EESTI RIIGI SÜND 1917-1920
Vene impeerium 20. sajandi algul
Vene impeerium ja selle lagunemine <ul><li>Nikolai II   Georgi Lvov    Aleksandr Kerenski  Vladimir Uljanov  </li></ul><ul...
Eesti rahvaväe sünd <ul><li>25. aprillil 1917 –  </li></ul><ul><li>sõjaminister Aleksandr  </li></ul><ul><li>Kerenskilt sa...
Eesti rahvaväe sünd <ul><li>I Eesti sõjaväelaste  </li></ul><ul><li>kongress toimus 1.-5.  </li></ul><ul><li>juulini Talli...
Eesti Omakaitse loomine <ul><li>18. septembril 1917 toimus  </li></ul><ul><li>Tallinnas Omakaitse  </li></ul><ul><li>asuta...
Eesti Omakaitse loomine <ul><li>Tallinna Merekindluse  </li></ul><ul><li>komandant andis  </li></ul><ul><li>19. oktoobril ...
Rahvusüksuste loomine <ul><li>1917. aasta novembris  </li></ul><ul><li>tegid Eesti Maanõukogu ja  </li></ul><ul><li>Eesti ...
Rahvusüksuste loomine <ul><li>Suurtükiväebrigaadi  </li></ul><ul><li>formeeris alampolkovnik  </li></ul><ul><li>Andres Lar...
Päästekomitee <ul><li>19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee:  </li></ul><ul><li>Jüri Vilms,   Konstantin Päts  ja ...
Eesti Vabariigi väljakuulutamine <ul><li>Pärnus 23. veebruaril  </li></ul><ul><li>1918. a. täpselt kell  </li></ul><ul><li...
Eesti Vabariigi väljakuulutamine <ul><li>24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapäeva  </li></ul><ul><li>Vanemate Nõukogu Ma...
Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud: <ul><li>Päevakäsk nr. 1  </li></ul><ul><li>Eestimaa rahvale ja eesti sõjaväele. Ees...
Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud: <ul><li>Päevakäsk nr. 2  </li></ul><ul><li>Käseme kõigis Tallinna kirikutes esmaspä...
Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud: <ul><li>Päevakäsk nr. 3  </li></ul><ul><li>Enamlaste võimuvalitsus on lõppenud. Kuu...
Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud: <ul><li>Päevakäsk nr. 4  </li></ul><ul><li>Kõik sõjaväeteenijad eestlased, kes 1913...
Saksa okupatsioon 25.02-11.11.1918 <ul><li>Eesti ei jõudnud  </li></ul><ul><li>kaua iseseisev  </li></ul><ul><li>olla, kui...
Peale Saksa okupatsiooni <ul><li>11. novembril 1918 asus avalikult tegutsema Eesti Ajutine  </li></ul><ul><li>Valitsus. Om...
Vabadussõda <ul><li>28. 11. 1918 alustasid enamlased pealetungi Narvale.   </li></ul>
Eesti Kaitsevägi <ul><li>Polkovnik  Polkovnik  Polkovnik  </li></ul><ul><li>Aleksander  Andres  Johan </li></ul><ul><li>Tõ...
Eesti Kaitsevägi <ul><li>Kapten  Kapten  Kapten  </li></ul><ul><li>Anton Irv   Karl Parts   Johan Pitka </li></ul>
Eesti Kaitsevägi <ul><li>Leitnant    Leitnant </li></ul><ul><li>Kaarel Einbund   Julius Kuperjanov </li></ul>
Välisabi <ul><li>Vabatahtlike värbamiseks moodustati Soomes  Eesti  </li></ul><ul><li>Abistamise Peakomitee . Soome vabata...
Välisabi <ul><li>Abi tuli ka Rootsist ja  </li></ul><ul><li>Taanist. </li></ul><ul><li>Fotol Taani kompanii  </li></ul><ul...
Soomusrongid
Koolipoisid sõjas
Landeswehri sõda <ul><li>Landeswehri sõjakäigu üldskeem.  </li></ul><ul><li>Punasega on märgitud Landeswehri-,  </li></ul>...
Eesti-Vene rahuläbirääkimised <ul><li>Rahusaatkonna esimeheks oli  </li></ul><ul><li>J. Poska . Liikmeteks kindral-  </li>...
Tartu rahu 02.02.1920
Rahulepingu tähtsamad tingimused <ul><li>Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel “ilmtingimata” Eesti riig...
President Konstantin Päts: <ul><li>&quot;Ehkki vaene on see pind, kuhu saatus on meid paigutanud, kuid </li></ul><ul><li>s...
Esitluse koostaja: <ul><li>Terttu-Triin Tomusk </li></ul><ul><li>Ääsmäe Põhikool </li></ul>
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Eesti riigi sünd

6,294

Published on

Eesti riigi sünd: lühiülevaade iseseisvumisest ja Vabadussõjast.

0 Comments
3 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
6,294
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3
Actions
Shares
0
Downloads
115
Comments
0
Likes
3
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti riigi sünd

  1. 1. EESTI RIIGI SÜND 1917-1920
  2. 2. Vene impeerium 20. sajandi algul
  3. 3. Vene impeerium ja selle lagunemine <ul><li>Nikolai II Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Vladimir Uljanov </li></ul><ul><li>Vene keiser Ajutise Valitsuse Ajutise Valitsuse “Lenin” </li></ul><ul><li>1894-1917 esimene juht teine juht bolševike juht </li></ul>
  4. 4. Eesti rahvaväe sünd <ul><li>25. aprillil 1917 – </li></ul><ul><li>sõjaminister Aleksandr </li></ul><ul><li>Kerenskilt saadi ametlik </li></ul><ul><li>luba I Eesti jalaväe- </li></ul><ul><li>polgu formeerimiseks. </li></ul><ul><li>Polgu ülemaks määrati </li></ul><ul><li>polkovnik </li></ul><ul><li>Aleksander Tõnisson. </li></ul><ul><li>(fotol) </li></ul>
  5. 5. Eesti rahvaväe sünd <ul><li>I Eesti sõjaväelaste </li></ul><ul><li>kongress toimus 1.-5. </li></ul><ul><li>juulini Tallinnas. </li></ul><ul><li>Kongress valis </li></ul><ul><li>24-liikmelise Eesti </li></ul><ul><li>Sõjaväelaste Ülemkomitee, </li></ul><ul><li>mille esimeheks valiti lipnik </li></ul><ul><li>Konstantin Päts. </li></ul><ul><li>(fotol) </li></ul>
  6. 6. Eesti Omakaitse loomine <ul><li>18. septembril 1917 toimus </li></ul><ul><li>Tallinnas Omakaitse </li></ul><ul><li>asutamiskoosolek. </li></ul><ul><li>Koosolekul tunnistati </li></ul><ul><li>Tallinna Elanike Omakaitse </li></ul><ul><li>organiseerimise vajalikkust </li></ul><ul><li>ning võeti vastu Johan </li></ul><ul><li>Pitka ja Eduard Saarepera </li></ul><ul><li>koostatud põhikiri. </li></ul><ul><li>(fotol J.Pitka) </li></ul>
  7. 7. Eesti Omakaitse loomine <ul><li>Tallinna Merekindluse </li></ul><ul><li>komandant andis </li></ul><ul><li>19. oktoobril 1917. loa </li></ul><ul><li>Tallinna Eesti eripolgu </li></ul><ul><li>formeerimiseks, mis </li></ul><ul><li>hiljem nimetati ümber </li></ul><ul><li>3. Eesti polguks. </li></ul><ul><li>Polgu ülemaks määrati </li></ul><ul><li>polkovnik Ernst Põdder . </li></ul><ul><li>(fotol) </li></ul>
  8. 8. Rahvusüksuste loomine <ul><li>1917. aasta novembris </li></ul><ul><li>tegid Eesti Maanõukogu ja </li></ul><ul><li>Eesti Sõjaväelaste Ülem- </li></ul><ul><li>komitee loa hankimise </li></ul><ul><li>Eesti diviisi moodustamiseks </li></ul><ul><li>ja diviisi staabi loomise </li></ul><ul><li>ülesandeks alampolkovnik </li></ul><ul><li>Jaan Sootsile. </li></ul><ul><li>(fotol) </li></ul>
  9. 9. Rahvusüksuste loomine <ul><li>Suurtükiväebrigaadi </li></ul><ul><li>formeeris alampolkovnik </li></ul><ul><li>Andres Larka . </li></ul><ul><li>Suurtükid andsid eesti </li></ul><ul><li>suurtükiväebrigaadile </li></ul><ul><li>ukraina päritolu suurtüki- </li></ul><ul><li>väelased, kes suhtusid </li></ul><ul><li>eestlastesse heatahtlikult. </li></ul><ul><li>(fotol Andres Larka) </li></ul>
  10. 10. Päästekomitee <ul><li>19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee: </li></ul><ul><li>Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik. </li></ul>
  11. 11. Eesti Vabariigi väljakuulutamine <ul><li>Pärnus 23. veebruaril </li></ul><ul><li>1918. a. täpselt kell </li></ul><ul><li>8 õhtul &quot;Endla&quot; hoone </li></ul><ul><li>rõdult luges Hugo </li></ul><ul><li>Kuusner ette “Manifesti </li></ul><ul><li>kõigile Eestimaa rahvastele” </li></ul><ul><li>(fotol Hugo Kuusner) </li></ul>
  12. 12. Eesti Vabariigi väljakuulutamine <ul><li>24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapäeva </li></ul><ul><li>Vanemate Nõukogu Manifesti kõigile </li></ul><ul><li>Eestimaa rahvastele, millega kuulutati </li></ul><ul><li>Eestimaa tema ajaloolistes ja </li></ul><ul><li>etnograafilistes piirides iseseisvaks </li></ul><ul><li>demokraatlikuks vabariigiks. </li></ul>
  13. 13. Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud: <ul><li>Päevakäsk nr. 1 </li></ul><ul><li>Eestimaa rahvale ja eesti sõjaväele. Eesti Maapäeva manifestiga on Eesti </li></ul><ul><li>iseseisvaks vabariigiks kuulutatud ja valitsemise kõrgem võim Eestimaa </li></ul><ul><li>Päästmise Komitee kätte antud. </li></ul><ul><li>Et Eesti vabariik iseseisvuse Manifestis käesolevas sõjas erapooletuks on </li></ul><ul><li>kuulutatud, siis ei tohi Eesti sõjavägi ega ükski Eesti kodanik Vene- </li></ul><ul><li>Saksa sõjast milgi viisil osa võtta. Vene rahvakomissaride mobililisatsiooni käsu </li></ul><ul><li>kuulutame Eestis tühjaks ja maksvusetuks. Kõik üleüldise valimisõiguse </li></ul><ul><li>alusel valitud maa-, linna- ja vallaomavalitsuse asutused peavad </li></ul><ul><li>ajaviitmata oma katkestatud tööd jätkama ja vägivaldselt nende asemele </li></ul><ul><li>astunud nõukogud, komiteed ja kõiksugu teiste nimetustega asutused </li></ul><ul><li>tulevad kõrvaldada. Seadusliku omavalitsuse esitaja nõudmisel peavad </li></ul><ul><li>Eesti sõjaväed ja miilits selle käsu läbiviimiseks kõigi abinõudega kaasa aitama. </li></ul><ul><li>Kirjutame kõigile kodanikkudele ja ametnikkudele, kus nad ka ei teeniks, ette, kõik </li></ul><ul><li>abinõud tarvitusele võtta, et Eestist mitte mingisugust varandust välja ei veetaks </li></ul><ul><li>ja ei hävitataks, see varandus on nüüdsest peale Eesti vabariigi omandus. </li></ul><ul><li>Eestimaa Päästmise Komitee </li></ul>
  14. 14. Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud: <ul><li>Päevakäsk nr. 2 </li></ul><ul><li>Käseme kõigis Tallinna kirikutes esmaspäeval, 25. veebruaril </li></ul><ul><li>1918. a. kell 9 hommikul Eesti Maapäeva Manifeste Eesti </li></ul><ul><li>vabariigiks kuulutamise asjus rahvale ette lugeda ja rahva </li></ul><ul><li>kokkukogumiseks kirikukellasid helistada. Käseme kõiki </li></ul><ul><li>koolidirektorisi ja koolijuhatajaid õpilastele Manifest ette lugeda </li></ul><ul><li>ja siis esmaspäev pühapäevaks kuulutada. </li></ul><ul><li>Tallinn, 24. veebruar 1918. a. </li></ul><ul><li>Komitee : K. Päts J. Wilms K. Konik </li></ul>
  15. 15. Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud: <ul><li>Päevakäsk nr. 3 </li></ul><ul><li>Enamlaste võimuvalitsus on lõppenud. Kuulutame tühjaks kõik </li></ul><ul><li>käsukirjad, millega vägivaldselt kõiksugu asutuste varandused ära </li></ul><ul><li>on võetud ja käseme need endistele omanikkudele tagasi anda. </li></ul><ul><li>Iseäranis toorelt rikuti usuvabadust ja riisuti Oleviste koguduselt </li></ul><ul><li>tema kirik. </li></ul><ul><li>Oleviste kirik on tänasest peale jälle tema seadusliku omaniku </li></ul><ul><li>Oleviste koguduse päralt. </li></ul><ul><li>Tallinn, 24. veebruar 1918. a. </li></ul><ul><li>Komitee : K. Päts </li></ul><ul><li>J. Wilms K. Konik </li></ul>
  16. 16. Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud: <ul><li>Päevakäsk nr. 4 </li></ul><ul><li>Kõik sõjaväeteenijad eestlased, kes 1913. a. ja hiljem liisku </li></ul><ul><li>võtsid ning teenistusse vastu on võetud, peavad 1. </li></ul><ul><li>märtsiks s. a. Eesti sõjaväe jagudesse, kus nad teenisid, </li></ul><ul><li>ehk 1. Eesti jalaväe diviisi staapi Narva maanteel nr. 52 </li></ul><ul><li>ilmuma. </li></ul><ul><li>Kes tähendatud ajaks ei ilmu, see tunnistatakse sõjaväe </li></ul><ul><li>jooksikuks ja antakse sõjakohtu alla. </li></ul><ul><li>Tallinn, 25.(17.) </li></ul><ul><li>veebruar 1918. a. </li></ul><ul><li>Komitee : K. Päts </li></ul><ul><li>J. Wilms K. Konik </li></ul>
  17. 17. Saksa okupatsioon 25.02-11.11.1918 <ul><li>Eesti ei jõudnud </li></ul><ul><li>kaua iseseisev </li></ul><ul><li>olla, kui juba </li></ul><ul><li>langes teise riigi </li></ul><ul><li>okupatsiooni alla. </li></ul>
  18. 18. Peale Saksa okupatsiooni <ul><li>11. novembril 1918 asus avalikult tegutsema Eesti Ajutine </li></ul><ul><li>Valitsus. Omakaitsebaasil moodustati nüüd Kaitse Liit . </li></ul><ul><li>Kaitse Liidu ülemaks määrati kindralmajor Ernst Põdder ja </li></ul><ul><li>selle juhatuse esimeheks Johan Pitka . </li></ul><ul><li>16. novembril 1918 ilmus Ajutise Valitsuse korraldus Eesti </li></ul><ul><li>Rahvaväe organiseerimiseks. Selle alusel formeeriti uuesti </li></ul><ul><li>Eesti Diviis, mõned uued väeosad ja Kaitseliidu osad. </li></ul><ul><li>Esimeseks sõjaministriks sai Konstantin Päts . Peastaabi </li></ul><ul><li>ülemaks määrati kindralmajor Andres Larka ning 1. diviisi </li></ul><ul><li>ülemaks kindralmajor A.Tõnisson. </li></ul>
  19. 19. Vabadussõda <ul><li>28. 11. 1918 alustasid enamlased pealetungi Narvale. </li></ul>
  20. 20. Eesti Kaitsevägi <ul><li>Polkovnik Polkovnik Polkovnik </li></ul><ul><li>Aleksander Andres Johan </li></ul><ul><li>Tõnisson Larka Laidoner </li></ul>
  21. 21. Eesti Kaitsevägi <ul><li>Kapten Kapten Kapten </li></ul><ul><li>Anton Irv Karl Parts Johan Pitka </li></ul>
  22. 22. Eesti Kaitsevägi <ul><li>Leitnant Leitnant </li></ul><ul><li>Kaarel Einbund Julius Kuperjanov </li></ul>
  23. 23. Välisabi <ul><li>Vabatahtlike värbamiseks moodustati Soomes Eesti </li></ul><ul><li>Abistamise Peakomitee . Soome vabatahtlikest oli ette </li></ul><ul><li>nähtud formeerida kaks iseseisvat väeosa – üks </li></ul><ul><li>major M. Ekströmi , teine ooberst H. Kalmi juhtimisel. </li></ul>
  24. 24. Välisabi <ul><li>Abi tuli ka Rootsist ja </li></ul><ul><li>Taanist. </li></ul><ul><li>Fotol Taani kompanii </li></ul><ul><li>kolonelleitnant </li></ul><ul><li>R. G. Borgelin. </li></ul>
  25. 25. Soomusrongid
  26. 26. Koolipoisid sõjas
  27. 27. Landeswehri sõda <ul><li>Landeswehri sõjakäigu üldskeem. </li></ul><ul><li>Punasega on märgitud Landeswehri-, </li></ul><ul><li>mustaga Eesti vägede positsioonid ja liikumissuunad. </li></ul>
  28. 28. Eesti-Vene rahuläbirääkimised <ul><li>Rahusaatkonna esimeheks oli </li></ul><ul><li>J. Poska . Liikmeteks kindral- </li></ul><ul><li>major J. Soots, A. Piip, </li></ul><ul><li>J. Seljamaa ja dr. M. Püüman . </li></ul><ul><li>Ekspertidena kuulusid saat- </li></ul><ul><li>konda V. Mutt, A. Oinas, </li></ul><ul><li>K. Ipsberg, E. Tellmann, </li></ul><ul><li>K. Ast , ja R. Eliaser . </li></ul><ul><li>Nõukogude Liitu esindasid </li></ul><ul><li>esimehena L. Krassin , ning </li></ul><ul><li>liikmed A. Joffe , kindral </li></ul><ul><li>F. Kostjajev ja N. Klõško . </li></ul>
  29. 29. Tartu rahu 02.02.1920
  30. 30. Rahulepingu tähtsamad tingimused <ul><li>Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel “ilmtingimata” Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle. </li></ul><ul><li>Venemaa ütleb lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutab Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda. </li></ul><ul><li>Venemaa lubab tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseäranis Tartu ülikooli omad. </li></ul>
  31. 31. President Konstantin Päts: <ul><li>&quot;Ehkki vaene on see pind, kuhu saatus on meid paigutanud, kuid </li></ul><ul><li>sügavale siia oleme me oma juured ajanud. Iga paelõhe, soomülka, </li></ul><ul><li>raba ja liivakingu sisse on meie tahtmise terasjuur puurinud. Ja siit ei </li></ul><ul><li>kisu seda välja miski jõud. Meie isade higiga on see pind siin </li></ul><ul><li>rammutatud. Meie põlvkonna verega on ta vabaks võidetud. Kogu </li></ul><ul><li>jõudu pingutades loome me siin oma iseseisvat riiki. Täis rõõmu, </li></ul><ul><li>julgust, tahtejõudu ja uhkust oma maa ja rahva vastu teeme seda tööd </li></ul><ul><li>adraga. Aga kui vaja, siis ka mõõgaga. Midagi pühamat, kallimat, </li></ul><ul><li>ilusamat ja armsamat ei suuda meie mõttelend ette kujutada, kui seda </li></ul><ul><li>on meie isade maa siin Läänemere kallastel. Temale on pühendatud </li></ul><ul><li>meie südame puhtamad tunded, meie mõistuse võidud, meie tahtejõu </li></ul><ul><li>sitkus. Tema pind jäägu igavesti vabaks, et rahulikult võiks temas </li></ul><ul><li>uinuda põlvkonnad, kes siin oma tööst suurt väsimust puhkavad. Tema </li></ul><ul><li>õnneks oleme me valmis ohverdama kõik. Kuigi kaduv on meie töövili, </li></ul><ul><li>jäägu igavesti õnneliku, vaba ja iseseisvana püsima meie isade maa – </li></ul><ul><li>meie Eesti!&quot; </li></ul>
  32. 32. Esitluse koostaja: <ul><li>Terttu-Triin Tomusk </li></ul><ul><li>Ääsmäe Põhikool </li></ul>
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×