Eesti Vabariik

15,713 views

Published on

Lühiülevaade Eesti Vabariigi ajaloost alates iseseisvumisest ja lõpetades taasiseseisvumisega

0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
15,713
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1,822
Actions
Shares
0
Downloads
126
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti Vabariik

  1. 1. Eesti Vabariik: iseseisvusest iseseisvusesse
  2. 2. Vene impeeriumi lagunemine <ul><li>Nikolai II Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Vladimir Uljanov </li></ul><ul><li>Vene keiser Ajutise Valitsuse Ajutise Valitsuse “Lenin” </li></ul><ul><li>1894-1917 esimene juht teine juht bolševike juht </li></ul>
  3. 3. Eestimaa Päästmise Komitee
  4. 4. Iseseisvuse väljakuulutamine <ul><li>Pärnus 23. veebruaril 1918. a. täpselt kell 8 õhtul </li></ul><ul><li>&quot;Endla&quot; hoone rõdult luges Hugo Kuusner ette </li></ul><ul><li>“ Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele” </li></ul><ul><li>24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapäeva </li></ul><ul><li>Vanemate Nõukogu sama manifesti, millega </li></ul><ul><li>kuulutati Eestimaa tema ajaloolistes ja </li></ul><ul><li>etnograafilistes piirides iseseisvaks </li></ul><ul><li>demokraatlikuks vabariigiks. </li></ul>
  5. 5. Vabadussõda 28.11.1918 – 02.02.1920
  6. 6. Eesti Kaitsevägi: Aleksander Tõnisson, Andres Larka, Johan Laidoner
  7. 7. Eesti Kaitsevägi: Anton Irv, Karl Parts, Johan Pitka
  8. 8. Eesti Kaitsevägi: Ernst Põdder, Jaan Soots, Julius Kuperjanov
  9. 9. Landeswehri sõda
  10. 10. Tartu rahu 02.02.1920
  11. 11. Rahulepingu tingimused <ul><li>Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel “ilmtingimata” Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle. </li></ul><ul><li>Venemaa ütleb lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutab Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda. </li></ul><ul><li>Venemaa lubab tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseäranis Tartu ülikooli omad. </li></ul>
  12. 12. Eesti Vabariik 1920-1939 <ul><li>1920 – viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati 50 000 talundit </li></ul><ul><li>1920, 15. juuni – Asutav Kogu kiitis heaks Eesti vabariigi esimese põhiseaduse </li></ul><ul><li>1921 – Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks </li></ul><ul><li>1922, 3. mai – EKP-d juhtinud V. Kingisepp lasti sõjakohtu otsusega maha </li></ul><ul><li>1924, 1. detsember – punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu) </li></ul><ul><li>(fotol K.Päts ja Karl Terras) </li></ul>
  13. 13. Eesti Vabariik 1920-1939 <ul><li>1926, 18. detsember – &quot;Raadio-Ringhääling&quot; alustas korrapäraseid saateid </li></ul><ul><li>1928, 1. jaanuar – viidi läbi rahareform, markade ja pennide asemele tulid kroonid ja sendid </li></ul><ul><li>1928 – hakati rajama põlevkivikeemiatööstust </li></ul><ul><li>1929 – asutati Eesti Vabadusvõitlejate Keskliit (1933–34 Eesti Vabadussõjalaste Liit) </li></ul>
  14. 14. Eesti Vabariik 1920-1939 <ul><li>1929–33 – majanduskriis </li></ul><ul><li>1932, 4. jaanuar – sõlmiti mittekallaletungileping NSV Liiduga </li></ul><ul><li>1932–37 – ilmus &quot;Eesti entsüklopeedia&quot; </li></ul><ul><li>1933, 14.–16. oktoober – rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse projekt </li></ul><ul><li>1934, 24. jaanuar – hakkas kehtima uus põhiseadus </li></ul><ul><li>1934, 12. märts – riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel </li></ul><ul><li>(fotol Jaan Tõnissoni valitsus 1933) </li></ul>
  15. 15. Eesti Vabariik 1920-1939 <ul><li> </li></ul><ul><li> Kaarel Eenpalu Jüri Uluots Karl Selter Jaan Tõnisson </li></ul><ul><li>1934, 2 oktoober – Riigikogu viimane koosolek </li></ul><ul><li>1935 – Isamaaliidu asutamine </li></ul><ul><li>1937, 28. juuli – Rahvuskogu kiitis heaks uue (kolmanda) põhiseaduse </li></ul><ul><li>1937–38 – NSV Liidus hävitati eesti raamatud, koolid ja muud kultuurikolded ning hulgaliselt Venemaa eestlasi </li></ul><ul><li>1938 – 14 alevit muudeti linnadeks. Poliitvangide amnesteerimine. </li></ul><ul><li>1938, 1. jaanuar – uue põhiseaduse jõustumine </li></ul>
  16. 16. Eesti Vabariik 1920-1939 <ul><li>1938, 24. aprill – K. Pätsi valimine presidendiks </li></ul><ul><li>1939, 7 juuni – sõlmiti Eesti-Saksa mittekallaletungileping </li></ul><ul><li>1939, 23. august – Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt </li></ul>
  17. 17. Murdeaastad 1939-1944: Nõukogude okupatsioon <ul><li>28. September 1939 – NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, mis andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase </li></ul><ul><li>18. oktoober 1939 – NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse </li></ul><ul><li>16. juuni 1940 – NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistati kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute &quot;pakti austavate valitsuste&quot; moodustamist </li></ul><ul><li>21. juuni 1940 – NSV Liidu esinduse korraldatud meeleavaldus Tallinnas, riigipööre ja J. Varese valitsuse moodustamine </li></ul><ul><li>14.–15. juuli 1940 – Eesti Vabariigi põhiseaduse vastased riigikogu valimised </li></ul>
  18. 18. Murdeaastad 1939-1944: Nõukogude okupatsioon <ul><li>9. juuli 1940 – J. Laidoneri arreteerimine ja Venemaale küüditamine </li></ul><ul><li>21. juuli 1940 – vastvalitud riigivolikogu kuulutas Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks </li></ul><ul><li>22. juuli 1940 – sama riigivolikogu palus Eesti vastuvõtmist NSV Liitu </li></ul><ul><li>30. juuli 1940 – K. Pätsi ja tema perekonna küüditamine Venemaale </li></ul><ul><li>6. august 1940 – Eesti NSV võeti vastu NSV Liitu, algas natsionaliseerimine, suleti senised organisatsioonid </li></ul><ul><li>14. juuni 1941 – esimene suurküüditamine, Venemaale viidi 10 157 inimest, vastuseks sellele tekkis metsavendlus </li></ul><ul><li>22. juuni 1941 – Saksamaa ennetas NSV Liidu rünnakuplaane ning alustas sõda NSV Liidu vastu </li></ul><ul><li>28. august 1941– sakslased vallutasid Tallinna </li></ul>
  19. 19. Murdeaastad 1939-1944: Saksa okupatsioon
  20. 20. Iseseisvuse taastamise katse <ul><li>19. septembril kuulutas O. Tiefi põrandaalune valitsus välja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise. Kuna kaks valitsuse liiget viibisid välismaal anti valitsuse deklaratsiooni tekst raadio teel edasi ka Rootsi ja see loeti ette ühes Stokholmi lähedal asunud kirikus. Moodustatud valitsuse kooseisu kuulusid: </li></ul><ul><li>  </li></ul><ul><li>Otto Tief - peaministri asetäitja ja siseminister, </li></ul><ul><li>Arnold Susi (VR-I/3.) – haridusminister, </li></ul><ul><li>Rudolf Penno - kaubanduse ja tööstusminister, </li></ul><ul><li>Johannes Klement – kohtuminister, </li></ul><ul><li>Kaarel Liidak – põllutööminister, </li></ul><ul><li>Hugo Pärtelpoeg – rahandusminiter, </li></ul><ul><li>Voldemar Sumberg – sotsiaalminister, </li></ul><ul><li>Johan Holberg – sõjaminister, </li></ul><ul><li>Johannes Pikkov - teedeminister, </li></ul><ul><li>August Rei - välisminister, </li></ul><ul><li>Juhan Kaarlimäe - minister. </li></ul><ul><li>Valitsuse juurde olid arvatud veel: </li></ul><ul><li>Juhan Reigo - sisekaitse ülem, </li></ul><ul><li>Oskar Gustavson – riigikontrolör, </li></ul><ul><li>Rihard Övel – õiguskantsler, </li></ul><ul><li>Helmut Maandi - riigisekretär </li></ul>
  21. 21. Taas nõukogude okupatsioon <ul><li>Enne nõukogude okupatsiooni oli Eesti 25 valitsuses kokku 25 peaministrit (riigivanemat) ja 106 ministrit. </li></ul><ul><li>Eesti riigijuhtidest lasti maha või hukkus vangistuses 9 riigivanemat ja president Konstantin Päts . </li></ul><ul><li>Otto Strandman - peaminister ja riigivanem 1919. ja 1929./30. aastal. Saanud 1940. aasta kutse ilmuda NKVD-sse, lasi end maha. </li></ul><ul><li>Jaan Tõnisson (VR III/1.) - oli korduvalt peaminister ja riigivanem. Arreteeriti 1940. aastal. Hukkamiskoht teadmata. </li></ul><ul><li>Aado-Avdi (Ado) Birk - peaminister ja kahes valitsuses välisminister. Suri 1942. aastal Sosva vangilaagris enne surmaotsuse täideviimist. </li></ul><ul><li>Ants Piip - peaminister ja riigivanem, korduvalt välisminister. Suri 1941. aastal Permi vangilaagris. </li></ul><ul><li>Juhan Kukk - riigivanem, mitmes valitsuses rahandus- ja majandusminister. Suri 1945. aastal vangilaagris. </li></ul><ul><li>Friedrich Akel - riigivanem ja korduvalt välisminister. Lasti 1941. aastal Tallinnas maha. </li></ul><ul><li>Jüri Jaakson - riigivanem, Eesti panga president. Lasti 1942. aastal Sosva laagris maha.   </li></ul><ul><li>Jaan Teemant - korduvalt riigivanem. Arreteeriti 1940. aastal. Edasi andmed puuduvad. Tõenäoliselt lasti 1941. aastal Tallinnas maha. </li></ul><ul><li>Kaarel Eenpalu - riigivanem, sise- ja peaminister. Suri 1942. aastal Vjatka vangilaagris. </li></ul><ul><li>August Rei - riigivanem, välisminister, Eesti saadik Moskvas. Põgenes Rootsi, kus ta 1963. aastal suri. </li></ul><ul><li>Kokku arreteeriti 61 endist ministrit, kellest enamus surid vangilaagrites või hukati Venemaa vanglates. </li></ul><ul><li>Th. Rõuk sooritas arreteerimisel enesetapu. Seitse ministrit, nende hulgas viimane peaminister Jüri Uluots põgenes läände. Ainult kolmel ministrist, kes jäid kodumaale, õnnestus repressioonidest kõrvale hoida. </li></ul><ul><li>61-st vangistatud valitsusliikmest tulid eluga tagasi kodumaale vaid kolm - haridusminister prof. dr. Paul Kogerman , haridusminister Aleksander Veiderma ja rahandusminister Peeter Kurvits. </li></ul>
  22. 22. Taas nõukogude okupatsioon
  23. 23. Taas nõukogude okupatsioon <ul><li>1945 jaanuar – venelaste ja teiste NSV Liidu rahvuste massilise sisserännu algus </li></ul><ul><li>1945 – arreteerimislaine jätkumine, tööstuse erasektori kaotamine, tegutses umbes 15 000 relvastatud metsavenda </li></ul><ul><li>1947 – kaubanduse erasektori kaotamine, NSV Liidu rahareform </li></ul><ul><li>1947, suvi – sõjajärgne maareform jõudis lõpule, tekkis hulk elujõuetuid väiketalusid </li></ul><ul><li>1947, 23. august – asutati esimene kolhoos </li></ul><ul><li>1949, 25. märts – teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest. Sellele järgnes hulgaline kolhooside asutamine. </li></ul><ul><li>1950, märts – EK(b)P VIII pleenum, eestikeskne kommunistlik režiim asendati moskvakesksega </li></ul><ul><li>1953 – metsavendluse lõplik lämmatamine </li></ul><ul><li>1955, 19. juuli – esimene telesaade Tallinnast </li></ul><ul><li>1960 – valmis Tallinna uus laululava </li></ul><ul><li>1961 – NSV Liidu rahareform (1:10) </li></ul><ul><li>1965 – teraviljakasvatus saavutas sõjaeelse taseme. Taasavati Tallinn–Helsingi laevaliin </li></ul><ul><li>1974, 9. november – Eesti Päevalehes (Stockholm) ilmus Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde memorandum ÜRO peaassambleele. </li></ul>
  24. 24. Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik
  25. 25. “Suured juhid” <ul><li>20. sajandil on meie idanaabrit juhtinud mitmed vaieldamatult värvikad ja meeldejäävad isikus. </li></ul><ul><li>Iseasi, millega nad end eesti rahva teadvusesse </li></ul><ul><li>on talletanud. </li></ul>
  26. 26. EKP juhid <ul><li>Nikolai Karotamm – Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretär 1944-1950 </li></ul><ul><li>Johannes (Ivan) Käbin – Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretär 1950-1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu prežiidiumi esimees 1978-1983. </li></ul><ul><li>Karl Vaino – Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretär 1978-1988 </li></ul><ul><li>Vaino Väljas - Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretär 1988-1990 (hiljem 1995. aastani Eesti Vasakpartei esimees) </li></ul>
  27. 27. Taasiseseisvumine: aasta 1987 <ul><li>1987. aasta kevad – rahva protestilaine Kabala–Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu </li></ul><ul><li>23. august 1987 – Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse </li></ul><ul><li>26. september 1987 – ajalehes &quot;Edasi&quot; ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele </li></ul>
  28. 28. Taasiseseisvumine: aasta 1988 <ul><li>Eestimaa Laul 1988 Suveräänsusdeklaratsiooni vastu võtmine 16.11 </li></ul><ul><li>2. veebruar – Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva </li></ul><ul><li>24. veebruar – Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja &quot;Estonia&quot; kontserdisaalis </li></ul><ul><li>1.–2. aprill – Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist </li></ul><ul><li>13. aprill – E. Savisaar tegi telesaates &quot;Mõtleme veel&quot; ettepaneku legaalse opostisiooni – Rahvarinde – moodustamiseks </li></ul><ul><li>14.–17. aprill – Tartu muinsuskaitsepäevad, välja toodi Eesti rahvuslipp </li></ul><ul><li>10.–14. juuni – nn öölaulupeod Tallinna Lauluväljakul, isamaalisi laule laulis igal õhtul ligi 100 000 inimest </li></ul><ul><li>16. juuni – K. Vaino vabastati rahva survel ametist, tema asemele pandi V. Väljas </li></ul><ul><li>23. juuni – seadustati rahvussümboolika </li></ul><ul><li>11. september – Rahvarinde suurüritus &quot;Eestimaa laul 88&quot; Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese1.–2. oktoober – Rahvarinde asutamiskongress </li></ul><ul><li>17. oktoober – NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas </li></ul><ul><li>2. november – hingedepäeva tähistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist </li></ul><ul><li>16. november – ENSV ÜN erakorraline istungjärk, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja kinnitati konstitutsiooniparandused </li></ul>
  29. 29. Taasiseseisvumine: aasta 1989 <ul><li>8. jaanuar – eesti keel sätestati riigikeeleks </li></ul><ul><li>24. veebruar – Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine </li></ul><ul><li>25. märts – mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit &quot;Memento&quot; </li></ul><ul><li>18. mai – võeti vastu otsus Eesti ülemineku kohta isemajandamisele </li></ul><ul><li>23. august – MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett &quot;Balti tee&quot; Tallinnast Vilniusse (600 km, 2 milj inimest) </li></ul><ul><li>24. detsember – NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ja kehtetuks algusest peale </li></ul>
  30. 30. Taasiseseisvumine: aasta 1990 <ul><li>24. veebruar – 1. märts – Eesti Kongressi delegaatide valimised </li></ul><ul><li>8. mai – ENSV ÜN tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, ametlikuks nimeks sai taas Eesti Vabariik </li></ul><ul><li>15. mai – interliikumise ebaõnnestunud riigipöördekatse Toompeal </li></ul><ul><li>7. august – sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks </li></ul><ul><li>21. oktoober – K. Päts maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda </li></ul>
  31. 31. Taasiseseisvumine: aasta 1991 <ul><li>13. jaanuar – seoses NSV Liidu juhtkonna vägivallaaktidega Balti riikides (verised sündmused Leedus) kirjutati Tallinnas alla Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Vene NFSV ja Eesti Vabariigi ühisavaldusele ning saadeti läkitus ÜRO peasekretärile </li></ul><ul><li>1. märts – miilitsa asemele loodi politsei </li></ul><ul><li>19. august – riigipöördekatse NSV Liidus, Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. EV ÜN avaldus riigipöörde kohta NSV Liidus, otsustati anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erakorralised volitused </li></ul><ul><li>20. august – EV ÜN pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole. EV ÜN otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Tallinna saabusid Pihkva dessantdiviisi üksused, vabatahtlikud asusid kaitsma Toompead, raadio- ja telemaja. </li></ul><ul><li>21. Augustil kukkus riigipöörde katse läbi, millega normaliseerus ka olukord Eestis. 22. augustil taastunnustas Island Eesti iseseisvust. </li></ul><ul><li>6. septembril tunnustas Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu. </li></ul>
  32. 33. Esitluse koostas: <ul><li>Terttu-Triin Tomusk </li></ul><ul><li>Ääsmäe Põhikool </li></ul>

×