Fe kapitaliturgude ettepanekud oct 11

2,456 views
2,590 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,456
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
10
Actions
Shares
0
Downloads
4
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Fe kapitaliturgude ettepanekud oct 11

  1. 1. Kapitaliturgude töögrupi ettepanekud FE kapitaliturgude töörühm märts 2013
  2. 2. Laia taustaga töögrupp Tähestikulises järjekorras: • Aare Tammemäe - Redgate Capital • Andrus Alber – Nasdaq OMX Tallinn • Ege Metsandi – ERGO Funds* • Erkki Raasuke – Majandusministeerium • Henrik Igasta – SEB Enskilda • Loit Linnupõld – Swedbank Investment Funds* • Peeter Saks - Baltcap • Priit Põldoja - Cofi • Reimo Hammerberg – Sorainen • Robert Kitt – Swedbank • Ülo Kallas – Colonna Capital * Töögrupis osalevad pensionifondi haldurid ei poolda dokumendis väljapakutud ettepanekuid, mis puudutavad pensionifonde Käesolevas presentatsioonis esitatut ei saa vaikimisi käsitleda töögrupi liikmete tööandjate või ametiasutuste seisukohtadena. 2
  3. 3. Sisukord 1. Miks on vaja tegeleda kapitaliturgude arendamisega? 2. Mis seisus on Eesti kapitaliturud? 3. Turu taaskäivitamine 4. Pensionifondide mõju kapitaliturgudele 5. Ettepanekud pakkumise toetamiseks 6. Ettepanekud nõudluse toetamiseks 7. Soovitud tulemuse annab vaid mitme olulise meetme koosmõju 3
  4. 4. 4 Kapitaliturg mõjutab majandusarengut • Kapitaliturg koosneb mitmest erineva reguleerituse ja organiseerituse tasemega varaklassipõhistest turgudest Aktsiakapitali turud • Reguleeritud turg e. börs • Osalejad institutsioonid ja eraisikud • Reguleerimata turg, nt. alternatiivturg ja muud börsivälised turud • Osalejad peamiselt institutsioonid Võlakapitali- turud • Reguleeritud turg e. börs • Osalejad institutsioonid ja eraisikud • Reguleerimata turg • Osalejad peamiselt institutsioonid Erakapitaliturg • Kasvu- ja riskikapitaliturg • Osalejad peamiselt spetsialiseerunud investorid Peamised kapitaliturud Toimiva kapitalituru mõju majandusele Investorid saavad müügist raha Raha reinves- teeritakse Firmad kaasavad kapitali ja laienevad Krediidi- võime paranemin e Pangad laenavad, kiirendade s kasvu Töökohtade loomine Töökohtade loomine Töökohtade loomine Krediidi- võime paranemin e 1
  5. 5. Kapitaliturgude areng soodustab elanikkonna jõukuse kasvu ning kõrgemat maksubaasi • Parem kapitali kättesaadavus suure kasvuga ettevõtjatele -> rohkem töökohti – Suure kasvuga ettevõtted loovad enamuse töökohtadest. Vaid 6% ettevõtetest UK-s loovad 54% uutest töökohtadest(Anadyke-Danes et al, 2009) – Kapitali kättesaadavus suurendab tööhõivet ja innovatiivsust (David Weild, Edward Kim 2010) – Arenenud aktsia- ja võlakirjaturud on eelduseks riskikapitali investeeringutele alustavates ettevõtetes (Bernard S. Black; Ronald J. Gilson 1998) • Suuremad välisinvesteeringud -> positiivne majanduskasv – Paremini arenenud kapitaliturgudega riigid võidavad välisinvesteeringutest rohkem, kuna suudavad paremini realiseerida välisinvesteeringute mõju majandusele (Laura Alfaro, Areendam Chanda, Sebnem Kalemli-Ozcan, Selin Sayek 2000) • Finantseerimisallikate mitmekesisus -> alternatiiv pangalaenudele – Sügavam kohalik toimiv kapitaliturg vähendab süsteemseid riske, kuna finantseerimine ja seega ka riskid ei ole kontsentreerunud ainult pankadesse vaid jagunevad rohkemate osapoolte vahel. 5 Investori väljumise võimalus läbi kapitalituru tehingute on eelduseks riskikapitali investeeringutele Riskikapital on oluline kasvu ttevõtetele ja erasektori innovatsioonile Majanduskasvu ja tööhõive kasv toimub läbi innovatsiooni “The financial sector is not THE key to development, however, failure to develop it puts enormous break on growth prospects” (Anne O. Krueger, International Monetary Fund) 1
  6. 6. 6 Eesti börsi kapitalisatsioon on pea 8 korda madalam kui Taanis ja Soomes Allikas: Maailmapanga andmebaas Börsi kapitalisatsioon; suhe SKTsse; %; 2011 2 54 54 45 27 18 15 13 12 10 7 40 10 20 30 40 50 60
  7. 7. 326 438 394 345 157 246 139 85 44 32 116 71 76 59 42 66 59 43 54 32 39 33 0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 500 Q 1/07 Q 2/07 Q 3/07 Q 4/07 Q 1/08 Q 2/08 Q 3/08 Q 4/08 Q 1/09 Q 2/09 Q 3/09 Q 4/09 Q 1/10 Q 2/10 Q 3/10 Q 4/10 Q 1/11 Q 2/11 Q 3/11 Q 4/11 Q 1/12 Q 2/12 7 Tallinna börsi kvartaalne kauplemiskäive näitab 2007 aastast alates langustrendi Allikas: Eesti väärtpaberite keskus Talinna börsi kauplemiskäive; kvartaalne keskmine; EUR million; Q1 2007 – Q2 2012 2 131 Keskmine
  8. 8. 8 Eesti aktsiaturu käive on kümnetes kordades alla Euroopa Liidu ja OECD Allikas: Maailmapanga andmebaas Aktsiaturu käive; suhe SKTsse; % 2 155 160 117 113104 60 58 58 3.3 1.9 1.7 1.1 0 50 100 150 200 2008 2009 2010 2011 OEC D EL Ees ti
  9. 9. 9 Eestis registreeritud võlakirjaemissioonide arv ja maht on 2007st alates langustrendis Allikas: Eesti väärtpaberite keskus Eestis registreeritud võlakirjaemissioonid; EUR million 2 5 42 99 188 213 106 59 68 58 42 53 67 103 127 101 53 26 40 100 50 100 150 200 250 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 0 200 400 600 800 1,000 1,200 1,400 Tehingute arv Tehingute maht 192 Keskmine
  10. 10. Riigil on kapitaliturgude taaskäivitamisel oluline roll Pakkumise suurendamine Erinevates varaklassides instrumentide pakkumise suurendamine ja uute varaklasside loomine Nõudluse suurendamine Turuosaliste arvu ja huvitatuse suurendamine Meetmed turu arengu kiirendamiseks Regulatsioonide muutmine taaselustamaks pakkumist ja võimaldamaks uusi varaklasse Otsene riigipoolne instrumentide pakkumine (riigile kuuluvate äriühingute aktsiad, võlakirjad) Regulatsioonide muutmine, mis soodustab nii pensioniraha suunamist koduturule kui teiste kohalike investorgruppide (privaatpangad, jaeinvestorid) aktiviseerumist See omakorda suurendab välisraha huvi turu vastu Üldised meetmed/ efekt Efektiivsem kohalik kapitaliturg, suurenev finantseerimisalternatiivide valik ja järjepidev kapitali pakkumine kohalikele ettevõtetele 3
  11. 11. 82 81 77 77 74 70 63 63 59 55 49 45 34 6 - 10 20 30 40 50 60 70 80 90 H ispaania P rantsusm aa P ortugal S aksam aa B elgia H olland U K N orra Iirim aa R ootsi Š veits Taani S oom e E esti Pensionifondidel on oluline mõju kapitaliturgudele • Pensionifondid on kõige olulisem kohalik kapitali allikas • 2012 septembri seisuga on Eesti pensionifondide maht ca 1.4 miljardit eurot • Sellest on tänaseks Eestisse investeeritud tagasi hinnanguliselt 6% – Sobilike instrumentide vähesus, SME staatus – Kohaliku kapitalituru ebalikviidsus – ‘Fondifondi’ struktuur ja passiivne investeerimisstiil(1) • Arenenud riikide kogemuse järgi on kodumaa investeeringute osakaal ligikaudu 60% kandis. • Eesti eesmärk võiks lähitulevikuks olla pensionifondide kohalike investeeringute osakaalu tõstmine 20%-30% peale 11 (1) Ei kehti kõigi turuosaliste suhtes Allikas: Asset Allocation Survey, Mercer, May 2011; Finnish Centre for Pensions; Eesti Pensionikeskus, SEB Enskilda Muu: v.a. sularaha; Soome 2010 seisuga, Eesti puhul vaid II samba fondid; Eesti fonde puudutav statistika seisuga 30.09.2011 Strateegiline pensionivarade allokatsioon, koduturu osakaal, mai 2011 (%) Keskmine 60% 4
  12. 12. 12 Ettepanekute osa 1: Ettepanekud pakkumise toetamiseks Vahend Sisu Mõju Riigiettevõtted börsile • Kvaliteetsete riigile kuuluvate äriühingute vähemusosaluste toomine börsile • Kapitali kaasamine emitendile või raha aktsiate müügist riigil • Suurendab investori valikuvõimalusi • Suurendab turu likviidsust • Sõltuvalt emitendist võimalik uue Tallinna börsi ‘juhtaktsia’ tekkimine • Efekt turule oleks suurem vastavalt sellele, mida suurema ja atraktiivsema ettevõtte suudab valitsus börsile tuua Eesti Vabariigi võlakirjad • Valitsuse võlakirjade emiteerimine Eesti turule, s.h. jaepakkumisena • Populaarne finantsinstrument säästmiseks, alternatiiv pangadeposiidile • Kehtestab referentstootluse teiste võimalike emitentide tarbeks, n.n. ‘riskivaba tulumäär’ Riigiettevõtete võlakirjad kohalikule turule • Krediidikõlbulike riigiettevõtete võlakirjade emiteerimine Eesti turule, s.h. jaepakkumisena • Suurendab investori valikuvõimalusi • Suurendab turu likviidsust • Võimaldaks taaskäivitada Eesti ettevõtete võlakirjaturgu • Alternatiiv pangadeposiidile • Mitmekesistab riigifirmade rahastamisvalikuid Munitsipaalrahastu • Kohalike omavalitsuse finantseerimiskeskuse loomine ja selle finantseerimine kohaliku võlakirjaturu kaudu • Potentsiaalis suuremahuline võlakirjaturg • Võimaldab alandada raha hinda väiksemate omavalitsuste jaoks • Võimaldab paremat kontrolli KOV-ide finantseerimise üle Hüpoteekvõlakirja turu loomine • Hüpoteekvõlakirjade kui eri tüüpi väärtpaberite emiteerimise võimaldamine pankadele • Hüpoteekvõlakirjad oleksid topelt-tagatud – esiteks tagatiseks oleva eluasemelaenu portfelliga ja teiseks emitendi varadega. • See skeem sarnaneks Rootsis väljakujunenud covered bond’ide turuga • Eluasemelaenude maht juulis 2012 oli ca 6 miljardit eurot, seega hüpoteekvõlakirjade kaudu võib võlakirjaturule tulla olulises mahus instrumente ja seeläbi on võimalik kogu turu elavdamine 5
  13. 13. Ettepanekute osa 2: Ettepanekud turu nõudluse toetamiseks 1/3 13 Vahend Sisu Mõju Pensioniraha aktiivsem osalemine koduturul • Pensioniraha aktiivsem osalemine koduturul – kõik 6 pensionivarade haldurit tuleks saada aktiivselt kohalikul turul investeerima • Kaaluda kombinatsiooni erinevatest meetmetest • Pensioniraha on ainus pikaajalise iseloomuga kodumaine institutsionaalne raha Eestis • Selle aktiivsem osalemine turul aitab suurendada ka privaatpankade ja jaeinvestorite huvi ja usaldust kohaliku turu suhtes • Ostupoole suurenenud huvi suurendab ka müügipoole aktiivsust • Suurenenud kohalike turuosaliste aktiivsus suurendab välisraha huvi siinsel turul osaleda Maksusoodustused • Eesti emitentide võlakirja intressidelt teenitava tulu vabastamine tulumaksust • Alternatiiviks pangadeposiitidelt teenitava intressitulu maksustamine • Suurendab võlakirjade atraktiivsust • Võimalik diferentseerida kvaliteetse (reitinguga) ja rämpsvõlakirja (reitinguta või non-investment grade ) vahel 6
  14. 14. 14 Vahend Sisu Mõju Otseinvesteeringute kohustus • II samba fondidele kehtestada kohustus hoida osa aktsia- ja intressitoodete allokatsioonist otsepositsioonidena, mitte läbi kolmanda osapoole toote (fond, ETF, derivatiivid) • Suurendab osade, eeskätt fondifondi struktuuriga, fondide võimalust Eestisse investeerida ja seeläbi suurendada siinsel kapitaliturul osalejate arvu • Vähendab passiivse investeerimise osakaal • Fondijuhtide kulud kasvavad Usaldussuhte komponent pensionifondide teenustasudes • Kaudsetelt investeeringutelt võetavatele fondijuhtimise tasudele seatakse piirang, et motiveerida läbi kõrgema haldustasu fondijuhte otseinvesteeringuid tegema • Kaudsed investeeringud on teised fondid ja ETF-id, v.a. riskikapitali fondid • Eesmärk motiveerida pensionifonde tegema otseinvesteeringuid, mis motiveerib fonde muuhulgas ka rohkem vaatama kohalikke finantsinstrumente (nt. võlakirjad, aktsiad) Eesti varade analüüsi kohustus • Eestis kaubeldavate varade analüüsi kohustuse kirjutamine seadusse või määrustesse • Ehk tehtaks kohustuseks korraliku analüüsi tegemine Eestis pakutavatele investeerimisvaradele, et ka negatiivsed investeerimisotsused toetuksid dokumenteeritud protsessile • Seda piirangut võiks kombineerida keeluga investeerimise analüüsi ja investeerimisotsuste tegemise väljast sisse ostmisele • Selline kohustus õigustaks Eestis fonde juhtivatel rahvusvahelistel struktuuridel Eesti meeskondade säilitamist, ilma milleta Eesti-suunalisi investeerimisotsuseid ei sünni Investeerimis- piirangute lõdvendamine • Muuta Investeerimisfondide Seadust, et võimaldada II samba pensionifondidel paindlikumalt investeerida mittelikviidsetesse väärtpaberitesse • Anda osaliselt rohkem vabadust investeerimisfondidele teha investeeringuid Eesti varadesse, mis harilikult on ebalikviidsed ning nõuavad suurt juhtimisressurssi (mis on limiteeritud) Ettepanekute osa 2: Ettepanekud turu nõudluse toetamiseks 2/3 Valik meetmeid pensionifondide kohalike investeeringute kasvatamiseks* *Töögrupis osalevad pensionifondi haldurite esindajad ei poolda kõiki mainitud ettepanekuid 6
  15. 15. 15 Ettepanekute osa 2: Ettepanekud turu nõudluse toetamiseks 3/3 Valik meetmeid pensionifondide kohalike investeeringute kasvatamiseks* Vahend Sisu Mõju II samba struktuuri mitmekesistamine • Osa pensioniraha haldamine riikliku struktuuri poolt (tagamaks mh et ei oleks vastuolu kapitali vaba liikumise põhimõttega) • Investeerimisstrateegia kesksel kohal oleks Eesti majandusse ja ettevõtlusse investeerimine, aga mitte ainult • Pensionivara haldamine ning selle teenuse eest tasumine toimuks turupõhiselt • Kombinatsioon era- ja riiklikest penisonivara halduritest on Euroopas laialt levinud • Kohalikule turule keskendunud pensionivarade halduri teke • Konkurentsi suurendamine tänaste varahaldurite hulgas Eesti Fond • Luuakse fondifond, mis investeeriks investeerimisfondidesse, millede varadeks oleksid kas Tallinna Börsil kaubeldavad väärtpaberid või riskiinvesteeringud (private equity) Eesti noteerimata ettevõtetesse • Eesti Fond kapitaliseeritakse otse pensionifondide sissemaksetega • Võib lisaks kasutada ka Taanis käiku läinud ideed, kus 75% rahast võeti laenuna riiklikku asutusse (madala krediidiriskiga), mis laenas otse edasi vastavasse fondi (Taani puhul Danish Growth Fund) • Fondifondi loomine ja sinna olulise kapitali suunamine võiks aidata luua kohalike investeeringute pikaajalist ökosüsteemi • Selline skeem ei oleks ühekordne, vaid võimaldaks tagada pikaajalise kapitali sissevoolu turule • Fondifondi kaudu tekiks ka võimenduse efekt, kuna fondid, milledesse investeeritakse, suudavad ka muudest allikatest finantseerimist kaasata *Töögrupis osalevad pensionifondi haldurite esindajad ei poolda kõiki mainitud ettepanekuid 6
  16. 16. Soovitud tulemuse annab vaid mitme olulise meetme koosmõju Seega peavad valitud meetmed olema jõulised ja soovitav on mitme valitud meetme koosmõju selleks, et muuta kapitaliturgude ökosüsteemi ja omada pikaajalist mõju Ilma teadlikke meetmeid rakendamata Eesti kapitaliturud pigem jätkavad hääbumist Välised mõjud Eesti kapitaliturgude vastu on liiga võimsad, mistõttu valitud meetmete tugevus on oluline Üksikute nõrkade meetmete mõju ei aita kaasa pikaajalisele kapitaliturgude arengule 7

×