Your SlideShare is downloading. ×
Eesti riigi sünd
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Saving this for later?

Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime - even offline.

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Eesti riigi sünd

6,018
views

Published on

Eesti riigi sünd: lühiülevaade iseseisvumisest ja Vabadussõjast.

Eesti riigi sünd: lühiülevaade iseseisvumisest ja Vabadussõjast.


0 Comments
3 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
6,018
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3
Actions
Shares
0
Downloads
112
Comments
0
Likes
3
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. EESTI RIIGI SÜND 1917-1920
  • 2. Vene impeerium 20. sajandi algul
  • 3. Vene impeerium ja selle lagunemine
    • Nikolai II Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Vladimir Uljanov
    • Vene keiser Ajutise Valitsuse Ajutise Valitsuse “Lenin”
    • 1894-1917 esimene juht teine juht bolševike juht
  • 4. Eesti rahvaväe sünd
    • 25. aprillil 1917 –
    • sõjaminister Aleksandr
    • Kerenskilt saadi ametlik
    • luba I Eesti jalaväe-
    • polgu formeerimiseks.
    • Polgu ülemaks määrati
    • polkovnik
    • Aleksander Tõnisson.
    • (fotol)
  • 5. Eesti rahvaväe sünd
    • I Eesti sõjaväelaste
    • kongress toimus 1.-5.
    • juulini Tallinnas.
    • Kongress valis
    • 24-liikmelise Eesti
    • Sõjaväelaste Ülemkomitee,
    • mille esimeheks valiti lipnik
    • Konstantin Päts.
    • (fotol)
  • 6. Eesti Omakaitse loomine
    • 18. septembril 1917 toimus
    • Tallinnas Omakaitse
    • asutamiskoosolek.
    • Koosolekul tunnistati
    • Tallinna Elanike Omakaitse
    • organiseerimise vajalikkust
    • ning võeti vastu Johan
    • Pitka ja Eduard Saarepera
    • koostatud põhikiri.
    • (fotol J.Pitka)
  • 7. Eesti Omakaitse loomine
    • Tallinna Merekindluse
    • komandant andis
    • 19. oktoobril 1917. loa
    • Tallinna Eesti eripolgu
    • formeerimiseks, mis
    • hiljem nimetati ümber
    • 3. Eesti polguks.
    • Polgu ülemaks määrati
    • polkovnik Ernst Põdder .
    • (fotol)
  • 8. Rahvusüksuste loomine
    • 1917. aasta novembris
    • tegid Eesti Maanõukogu ja
    • Eesti Sõjaväelaste Ülem-
    • komitee loa hankimise
    • Eesti diviisi moodustamiseks
    • ja diviisi staabi loomise
    • ülesandeks alampolkovnik
    • Jaan Sootsile.
    • (fotol)
  • 9. Rahvusüksuste loomine
    • Suurtükiväebrigaadi
    • formeeris alampolkovnik
    • Andres Larka .
    • Suurtükid andsid eesti
    • suurtükiväebrigaadile
    • ukraina päritolu suurtüki-
    • väelased, kes suhtusid
    • eestlastesse heatahtlikult.
    • (fotol Andres Larka)
  • 10. Päästekomitee
    • 19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee:
    • Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik.
  • 11. Eesti Vabariigi väljakuulutamine
    • Pärnus 23. veebruaril
    • 1918. a. täpselt kell
    • 8 õhtul "Endla" hoone
    • rõdult luges Hugo
    • Kuusner ette “Manifesti
    • kõigile Eestimaa rahvastele”
    • (fotol Hugo Kuusner)
  • 12. Eesti Vabariigi väljakuulutamine
    • 24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapäeva
    • Vanemate Nõukogu Manifesti kõigile
    • Eestimaa rahvastele, millega kuulutati
    • Eestimaa tema ajaloolistes ja
    • etnograafilistes piirides iseseisvaks
    • demokraatlikuks vabariigiks.
  • 13. Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud:
    • Päevakäsk nr. 1
    • Eestimaa rahvale ja eesti sõjaväele. Eesti Maapäeva manifestiga on Eesti
    • iseseisvaks vabariigiks kuulutatud ja valitsemise kõrgem võim Eestimaa
    • Päästmise Komitee kätte antud.
    • Et Eesti vabariik iseseisvuse Manifestis käesolevas sõjas erapooletuks on
    • kuulutatud, siis ei tohi Eesti sõjavägi ega ükski Eesti kodanik Vene-
    • Saksa sõjast milgi viisil osa võtta. Vene rahvakomissaride mobililisatsiooni käsu
    • kuulutame Eestis tühjaks ja maksvusetuks. Kõik üleüldise valimisõiguse
    • alusel valitud maa-, linna- ja vallaomavalitsuse asutused peavad
    • ajaviitmata oma katkestatud tööd jätkama ja vägivaldselt nende asemele
    • astunud nõukogud, komiteed ja kõiksugu teiste nimetustega asutused
    • tulevad kõrvaldada. Seadusliku omavalitsuse esitaja nõudmisel peavad
    • Eesti sõjaväed ja miilits selle käsu läbiviimiseks kõigi abinõudega kaasa aitama.
    • Kirjutame kõigile kodanikkudele ja ametnikkudele, kus nad ka ei teeniks, ette, kõik
    • abinõud tarvitusele võtta, et Eestist mitte mingisugust varandust välja ei veetaks
    • ja ei hävitataks, see varandus on nüüdsest peale Eesti vabariigi omandus.
    • Eestimaa Päästmise Komitee
  • 14. Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud:
    • Päevakäsk nr. 2
    • Käseme kõigis Tallinna kirikutes esmaspäeval, 25. veebruaril
    • 1918. a. kell 9 hommikul Eesti Maapäeva Manifeste Eesti
    • vabariigiks kuulutamise asjus rahvale ette lugeda ja rahva
    • kokkukogumiseks kirikukellasid helistada. Käseme kõiki
    • koolidirektorisi ja koolijuhatajaid õpilastele Manifest ette lugeda
    • ja siis esmaspäev pühapäevaks kuulutada.
    • Tallinn, 24. veebruar 1918. a.
    • Komitee : K. Päts J. Wilms K. Konik
  • 15. Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud:
    • Päevakäsk nr. 3
    • Enamlaste võimuvalitsus on lõppenud. Kuulutame tühjaks kõik
    • käsukirjad, millega vägivaldselt kõiksugu asutuste varandused ära
    • on võetud ja käseme need endistele omanikkudele tagasi anda.
    • Iseäranis toorelt rikuti usuvabadust ja riisuti Oleviste koguduselt
    • tema kirik.
    • Oleviste kirik on tänasest peale jälle tema seadusliku omaniku
    • Oleviste koguduse päralt.
    • Tallinn, 24. veebruar 1918. a.
    • Komitee : K. Päts
    • J. Wilms K. Konik
  • 16. Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud:
    • Päevakäsk nr. 4
    • Kõik sõjaväeteenijad eestlased, kes 1913. a. ja hiljem liisku
    • võtsid ning teenistusse vastu on võetud, peavad 1.
    • märtsiks s. a. Eesti sõjaväe jagudesse, kus nad teenisid,
    • ehk 1. Eesti jalaväe diviisi staapi Narva maanteel nr. 52
    • ilmuma.
    • Kes tähendatud ajaks ei ilmu, see tunnistatakse sõjaväe
    • jooksikuks ja antakse sõjakohtu alla.
    • Tallinn, 25.(17.)
    • veebruar 1918. a.
    • Komitee : K. Päts
    • J. Wilms K. Konik
  • 17. Saksa okupatsioon 25.02-11.11.1918
    • Eesti ei jõudnud
    • kaua iseseisev
    • olla, kui juba
    • langes teise riigi
    • okupatsiooni alla.
  • 18. Peale Saksa okupatsiooni
    • 11. novembril 1918 asus avalikult tegutsema Eesti Ajutine
    • Valitsus. Omakaitsebaasil moodustati nüüd Kaitse Liit .
    • Kaitse Liidu ülemaks määrati kindralmajor Ernst Põdder ja
    • selle juhatuse esimeheks Johan Pitka .
    • 16. novembril 1918 ilmus Ajutise Valitsuse korraldus Eesti
    • Rahvaväe organiseerimiseks. Selle alusel formeeriti uuesti
    • Eesti Diviis, mõned uued väeosad ja Kaitseliidu osad.
    • Esimeseks sõjaministriks sai Konstantin Päts . Peastaabi
    • ülemaks määrati kindralmajor Andres Larka ning 1. diviisi
    • ülemaks kindralmajor A.Tõnisson.
  • 19. Vabadussõda
    • 28. 11. 1918 alustasid enamlased pealetungi Narvale.
  • 20. Eesti Kaitsevägi
    • Polkovnik Polkovnik Polkovnik
    • Aleksander Andres Johan
    • Tõnisson Larka Laidoner
  • 21. Eesti Kaitsevägi
    • Kapten Kapten Kapten
    • Anton Irv Karl Parts Johan Pitka
  • 22. Eesti Kaitsevägi
    • Leitnant Leitnant
    • Kaarel Einbund Julius Kuperjanov
  • 23. Välisabi
    • Vabatahtlike värbamiseks moodustati Soomes Eesti
    • Abistamise Peakomitee . Soome vabatahtlikest oli ette
    • nähtud formeerida kaks iseseisvat väeosa – üks
    • major M. Ekströmi , teine ooberst H. Kalmi juhtimisel.
  • 24. Välisabi
    • Abi tuli ka Rootsist ja
    • Taanist.
    • Fotol Taani kompanii
    • kolonelleitnant
    • R. G. Borgelin.
  • 25. Soomusrongid
  • 26. Koolipoisid sõjas
  • 27. Landeswehri sõda
    • Landeswehri sõjakäigu üldskeem.
    • Punasega on märgitud Landeswehri-,
    • mustaga Eesti vägede positsioonid ja liikumissuunad.
  • 28. Eesti-Vene rahuläbirääkimised
    • Rahusaatkonna esimeheks oli
    • J. Poska . Liikmeteks kindral-
    • major J. Soots, A. Piip,
    • J. Seljamaa ja dr. M. Püüman .
    • Ekspertidena kuulusid saat-
    • konda V. Mutt, A. Oinas,
    • K. Ipsberg, E. Tellmann,
    • K. Ast , ja R. Eliaser .
    • Nõukogude Liitu esindasid
    • esimehena L. Krassin , ning
    • liikmed A. Joffe , kindral
    • F. Kostjajev ja N. Klõško .
  • 29. Tartu rahu 02.02.1920
  • 30. Rahulepingu tähtsamad tingimused
    • Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel “ilmtingimata” Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle.
    • Venemaa ütleb lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutab Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda.
    • Venemaa lubab tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseäranis Tartu ülikooli omad.
  • 31. President Konstantin Päts:
    • "Ehkki vaene on see pind, kuhu saatus on meid paigutanud, kuid
    • sügavale siia oleme me oma juured ajanud. Iga paelõhe, soomülka,
    • raba ja liivakingu sisse on meie tahtmise terasjuur puurinud. Ja siit ei
    • kisu seda välja miski jõud. Meie isade higiga on see pind siin
    • rammutatud. Meie põlvkonna verega on ta vabaks võidetud. Kogu
    • jõudu pingutades loome me siin oma iseseisvat riiki. Täis rõõmu,
    • julgust, tahtejõudu ja uhkust oma maa ja rahva vastu teeme seda tööd
    • adraga. Aga kui vaja, siis ka mõõgaga. Midagi pühamat, kallimat,
    • ilusamat ja armsamat ei suuda meie mõttelend ette kujutada, kui seda
    • on meie isade maa siin Läänemere kallastel. Temale on pühendatud
    • meie südame puhtamad tunded, meie mõistuse võidud, meie tahtejõu
    • sitkus. Tema pind jäägu igavesti vabaks, et rahulikult võiks temas
    • uinuda põlvkonnad, kes siin oma tööst suurt väsimust puhkavad. Tema
    • õnneks oleme me valmis ohverdama kõik. Kuigi kaduv on meie töövili,
    • jäägu igavesti õnneliku, vaba ja iseseisvana püsima meie isade maa –
    • meie Eesti!"
  • 32. Esitluse koostaja:
    • Terttu-Triin Tomusk
    • Ääsmäe Põhikool