Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

492 views

Published on

Väävliregulatsioonide mõjust merendusele ja logistikale.
Esitlus 06.03.2014.
www.logistikaseminar.ee

Published in: Technology
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
492
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
8
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

  1. 1. Meretranspordi ilu ja valu Tõnis Hunt
  2. 2. Teemad —Regulatsioonidest —SOx-heitkoguste kontrolli piirkond —Regulatsioonide täitmine —Regulatsioonide mõjud —Kokkuvõte www.tktk.ee
  3. 3. Piirangud väävli sisaldusele laevakütustes: – 1.5% → 1 % alats juulia 2010 SECAs – 1 % → 0.1 % alates jaanuar 2015 SECAs – 4.5% → 3.5% alates jaanuar 2012 globaalselt – 3.5% → 0.5% alates 2020 või 2025 globaalselt 3 Regulatsioonidest - IMO MARPOL 73/78 lisa VI eeskiri 14 Kanto, E. (2011). Maritime environment protection and competition in shipping. International Maritime Conference 2011, Tallinn, Estonia – Alternatiivina võib kasutada heitevähendusmeetodeid, mis võimaldavad täita regulatsioonis kehtestatud norme. Heitevähendusmeetod - igasugune laevale paigaldatav seadmestik, materjal, seade või aparaat või muu protseduur, alternatiivne kütus või nõuete täitmise meetod, mis on kontrollitav, mõõdetav ja jõustatav
  4. 4. Regulatsioonidest – Euroopa Liit — Järgib IMO/MARPOLi nõudeid aga võib kehtestada veelgi rangemad nõuded — 23 mail 2012 saavutasid Euroopa Nõukogu, Parlament ja komisjon kokkuleppe EU direktiivi 1999/32/EC muutmise osas, ettepanek, mille oli teinud Euroopa Komisjon 2011 a: – SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades kehtivad piirangud laevakütustele väävlisisalduse osas järgmiselt: • 1,00 massiprotsenti kuni 31. detsembrini 2014; • 0,10 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2015 – IMO standard, 0,5 massiprotsenti väävlisisaldust laevakütustes väljaspool SECAt muutub kohustuslikuks EL-i vetes 2020 aastaks; – Liikmesriik võib käesolevast direktiivist mõjutatud operaatorite kasuks vastu võtta finantsmeetmed, kui need on kooskõlas riigiabi eeskirjadega, mida kohaldatakse või mis kehtestatakse kõnealuses valdkonnas; – Liikmesriigid peavad kohaldama karistusi direktiivi rakendamisel. Määratud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagatakse, et rikkumisest majanduslikku kasu saanu jäetakse saadust ilma. www.tktk.ee
  5. 5. Regulatsioonidest – Euroopa Liit —Europarlament võttis „väävliregulatsiooni“ vastu 11. september 2012. —Otsuse selgituses on välja toodud: – Direktiivi rakendamiseks tehtavad kulud 2,6...11 mld €; – Tulu oleks 15...34 mld € paranenud keskkonna, tervise ja vähenenud suremuse kaudu. —Otsus puudutab 10-14 tuhat laeva, kes tarbivad ca 12 milj tonni kütust aastas www.tktk.ee
  6. 6. SECA – SOx-heitkoguste kontrolli piirkond, maailm www.tktk.ee SECA - Sulphur Emission Control Area
  7. 7. SECA – SOx-heitkoguste kontrolli piirkond, Euroopa www.tktk.ee
  8. 8. Regulatsioonide täitmine —Madala väävlisisaldusega kütuse kasutamine HFO -> MGO —Puhastusseadmed -> Scrubbers —Alternatiivsed kütused www.tktk.ee
  9. 9. Tehnoloogilised väljakutsed —Laevaehituses – Ümberehitus – Uusehitised —R&D institutsioonid Jätkusuutlikke lahenduste leidmine merenduses saavutamaks regulatsioonde poolt ette seatud eesmärke (SOx, NOx). www.tktk.ee
  10. 10. —Üleminek MGOle vajab suhteliselt väikeseid modifikatsioone: – Kütuse jahutussüsteemi installeerimine suurendamaks MGO viskoossust – Erilist tähelepanu tuleb pöörata masina määrimisele —Laevad, mis sõidavad nii SECA sees kui väljas kasutavad kaksiksüsteemi. —MGO hind? Praegu diisli defitsiit Euroopas 30-40 milj t Madala väävlisisaldusega kütuse kasutamine www.tktk.ee
  11. 11. —SOX skruuber tehnoloogiad: – Hetkel 2 põhitüüpi: • Märg skruuber, mis kasutavad vett (merevett või magevett) puhastusvahendina, kaalult kergemad (kümnetes tonnides); • kuiv skruuber, mis kasutavad kuivasid kemikaale, raskemad (sadades tonnides). – Märja protsessi skruuberid jagunevad omakorda: – „avatud ringlusega“ süsteemid, mis kasutavad merevett koos leeliskemikaali (NaOH) lisandiga; – „hübriid“ süsteemid, mis võivad toimida mõlemal eelpool mainitud moel Puhastusseadmed -> Scrubbers www.tktk.ee
  12. 12. —Uusehitisele seadme installeerimine 200$ masina kW, ümberseadistamine kallim —Ümberseadistamise kulud algavad kuskil 5...6 mln $, sõltuvalt masinate võimsusest – Nt Tallinki „Baltic Princess“ masinate võimsus 32000 kW —LNG süsteemid on kallimad u 1,7 mln $ võrra Puhastusseadmed -> Scrubbers www.tktk.ee
  13. 13. —Skruuber tehnoloogia alles katsetusfaasis: – Peale pandud umbes 100 laevale – pole andmeid pikaajalise ekspluatatsiooni kohta —Toimiva lahenduse korral on tasuvusaeg lühike Puhastusseadmed -> Scrubbers www.tktk.ee
  14. 14. Puhastusseadmed -> Scrubbers
  15. 15. —LNG Liquefied Natural Gas —LPG Liquified Petroleum Gas —Metanool —Etanool/glütserool —DME dimetüüleeter —Sünteetiline diisel (Gas To Liquid, Coal To Liquid) —Biokütused, biodiisel —Biogaas —Vesinik —Tuumakütus Alternatiivsed kütused www.tktk.ee
  16. 16. —Keskkonnasõbralikum kui HFO ja MGO —Lahenduse kasutamine pigem uusehitistel kui kasutuses oleval laeval. —Reisilaevadele puuduvad standardid —Mahutid tuleb paigaldada kas tekile või laeva sisse. Viimane vähendab oluliselt lastiruumide mahutavust. – Vajavad 4x rohkem ruumi kui nafta vedelkütuse tangid – Peavad olema hermeetilised, varustatud paljude kontrollseadmetega —Sattudes gaasina atmosfääri, on tugev kasvuhoonegaas, u 20x tugevam kui CO2 —Punkerdamise probleemid Alternatiivsed kütused - LNG www.tktk.ee
  17. 17. m/s Viking Grace Arvatav ehitusmaksumus u 240 mln € (2013) Viking XPRS u 130 mln € (2008) Tallinki „Baltic Princess“ ca 2,5 mld EEK -> 160 mln € (2008)
  18. 18. Regulatsioonide mõjud —Majanduslikud – Kütuse hinnad – Transpordi hinnad —Logistilised mõjud – transpordiliigi muutus —Keskkond - paradoksid www.tktk.ee
  19. 19. Kütuse hinnad —Toornafta hinna trendi mõjutavad mitmed tegurid, nt: – Toornafta pakkumin – Nõudlus – Alternatiivsete kütuste arendamine – Energia efektiviseerimine – Geopoliitilised arengud —Kütuse hinna kasv (erinevate uuringute põhjal) – MGO (0,1%) 500…550$/t -> 500 … 1500 $/t – HFO -> 400 … 1000 $/t – LNG ~400 $/t-> 350 … 900 $/t www.tktk.ee
  20. 20. Kütuse hinnad – nafta vs gaas —Samas peaks hindu vaatama energia efektiivsuse, €/MWh, poole pealt kui $/tonn —Viimastel aastatel on hinnavahe naftatoodete ja gaasitoodete vahel kasvanud www.tktk.ee Kütuse hinnad valitud turgudel (€/MWh)
  21. 21. Transpordihinnad —Kütuse hinna kasvades 50...75% ... —... oodatakse meretranspordi hinna kasvu 25...40%, ... —... veokulud tervikuna kasvaksid 2...7% —2...10 € transporditud tonni kohta, sõltuvalt lähte- ja sihtkohast, mereveo osakaalust kogu veost jms —Kasvavad veokulud mõjutavad neid sektoreid, millel on suur ekspordi/ impordi osakaal www.tktk.ee Source: Swedish Maritime Administration 2009
  22. 22. Majanduslik mõju - Rootsi puidutoodangu veoks kasutatavad transpordiliigid - 96% Soome ekspordist/impordist käib meritsi www.tktk.ee
  23. 23. Majanduslik mõju —2013 Rootsi riiklik transpordianalüüsi agentuur hindab täiendavaid kulutusi transpordile 3,2...5,7 mld SEK aastas. —Pikemas perspektiivis kulutused ei suurene võrreldes 2015 aastaga. —Samas leiti, et väävlidirektiivist tekkiv positiivne efekt keskkonnale oleks 1...4 mld SEK-i sõltuvalt arvutusmeetodist. www.tktk.ee
  24. 24. Transpordiliigi muutus —Transpordiliigi muutus toimub kui üks transpordiliik saavutab samal turul konkurentsieelise teiste suhtes. Konkurentsieelis võib olla erineval kujul nagu hind, mahutavus, aeg, paindlikkus või usaldusväärsus. www.tktk.ee
  25. 25. Transpordiliigi muutus Kuna ... ... vaja läheb täiendavaid investeeringuid laevade ümberehitamiseks/- seadistamiseks, ... kütuse hinnad ja transpordi hinnad meretranspordis SECAs kasvavad, ... hakkab laevandus kaotama oma peamist konkurentsieelist – madalamad hinnad. Seepärast toimub SECAs transpordiliigi muutus. www.tktk.ee
  26. 26. Transpordiliigi muutus —2015 aastal oodatakse meretranspordi vähenemist 10...21%; —Raudteetranspordi mahud kasvaksid 5-11%; —Maanteetranspordi kasvuks oleks 5...10%, mis põhjustaks aga suurema CO2 emissiooni (paradoks!) —Osad uuringud ei jaga viimast seisukohta kuna väävliregulatsioonid põhjustavad diisli defitsiidi ja suuremad transpordikulud maanteetranspordile. —Kas maatranspordi infrastruktuur on valmis ootamatule lisakoormusele? www.tktk.ee
  27. 27. Transpordiliigi muutus SECAs ... —Keskmistelt ja pikkadelt meremarsruutidelt minnakse üle lühematele meremarsruutidele (kombineeritud maatranspordiga) või „truck only“ alternatiivile ilma meretranspordita —Väheneb parvlaeva liiklus pikki rannikut; —Mitmetel liinidel suudavad pikadistantsilised lähimereveod säilitada konkurentsieelise, madalamate kulude näol, maanteevedude ees. Nt Hamburg-Tallinn —Pikkade vahemaadega marsruudid (Läänemeri/Põhjameri – väljaspoole SECAt) jäävad nähtavasti samaks kuna kallima SECA alal sõitmise osakaal on suhteliselt väike kogukuludes. www.tktk.ee
  28. 28. Transpordiliigi muutus Näide1 Konteinerid Aasiast Poola läbi Põhjamere hubi Näide 2 Kaup Soomest Lääne-Euroopasse www.tktk.ee
  29. 29. Transpordiliigi muutus Meretranspordi võimalused sailitamaks konkurentsieelist, madalamat hinda: – „Slow steaming“ – vähem emissioone, kergem püsida graafikus, nt Maerski eksperiment 2009 – Suuremad laevad – Marsruutide optimeerimine – Lastiruumi efektiivsem kasutamine. www.tktk.ee
  30. 30. Keskkond - paradoksid 1. Transpordiliigi muutus suurendab kasvuhoone gaaside emissioone 2. Pikem transport asendub lühemaga 3. Kõrge väävlisisaldusega kütuse ülejääk 4. SOx emissioonide vähendamine võib kiirendada kliimamuutusi www.tktk.ee
  31. 31. Kokkuvõte —Ebapiisav ajaraamistik —Väävliregulatsioonidest tulenevalt toimuvad suured muutused SECAs ja merendusklastrites Läänemere piirkonnas. —Laevandus muutub rohkem keskkonnasõbralikkumaks. —Transpordisüsteemi kogumõju keskkonnale pole selge. —Toimub meretranspordil asendumine maismaatranspordiga, täpne % sõltub paljudest teguritest. www.tktk.ee
  32. 32. Kokkuvõte —Laevanduse, sadamate ja Läänemere regiooni konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus vähenevad. —Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse säilitamiseks on vaja teha koostööd riikide tasemel ning rakenadada toetuspaketid majandussektorite jaoks, mis kannatavad regulatsioonide kaudu enim. —Laevaehitustööstus ja R&D institutsioonid peavad leidma uued, innovatiivsed lahendused, et laevandus saaks tegutseda regulatsioonide järgi ning säiliks/kasvaks meretranspordi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus teiste transpordiliikidega võrreldes. www.tktk.ee
  33. 33. Tänan kuulamast! Tõnis Hunt Eesti Mereakadeemia tonis.hunt@emara.ee

×