Autoriõigustest reaalses elus –  näiteid ja võimalusi Kaido Kikkas IT Kolledži õppejõud TLÜ sotsiaalse ja vabatarkvara dot...
Alguses vaatame üht filmitutvustust <ul><li>The Hunt for Gollum („Jaht Guglunkile“)
Independent Online Cinema 2009
40-minutiline brittide lühimängufilm J.R.R. Tolkieni „Sõrmuste isanda“ ühe väikese lõigu teemal
ARVAKE ÄRA, KUI SUUR OLI FILMI EELARVE INGLISE NAELTES (võrdluseks – kuulsa filmitriloogia eelarve oli 285 miljonit dollar...
Milles üldse probleem on? <ul><li>tasuta lõunaid pole olemas
minu looming on minu oma
intellektuaalomandi seadused on paigas
kõik maksab!
------ kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti sea-duste järgi tekib autoriõigus loomingule (sh ka e-õppematerjalidele) automa...
Siiani oli kõik nagu paigas <ul><li>inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms)
ta omandas oma loomingule teatud õigused
teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid täitma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma
loata levitamine oli paha-paha
KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE? </li></ul>
Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks”  -malliga <ul><li>on rida valdkondi ja ameteid, kus  äritegemine ja eriti tükikaupa...
väga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata
maailmas müüakse ka asju, mida võib niisamagi saada – kes on Eviani ostnud? </li></ul>
Paar illustratsiooni eri aegadelt <ul><li>telefon ja hõõglamp
Napster vs Metallica
Tarkvara- ja sisutööstuse pehmelt öeldes kummalised meetodid (RIAA, MPAA, BSA) </li><ul><li>Näide: hiljuti väitis BSA, et ...
The Pirate Bay => Pirate Party => Euroopa Parlament (ennustus: 1-2 kohta) </li></ul>
Vaba kultuur...? <ul><li>kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad?
kuidas nad siis ära elavad?
kui ma panen oma materjalid näiteks Internetti, siis võib ju igaüks need ära varastada?
AJAD ON MUUTUNUD! </li></ul>
Mõned tänapäevased näited <ul><li>Wikipedia
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Autoriõigustest reaalses elus - näiteid ja võimalusi

747

Published on

Ettekanne e-õppe võrgustikuseminaril "Võrgustik võrgutab 2009" IT Kolledžis 21.05.09.

Published in: Education, Technology
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
747
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
5
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Autoriõigustest reaalses elus - näiteid ja võimalusi

  1. 1. Autoriõigustest reaalses elus – näiteid ja võimalusi Kaido Kikkas IT Kolledži õppejõud TLÜ sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Võrgustik Võrgutab 2009 „Appi, keegi varastab mu unenäo!“ IT Kolledž, 21.05.09
  2. 2. Alguses vaatame üht filmitutvustust <ul><li>The Hunt for Gollum („Jaht Guglunkile“)
  3. 3. Independent Online Cinema 2009
  4. 4. 40-minutiline brittide lühimängufilm J.R.R. Tolkieni „Sõrmuste isanda“ ühe väikese lõigu teemal
  5. 5. ARVAKE ÄRA, KUI SUUR OLI FILMI EELARVE INGLISE NAELTES (võrdluseks – kuulsa filmitriloogia eelarve oli 285 miljonit dollarit ~ 184 miljonit naela)! </li></ul>
  6. 6. Milles üldse probleem on? <ul><li>tasuta lõunaid pole olemas
  7. 7. minu looming on minu oma
  8. 8. intellektuaalomandi seadused on paigas
  9. 9. kõik maksab!
  10. 10. ------ kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti sea-duste järgi tekib autoriõigus loomingule (sh ka e-õppematerjalidele) automaatselt ning juhul, kui autor ei sätesta teisiti, kuuluvad kõik õigused talle </li></ul>
  11. 11. Siiani oli kõik nagu paigas <ul><li>inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms)
  12. 12. ta omandas oma loomingule teatud õigused
  13. 13. teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid täitma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma
  14. 14. loata levitamine oli paha-paha
  15. 15. KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE? </li></ul>
  16. 16. Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks” -malliga <ul><li>on rida valdkondi ja ameteid, kus äritegemine ja eriti tükikaupa lugemine viib totaalselt ämbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse äritsemisest seal, kus seda ei peaks olema
  17. 17. väga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata
  18. 18. maailmas müüakse ka asju, mida võib niisamagi saada – kes on Eviani ostnud? </li></ul>
  19. 19. Paar illustratsiooni eri aegadelt <ul><li>telefon ja hõõglamp
  20. 20. Napster vs Metallica
  21. 21. Tarkvara- ja sisutööstuse pehmelt öeldes kummalised meetodid (RIAA, MPAA, BSA) </li><ul><li>Näide: hiljuti väitis BSA, et Rootsis on litsentsile mittevastava tarkvara protsent 25 – peagi selgus, et mingit uuringut ei tehtud, andmed olid „hinnangulised“ </li></ul><li>Switchfoot vs DRM
  22. 22. The Pirate Bay => Pirate Party => Euroopa Parlament (ennustus: 1-2 kohta) </li></ul>
  23. 23. Vaba kultuur...? <ul><li>kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad – ja isegi soosivad?
  24. 24. kuidas nad siis ära elavad?
  25. 25. kui ma panen oma materjalid näiteks Internetti, siis võib ju igaüks need ära varastada?
  26. 26. AJAD ON MUUTUNUD! </li></ul>
  27. 27. Mõned tänapäevased näited <ul><li>Wikipedia
  28. 28. Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara maailm
  29. 29. Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi
  30. 30. ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TÜKIHINNA </li></ul>
  31. 31. Veel Tolkieni... <ul><li>“sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda õhus.” </li><ul><li>Fangorn (Puupard) “Sõrmuste isandas” </li></ul></ul>
  32. 32. Süüdi on Internet <ul><li>Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks: </li></ul><ul><ul><ul><li>“suur mäng” paari inimesega metsatalust
  33. 33. igamehe ajakirjandus
  34. 34. autorite hulga plahvatuslik kasv
  35. 35. kogukondliku mudeli taastulek </li></ul></ul></ul><ul><li>üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2,8 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 4,4 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud? </li></ul>
  36. 36. Ühisomand (commons) <ul><li>Peter Barnes, „Capitalism 3.0“ (2006): on asju, mis ei allu turumehhanismile </li><ul><li>loodus (õhk, vesi, päikese- ja tuuleenergia...)
  37. 37. kogukond (tänavad, sotsiaalsüsteem...)
  38. 38. kultuur (filosoofia, keel, muusika...) </li></ul><li>Kuulub säilitamisele hoolimata otsesest majanduslikust tasuvusest </li></ul>
  39. 39. Veel mõned näited <ul><li>Yochai Benkleri majandusraamatud
  40. 40. Cory Doctorow' ulmejutud
  41. 41. Bruce Perens Open Source Series
  42. 42. Larry Lessigi mitu raamatut
  43. 43. Karl Schroederi ulmeromaan Ventus
  44. 44. Peter Barnesi Capitalism 3.0
  45. 45. WikiBooks, Wikipedia kõrvalprojekt
  46. 46. ... </li></ul>
  47. 47. Natuke ärimudelist <ul><li>Kasumit võib suurendada kahel viisil: </li><ul><ul><li>Müües võimalikult kallilt
  48. 48. Müües võimalikult palju </li></ul></ul><li>jäik autorikaitse vs vaba kultuur!
  49. 49. Ehkki “kaup” ise on enamasti tasuta, müüakse “teise kihi” tooteid ja teenuseid – oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust nänni
  50. 50. Inimese puhul on “põhivaluutaks” reputatsioon (hea nimi, kuulsus) </li></ul>
  51. 51. Kaks näidet 1991. aastast <ul><li>Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse
  52. 52. Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsioonisüs-teemi loomist
  53. 53. Kui nad oleksid üritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi? </li></ul>
  54. 54. Miks nad ikkagi tööd teevad? <ul><li>Linus Torvaldsi poolt väljapakutud motivatsioonitasemed („Linuse seadus“): </li><ul><ul><li>ellujäämine (survival)
  55. 55. ühiskondlik positsioon (social position)
  56. 56. meelelahutus (fun) </li></ul></ul><li>Samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3
  57. 57. Veel üks näide - üks jaapani härrasmees: </li><ul><ul><li>tunnustatud amatöör-merebioloog
  58. 58. andekas muusik
  59. 59. Akihito Tenno, jumaliku päritoluga keiser </li></ul></ul></ul>
  60. 60. Probleem traditsioonilise WIPO lähenemisega autoriõigustele <ul><li>Ühiskondlik arengupidur (varjamine)
  61. 61. Ei suuda ohjeldada inimlikku ahnust (ravimi- ja toiduainetetööstus)
  62. 62. Econodwarf (E. Moglen) – ainult raha!
  63. 63. Seadusandluse areng jääb üha enam maha tehnoloogia arengust
  64. 64. Seadusandlus on inimesest võõrandunud
  65. 65. „Jänese sõbrad ja sugulased“
  66. 66. Ühiskond areneb eest ära </li></ul>
  67. 67. Haridusasutused valiku ees <ul><li>(üli)kool võib valida, kas ta </li><ul><li>kasutab tootemudelit: üritab müüa “tead-mistekonserve” ja kaitsta iga hinna eest enda “intellektuaalomandit” - ning jääb parata-matult alla arendus- ja koolitusfirmadele, kel on rohkem vahendeid ja vähem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas õppetöö
  68. 68. kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) – müüb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW) </li></ul></ul>
  69. 69. Näide nr 1: dotsent Kalle Kangekael <ul><li>hoiab kõik materjalid kiivalt enda käes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi välja ei pane: </li><ul><ul><li>töö efektiivsus langeb, kuna peab kõik materjalid loengus konspekteerida laskma või siis suure © -märgiga paberil paljundusi tegema
  70. 70. tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada
  71. 71. kui materjal ometi “rändama läheb”, on Kallel aga väga raske midagi praktikas ette võtta – ülikooli õppejõuna pole tal ei aega ega raha, et tõsist protsessi püsti panna (vrdl Toom Õunapuu) </li></ul></ul></ul>
  72. 72. Näide nr 2: professor Taavet Taibu <ul><li>paneb kogu materjali vaba litsentsi all võrku oma kodulehele välja: </li><ul><ul><li>saab viidata küsijaile “vaadake sealt” (ajasääst)
  73. 73. lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta – materjali kvaliteedi paranemine
  74. 74. tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru üles kribama ega enne eksameid materjale otsima
  75. 75. Taavet Taibu materjalid leiab võrgust naaber-ülikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head </li></ul></ul></ul>
  76. 76. Kus point on? <ul><li>Kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”?
  77. 77. Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-määratud tingimuste (litsentsi) alusel! </li></ul>
  78. 78. Sõnad ja teod: siinrääkija kogemused <ul><li>Ei kasuta ühtki tasulist tarkvarajuppi (sh Windows ja Office) aastast 2000
  79. 79. Avaldab kõik enda loodud materjalid võrgus aastast 1995, a-st 2000 selge vaba litsentsi all
  80. 80. On kohanud selle aja jooksul ÜHT n.ö. varastamise juhtumit, kus üks inimene kasutas loengumaterjale litsentsi rikkudes oma raamatus – lahenes kohtuväliselt raamatu vaba litsentsi all avaldamisega </li></ul>
  81. 81. Veel üks märkus: kommentaariks Tanel Õunapuu jutule <ul><li>Tegelikult on õppejõu põhiülesandeks siiski õpetamine, mitte materjalide produktsioon
  82. 82. Seaduse mõttes on Tanelil ilmselt õigus, kuid tänapäevase kõrgkooliõppe iseloomu tõttu tuleks edaspidi muuta lepinguid nii, et materjalide õigused jäävad autorile, tööandja saab piiramatu kasutajaõiguse või avaldatakse materjal vaba litsentsi all </li></ul>
  83. 83. Konkreetne negatiivne näide <ul><li>Lektor Vello Vuhin luges ülikoolis enda loodud ehitusmehaanika kursust
  84. 84. Siis tuli uus ülemus, kellega Vello läbi ei saanud ja otsustas teise ülikooli minna. Kuna kursuse õigused kuulusid ülikoolile, pidi Vello teises ülikoolis kõik uuesti tegema ja jälgima, et vanu asju ei kasutaks
  85. 85. Tema endine tööandja ei leidnud aga kursusele sobivat lugejat, kogu materjal läks lihtsalt kusagil kettanurgas hapuks </li></ul>
  86. 86. Võrdluseks positiivne lahendus <ul><li>Luule Lustlik luges teises ülikoolis politoloogiat
  87. 87. Tööleping sätestas materjalide avaldamise vaba litsentsiga
  88. 88. Luule läks tööle teise ülikooli, võttis materjalid kaasa ja luges seal edasi
  89. 89. Luule asemele võeti tööle Tuuli Tubli, kes kujundas Luule loodud materjalide põhjal välja uue isikupärase kursuse </li></ul>
  90. 90. Kokkuvõtteks <ul><li>internetiajastul tehakse mõndagi teistmoodi kui varem
  91. 91. seadusandlus on tõsiselt maha jäänud, senine autoriõiguste süsteem peab kas radikaalselt muutuma või ajalukku vajuma
  92. 92. loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab üha suuremat tähtsust </li></ul>
  93. 93. Mõned viited <ul><li>http://www.creativecommons.org
  94. 94. http://www.free-culture.cc – Lawrence Lessigi raamat “Free Culture” täistekst
  95. 95. http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf - Yoshai Benkleri “The Wealth of Networks” täistekst
  96. 96. http://capitalism3.com/downloadbuy – Peter Barnesi „Capitalism 3.0“ täistekst
  97. 97. http://ocw.mit.edu – MIT OpenCourseWare </li></ul>
  98. 98. Tänan kuulamast! need slaidid leiab lähiajal kas http://www.kakupesa.net/kakk/docs või http://www.slideshare.net/UncleOwl
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×