduslikust tasuvusest
  • 39. Veel mõned näited
    • Yochai Benkleri majandusraamatud
    • 40. Cory Doctorow' ulmejutud
    • 41. Bruce Perens Open Source Series
    • 42. Larry Lessigi mitu raamatut
    • 43. Karl Schroederi ulmeromaan Ventus
    • 44. Peter Barnesi Capitalism 3.0
    • 45. WikiBooks, Wikipedia kõrvalprojekt
    • 46. ...
  • 47. Natuke ärimudelist
    • Kasumit võib suurendada kahel viisil:
        • Müües võimalikult kallilt
        • 48. Müües võimalikult palju
    • jäik autorikaitse vs vaba kultuur!
    • 49. Ehkki “kaup” ise on enamasti tasuta, müüakse “teise kihi” tooteid ja teenuseid – oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust nänni
    • 50. Inimese puhul on “põhivaluutaks” reputatsioon (hea nimi, kuulsus)
  • 51. Kaks näidet 1991. aastast
    • Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse
    • 52. Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsioonisüs-teemi loomist
    • 53. Kui nad oleksid üritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi?
  • 54. Miks nad ikkagi tööd teevad?
    • Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed („Linuse seadus“):
        • ellujäämine (survival)
        • 55. ühiskondlik positsioon (social position)
        • 56. meelelahutus (fun)
    • Samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3
    • 57. Veel üks näide - üks jaapani härrasmees:
        • tunnustatud amatöör-merebioloog
        • 58. andekas muusik
        • 59. Akihito Tenno, jumaliku päritoluga keiser
  • 60. Probleem traditsioonilise WIPO lähenemisega autoriõigustele
    • Ühiskondlik arengupidur (varjamine)
    • 61. Ei suuda ohjeldada inimlikku ahnust (ravimi- ja toiduainetetööstus)
    • 62. Econodwarf (E. Moglen) – ainult raha!
    • 63. Seadusandluse areng jääb üha enam maha tehnoloogia arengust
    • 64. Seadusandlus on inimesest võõrandunud
    • 65. „Jänese sõbrad ja sugulased“
    • 66. Ühiskond areneb eest ära
  • 67. Haridusasutused valiku ees
    • (üli)kool võib valida, kas ta
      • kasutab tootemudelit: üritab müüa “tead-mistekonserve” ja kaitsta iga hinna eest enda “intellektuaalomandit” - ning jääb parata-matult alla arendus- ja koolitusfirmadele, kel on rohkem vahendeid ja vähem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas õppetöö
      • 68. kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) – müüb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW)
  • 69. Näide nr 1: dotsent Kalle Kangekael
    • hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi välja ei pane:
        • töö efektiivsus langeb, kuna peab kõik materjalid loengus konspekteerida laskma või siis suure © -märgiga paberil paljundusi tegema
        • 70. tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada
        • 71. kui materjal ometi “rändama läheb”, on Kallel aga väga raske midagi praktikas ette võtta – ülikooli õppejõuna pole tal ei aega ega raha, et tõsist protsessi püsti panna (vrdl Toom Õunapuu)
  • 72. Näide nr 2: professor Taavet Taibu
    • paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja:
        • saab viidata küsijaile “vaadake sealt” (ajasääst)
        • 73. lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta – materjali kvaliteedi paranemine
        • 74. tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru üles kribama ega enne eksameid materjale otsima
        • 75. Taavet Taibu materjalid leiab võrgust naaber-ülikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head
  • 76. Kus point on?
    • Kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”?
    • 77. Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-määratud tingimuste (litsentsi) alusel!
  • 78. Sõnad ja teod: siinrääkija kogemused
    • Ei kasuta ühtki tasulist tarkvarajuppi (sh Windows ja Office) aastast 2000
    • 79. Avaldab kõik enda loodud materjalid võrgus aastast 1995, a-st 2000 selge vaba litsentsi all
    • 80. On kohanud selle aja jooksul ÜHT n.ö. varastamise juhtumit, kus üks inimene kasutas loengumaterjale litsentsi rikkudes oma raamatus – lahenes kohtuväliselt raamatu vaba litsentsi all avaldamisega
  • 81. Veel üks märkus: kommentaariks Tanel Õunapuu jutule
    • Tegelikult on õppejõu põhiülesandeks siiski õpetamine, mitte materjalide produktsioon
    • 82. Seaduse mõttes on Tanelil ilmselt õigus, kuid tänapäevase kõrgkooliõppe iseloomu tõttu tuleks edaspidi muuta lepinguid nii, et materjalide õigused jäävad autorile, tööandja saab piiramatu kasutajaõiguse või avaldatakse materjal vaba litsentsi all
  • 83. Konkreetne negatiivne näide
    • Lektor Vello Vuhin luges ülikoolis enda loodud ehitusmehaanika kursust
    • 84. Siis tuli uus ülemus, kellega Vello läbi ei saanud ja otsustas teise ülikooli minna. Kuna kursuse õigused kuulusid ülikoolile, pidi Vello teises ülikoolis kõik uuesti tegema ja jälgima, et vanu asju ei kasutaks
    • 85. Tema endine tööandja ei leidnud aga kursusele sobivat lugejat, kogu materjal läks lihtsalt kusagil kettanurgas hapuks
  • 86. Võrdluseks positiivne lahendus
    • Luule Lustlik luges teises ülikoolis politoloogiat
    • 87. Tööleping sätestas materjalide avaldamise vaba litsentsiga
    • 88. Luule läks tööle teise ülikooli, võttis materjalid kaasa ja luges seal edasi
    • 89. Luule asemele võeti tööle Tuuli Tubli, kes kujundas Luule loodud materjalide põhjal välja uue isikupärase kursuse
  • 90. Kokkuvõtteks
    • internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem
    • 91. seadusandlus on tõsiselt maha jäänud, senine autoriõiguste süsteem peab kas radikaalselt muutuma või ajalukku vajuma
    • 92. loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab üha suuremat tähtsust
  • 93. Mõned viited
    • http://www.creativecommons.org
    • 94. http://www.free-culture.cc – Lawrence Lessigi raamat “Free Culture” täistekst
    • 95. http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf - Yoshai Benkleri “The Wealth of Networks” täistekst
    • 96. http://capitalism3.com/downloadbuy – Peter Barnesi „Capitalism 3.0“ täistekst
    • 97. http://ocw.mit.edu – MIT OpenCourseWare
  • 98. Tänan kuulamast! need slaidid leiab lähiajal kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs või http://www.slideshare.net/UncleOwl