Your SlideShare is downloading. ×
5 realism
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

5 realism

1,146
views

Published on


0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,146
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
9
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Realism
  • 2. Prantsusmaa
    • Pärast 1830. a. revolutsiooni leidis romantism üha rohkem ametlikku tunnustust.
    • Mitmed sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma.
    • Hakkasid maalima ainult seda, mida nad nägid enda ümber.
    • Teaduse areng
  • 3.
    • Uuendusmeelsed haritlased hakkasid lootma, et tõde aitab ühiskonda paremaks muuta.
  • 4. John Constable Salisbury vaade (1820)
  • 5.  
  • 6.
    • Austas eeskujuna 17. saj. hollandlasi, maalis oma kodukandi külaühiskonda.
    • Maalide etüüdid maalitud otse looduse järgi.
  • 7. Barbizoni koolkond
    • 1830. aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis.
    • Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti.
    • Plein air – piltide valmistamine vahetult looduses.
  • 8. Th é odore Rousseau Õhtu (1843)
  • 9. Jean-Fran ç ois Millet Viljapeade korjajad
  • 10.  
  • 11.  
  • 12.  
  • 13. Honor é Daumier Ühe rahandustegelase karikatuur (1830)
  • 14.
    • Joonistustel ja litograafiatel tihti ühiskonnakriitiline iseloom ja avaldas neid radikaalses ajakirjanduses.
    • Esimesi, kes valib motiiviks suurlinna lihtrahva.
    • Näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset.
  • 15. Gustave Courbet Kivilõhkujad
  • 16.
    • 1855 korraldas oma töödest eraldi näituse, millele pani pealkirjaks “Realism”
    • Esimesi kunstnikke, kes korraldas nn. kontranäituse.
    • Kontranäitus väljendab kunstniku või kunstnike rühma rahulolematust suure näituse korraldusega ja/või žürii põhimõtetega.
    • Edaspidi said kontranäitused sagedaseks uudse kunsti esitamise kohaks.
  • 17.
    • Põhimõtteks maalida ainult seda, mida silmad näevad.
    • Tähendas kogu ametliku kunsti ja suurema osa minevikukunsti alaväärtuslikuks kuulutamist.
    • Oma silmaga ei saa näha mütoloogilisi, allegoorilisi või ajaloolisi teemasid, mis olid aukohal ametlikus kunstis.
    • Realist lubas maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi kujutamist.
  • 18. É douard Manet
    • Kujutas Pariisi ja kaasaegset linnaelu.
    • Maalis Tiziani järgi “Eine murul”
    • Tiziani “Urbino Venuse” järgi samas poosi ja sarnases ümbruses aktimaali tavalisest pariisi tüdrukust (prostituudist).
    • Labaste tüüpide asetamine klassikalise kunsti konteksti.
    • Tähtis pole aine, vaid see, kuidas ainet on nähtud ja kujutatud.
  • 19. Manet “Eine roheluses (murul)” (1863)
  • 20. Marcantonio Raimondi Parise kohus (1520)
  • 21.  
  • 22. Parise kohus Rooma sarkofaagil 200.a eKr
  • 23. Tizian “Kontsert”
  • 24. Manet “Olympia” (1863)
  • 25. Tizian “Urbino Venus” (1538)
  • 26. Manet “Baar Folies-Berg è re’is” (1882)
  • 27. É douard Manet “Rõdu” (1868-69)
  • 28.  
  • 29. Realism mujal Euroopas
    • Tähtis jutustuse osa kunstiteose tähenduse loomisel.
    • Venemaal peredvižnikud – Rändnäituste Ühingu Liikmed – korraldasid alates 1871 näitusi.
    • Maalid nagu illustratsioonid mõnele ühiskondlikule ideele või anekdootlikule lookesele.
  • 30.
    • 19. saj. II poolel levis enamikus Euroopa maades ametlikult tunnustatud realistlik ajaloomaal.
    • Püüdis olla dokumentaalselt täpne niihästi ajaloosündmuse kui ka selleaegse olustiku (nt. riietuse, relvade) kujutamisel.
  • 31. Vassili Surikov Bojaaritar Morozova
  • 32. Ilja Repin Burlakid Volgal
  • 33.
    • Realism õigustas oma rahva ajaloo ja oma maa looduse kujutamist ning aitas nõnda kaasa rahvusliku eneseteadvuse tõusule.
    • Eriti Norras ja Soomes osutus suureks toeks iseseisvumisliikumisele.
  • 34. Eesti rahvusliku kunsti algus
  • 35. Johann Köler (1826-1899)
    • Esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.
    • Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, olustikumaalile
    • Esimesed suuremad teosed olid antiikmütoloogiast või Vanast Testamendist pärit teemadel.
  • 36. Johann Köler “Herakles toob Kerberose põrguväravast” (1855), õli
    • Peterburi Kunstide Akadeemia lõputöö
    • Klassitsistliku ja romantilise maali segu
  • 37. Köler Kunstniku isa ja ema portree (1857), õli
  • 38. Köler “Kunstniku sünnikoht” (1863), akvarell
  • 39. Köler “Ketraja (Katkenud lõng)” (1863), akvarell
  • 40.
    • Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja peatuda pikemalt kõigi klassitsistide unistustemaal Itaalias.
    • 1858-1862 Itaalia periood.
    • Üks loominguliselt viljakamaid perioode
  • 41. Eeskujuks Karl Brüllov (1799-1852) “ La ragazza alla raccolta dell’uva nei pressi di Napoli”- (1827) Itaalia keskpäev (1827) Tõi vene klassitsismi romantilise suuna, käsitlusviisi.
  • 42. Köler “Itaallanna portree” (1859-61), õli
  • 43. Köler “Itaallanna lastega ojal” (1862), õli
  • 44. Amandus Adamson (1855-1929)
    • Eeskujuks prantsuse realistlik skulptuur.
    • Nn. salongirealism – neobarokk
    • Allegoorilised väiksed naisfiguurid või grupid
    • Monumendid
    • Virtuooslik pirnipuu nikerdaja
  • 45. Adamson “Laeva viimne ohe” (1926), marmor
  • 46. Adamson “Noorus kaob” (1919), pirnipuu Adamson “Koit ja hämarik” (1895), Pirnipuu
  • 47. Adamson “Russalka” (1902), pronks, graniit
  • 48. Adamson “Georg Lurich” (1903), pronks; koopia 1912, Tõnu Maarandi kompositsioon
  • 49. Adamson “Hülgekütt Pakri saarelt” (1898), pronks
  • 50. Paul Raud (1865-1930)
    • Esimene kutseline kunstnik, kes pärast Düsseldorfi Kunstiakadeemia lõpetamist 1894. aastal jäi kodumaale tööle.
    • Lähtus saksa Düsseldorfi koolkonna asjalikust, kuid kuivavõitu realismist.
    • Pühendus põhiliselt portreede ja maastiku maalimisele.
    • Maalides enamjaolt saksa aadelkonnale, tema tööd jäid laiemale avalikkusele tundmatuks.
    • Maastikud lähenevad impressionismile.
  • 51. P. Raud “Naise portree” (1911), õli
  • 52. P. Raud “Muhu rauk” (1898), õli *
  • 53. P. Raud “Lüps”
  • 54. P. Raud “Talumaastik (Taluõu päikesepaistes)” (1896–1897), õli *
  • 55. Fotograafia
    • Realism soosis fotograafia sündi ja arengut.
    • Keskajal tunti camera obscura ’t (pimekamber)
    • 18. saj. avastati hõbedasoolade valgustundlikkus
  • 56.  
  • 57. Nicéphore Niépce ’i esimene säilinud foto 1827
  • 58. Niépce ’i kamber
  • 59.
    • L. J. M. Daguerre pildistas valgustundlikuks muudetud pinnaga metall- ja klaasplaatidele.
    • Dagerrotüüpiaid ei saanud paljundada.
    • F. Talbot leiutas kaheastmelise fototehnika, kus kõigepealt saadud negatiivist võib kopeerida paberile piiramatu arvu positiive.
  • 60. Dagerrotüüpia (Daguerre)
  • 61. Negatiivist kopeeritud pilt (Talbot)
  • 62. Talboti kaamerad
  • 63. Felix Nadar Näitlejanna Sarah Bernhatdt’i fotoportree
  • 64. Nadari ateljee

×