Eesti ajalugu: lühiülevaade
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Eesti ajalugu: lühiülevaade

on

  • 4,839 views

Lühiülevaade Eesti ajaloost.

Lühiülevaade Eesti ajaloost.
Sobib kasutada juhul kui on vaja kellelegi Eesti ajalugu tutvustada. tekst on eesti keeles.

Statistics

Views

Total Views
4,839
Views on SlideShare
4,839
Embed Views
0

Actions

Likes
1
Downloads
31
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Eesti ajalugu: lühiülevaade Eesti ajalugu: lühiülevaade Presentation Transcript

    • Eesti ajalugu Terttu-Triin Tomusk
    • Eesti alade loodusolud umbes 13 000 a tagasi lõppes viimane jääaeg Balti jääpaisjärv Joldia meri Antsülusjärv Litoriina meri Limnea meri Läänemeri
    • Keskmine kiviaeg u 9000-5000 eKr Kunda kultuur – vanim asula Pulli – vee ääres – kivi, luu, puu, sarv – kalastamine, küttimine, korilus – koer – meri, mägi, haug, rääbis, eile, häbi, must sugu
    • Noorem kiviaeg u 5000-1800 eKr Keraamika kasutuselevõtt U 4000 eKr kammkeraamika kultuur – kammilaadse esemega kaunistatud savinõud – mongoliidid – soomeugrilased, läänemeresoome rahvad
    • Soome-ugri keeledEesti Mordva Mari Ungarivesi ved wüt vizkäsi ked kit kezveri ver wür verkala kal kol hal
    • Noorem kiviaeg u 5000-1800 eKr U 3000 eKr nöörkeraamika k kultuur (venekirveste) – nöörijäljendiga kaunistatud savinõud – paadikujulised kivikirved – algeline põlluharimine ja karjakasvatus – europiidid – balti rahvaste esivanemad
    • Pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksist esemed kindlustatud asulad – kivikirstkalmed – laevkalmed • väikeselohulised kultusekivid – karjakasvatus ja maaviljelus – Sisemaal avaasulad
    • Rauaaeg u 500-800 U 2000 a tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Peit- ja aardeleiud 98 pKr Tacitus kirjutab aestidest ja fennidest U 600 kuningas Ingvari sõjaretk
    • Viikingiaeg u 800-1050 Suhted Skandinaaviaga – 10. saj Norra kuninganna Astridi ja poeg Olafi vangipõli – Suhted Vana-Vene riigiga tšuudid – 1030 Jaroslav Targa sõjaretk, Tartu esmamainimine – 1061 Izjaslavi tagasilöömine
    • Hilisrauaaeg u 1050-1200 – 1154 al Idrisi – Lõunas • eestlaste retked latgalite vastu • leedulaste retked – Läänes • vastastikused retked • 1187 Sigtuna põletamine – Idas - vastastikused retked
    • Eesti muinasajal
    • Muistne vabadusvõitlus 1208-1227  1143 Lüübeki rajamine  1184 Meinhard liivlaste juurde  1186 Meinhard piiskopiks  1196-1198 Berthold  1199 piiskop Albert  1201 Riia linn  1202 Mõõgavendade ordu
    • Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1208 esimene retk 1210 Võnnu piiramine ja Ümera lahing 21. sept Madisepäeva lahing 1219 taanlased Tallinna all 1220 võiduristimine rootslaste purustamine Lihula all 1224 Tartu kaitsmine 1227 Saaremaa langemine
    • Vana-Liivimaa  1226 Modena Wilhelmi vaheriik  1227 ordu vallutab Põhja-Eesti  1236 Saule lahing  1237 Liivi ordu  1238 Stensby leping  1410 Grünwaldi lahing  1242 Jäälahing
    • Jüriöö ülestõus 1343-1345– 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal– 4. mai kohtumine Paides– 11. mai Kanavere lahing– 14. mai Sõjamäe lahing– 24. juuli ülestõus Saaremaal– 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine
    • Pärast Jüriöö ülestõusu – 1346 Taani müüb oma valdused – 1421 maapäev
    • Kaubandus – Hansa Liit • Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu – Vahenduskauband us • teravili välja • Euroopast sool, tekstiil, metall • Venemaalt karusnahad, vaha
    • Reformatsioon – 1517 reformatsiooni algus – 1523 Marsow Tartus ja Tallinnas – sept 1524 pildirüüsted Tallinnas – jaan 1525 pildirüüsted Tartus • M. Hoffmann – 1525 Liivi ordu iseseisvus
    • Liivi sõda 1558-1583– Suurriikide võimuvõitlus Läänemere piirkonnas: • Taani, Rootsi, Poola- Leedu • Venemaa– “Tartu maks”– 22. jaan 1558 - venelaste retk Tartumaale– 1561 juuni – Põhja-Eesti alistub Rootsile– 28. nov Liivi ordu alistub Poolale– 1570-1578 Liivimaa kuningriik– 1582 Jam Zapolski
    • Taani aeg Saaremaal 1559-1645 – 1563 Kuressaare linnaõigused – Saaremaa rüütelkond, reduktsioon – asehaldur, ametkonnad, vakused – vakusekohus – 1643-1645 sõda Taani ja Rootsi vahel, Brömsebro rahu
    • Poola aeg Lõuna-Eestis 1561-1629 – Sigismund Augusti privileegid • aadlike privileegid ja talupoegade pärisorjus, luteri usk, saksa ametnikud – vastureformatsioon – 1583 jesuiitide kolleegium Tartus – 1600-1629 Poola- Rootsi sõda • Altmargi vaherahu
    • Rootsi aeg 1561-1710 – kindral- kuberner – rüütelkonn ad • Eestimaa • Liivimaa • Saarema a – Landestaat – pärisorjus ja sunnismai sus
    • Rootsi aeg 1561-1710 – 1660 Karl XI - 1680 reduktsioon – 1632 Tartu Ülikool - Gustav II Adolf – Bengt Gottfried Forseliuse tegevus – “vana hea Rootsi aeg”
    • Eesti 17. sajandi II poolel – 1656-1661 – Vene-Rootsi sõda – 1660 – Oliwa rahu (Rootsi- P Poola vahel) – 1661 – Kärde rahu (Rootsi- Vene vahel) – 1697 – saab Karl XII Rootsi kuningaks – 1699 – Rootsi vastane liit (Taani, Poola, Venemaa Karl XII vahel) Frederik IV, August II Tugev, Peeter I
    • Põhjasõda 1700-1721– Põhjus: • võimuvõitlus Läänemere piirkonnas– Eeldused: • Venemaa ja Poola vaherahu Türgiga • Rootsis näljahäda, 15 aastane kuningas, Liivimaa aadlike rahulolematus
    • Põhjasõda 1700-1721– Sõda algab 1700 – August II Tugeva ootamatu rünna- kuga Riia linnale.– Taanlased ründasid Rootsi alasid Põhja-Saksamaal.– 1700 – Taani astub sõjast välja– 1700 – viimasena kuulutab Rootsile sõja Venemaa, esimesed väesalgad Narva all Põhjasõda
    • Põhjasõda 1700-1721– 1708 – küüditati Tartu elanikud ja linn lasti õhku. Küüditati ka Narva ja Valga elanikke.– 1710 – laastas Eesi alasid katk– Rootsi väes teenis sõja ajal u 15 000 eestlast.– Põhjasõja lõpus Eesti aladel u 120 000 inimest.– Sõja tulemus: 1721. aasta Uusikaupungi rahu: Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa läksid Venemaale.
    • Vene aeg Eestis: Balti erikord – Balti erikord – Balti aadli ja linnade laialdane omavalitsus Vene impeeriumi kooseisus. – Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, senised seadused, maksekorraldus, tollipiir Venemaaga – Restitutsioon – mõisate tagasi-andmine endistele omanikele Peeter I
    • Vene aeg: asehalduskord 1783-1796– 1762 Katariina II • 1765 Liivimaal Browne nn positiivsed määrused– 1783 asehalduskord • Paldiski (1783), Viljandi ja Võru (1784) maakond • mõlema kubermangu ette ühine asehaldur, raed ja rüütelkonnad laiali • pearahamaks, hingeloendid– 1788-1790 Vene-Rootsi sõda– 1739 Piibli täielik tõlge.
    • Eesti 19. sajandil: talurahvareformid– 1802/ 1804 “Iggaüks...”– 1816/1817/1819 pärisorjusest vabastamine– 1849/ 1856– 1866 vallaseadus
    • Eesti 19. sajandil: kultuur – 1802 Tartu Ülikool – seltsiliikumine – Estofiilid • 1838 ÕES – Eestlaste haritlaste teke • Faehlmann, Köler, Karell, Kreutzwald – Ärkamisaeg - Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson - ajalehed Pärnu Postimees, Eesti Postimees, Sakala - selts Vanemuine - esimene üldlaulupidu 1869
    • Venestusaeg– Aleksander III valitsemisaeg 1881-1894– Ametisse määrati vene ametnikud– Asjaajamise keeleks sai vene keel– 1887 – koolides sunduslik õppekeel vene keel– 1893 – Tartu Ülikoolis mindi üle vene keelele Aleksander III
    • Vene impeerium 20. sajandi algul
    • Eesti 20. sajandi alguses Vene-Jaapani sõda 9. jaanuar 1905 – Verine Pühapäev 16.oktoobril 1905 Uue turu koosolek 17. oktoobri manifest Bürgermusse ja aulakoosolek Mõisate põletamine
    • Eesti Esimeses maailmasõjas – 1915 rinne Riia all • allveelaevad Eesti vetes – 1917 sept Riia sakslastele – 29. sept Saksa dessant Saaremaale
    • Sõja mõjud – Eestisse paigutatud Vene väed • kuni 200 000, laatsaretid, sõjapõgenikud – Mobiliseeritud (u 100 000) – Mõju majandusele – Mõju sisepoliitikale • Linnadeliidu Tallinna komitee • Põhja-Balti Komitee • rahulolematus tsaarivõimuga • rahvusväeosade ja autonoomia idee
    • Võitlus autonoomia eest – 23. veebr – rahutused Petrogradis – 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele • kaksikvõim – 2. märts – rahutused Tallinnas – 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis – 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta • Eestimaa kubermang, komissar J. Poska
    • Oktoobripööre Eestis– 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes– 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin– 27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V. Kingissepp • nõukogud, üheparteiline diktatuur, arreteerimised • natsionaliseerimine, mõisamaade konfiskeerimine
    • Enamlaste võimu all – 15. nov 1917– Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis • J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks – 19. veebr 1918 – Eestimaa Päästekomitee • K. Päts, K. Konik, J. Vilms
    • Iseseisvuse väljakuulutamine– 21. veebruar 1918 – Vanemate nõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks– 23. veebruar – loetakse ette Pärnus– 24. veebruar – manifest loeti ette Tallinnas, moodustati Eesti Ajutine Valitsus– 25. veebruar – sakslaste sissemarss Tallinna– 25. veebruar – 11. november 1918 Saksa okupatsioon– 11. november – Esimese maailmasõja lõpp
    • Vabadussõda 28.11.1918-02.02.1920 28. 11. 1918 alustasid enamlased pealetungi Narvale.
    • Landeswehri sõda Landeswehri sõjakäigu üldskeem. Punasega on märgitud Landeswehri-,mustaga Eesti vägede positsioonid ja liikumissuunad.
    • Tartu rahu 02.02.1920
    • Rahulepingu tähtsamad tingimused Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel “ilmtingimata” Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle. Venemaa ütleb lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutab Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda. Venemaa lubab tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseäranis Tartu ülikooli omad.
    • Eesti Vabariik apr 1919 – Asutav Kogu juuni 1920 – põhiseadus valitsuse keskmine eluiga 11 kuud 1. detsember 1924 Eesti mark Eesti kroon
    • Sisepoliitiline kriis– 1929 Eesti Vabadussõjalaste K Keskliit (EVKL)– 1. jaan 1934 uus põhiseadus • Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka
    • Eesti Vabariik 12. märts 1934 riigipööre: Konstantin Päts, Johan Laidoner, Kaarel Eenpalu Vaikiv ajastu Heaolu tõus 1938 neutraliteedi kuultamine
    • Eesti Teises maailmasõjas – 23.08.1939 MRP – 15.09.1939 Orzeli juhtum – 28.09. vastastikuse abistamise pakt • 25 000 NSVL sõdurit – 1939/1949 baltisakslaste lahkumine – nov 1939 Talvesõda – 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust
    • Okupatsioon– 16. juuni 1940 ultimaatum– 17. juuni nõukogude vägede sissemarss– Narva diktaat • infrastruktuur ja kommunikatsioo n NSVL kontrolli alla • keelati meeleavaldused • eraisikud pidi
    • Juunipööre – 21. juuni meeleavaldus, mis kasvas üle mässuks – Ametisse J. Vares-Barbaruse valitsus – juuli Riigikogu laiali – Nõukogude valimised – 21. juuli ENSV – 6. aug võeti Eesti NSVL liikmeks
    • Saksa okupatsioon – Ostlandi riigikomissariaat • A. Rosenberg – Eesti kindralkomissariaat • K. S. Litzmann – Eesti Omavalitsus • H. Mäe – Kontroll poliitika ja majanduse üle
    • Repressioonid ja holokaust – Hukkamised ja koonduslaagrid – Juutide ja mustlaste hävitamine – U 10 000 Euroopa juudi hukkamine – U 15 000 sõjavangi suri
    • Sõjategevus 1944 – veebruaris sõda jõuab Eestisse – märts Eesti linnade pommitamine – juuli Sinimägede lahingud – 22. sept Tallinn Punaarmee kätte – novembris Sõrve säär langeb
    • Taasiseseisvumiskatse – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee – 18. sept J. Uluots nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse – 20. sept Toompeal sini-must-valge
    • ENSV 1944-1950 – territoriaalsed kärped – industrialiseerimine – sundkollektiviseerimine – võitlus metsavendadega – 26.03.1949 küüditamine – märts 1950 EK(b)P – VIII pleenum • Karotamme asemel Käbin
    • ENSV 1950-1978– 1950 II p algab ühiskonna vabanemine stalinistlikust surutisest • rehabiliteerimine, põllumajanduse areng– 1957-1965 rahvamajandusnõukogud– “kuldsed kuuekümnendad”– 1965 Soome TV– 1966 EÜE– 1968 Praha kevad– 1970 seisaku algus
    • ENSV 1978-1988 – 1978 K. Vaino – venestamine – stagnatsioon – dissidentluse hoogustumine • 1979 Balti Apell, • 1980 “40 kiri” – 1980 Moskva OM – 1980 noorsoorahutused Tallinnas – ökoloogilised probleemid
    • Uus ärkamine– 1985 märts – NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov • perestroika, glasnost– 1987- fosforiidikampaania - august – MRP-AEG- 23. august – Hirvepargi miiting- 26. november – IME • S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma- detsember – EMS • T. Velliste
    • Muutuste tuules – 1988 - jaan – ERSP idee (L. Parek) L - 2. veebr – Tartu rahu aastapäeva tähistamine - 24. veebr – EV aastapäeva tähistamine – - Rahvarinne • E. Savisaar – - rahvuslipp – 16. juuni – EKP KK I sekretäriks V. Väljas – 17. juuni – meeleavaldus lauluväljakul – sept – Eestimaa laul • “Ükskord me võidame niikuinii!” – 16. november - suveräänsusdeklaratsioon
    • Eesti 1989-91 – 23.08.1989 Balti kett – 1990 Eesti Kongress – 30.03.1990 üleminekuperiood – 19-21.08.1991 augustiputš – 20.08.1991 otsus riiklikust iseseisvusest
    • Eesti 1991- – 1991 Eesti ÜRO liikmeks – 1992 uus põhiseadus, parlamendi ja presidendi valimised, rahareform – 1994 Vene vägede lahkumine – 29. märts 2004 NATO liige – 1. mai 2004 Euroopa Liidu liige – 01. jaanuar 2011 üleminek eurole
    • Eesti Vabariik pärast iseseisvusetaastamist
    • Tänan kuulamast!
    • Kasutatud materjalid Eesti ajaloo esitluse koostamisel on kasutatud mitmete teiste inimeste poolt koostatud materjale. Peamine allikas: http://www.htg.tartu.ee/ ~aare/ajalugu