Kinnitatud dir kk 26.08.2011.a nr 5-T    KÕMSI LASTEAED-       ALGKOOLI      ÕPPEKAVAKÕMSI LASTEAED-ALGKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDO...
Kõmsi Lasteaed-Algkooli (edaspidi Kõmsi kool) õppekava on kooli õppe- jakasvatustöö alusdokument,mis lähtub EV riiklikust ...
pingevaba ja usalduslik, mis tugineb kokkulepitud normidel. Igaüks meist on turvalisekeskkonna ja suhete looja ja hoidja.•...
loodustsäästvalt;• tagame õpilaste osalemise erinevates loovprojektides;• arendame välja hea eneseväljendusoskuse ;• süven...
1.5. KOOLI STRUKTUUR JA KOOLI JUHTIMINEKõmsi kool on 6klassiline lasteaed-algkool . Kool töötab liitklassidega;jaguneb kah...
tegevusi; hoiab oma perekonda, klassi, kooli ja keskkonda; hindab harmoonilisiinimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena,...
tulemust kaaslastele tutvustada; oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ningkodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi sead...
•   valikainete valikul läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loov-        või projekttöös,    • tradits...
kultuuride muutumist ajaloo vältel, kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilistmitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ...
Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekavaalusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas...
KOKKU 20 23 25 25 28 302.5. FÜÜSILINE ÕPPEKESKKONDÕppekeskkonnana mõistame õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsil...
Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv suulises või kirjalikus vormis hindamine,mille käigus õpetaja või õpilane analüüs...
Numbrilise hindamise skaala1. Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «vägahea», «4» – «h...
•   Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga       kokkulepitud ajal.   •    Õpilasele,...
•   Õppeaine veerandi-, poolaastahinne pannakse välja vähemalt kolme       arvestusliku hinde põhjal. I kooliastmes pannak...
esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu   ning suunamist.5. Käitumishindega «mitterah...
•   Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi       lahendavad õpilase või lapsevanema nõudmisel a...
Klassikursuse kordamine   •   Algkooli 1.–6. klassi õpilane jäetakse õppeperioodi lõpul klassikursust       kordama, kui t...
•   huvitegevus;   •   kooli traditsioonid;   •   klassijuhatamine;   •   pikapäevarühm;   •   Tegevused individuaalse are...
•   Naljapäev.   •   Emadepäev-kontsertetendus või muusikal, milles osaleb kogu koolipere.   •   Ekskursioonid-õppekäigud....
Kui ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga kontakti, et leppida kokkuarenguvestluse aeg või vanem ei ole teistko...
Õpilase andekust käsitleme haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgetevõimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapai...
ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ningesitavad omapoolsed soovitused.Meetmete ...
• kooli kogukonna ja väärtusruumi hoidmine, koosõppimine;    • õppija algatusvõime, loovuse ja vastutuse tähtsustamine;   ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Kõmsi kooli õppekava

919 views
767 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
919
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
308
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Kõmsi kooli õppekava

  1. 1. Kinnitatud dir kk 26.08.2011.a nr 5-T KÕMSI LASTEAED- ALGKOOLI ÕPPEKAVAKÕMSI LASTEAED-ALGKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSASISUKORD:SISSEJUHATUS1. KOOLIKORRALDUS1.1. KÕMSI LASTEAED-ALGKOOL KOOLISÜSTEEMIS1.2. KÕMSI LASTEAED-ALGKOOL PÕHIHARIDUSE PÕHIMÕTE1.3. MISSIOON JA VISIOON, EESMÄRGID1.4. KOOLIKOGUKOND KOOLI VÄÄRTUSRUUMIS1.5. KOOLI STRUKTUUR JA KOOLI JUHTIMINE2. ÕPPEKORRALDUS2.1. ÜLDPÄDEVUSED – VÄÄRTUS- JA ÕPIPÄDEVUSED2.2. LÄBIVAD TEEMAD2.3. ÕPPESÜSTEEM, ÕPPERÜHMAD, ÕPPEAASTA, KOOLIPÄEV JAÕPPETUND2.4. ÕPPESUUNAD2.5. TUNNIJAOTUSPLAAN, VALIKTUNNID JA VALIKAINED2.6. FÜÜSILINE ÕPPEKESKKOND2.7. HINDAMINE2.8. ÕPILASTE JA LAPSEVANEMATE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISEKORRALDUS3. ÕPPIJA ARENGUT TOETAVAD TEGEVUSED3.1. ÕPPIJAT TOETAVAD TEGEVUSED :• HUVITEGEVUS,• KOOLITRADITSIOONID,• KLASSIJUHATAMINE,• PIKAPÄEVARÜHM3.2. INDIVIDUAALSET ARENGUT TOETAVAD TEGEVUSED :• ARENGUVESTLUSED,• TUGIÕPE,• INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA JNE4. ÕPPEKAVA KOOSTAMINE JA ARENDUS5. LISADSISSEJUHATUS
  2. 2. Kõmsi Lasteaed-Algkooli (edaspidi Kõmsi kool) õppekava on kooli õppe- jakasvatustöö alusdokument,mis lähtub EV riiklikust põhikooli õppekavast. Kõmsikooli õppekava koosneb üldosast ja ainevaldkondade lisadest, kus esitataksevaldkonniti koondatud ainekavad ning valikainete kavad.Kõmsi kooli õppekava lähtealused on:• Eesti Vabariigi põhikooli riiklik õppekava,• Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus“,• Kõmsi Lasteaed-Algkooli arengukava,• Hanila valla arengukava,• Kõmsi Lasteaed-Algkooli põhimäärus,• kooli töötajate ja lapsevanemate soovid, taotlused ja kokkulepped,• kooli kogemus• kooli ressursid.Õppekava olulised väärtused tulenevad «Eesti Vabariigi põhiseaduses», ÜROinimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidualusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustameüldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi.1. KOOLIKORRALDUS1.1. KÕMSI KOOL KOOLISÜSTEEMISKõmsi kool töötab 6klassilise algkoolina Eesti Vabariigi riikliku õppekava järgi.Esimesed õpilased alustasid õppetööd 1.septembril 1985.a.Õppija vajab teadmistest tarkuse vormimiseks ja eluks ettevalmistuseks õppeainete jakoolielu elulähedust, sisukaid elamusi ja kogemusi, ühis-, grupi- ja individuaaltööd jaliikumisruumi aktiivsusele. Nii kasvab noor, kes oskab teha valikuid ja vastutada, kestunnetab ühiskondlikku ühtsust, toetab ja austab teda ümbritsevate inimeste eripäraning julgeb olla õnnelik. Kooli ideede elluviimiseks on vaja kogu koolikogukonna jaHanila Vallavalitsuse koostööd.Kõmsi kooli kogukond koosneb õpilastest, koolipersonalist ja lapsevanematest, kestegutsevad ühises ja ühtses väärtusruumis. Selline koostöö nõuab kõigilt avatust,vastutust, partnerlust, austust, usaldust ja sallivust ja see loob arengut toetavakoolikultuuri.Kõmsi kooli aktiivsed koostööpartnerid on Hanila Vallavalitsus, Virtsu Kool, VatlaPõhikool, Kõmsi Rahvamaja, Kõmsi Raamatukogu jm.1.2. KÕMSI KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED:• Esiplaanil on õpilase mitmekülgne ja terviklik arendamine. Erilist tähelepanupöörame õppija enesemääratluse kujunemisele, mille loob igapäevanesuhtluskvaliteet. Õppija tunneb oma maa ajalugu, juuri, päritolu ja ümbritsevatkeskkonda, mõistab oma osa elus. Ta saab Kõmsi koolis teadmised ja oskusedelamiseks multikultuurses maailmas. Kõmsi koolis suunatakse õpilasi loovusearendamisele ja keskkonnahoiule.Koolis on turvaline ja soodne sisekliima. Kool on koht, kus õppija veedab oluliseosa oma ajast. Sõbralik ja kindlustunnet sisendav keskkond soodustab isiksuseigakülgset arengut. Puhas, koduselt hubane klassiruum loob õppijas turvatunde. Kooliiga liige võtab vastutuse puhta keskkonna eest. Koolipere omavaheline suhtlemine on
  3. 3. pingevaba ja usalduslik, mis tugineb kokkulepitud normidel. Igaüks meist on turvalisekeskkonna ja suhete looja ja hoidja.• Protsess on sama tähtis kui tulemus. Lapsed on oma loomult uudishimulikud ja õpihimulised. Seda teadlikult suunatessuureneb janu teadmiste ja kogemuse järele veelgi, kujuneb elukestev õppija. Niisamatähtis kui õpitulemus on protsess, milles õppija tunneb ja mõistab õpitavat. Teadmistekvaliteedi tagab kogemus ja tunnetus. Nii saab õppimisest elamus, teadmisest tarkus.• Kõmsi kool on koostöökool. Inimeste mitmekesisus ja uue aja väljakutsed nõuavad meilt üha paremat koostöö- ja arutlemisoskust. Osalemine erinevates projektides,mis ühendavad inimesi, õppeaineid- ja isegi –valdkondi, aitab lõimida teadmisi, oskusi, mõtteid ja unistusi uueks kvaliteediks. Vanemate ja õpetajate hea koostöö tagab kooli arengu, lastele võimetekohase hariduse ning tugeva enesemääratluse.Loome lisavõimalusi koostöös huvigruppidega väljaspool kooli. Sellise kogemusega õppija soovib ja suudab oma elus teha koostööd igas suunas, igal tasandil.1.3. MISSIOON JA VISIOON, EESMÄRGID Kõmsi kooli missioon:Kõmsi kool loob õpilastele võimalused mitmekülgseks võimetekohaseks arenguksning elukestvaks õppeks haritud õptajate ja juhendajate abil iga inimest väärtustavasturvalises ja koostööle suunatud koolikeskkonnas.Kõmsi kooli visioon:Kõmsi kool on humaansel pedagoogikal põhinev üldhariduskool, milles õppijad -õpilased, õpetajad ja lapsevanemad - on ennastjuhtivad ja rõõmsameelsed inimesed.Kõmsi kool väärtustab tervislikku ja keskkonda säästvat eluviisi. Koolis õppijadtunnetavad iseennast ja oma osa ning kohta universumis.Kõmsi kooli põhieesmärk on kvaliteetse riikliku I ja II astmepõhihariduse omandanud väärtuskasvatuse kaudu kujunenudvastutusvõimeline, terve eluhoiakuga ja eetilisteväärtushinnangutega õnnelik inimene, kes• väärtustab iseennast ja osaleb aktiivselt erinevates inimkooslustes; • on omandanud I ja II kooliastme põhihariduse;• toetab oma teadmiste, oskuste ja tegudega klassi, kooli, linna, Eesti ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut.Põhieesmärgist lähtuvad õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid• toetame iga õppija enesemääratluspädevust nii, et temast kujuneb eneseteadlik, õnnelik ning salliv isiksus, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liige;• toetame iga õppija mitmekülgset, tasakaalustatud, individuaalset arengut, sealhulgas põhiliste väärtushoiakute kujunemist;• suurendame võimalusi õpilaste vaimseks, füüsiliseks, sotsiaalseks, emotsionaalseks ja kõlbeliseks arendamiseks mitmekülgse kvaliteetse hariduse kaudu kooli õppesuundade toel;• tagame Eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtu;• paneme rõhku loodusharidusele nii tundides kui õppetööd toetavas huvitegevuses, teadvustame õpilastele keskkonnakaitse vajadust ning õpetame elama
  4. 4. loodustsäästvalt;• tagame õpilaste osalemise erinevates loovprojektides;• arendame välja hea eneseväljendusoskuse ;• süvendame õpilaste õpioskusi, mis võimaldavad hankida teavet, eakohaselt planeerida nii omaette kui kaaslastega õppimist, kasutada õpitut;• arendame õpilastes analüüsi- ja koostöövõimet, samuti argumenteerimis- ja kuulamisvõimet;• valmistame õpilased ette elukestvaks õppeks;• teeme koostööd lapsevanematega õpilase paremaks edasiarendamiseks;• väldime ja ennetame koolikohustuse mittetäitmist;• väärtustame õpilaste tervist ning suuname neid tervislikult elama,• tegeleme vastavalt õpilaste vanusele kutsealase ettevalmistustöö- ja karjäärinõustamisega;• õpetame infotehnoloogiliste vahendite kasutamist, soodustame õppijate ettevõtlikkust ning uurimisalast tegevust.1.4. KOOLIKOGUKOND KOOLI VÄÄRTUSRUUMISKõmsi kooli koolikogukond koosneb õpilastest, õpetajatest/kooli töötajatest,lapsevanematest .Kõmsi kooli koolikogukonna liikmed loovad ja hoiavad ühtset väärtusruumi,mis tagab iga õppija arenguks soodsa sotsiaalse ja vaimse õppekeskkonna.Kõmsi Lasteaed-Algkooli õpilane ja õpetaja / töötaja• on oma kooli väärtusruumi looja ja hoidja,• on heatahtlik, avatud, aus ja vastutustundlik,• austab ennast ja teisi, on salliv,• väärtustab keskkonda ja tervislikke eluviise,• märkab ja väärtustab ilu,• on hea koostööpartner, peab kinni kokkulepetest,• on ettevõtlik, otsiva meelega ning väärtustab loovust ning mõtlemisvabadust,• hoiab oma peret, kodu ja kooli,• väärtustab Eesti riiki, eesti keelt ja kultuuri.Kooli toimiva väärtusruumi eeldused on otseselt seotud üldpädevustega.Lisaks on õpetaja / töötaja• pühendunud oma tööle,• selge identiteediga erialaselt pädev haritlane/töötaja,• heade uuenduste toetaja,• eelarvamusteta ja õiglane, austades iga õppija isikupära,• tähelepanelik ja tunnustav iga õpilase pingutuse suhtes,• toetava õhkkonna looja,• orienteeritud meeskonnatööle,• teadlik isikliku eeskuju jõust.Kõmsi kooli lapsevanem• väärtustab ja hoiab kooli väärtusruumi,• on oma lapse toetaja, hoiab ja austab teda,• on avatud partner, teeb kooli ja teiste vanematega koostööd,• toetab kooli arengut.
  5. 5. 1.5. KOOLI STRUKTUUR JA KOOLI JUHTIMINEKõmsi kool on 6klassiline lasteaed-algkool . Kool töötab liitklassidega;jaguneb kahte kooliastmesse:I kooliaste – 1. - 3. klass,II kooliaste – 4. – 6. klass,Kooli juhtimine :Õppenõukogu liikmeteks on kõik kooli ja lasteaia õpetajad ja selle ülesanne kooli jalasteaia tegevuseks vajalike otsuste tegemine vastavalt õppenõukogu pädevusele.Kooli direktor teostab koostöös kooli personaliga igapäevast juhtimist ja haldamist,tagab kooli funktsioneerimise ja arengu.Kõmsi kooli hoolekogu liikmeteks on lasteaia ja kooli lastevanemate esindajad,õpetajate esindajad,vilistlaste esindaja, Hanila vallavalitsuse ja volikogu esindajad.Hanila Vallavalitsus tagab finantsilise ja juriidilise eksisteerimise.2. ÕPPEKORRALDUS2.1. ÜLDPÄDEVUSED – VÄÄRTUS- JA ÕPIPÄDEVUSEDPädevus on asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuseteatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld-,valdkonna- ja ainepädevusteks.Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulisedinimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainetekaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgime jasuuname õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.Üldpädevused jagunevad kahte selgelt eristatavasse gruppi:1. väärtuspädevused (koondnimetus väärtus-, sotsiaalse, enesemääratlus- jaettevõtlikkuspädevuse kohta);2. õpipädevused (koondnimetus õpi-, suhtlus- ja matemaatikapädevuse kohta).Sellise jaotusega toome esile mõlema üldpädevuste grupi olulisuse selguseeesmärkides.Üldpädevusi sõnastades lähtume ootusest, et õppijal on selged põhimõtted, eetilineeluhoiak, teisi arvestav sekkumisjulgus ja –oskus.Üldpädevused koos läbivate teemadega seovad ühelt poolt Kõmsi kooli põhieesmärgi,visiooni, missiooni ja õppe- ning kasvatustegevuse eesmärgid ja teiselt pooltvaldkonnapädevused, aine-eesmärgid ja konkreetsed õpitulemused iga õppijattoetavaks ühtseks taotluseks.PÄRNU LINNAHARIDUSE ARENGUKAVAPÄRNU VABAKOOLIÜldpädevused I-II kooliastmes: väärtus- ja õpipädevusedVÄÄRTUSPÄDEVUSEDI kooliastme lõpetaja ,II kooliastme lõpetajasuhtub endasse ja teistesse hästi; mõistab mina ja meie tähendust; suhtub endasselugupidavalt; teab oma tugevaid ja nõrku külgi; usub iseendasse; on viisakas, aus jaõiglane,täidab lubadusi;on usaldusväärne, vastutab oma tegude eest ning peab kinnikokkulepetest;hindab oma käitumist ja tegevust; kujundab, kavandab ning hindab omakäitumist ja tegevust, oskab oma eksimusi näha ja tunnistadaning oma tegevust korrigeerida; valib ja rakendab tulemuse saavutamiseks vajalikke
  6. 6. tegevusi; hoiab oma perekonda, klassi, kooli ja keskkonda; hindab harmoonilisiinimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana,kaaslasena ja õpilasena;seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub vägivallast; püüab leidalahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinudprobleemidele;teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida, püüabkonflikte lahendada rahumeelselt ja õiglaselt,suhtub inimestesse eelarvamusteta,tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistabkompromissidevajalikkust; oskab ilu märgata ja hinnata;hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest jategevusest, osaleb kooli erinevates loovprojektides; väärtustab kunstiloomingut,soovib ning suudab end kunstivahendite abil väljendada; kavandab ja aitab korraldadakooli loovprojekte, osaleb neis aktiivselt; teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtuboma rahvusesse lugupidavalt; tunnetab end oma rahvuse liikmena ja riigi kodanikunaning väärtustab eesti kultuuri; austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki,tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;väärtustab Eestit vaba riigina ja teab, kuidas see toimib; hindab kodanikeühendusi jaheategevust; mõistab inimeste erinevusi ühiskonna rikkusena;suhtub lugupidavaltteistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse; väärtustab maailma eri rahvaste kultuure,suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt; hoiabpuhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;on füüsiliselt aktiivne;ÕPIPÄDEVUSEDI kooliastme lõpetaja ,II kooliastme lõpetajaoskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täitesmõtestada; oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abilkasutada eakohaseid õpivõtteid olenevalt õppeülesande iseärasustest; tahab õppida,tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest; suudab ja soovib õppeülesandeid validalähtuvalt oma huvidest ning vastutada oma valikute eest; on leidnud endale sobivaharrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast; oskab õppida omaette ningkoos teistega, oskab aega planeerida ja seda otstarbekalt kasutada; õpib omaette võiteeb vajadusel koostööd, toetab, aitab ja tunnustab kaaslasi; suudab tekstidest leida jamõista seal sisalduvat teavet (sealhulgasandmeid,termineid,tegelasi,tegevusi,sündmusi ning nende aega ja kuulab mõtestatult,loeb eakohaseid tekste, loob eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ningsuhtlussituatsioonile väljendab ennast erinevates olukordades selgelt;oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta;arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuiderinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamiseabil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada küsimusi looduse kohta, oskab looduseskäituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest; väärtustab säästvat eluviisi,oskabesitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskablooduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest; oskab sihipäraseltvaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusivõrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi jakaarti lugeda; oskab vormistada projektitööd tunneb referaadi kavandamise,koostamise ja vormistamise tõdesid ja oskab neid rakendada, suudab oma töö
  7. 7. tulemust kaaslastele tutvustada; oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ningkodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid; oskab ohutult kasutadaarvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste; oskabohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema.Oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikkuteavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel.Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmesEsimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohaneminekoolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemineedasiseks edukaks õppetööks.Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakseõppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendume:1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele jajärgimisele;2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse jaeesmärgistatud tööoskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavateja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmesTeises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike jaiseseisvate õppijate kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huviõppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmeskeskendume:1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ningvõimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele;3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;4) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.Õpetuses rakendame mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavadmurdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktiliseeluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nendemuutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.2.2. LÄBIVAD TEEMADLäbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondadelõimingu vahendiks ning Kõmsi kool arvestab neid koolikeskkonna kujundamisel.Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas olulisi valdkondi ningvõimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilasesuutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. See eeldabainevaldkondade koostööd, kokkulepitud õppekorralduse ja hindamispõhimõtetejärgimist.Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige • õppekeskkonna korralduses, • aineõppes,
  8. 8. • valikainete valikul läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loov- või projekttöös, • traditsiooniliste ülekooliliste ürituste käigus, • korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.Läbivate teemade sidusus konkreetsete õppeainetega on kirjeldatud üldosa LISAdeainekavades.Läbivad teemad Kõmsi koolis1) väärtused ja kõlblus – prioriteetne läbiv teema Kõmsi kooli väärtusruumis.Taotleme õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnasüldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli,ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimalustepiires. Ootused koolikogukonna liikmetele on kirjeldatud kooli õppekavas, neidtaotleme koolielu igal tasandil alates üksikust õppetunnist kuni visiooni ja missiooninivälja. Väärtusi ja kõlblust aitavad edendada õpetaja eeskuju, samuti elav koostööperedega. Inimese arengu esiplaanile seadmine ja koolipere aktiivne ühistegevustetraditsioon võimaldavad kasvada loomulikult ja praktiliselt vastutustundlikuksühiskonna liikmeks.2) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotleme õpilase kujunemist isiksuseks,kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- jatöökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegemamõistlikke kutsevalikuid. Kutsume kooli erinevate elukutsete esindajaid, õpilasedkülastavad Hanila valla ettevõtteid, osa õppetekstidest käsitlevad eneseotsingute jakarjääriteemasid. Kõmsi kooli traditsioonid, nagu näiteks osalemine Hanila vallamaapäeval, ülekooliline muusikal jm rollimängud aitavad kujundada õpilasiisiksusteks.3) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotleme õpilase kujunemist sotsiaalseltaktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitsebkeskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna-ja inimarengu küsimustele. Korraldame meelsasti osa õppest kooliruumidestväljaspool mujal looduskeskkonnas. Regulaarselt võtame osa RMK erinevatestprojektidest, samuti „Tere, kevad!“ projektist. Paljud kooli traditsioonid toetavadkeskkonnateemat, näiteks igaaastane pikem õppereis.. Väga hästi täiendavadkeskkonnateema käsitlust õppekäigud,loodusvaatlused, joonistustööd jaloodusteemalised näitused.4) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotleme õpilase kujunemist aktiivseks ningvastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonnatoimimise põhimõtteid, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevusesriigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.Maapäev, erinevad loovprojektid, draamaesinemised ei ole kaugeltki kõik võimalusedolla aktiivne. Noorema kooliastme loodusõpetuse osana loomadele talvevarudekogumine ja kohaletoimetamine jm on kodanikualgatuse arengus hea kogemus.5) kultuuriline identiteet – taotleme õpilase kujunemist kultuuriteadlikuksinimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning
  9. 9. kultuuride muutumist ajaloo vältel, kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilistmitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Kultuurilist identiteetitoetavad tähtpäevade tähistamine kogu õppeaasta jooksul, loodussuuna taotlustesttulenevates kooli loovprojektides osalemine, teatrikülastused,meie oma muusikalisedesinemised. 6) teabekeskkond – taotleme õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kestajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsidaning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetudkommunikatsioonieetika järgi. Läbivat teemat toetavad interneti kasutamineainetundides(suhtlusportaalid,info otsimine jne),õppekäigud, osalemine erinevatesprojektides.7) tehnoloogia ja innovatsioon – taotleme õpilase kujunemist uuendusaltiks janüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tulebtoime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.8) tervis ja ohutus – taotleme õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt,sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgimatervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalisekeskkonna kujundamisele. Kõmsi koolväärtustab vaimselt, sotsiaalset ja füüsiliselt puhast keskkonda. Teema-jaliikluspäevad , õppekäigud hoiavad seda teemat jätkuvalt aktiivsena. Osalemineerinevates keskkonnaprojektides annab õppijale väärtusliku kogemuse jaterve suhtumise nii tervisesse kui laiemas mõttes ohutusse ellu.2.3. ÕPPEAASTA, KOOLIPÄEV JAÕPPETUND.ÕppeaastaÕppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini ja koosnebõppeveeranditest ja koolivaheaegadest, mis on määratud EV Haridus- jateadusministeeriumi poolt.Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva.ÕppenädalKõmsi kooli õpilase koolinädala suurim lubatud koormus õppetundides on:1) 1. klassis 20;2) 2. klassis 23;3) 3. ja 4. klassis 25;4) 5. klassis 28;5) 6. klassis 30;Lubatud õppekoormus koosneb riikliku õppekavaga määratud kohustuslikesttundidest ja kooli poolt valitud valiktundidest. Nende jaotus kooliastmeti on esitatudKõmsi kooli õppekava peatükis 2.7. Tunnijaotusplaan“.Õpet kavandades ja ellu viies arvestame, et õpilase õppekoormus oleks ea- jajõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.Lisaks ainetundidele pakume õpilastele võimalust osaleda huvitegevuses kohapeal jaKõmsi Rahvamajas. Huvitegevuse eesmärgid, kirjeldus ja valikud on esitatud peatükis3.1. „Tunniväline tegevus“ .Koolipäev ja õppetundKoolipäev ja õppetund on määratud kooli päevakavaga, mis kajastab õppetegevustening kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühma,ringide jm korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli tunniplaanikehtestab kooli direktor.
  10. 10. Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekavaalusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on viis õppepäeva.Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetund on kooli päevakavasvõi õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtudajavahemik.Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks individuaaltund,konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskusteomandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui kapedagoog/juhendaja. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldubvahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võibtoimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on üldjuhul 10 minutit igaõppetunni kohta, söögivahetund vähemalt 15 minutit.Tundide ajad 1.-6. klassis:1. 8.15-9.002. 9.10 -9.553. 10.05-10.504. 11.00-11.45Söögivahetund5. 12.05-12.506. 13.00-13.457. 13.55-14.402.4. TUNNIJAOTUSPLAAN, VALIKTUNNID JA VALIKAINEDÕppeaine I kooliaste II kooliasteeesti keel/kirjandus 19 11/4A võõrkeel 3 9B võõrkeel 0 3matemaatika 10 13loodus-ja inimeseõpetus 3/2 7/2ajalugu 0 3ühiskonnaõpetus 0 1muusika 6 4kunst/tööõpetus 9 3/5kehaline kasvatus 8 8Valikainete valimisel oleme lähtunud kooli õppe- ja kasvatustöö üldistesteesmärkidest .ValikainedI kooliastme 8 valiktundi jagunevad:loodusõpetus 3;inglise keel 1;matemaatika 3;kehaline kasvatus 1;II kooliastme 10 valiktundi:matemaatika 2;inglise keel 3;muusikaõpetus 2;tehnoloogiaõpetus/käsitöö 1;ajalugu 2;
  11. 11. KOKKU 20 23 25 25 28 302.5. FÜÜSILINE ÕPPEKESKKONDÕppekeskkonnana mõistame õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilisekeskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab omakooli vaimsust ja õpilase arenemist iseseisvaks, aktiivseks õppijaks ning säilitab ningarendab paikkonna ja koolipere traditsioone.Vaimse ja sotsiaalse õppekeskkonna loomisel taotleme iga koolikogukonna liikmehead tahet. Selle tulemuseks on õppekeskkond kui väärtusruum, mis tagab iga õppijaarengutingimused.Füüsilist õppekeskkonda kujundades taotleme:1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohastotstarbekas;2) õppes on võimalus kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ningõpilastel on võimalus kasutada teatmeteoseid ja raamatukogu;3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- jaohutusnõuetele;4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;5) kasutame eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara,sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaidõppematerjale ja -vahendeid;6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused niikoolitundides kui ka tunniväliselt.Korraldame õpet vajadusel ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses,muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ningvirtuaalses õppekeskkonnas.2.6. HINDAMINEKõmsi kooli õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinneteja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on alusekskokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanematehinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras ning hinneteja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse Kõmsi kooli õppekavas.Hindamise eesmärgid on:1) toetada õppija arengut;2) anda tagasisidet õppija õppeedukuse kohta;3) innustada ja suunata õppijat sihikindlalt õppima;4) suunata enesehinnangu kujunemist; suunata ja toetada õppijat edasise haridusteevalikul;5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;6) toetada kujundava hindamise ja enesehindamise põhimõtteid kasutadesenesemääratluspädevust;7) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsusetegemiseks.Hindamisega seotud mõisted Kõmsi koolisHindamineon süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine jatagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamiselkasutame mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise. Hindamine onõpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
  12. 12. Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv suulises või kirjalikus vormis hindamine,mille käigus õpetaja või õpilane analüüsib õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid,väärtushinnanguid ja käitumist.Kujundava hindamise abil saab õppija tagasisidet oma arengu, seniste tulemuste javajakajäämiste ning üldpädevuste saavutamise kohta. Õpetaja ülesanne on innustadaja suunata õpilast edasisel õppimisel ning kavandada edasise õppimise eesmärgid jateed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele temavarasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilasetugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks,mis toetavad õpilase arengut. Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutadaõpimappi. Õpimapp sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet.Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade võiüldpädevuste kohta.Hindamisest teavitamine • Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassi- või aineõpetaja õppeaasta algul. • Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul, vajadusel ka õppeaasta jooksul. • Õpilasel on õigus saada oma hinnete kohta teavet õpetajatelt ja klassijuhatajalt. • Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt. • Lapsevanemal või eestkostjal (edaspidi lapsevanem) on õigus saada teavet oma lapse hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt. • Arvestuslikud hinded, I kooliastmel ka protsessihinded tehakse lapsevanemale teatavaks õpilaspäeviku ja hinnetelehe, kokkuvõtvad hinded klassitunnistuse kaudu.Õpitulemuste hindamise alused • Õpitulemusi hindab klassi- või aineõpetaja. Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. • Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel: 1) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust; 2) iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel; 3) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada; 4) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki; 5) praktilise töö teostust. • Õpitulemusi hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). • Õpitulemuste hindamine jaguneb: 1) õpiprotsessi hindamine (protsessihinne , hinnang ja kujundav hindamine); 2) arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne); 3) kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne või hinnang).
  13. 13. Numbrilise hindamise skaala1. Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «vägahea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». Hinded «1»ja «2» on mitterahuldavad hinded.2. Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö,praktiline tegevus või selle tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud,praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.3. Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktilinetegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielikvõi esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puuduiseseisvusest.4. Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö,praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud,kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajabjuhendamist ja suunamist.5. Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suulises vastuses (esituses), kirjalikustöös, praktilises tegevuses või selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilaneteeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamisekorral.6. Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö,praktiline tegevus või selle tulemus näitab, et tal nõutavad teadmised ja oskusedpuuduvad. Õpiprotsessi hindamine Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on:1) õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest;2) õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine;3) õpiülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine.Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilasevanust, võimeid ja arengut. Õpiprotsessi hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja. Arvestuslik hindamine • Arvestuslik hindamine on ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine. Arvestuslikult hinnatakse kooli ainekavas või õpetaja töökavas määratud nõutavate õpitulemuste omandatust. • Osa arvestuslikke hindeid võib välja panna protsessihinnete alusel. Protsessihinnete kasutamise arvestuslikul hindamisel otsustab õpetaja. • Arvestuslikud hinded kantakse klassipäevikusse märkusega, mille eest see on pandud. • Arvestuslik hindamine kavandatakse õppeveerandi või poolaasta ulatuses. Arvestusliku hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja. • Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja, vormi ning hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilastele teatavaks veerandi või poolaasta algul. • Arvestuslikult hinnatavate ülesannete (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö) täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.
  14. 14. • Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal. • Õpilasele, kes oli arvestuslikult hinnatava ülesande täitmise päeval koolis, kuid jättis selle täitmata, täidab vastava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Arvestuslik hinne märgitakse klassipäevikusse. • Õpilane, kes täitis arvestuslikult hinnatava ülesande mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Vähemalt rahuldav arvestuslik hinne kantakse klassipäevikusse kaldkriipsuga mitterahuldava hinde järele. Hindeline arvestus • Hindelise arvestuse eesmärk on võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning arendada, samuti eksamikogemusi omandada. • Hindeline arvestus võib olla: 1) kirjalik (kontrolltöö, test, essee, referaat, vms); 2) suuline ( küsimustele vastamine, ettekanne, kõne vms); 3) praktiline ( võimlemiskava, kunsti- või tarbeese vms). Arvestuslike kirjalike tööde hindamine Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:1. 90–100% punktide arvust – hinne «5»;2. 75–89% punktide arvust – hinne «4»;3. 50–74% punktide arvust – hinne «3»;4. 20–49% punktide arvust – hinne «2»;5. 0–19% punktide arvust – hinne «1». Lõikes 1 esitatud skaalast viis protsenti üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades: • ülesannete keerukust; • vigade arvu ja liiki. • töö mahtu Emakeele kirjalike tööde diferentseeritud hindamine1. Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.2. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks.3. Õpilase arvestuslikult hinnatavatele kirjalikele töödele tehakse märge «Hinnatud diferentseeritult».Kokkuvõttev hindamine • Kokkuvõttev hindamine on veerandi-, poolaasta-, ja aastahinnete väljapanemine. Poolaastahinne pannakse nendes õppeainetes, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul.
  15. 15. • Õppeaine veerandi-, poolaastahinne pannakse välja vähemalt kolme arvestusliku hinde põhjal. I kooliastmes pannakse veerandihinne välja protsessihinnete ja arvestuslike hinnete alusel. • Kui klassipäevikus on mitterahuldava arvestusliku hinde järele kaldkriipsuga märgitud vähemalt rahuldav hinne, arvestatakse veerandi-ja poolaastahinde väljapanekul seda hinnet. • Kui õpilane ei ole veerandi, poolaasta lõpuks nõutavaid arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid täitnud , siis arvestatakse tegemata tööd kui mitterahuldavat . • Õpilasele, kes on koolist pikemat aega puudunud ja ei ole veerandi, poolaasta lõpuks nõutavaid arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid täitnud, kokkuvõtvat veerandi- või poolaastahinnet välja ei panda. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal õppeperioodi lõpuni. Õppeaine veerandi- või poolaastahinne pannakse välja pärast nõutavate arvestuslike ülesannete täitmist. • Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeperioodi lõpus. Põhikoolis pannakse aastahinne veerandi- või poolaastahinnete alusel. • Õppeaines pannakse välja üks kokkuvõttev hinne veerandi või poolaasta kohta ja üks aastahinne. • Kui õpilasele on kehalises kasvatuses meditsiiniliste näidustuste tõttu esitatud erinõudeid, kasutatakse hindamisel kokkuvõtva veerandi- ja aastahinde asemel hinnangut «arvestatud». Numbriline aastahinne pannakse välja vähemalt kolme veerandihinde alusel. • Õppeainete kokkuvõtvad veerandi-, poolaasta- ja aastahinded kantakse klassipäevikusse ja –tunnistusele; aastahinded ka õpilasraamatusse.Sõnaline hindamine • Sõnalise hindamise korral antakse õpilase õpitegevusele ja õpitulemustele õppeprotsessi käigus suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad lapse arengut, õppeprotsessis osalemist, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist ning õpitulemusi. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning lünkadele teadmistes. • Kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute aluseks on klassiõpetajate (õpetajate) tähelepanekud ja märkmed. • Sõnalist hindamist kasutatakse põhikooli 1.klassi õpilaste I veerandi lõpus, mis kantakse kooli logoga blanketile.Käitumise hindamine 1. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli.2. Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.3. Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.4. Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on
  16. 16. esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.5. Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele.6. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.Hoolsuse hindamine1. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppimisse ja talla antud ülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.2. Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.3. Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.4. Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid ja muid kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.5. Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli tegemata oma kodused õpiülesanded ning muud ülesanded koolis ja kodus. Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus1. Algkoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust. 2. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega. 3. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil. 4. Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse klassipäevikusse , klassitunnistusele ja aastahinded õpilasraamatusse. 5. Käitumise aastahindeks pannakse «mitterahuldav» kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud ka klassikaaslaste seisukohti ja ettepanekuid.Hinde ja kokkuvõtva hinnangu vaidlustamineÕpilasel ja lapsevanemal on õigus arvestuslikke ja kokkuvõtvaid hindeid ningkokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid vaidlustada ja taotleda nende muutmist.Vaidlusküsimuse lahendamine
  17. 17. • Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema nõudmisel aineõpetaja, klassijuhataja ja/või direktor. • Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindekriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust. • Vajaduse korral vaatab vaidlusaluse küsimuse läbi kooli õppenõukogu, teeb otsuse ja teavitab sellest õpilast ja lapsevanemat kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. • Kui õpilane või lapsevanem ei ole kooli juhtkonna või õppenõukogu otsusega nõus, võib ta pöörduda kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava ametniku poole viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest. • Kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostav ametnik on kohustatud vaidlusküsimuse lahendama kümne tööpäeva jooksul arvates avalduse saamisest ja teavitama sellest õpilast ja lapsevanemat ning direktorit kolme tööpäeva jooksul.Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursustkordama jätmise otsustamine • Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu numbrilise hindamise korral aastahinnete alusel. • Täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse klassi üleviimine otsustatakse pärast täiendavat õppetööd. • Õpilase üleviimine järgmisse klassi või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 31. augustiks. • Kooli 1.-6. klassi õpilane viiakse üle järgmisse klassi, kui tema aastahinne on kõigis õppeainetes vähemalt «rahuldav». • Õpilane, kelle käitumise aastahinne on «mitterahuldav», viiakse üle järgmisse klassi, kui ta õppeedukus on vähemalt rahuldav. • Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane, kellel on ühes või mitmes õppeaines mitterahuldav aastahinne või on aastahinne välja panemata, et ta saavutaks õppekava nõutavad õpitulemused. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu 5–10 õppepäevaks õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 25.augustini. Õppepäeva pikkus on kuni neli õppetundi. • Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid ainevaldkonnas,milles tema teadmised ja oskused on hinnatud mitterahuldavaks. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Hinded kantakse klassipäevikusse ja kokkuvõttev hinne õpilasraamatusse. • Täiendavale õppetööle jäetakse 1.–6. klassi õpilane, kellel kuni kahes õppeaines on aastahinne mitterahuldav või välja panemata. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle ühes õppeaines, viiakse pärast täiendavat õppetööd üle järgmisse klassi. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle kahes õppeaines, viiakse pärast täiendavat õppetööd üle järgmisse klassi, kui ta täitis täiendava õppetöö ülesanded rahuldavalt või ei täitnud neid rahuldavalt ühes õppeaines.
  18. 18. Klassikursuse kordamine • Algkooli 1.–6. klassi õpilane jäetakse õppeperioodi lõpul klassikursust kordama, kui tal on kolmes või enamas õppeaines mitterahuldav aastahinne või on aastahinne välja panemata. • Algkooli 1.–6. klassi õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, jäetakse klassikursust kordama, kui ta ei täitnud täiendava õppetöö ülesandeid rahuldavalt kahes õppeaines või jättis täiendavale õppetööle tulemata. • Õpilast ei jäeta kolmandaks õppeaastaks klassikursust kordama.2.7. ÕPILASTE JA LAPSEVANEMATE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISEKORRALDUSElav kontakt Kõmsi kooli lapsevanematega tagab väga hea infovahetuse kooli ja koduvahel. Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorraldusening õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama õpilasevanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta.Õpilaste ja lapsevanemate teavitamise ja nõustamise viisid Kõmsi koolis on • õpilaspäevik; • koduleht, • aineõpetaja konsultatsioonitund; • arenguvestlus õpilase ja tema perega; • vestlused klassijuhataja ja/või direktoriga; • lastevanemate koosolekud; • koolikogukonna ühistegevused, • hoolekogu.Kõmsi kool avalikustab kooli kodukorra, põhimääruse ning kooli kontaktandmedoma veebilehel.Õppeveerandi jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikestõppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitameõpilast õppeveerandi algul. Kool loob vanematele võimalused sellekohase teabegatutvumiseks kooli kodulehe, infostendide , suuliste ning kirjalike teadete kaudu. Koolija vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku õpilaste vanemateüldkoosoleku.3. ÕPPIJA ARENGUT TOETAVAD TEGEVUSEDJälgime õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandame õpetõppija vajaduste kohaselt. Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolisselgitada välja tema individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ningkorraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekibajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilisejuhendamise väljaspool õppetunde.Samuti pakub Kõmsi kool võimetekohaseid tegevusi ja väljakutseid neile õppijatele,kellel selleks rohkem eeldusi on.Õppija arengu edendamisel kasutame teadlikult nii õpilasgruppidele kui kaindividuaalse arengu toetamiseks mõeldud tegevusi:Õpilasgruppide toetamiseks mõeldud tegevused on
  19. 19. • huvitegevus; • kooli traditsioonid; • klassijuhatamine; • pikapäevarühm; • Tegevused individuaalse arengu toetamiseks on • arenguvestlused; • aineõpetaja konsultatsioonitund; • kirjalikud järeltööd; • tugiõpe; • individuaalne juhendamine ja /või abiõpetaja toetus; • individuaalne õppekava; • töö haridusliku erivajadusega õpilasega(logopeediline abi; MTÜ Läänemaa Nõustamiskeskus);3. 1 GRUPPI TOETAVAD TEGEVUSEDÕpilasgruppidele mõeldud tegevuste eesmärgid on • toetada õppijas avatust, vastutust, partnerlust, austust, sallivust; • pakkuda õppijale mitmekülgset ja terviklikku arengut; • aidata õpilasel mõista ja tunnetada iseennast ja oma osa ühiskonnas.HuvitegevusÕppija vajab teadmistest tarkuse vormimiseks ja eluks ettevalmistuseks õppeainete jakoolielu elulähedust, sisukaid elamusi ja kogemusi, ühis-, grupi- ja individuaaltööd jaliikumisruumi aktiivsusele. Väga heaks võimaluseks siin on huvitegevus. See onkoolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muuõppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja-meetodeid, sealhulgas ringid ja huvikoolid. Õpilasel on õigus kasutadaõppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi-, tehnilisija muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras. Huvitegevus Kõmsi koolis ontihedalt seotud Kõmsi Rahvamaja ja Kõmsi Raamatukoguga . Kõmsi kooli traditsioonid • 1.septembril koguneb koolikugukond avaktusele, millele järgnevad ühismängud ja puu istutamine. • Septembris tähistab kogu kool sügise sünnipäeva, mille käigus meisterdavad õpilased-õpetajad – lapsevanemad sügisandidest näituse, parimatega neist osalema Hanila Maapäeval. • Osalemine Matsalu loodusfilmide festivalil. • Kaks korda aastas (sügisel ja kevadel) peame kooli spordipäeva,. • Igal aastal ühiselt lastevanematega perepäev. • Oktoobris-novembris mardi- ja kadripäev. • Sügisel ja kevadel on liiklusohutuse teadvustamiseks liikluspäevad. • Meeldejääv sündmus on õpetajate päev. • Jõulupidu-kontsertetendus. • Aabitsapidu. • Vabariigi aastapäev. • Vastlapäev. • Emakeelepäev.
  20. 20. • Naljapäev. • Emadepäev-kontsertetendus või muusikal, milles osaleb kogu koolipere. • Ekskursioonid-õppekäigud.Klassijuhatamine kui väärtuskasvatuse osaKlassijuhataja on õpilase ja pere nõustaja, tugi- ja usaldusisik, kes • suunab ja korrigeerib suhteid erinevate osapoolte vahel; • kaasab kooli väärtusruumi loomisse õpilast, klassi, peret ja teisi vajalikke inimesi; • jälgib ja toetab õpilaste edasijõudmist õppetöös; • tagab infovahetuse; • innustab õpilasi osalema nii klassi, kooli kui ka huvikoolide tegevustes ja erinevatel üritustel.PikapäevarühmPikapäevarühm on suunatud 1.-6. klassi õpilastele ning annab neile võimalusekasutada koolipäevajärgset aega turvaliselt ja kasulikult. Pikapäevarühmaskorraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ningpedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, kodusteõpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.Kool koostöös kooli pidajaga on kohustatud korraldama pikapäevarühmamoodustamise.Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor, määrates sealaja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks.Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel lähtume koolikogukonnaettepanekutest, kooli õppe ja kasvatustegevuse üldistest eesmärkidest,pikapäevarühma õpilaste vanuselistest ja individuaalsetest iseärasustest, nendekodustest tingimustest ning transpordivõimalustest.Pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Kooli pidaja võibdirektori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuseülemise piirnormi.Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja kooli direktoriotsusega vanema taotluse alusel.3.2. INDIVIDUAALSET ARENGUT TOETAVAD TEGEVUSEDIndividuaalse arengu toetamiseks suunatud tegevuste eesmärgid on1) tagada iga õppija võimetekohane areng ja eneseanalüüs;2) motiveerida õppijat võtma ea- ja jõukohaseid väljakutseid ning vastutust;3) ühtlustada õpilaste hoiakuid õppiva kogukonna kujunemiseks.ArenguvestlusedÕppija arengu toetamiseks korraldame kord õppeaastas õpilase ja temaesindaja(te)ga arenguvestluse, mille põhjal sõlmime kirjalikud kokkulepped edasiseõppe ja arengu eesmärkide kohta. Vajaduse korral kaasame vestlusse ka teisikoolitöötajaid, tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuseesindajaid.Klassijuhataja protokollib vestluse osalejad, põhisisu ja sõlmitud kokkuleppedjärgmiseks perioodiks. Klassijuhataja vahetuse puhul annab eelmine klassijuhatajaarenguvestluste protokollid üle uuele klassijuhatajale.
  21. 21. Kui ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga kontakti, et leppida kokkuarenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestluselekokkulepitud ajal, teavitame sellest õpilase elukohajärgset vallavalitsust.Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitadesselle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule.Aineõpetaja konsultatsioonitundIga 4.-6. klassi aineõpetaja määrab konsultatsioonitundide ajad õppeaasta algul japaneb need tutvumiseks kooli kodulehele. Konsultatsioonitund on mõeldud peamiseltjärelõppeks ja suuliseks vastamiseks.Kirjalikud järeltöödKord nädalas on 4.-6. klassi õpilastel võimalus teha kirjalikke järeltöid. Neid saabteha kümne päeva jooksul alates „mitterahuldava“ hinde teadasaamisest või seosespuudumisega.Järeltöö tegemiseks registreerib õpilane ennast eelmisel päeval hiljemalt koolipäevalõpus.Kui õpilane on ennast registreerinud, kuid ei tule tööd tegema põhjuseta, ei saaseda tööd enam uuesti teha.Individuaalne juhendamine, abiõpetaja toetusVajadusel kasutab Kõmsi kool õppe individualiseerimiseks õppija individuaalsetjuhendamist aineõpetaja poolt .Individuaalse juhendamise eesmärk on võimekamatele õppijatele sobivama õppepakkumine või õpiraskustega õpilaste ajutise mahajäämuse tasandamine.Individuaalne õppekavaKool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus,õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasnebnädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooliõppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine võiasendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korrasindividuaalne õppekava.Individuaalset kava võimaldame õpilasele, kui• põhjendatud erisoovid õppeprogrammi suhtes tulenevad mujal õppimisest (välismaalt õppimast tulnu või sinna õppima asuv õpilane, vahetusõpilane, õppeperioodi keskel teisest koolist tulnu);• tervislikud põhjused ei võimalda läbida õppeaineid ettenähtud ajaga, klassikaaslastega samas tempos;• on tekkinud vajadus õppeaasta pikendamiseks (klassikursuse kordamine).Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimegaõpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.Töö haridusliku erivajadusega õppijagaHaridusliku erivajadusega õppija on õpilane, kelle andekus, õpiraskused,terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppesteemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse tehamuudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses,õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeelvõi muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusegapedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamisekskoostatud töökavas.
  22. 22. Õpilase andekust käsitleme haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgetevõimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kaseraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid:• üldine intellektuaalne võimekus,• akadeemiline võimekus,• loominguline mõtlemine,• liidrivõimed,• võimed kujutavas või esituskunstis,• psühhomotoorne võimekus.Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutame pedagoogilis-psühholoogilisthindamist, eksperthinnanguid, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat jatäpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist,õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste väljaselgitamiselkasutame ka litsentsitud spetsialistide poolt loodud standardiseeritud testidetulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest aineolümpiaadidel, konkurssidel võivõistlustel .Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted:Kooli direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilaseõppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekateõpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilaseõppe koordineerija).Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajatharidusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja juhatajaleettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arenguttoetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehesselleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengutoetamiseksKooli direktor või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusegaõpilasele rakendada käesolevas peatükis sätestatud meetmeid, mille rakendamiseeeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialistiteenus, individuaalne juhendamine, individuaalse õppekava rakendamine,pikapäevarühma vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviiminespetsiaalsesse rühma või klassi; vajadusel „Eesti keel teise keelena“ ainekavarakendamine või B-võõrkeele õppest loobumine.Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane võivälisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnudlühem kui kuus õppeaastat, võib kool õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhulvanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena” ainekavaalusel. Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib õpilase või piiratudteovõimega õpilase puhul vanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest.Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest,tagatakse talleindividuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamineaineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide pooltharidusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu.Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad jatugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut.Meetmete rakendamisetulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad
  23. 23. ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ningesitavad omapoolsed soovitused.Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppekoordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ningteeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli juhatajale edasisteks tegevusteks: • meetme rakendamise lõpetamine; • meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; • meetme vahetamine või muu meetme lisamine; • täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.Haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatudindividuaalse arengu jälgimise kaardil dokumenteerime • haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused; • õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta; • kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning • nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed.Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikudkoolis määrab juhataja.Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul rakendame hariduslikuerivajadusega õpilase arengu toetamiseks järgmisi meetmeid: • terviseseisundist tulenevat koduõpet või • ühele õpilasele keskendatud õpet, • põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või • kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist.Õppe korraldamisel ja meetmete rakendamisel nõustamiskomisjoni soovitustekohaselt jätkame õpilase arengu ja toimetuleku jälgimist. Nõustamiskomisjonimääratud tähtaja lõppemisel või vähemalt korra õppeaastas hindab hariduslikuerivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistideganõustamiskomisjoni soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõjuõpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasisekstegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovitustesaamiseks nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks.4. ÕPPEKAVA KOOSTAMINE JA ARENDUSKõmsi Lasteaed-Algkooli esmane taotlus nii õppekava arendamisel kui ka igapäevaseõppetöö korraldamisel ja läbiviimisel on õppija jaoks süsteemse tervikpildi loomine.Sellele aitavad kaasa näiteks õppesuundade, erinevate valdkondade ja õppeainete, erivanuses õpperühmade lõimimine.Lisavõimaluse õppija individuaalseks arenguks annab õppekava õpitulemuste jaõppesisu esitamine nii klassiti kui kooliastme vaates.Õppekava koostamisel ja arendamisel on aluseks ka järgmised põhimõtted: • võrdsete tingimuste ja võimaluste loomine kõigi õpilaste võimetekohaseks ja mitmekülgseks arenguks; • kooli õppesuundade arendamine ja eesmärkide elluviimine;
  24. 24. • kooli kogukonna ja väärtusruumi hoidmine, koosõppimine; • õppija algatusvõime, loovuse ja vastutuse tähtsustamine; • keskkonna- ja kultuuriteadlikkuse taotlus; • õppekava avatus.Kooliõppekava täiendame vastavalt riikliku õppekava muudatustele või valikaineteosas tehtud ettepanekutele. Kooliõppekava vaatame läbi õppenõukogus üks kordaastas.Kooliõppekavas võivad muudatusettepanekuid teha• pedagoogiline koosolek,• kooli pidaja.Enne muudatuste kehtestamist kooli õppekavas avaldavad arvamust• õppenõukogu;• hoolekogu;• kooli pidaja.Kõmsi kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eestvastutab kooli direktor. Kooli õppekava kehtestab direktor.Kõmsi kooli õppekava üldosa avaldame kooli kodulehel.

×