0
Realism
Prantsusmaa <ul><li>Pärast 1830. a. revolutsiooni leidis romantism üha rohkem ametlikku tunnustust. </li></ul><ul><li>Mitm...
<ul><li>Uuendusmeelsed haritlased hakkasid lootma, et tõde aitab ühiskonda paremaks muuta. </li></ul>
John Constable Salisbury vaade  (1820)
 
<ul><li>Austas eeskujuna 17. saj. hollandlasi, maalis oma kodukandi külaühiskonda. </li></ul><ul><li>Maalide etüüdid maali...
Barbizoni koolkond <ul><li>1830. aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülade...
Th é odore Rousseau Õhtu  (1843)
Jean-Fran ç ois Millet Viljapeade korjajad
 
 
 
Honor é  Daumier Ühe rahandustegelase karikatuur (1830)
<ul><li>Joonistustel ja litograafiatel tihti ühiskonnakriitiline iseloom ja avaldas neid radikaalses ajakirjanduses. </li>...
Gustave Courbet Kivilõhkujad
<ul><li>1855 korraldas oma töödest eraldi näituse, millele pani pealkirjaks “Realism” </li></ul><ul><li>Esimesi kunstnikke...
<ul><li>Põhimõtteks maalida ainult seda, mida silmad näevad. </li></ul><ul><li>Tähendas kogu ametliku kunsti ja suurema os...
É douard Manet <ul><li>Kujutas Pariisi ja kaasaegset linnaelu. </li></ul><ul><li>Maalis Tiziani järgi “Eine murul” </li></...
Manet  “Eine roheluses (murul)”  (1863)
Marcantonio Raimondi Parise kohus  (1520)
 
Parise kohus Rooma sarkofaagil 200.a eKr
Tizian  “Kontsert”
Manet  “Olympia”  (1863)
Tizian  “Urbino Venus”  (1538)
Manet  “Baar Folies-Berg è re’is”  (1882)
É douard Manet  “Rõdu”  (1868-69)
 
Realism mujal Euroopas <ul><li>Tähtis jutustuse osa kunstiteose tähenduse loomisel. </li></ul><ul><li>Venemaal peredvižnik...
<ul><li>19. saj. II poolel levis enamikus Euroopa maades ametlikult tunnustatud realistlik ajaloomaal. </li></ul><ul><li>P...
Vassili Surikov Bojaaritar Morozova
Ilja Repin Burlakid Volgal
<ul><li>Realism õigustas oma rahva ajaloo ja oma maa looduse kujutamist ning aitas nõnda kaasa rahvusliku eneseteadvuse tõ...
Eesti rahvusliku kunsti algus
Johann Köler (1826-1899)   <ul><li>Esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. </li></ul><ul><li>Pani...
Johann Köler  “Herakles toob Kerberose  põrguväravast”  (1855), õli  <ul><li>Peterburi Kunstide Akadeemia lõputöö </li></u...
Köler  Kunstniku isa ja ema portree  (1857), õli
Köler  “Kunstniku sünnikoht”  (1863), akvarell
Köler  “Ketraja (Katkenud lõng)”  (1863), akvarell
<ul><li>Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja peatuda pikem...
Eeskujuks Karl Brüllov (1799-1852) “ La ragazza alla raccolta dell’uva nei pressi di Napoli”-  (1827)   Itaalia keskpäev  ...
Köler  “Itaallanna portree”  (1859-61), õli
Köler  “Itaallanna lastega ojal”  (1862), õli
Amandus Adamson (1855-1929)   <ul><li>Eeskujuks prantsuse realistlik skulptuur. </li></ul><ul><li>Nn. salongirealism – neo...
Adamson  “Laeva viimne ohe”  (1926), marmor
Adamson  “Noorus kaob”  (1919), pirnipuu Adamson “Koit ja hämarik”  (1895), Pirnipuu
Adamson  “Russalka”  (1902), pronks, graniit
Adamson  “Georg Lurich”  (1903), pronks;  koopia 1912, Tõnu Maarandi kompositsioon
Adamson  “Hülgekütt Pakri saarelt”  (1898), pronks
Paul Raud (1865-1930)   <ul><li>Esimene kutseline kunstnik, kes pärast Düsseldorfi Kunstiakadeemia lõpetamist 1894. aastal...
P. Raud  “Naise portree”  (1911), õli
P. Raud  “Muhu rauk”  (1898), õli *
P. Raud  “Lüps”
P. Raud  “Talumaastik (Taluõu päikesepaistes)”  (1896–1897), õli  *
Fotograafia <ul><li>Realism soosis fotograafia sündi ja arengut. </li></ul><ul><li>Keskajal tunti  camera obscura ’t (pime...
 
Nicéphore Niépce ’i esimene säilinud foto 1827
Niépce ’i kamber
<ul><li>L. J. M. Daguerre pildistas valgustundlikuks muudetud pinnaga metall- ja klaasplaatidele. </li></ul><ul><li>Dagerr...
Dagerrotüüpia  (Daguerre)
Negatiivist kopeeritud pilt (Talbot)
Talboti kaamerad
Felix Nadar Näitlejanna Sarah Bernhatdt’i fotoportree
Nadari ateljee
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

5 realism

1,173

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,173
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
10
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "5 realism"

  1. 1. Realism
  2. 2. Prantsusmaa <ul><li>Pärast 1830. a. revolutsiooni leidis romantism üha rohkem ametlikku tunnustust. </li></ul><ul><li>Mitmed sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. </li></ul><ul><li>Hakkasid maalima ainult seda, mida nad nägid enda ümber. </li></ul><ul><li>Teaduse areng </li></ul>
  3. 3. <ul><li>Uuendusmeelsed haritlased hakkasid lootma, et tõde aitab ühiskonda paremaks muuta. </li></ul>
  4. 4. John Constable Salisbury vaade (1820)
  5. 6. <ul><li>Austas eeskujuna 17. saj. hollandlasi, maalis oma kodukandi külaühiskonda. </li></ul><ul><li>Maalide etüüdid maalitud otse looduse järgi. </li></ul>
  6. 7. Barbizoni koolkond <ul><li>1830. aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis. </li></ul><ul><li>Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti. </li></ul><ul><li>Plein air – piltide valmistamine vahetult looduses. </li></ul>
  7. 8. Th é odore Rousseau Õhtu (1843)
  8. 9. Jean-Fran ç ois Millet Viljapeade korjajad
  9. 13. Honor é Daumier Ühe rahandustegelase karikatuur (1830)
  10. 14. <ul><li>Joonistustel ja litograafiatel tihti ühiskonnakriitiline iseloom ja avaldas neid radikaalses ajakirjanduses. </li></ul><ul><li>Esimesi, kes valib motiiviks suurlinna lihtrahva. </li></ul><ul><li>Näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. </li></ul>
  11. 15. Gustave Courbet Kivilõhkujad
  12. 16. <ul><li>1855 korraldas oma töödest eraldi näituse, millele pani pealkirjaks “Realism” </li></ul><ul><li>Esimesi kunstnikke, kes korraldas nn. kontranäituse. </li></ul><ul><li>Kontranäitus väljendab kunstniku või kunstnike rühma rahulolematust suure näituse korraldusega ja/või žürii põhimõtetega. </li></ul><ul><li>Edaspidi said kontranäitused sagedaseks uudse kunsti esitamise kohaks. </li></ul>
  13. 17. <ul><li>Põhimõtteks maalida ainult seda, mida silmad näevad. </li></ul><ul><li>Tähendas kogu ametliku kunsti ja suurema osa minevikukunsti alaväärtuslikuks kuulutamist. </li></ul><ul><li>Oma silmaga ei saa näha mütoloogilisi, allegoorilisi või ajaloolisi teemasid, mis olid aukohal ametlikus kunstis. </li></ul><ul><li>Realist lubas maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi kujutamist. </li></ul>
  14. 18. É douard Manet <ul><li>Kujutas Pariisi ja kaasaegset linnaelu. </li></ul><ul><li>Maalis Tiziani järgi “Eine murul” </li></ul><ul><li>Tiziani “Urbino Venuse” järgi samas poosi ja sarnases ümbruses aktimaali tavalisest pariisi tüdrukust (prostituudist). </li></ul><ul><li>Labaste tüüpide asetamine klassikalise kunsti konteksti. </li></ul><ul><li>Tähtis pole aine, vaid see, kuidas ainet on nähtud ja kujutatud. </li></ul>
  15. 19. Manet “Eine roheluses (murul)” (1863)
  16. 20. Marcantonio Raimondi Parise kohus (1520)
  17. 22. Parise kohus Rooma sarkofaagil 200.a eKr
  18. 23. Tizian “Kontsert”
  19. 24. Manet “Olympia” (1863)
  20. 25. Tizian “Urbino Venus” (1538)
  21. 26. Manet “Baar Folies-Berg è re’is” (1882)
  22. 27. É douard Manet “Rõdu” (1868-69)
  23. 29. Realism mujal Euroopas <ul><li>Tähtis jutustuse osa kunstiteose tähenduse loomisel. </li></ul><ul><li>Venemaal peredvižnikud – Rändnäituste Ühingu Liikmed – korraldasid alates 1871 näitusi. </li></ul><ul><li>Maalid nagu illustratsioonid mõnele ühiskondlikule ideele või anekdootlikule lookesele. </li></ul>
  24. 30. <ul><li>19. saj. II poolel levis enamikus Euroopa maades ametlikult tunnustatud realistlik ajaloomaal. </li></ul><ul><li>Püüdis olla dokumentaalselt täpne niihästi ajaloosündmuse kui ka selleaegse olustiku (nt. riietuse, relvade) kujutamisel. </li></ul>
  25. 31. Vassili Surikov Bojaaritar Morozova
  26. 32. Ilja Repin Burlakid Volgal
  27. 33. <ul><li>Realism õigustas oma rahva ajaloo ja oma maa looduse kujutamist ning aitas nõnda kaasa rahvusliku eneseteadvuse tõusule. </li></ul><ul><li>Eriti Norras ja Soomes osutus suureks toeks iseseisvumisliikumisele. </li></ul>
  28. 34. Eesti rahvusliku kunsti algus
  29. 35. Johann Köler (1826-1899) <ul><li>Esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. </li></ul><ul><li>Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, olustikumaalile </li></ul><ul><li>Esimesed suuremad teosed olid antiikmütoloogiast või Vanast Testamendist pärit teemadel. </li></ul>
  30. 36. Johann Köler “Herakles toob Kerberose põrguväravast” (1855), õli <ul><li>Peterburi Kunstide Akadeemia lõputöö </li></ul><ul><li>Klassitsistliku ja romantilise maali segu </li></ul>
  31. 37. Köler Kunstniku isa ja ema portree (1857), õli
  32. 38. Köler “Kunstniku sünnikoht” (1863), akvarell
  33. 39. Köler “Ketraja (Katkenud lõng)” (1863), akvarell
  34. 40. <ul><li>Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja peatuda pikemalt kõigi klassitsistide unistustemaal Itaalias. </li></ul><ul><li>1858-1862 Itaalia periood. </li></ul><ul><li>Üks loominguliselt viljakamaid perioode </li></ul>
  35. 41. Eeskujuks Karl Brüllov (1799-1852) “ La ragazza alla raccolta dell’uva nei pressi di Napoli”- (1827) Itaalia keskpäev (1827) Tõi vene klassitsismi romantilise suuna, käsitlusviisi.
  36. 42. Köler “Itaallanna portree” (1859-61), õli
  37. 43. Köler “Itaallanna lastega ojal” (1862), õli
  38. 44. Amandus Adamson (1855-1929) <ul><li>Eeskujuks prantsuse realistlik skulptuur. </li></ul><ul><li>Nn. salongirealism – neobarokk </li></ul><ul><li>Allegoorilised väiksed naisfiguurid või grupid </li></ul><ul><li>Monumendid </li></ul><ul><li>Virtuooslik pirnipuu nikerdaja </li></ul>
  39. 45. Adamson “Laeva viimne ohe” (1926), marmor
  40. 46. Adamson “Noorus kaob” (1919), pirnipuu Adamson “Koit ja hämarik” (1895), Pirnipuu
  41. 47. Adamson “Russalka” (1902), pronks, graniit
  42. 48. Adamson “Georg Lurich” (1903), pronks; koopia 1912, Tõnu Maarandi kompositsioon
  43. 49. Adamson “Hülgekütt Pakri saarelt” (1898), pronks
  44. 50. Paul Raud (1865-1930) <ul><li>Esimene kutseline kunstnik, kes pärast Düsseldorfi Kunstiakadeemia lõpetamist 1894. aastal jäi kodumaale tööle. </li></ul><ul><li>Lähtus saksa Düsseldorfi koolkonna asjalikust, kuid kuivavõitu realismist. </li></ul><ul><li>Pühendus põhiliselt portreede ja maastiku maalimisele. </li></ul><ul><li>Maalides enamjaolt saksa aadelkonnale, tema tööd jäid laiemale avalikkusele tundmatuks. </li></ul><ul><li>Maastikud lähenevad impressionismile. </li></ul>
  45. 51. P. Raud “Naise portree” (1911), õli
  46. 52. P. Raud “Muhu rauk” (1898), õli *
  47. 53. P. Raud “Lüps”
  48. 54. P. Raud “Talumaastik (Taluõu päikesepaistes)” (1896–1897), õli *
  49. 55. Fotograafia <ul><li>Realism soosis fotograafia sündi ja arengut. </li></ul><ul><li>Keskajal tunti camera obscura ’t (pimekamber) </li></ul><ul><li>18. saj. avastati hõbedasoolade valgustundlikkus </li></ul>
  50. 57. Nicéphore Niépce ’i esimene säilinud foto 1827
  51. 58. Niépce ’i kamber
  52. 59. <ul><li>L. J. M. Daguerre pildistas valgustundlikuks muudetud pinnaga metall- ja klaasplaatidele. </li></ul><ul><li>Dagerrotüüpiaid ei saanud paljundada. </li></ul><ul><li>F. Talbot leiutas kaheastmelise fototehnika, kus kõigepealt saadud negatiivist võib kopeerida paberile piiramatu arvu positiive. </li></ul>
  53. 60. Dagerrotüüpia (Daguerre)
  54. 61. Negatiivist kopeeritud pilt (Talbot)
  55. 62. Talboti kaamerad
  56. 63. Felix Nadar Näitlejanna Sarah Bernhatdt’i fotoportree
  57. 64. Nadari ateljee
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×