Tõendamine 2011. Lektor Tanel Järvet [email_address]
Tõendamine <ul><li>Kohus  (kriminaalasjas) või kohtuväline menetleja (väärteoasjas)  tugineb asja lahendades asjaoludele, ...
Tõendamine <ul><li>Olemus—mingi fakti olemasolu või puudumise kinnitamine kontrollitavalt (tõenditega).  </li></ul><ul><li...
Üldtuntus <ul><li>Üldtuntuks  võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälis...
Kõrvaldamata kahtluste tõlgendamine <ul><li>Alles tõendamisprotsessi lõppetapil - siis, kui kõigi - nii otseste kui kaudse...
Kaudne tõendamine <ul><li>In dubio pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha ...
Süütuse presumptsioon <ul><li>Kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et end aktiivselt kaitsev isik peab oma kaitseväidet...
Tõendamine VTM-s <ul><li>VTMS  § 31. Tõendite kogumine ja kriminaalmenetluse sätete kohaldamine menetlustoimingute tegemis...
Tõendite hindamine <ul><li>Tõendite kriitiline hindamine.  Lähtudes tõendi allikast ja kas tegemist on tervikliku tõendiga...
Nõuded tõenditele <ul><li>Sisu nõuded—et oleks asjakohane informatsioon </li></ul><ul><li>Vormi nõuded– protokollide jt. d...
Tõendamise eesmärk <ul><li>Eesmärgi seadmine </li></ul><ul><li>Menetlusliigi valik (väärteo menetlus või kriminaalmenetlus...
Tõendamiseseme asjaolud <ul><li>KrMS  § 62.  Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning m...
Põhiküsimused <ul><li>Kes  </li></ul><ul><li>Kus  </li></ul><ul><li>Mida </li></ul><ul><li>Millal  </li></ul><ul><li>Kuida...
Tõendamiseks vajalike  tõendite valik <ul><li>Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.10.2001.a otsus nr.  3-1-1-88-01  RT III ...
Menetusnõuded <ul><li>Vajaduse korral hoiatatakse menetlustoimingus osalejaid, et KrMS § 214 kohaselt ei ole lubatud kohtu...
Tõendite lubatavus ja kontrollimine <ul><li>Mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutam...
Tõendite liigid kriminaalmenetluses <ul><li>kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus,  </li></ul><ul><li...
Tõendite liigid väärteomenetluses <ul><li>menetlusaluse isiku ütlus; </li></ul><ul><li>tunnistaja ütlus, </li></ul><ul><li...
Menetlusplaani koostamine <ul><li>Lähtesituatsioon </li></ul><ul><li>Eesmärk koos ajalise piiriga  </li></ul><ul><li>Ajali...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Tõendamise alused

1,860 views
1,637 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,860
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
149
Actions
Shares
0
Downloads
5
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Tõendamise alused

  1. 1. Tõendamine 2011. Lektor Tanel Järvet [email_address]
  2. 2. Tõendamine <ul><li>Kohus (kriminaalasjas) või kohtuväline menetleja (väärteoasjas) tugineb asja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud: </li></ul><ul><li>tõendatuks või, </li></ul><ul><li>üldtuntuks. </li></ul><ul><li>Tõendatus on tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et: </li></ul><ul><li>tõendamiseseme asjaolud on olemas või, </li></ul><ul><li>tõendamiseseme asjaolud puuduvad. </li></ul>
  3. 3. Tõendamine <ul><li>Olemus—mingi fakti olemasolu või puudumise kinnitamine kontrollitavalt (tõenditega). </li></ul><ul><li>Positiivne ja negatiivne tõendamine </li></ul><ul><li>Millest koosneb tõendamine? Tõendite kogumine, nende säilitamine ja esitamine. </li></ul><ul><li>Üldtuntus ja tõendatus—neil juhtudel ei pea eraldi tõendama. Üldtuntud: näit. talvel kannavad inimesed paksemaid riideid. </li></ul><ul><li>Tõendatud: näit. tuvastatud teises menetluses kohtuotsusega. </li></ul>
  4. 4. Üldtuntus <ul><li>Üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. /§ 60 lg 1/ </li></ul><ul><li>Näit. suveajale üleminek; inflatsioon riigis; raha devalveerimine jne. </li></ul><ul><li>NB! Riigikohtu 16.12.1999.a otsus nr. 3-1-1-136-96: </li></ul><ul><li>“ ---- Juhul kui kohtualuse hilisemad ütlused pole ilmses vastuolus formaalloogika reeglite või muude üldteadaolevate asjaoludega, võib kohus neid eirata ainult juhul, kui nad on ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega nende kogumis. </li></ul><ul><li>Raugaiga määratletakse gerontoloogias inimese 75. ja 89. eluaasta vahelise eana, mil toimub organismi järjest kiirenev taandareng. ---“ </li></ul>
  5. 5. Kõrvaldamata kahtluste tõlgendamine <ul><li>Alles tõendamisprotsessi lõppetapil - siis, kui kõigi - nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo (kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse kahtlustatava kasuks) põhimõtte poole. </li></ul><ul><li>Vaatamata viimatimärgitule tuleb tunnistada, et kõnealuste kahtluste püsimajäämise tõenäosus on suurem siis, kui tõendite kogum hõlmab eranditult vaid kaudseid tõendeid (RKL 3-1-1-12-07). KrMS § 7 lg 3 </li></ul>
  6. 6. Kaudne tõendamine <ul><li>In dubio pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. </li></ul><ul><li>Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid. Samuti pole põhimõtteliselt välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. </li></ul>
  7. 7. Süütuse presumptsioon <ul><li>Kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et end aktiivselt kaitsev isik peab oma kaitseväidete tõepõhja kontrollitavuseks tegema kohtule omal initsiatiivil kättesaadavaks andmed, mis võimaldavad sellist kaitsepositsiooni hinnata. </li></ul><ul><li>Eelkõige puudutab niisugune irdumine süütuse presumptsioonist alibit (isiku väidet, et ta viibis kuriteo toimepanemise ajal teises kohas kui kuriteo paik) . Sellest ei saa aga teha järeldust, et süüdistataval lasub kriminaalmenetluses üldine kohustus kõrvaldada tema käitumise osas kerkinud kahtlusi (RKL 3-1-1-82-06). </li></ul>
  8. 8. Tõendamine VTM-s <ul><li>VTMS § 31. Tõendite kogumine ja kriminaalmenetluse sätete kohaldamine menetlustoimingute tegemisel </li></ul><ul><li>(1) Tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisusi arvestades. </li></ul><ul><li>Tõendeid tuleb hinnata kogumis. </li></ul><ul><li>Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. </li></ul>
  9. 9. Tõendite hindamine <ul><li>Tõendite kriitiline hindamine. Lähtudes tõendi allikast ja kas tegemist on tervikliku tõendiga. </li></ul><ul><li>Tõendite hindamine kogumis. Kui palju peab olema tõendeid? Menetleja hindab siseveendumuse järgi. </li></ul><ul><li>Tõendite kaalukus? Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu. Kuid tihti eelistatakse ekspertiise ja asitõendeid kui ütlusi. </li></ul><ul><li>Vastuolude kõrvaldamine? Alati ei ole võimalik. </li></ul>
  10. 10. Nõuded tõenditele <ul><li>Sisu nõuded—et oleks asjakohane informatsioon </li></ul><ul><li>Vormi nõuded– protokollide jt. dokumentide nõuded. </li></ul><ul><li>Kogumise tingimused--tõendi kujunemise jälgitavus ja säilitamine </li></ul>
  11. 11. Tõendamise eesmärk <ul><li>Eesmärgi seadmine </li></ul><ul><li>Menetlusliigi valik (väärteo menetlus või kriminaalmenetlus) </li></ul><ul><li>Lähtepositsioon. </li></ul><ul><li>Ajalised piirid menetluseks—väärtegu aegub, kui on möödunud 2 aastat toimepanemisest kuni kohtuotsuseni või kohtuvälise menetleja otsuse jõustumiseni. </li></ul><ul><li>Kuritegude aegumine: II astme puhul 5 aastat, aga kui on kahtlustatav olemas siis pikeneb veel 5a. </li></ul>
  12. 12. Tõendamiseseme asjaolud <ul><li>KrMS § 62. Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut i seloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. </li></ul><ul><li>Riigikohtu otsus nr. 3-1-1-51-00 RT III 2000, 14, 153: </li></ul><ul><li>“ ---Kuriteo toimepanemise aeg ei pea olema tuvastatud minutilise või sekundilise täpsusega.—“ </li></ul>
  13. 13. Põhiküsimused <ul><li>Kes </li></ul><ul><li>Kus </li></ul><ul><li>Mida </li></ul><ul><li>Millal </li></ul><ul><li>Kuidas </li></ul><ul><li>Miks? </li></ul><ul><li>Kes veel teab sellest? (et leida lisatunnistajaid-tõendi allikaid). </li></ul>
  14. 14. Tõendamiseks vajalike tõendite valik <ul><li>Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.10.2001.a otsus nr. 3-1-1-88-01 RT III 2001, 26, 281: </li></ul><ul><li>---- Obitur dictum'i korras peab Riigikohtu kriminaalkolleegium siinjuures siiski vajalikuks märkida, et KrMK § 50 mõtte kohaselt võib üldjuhul menetleja kriminaalmenetluses oma parima äranägemise järgi otsustada, millistele tõenditele tuginevalt püüab ta tuvastada menetletava kuriteo faktilisi asjaolusid. </li></ul>
  15. 15. Menetusnõuded <ul><li>Vajaduse korral hoiatatakse menetlustoimingus osalejaid, et KrMS § 214 kohaselt ei ole lubatud kohtueelse menetluse andmeid avaldada. /§ 64 lg 5/ </li></ul><ul><li>  Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. </li></ul><ul><li>Kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlustoimingus osalejaid kohtumääruse alusel kuni 60 miinimumpäevamäära (s.t. kuni 60 X 50 krooni= 3000 krooni) ulatuses. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita. /§ 214 lg 1,3/ </li></ul><ul><li>Tõendite kogumine. </li></ul><ul><ul><li>Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades on kohustuslikud kõigile ning neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil. / § 215 lg 1/ </li></ul></ul>
  16. 16. Tõendite lubatavus ja kontrollimine <ul><li>Mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. </li></ul><ul><li>Valitsemas on seisukoht, et tõend on lubamatu vaid siis, kui tema saamisel on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse seadust (tõendi kogumise korda). </li></ul>
  17. 17. Tõendite liigid kriminaalmenetluses <ul><li>kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, </li></ul><ul><li>eksperdiarvamus, </li></ul><ul><li>eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, </li></ul><ul><li>asitõend, </li></ul><ul><li>uurimistoimingu, kohtuistungi protokoll; </li></ul><ul><li>jälitustoimingu protokoll või, </li></ul><ul><li>muu dokument </li></ul><ul><li>foto või film või muu teabesalvestis. </li></ul><ul><li>Kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka ülal loetlemata tõendeid. /§ 63 lg 2/ </li></ul>
  18. 18. Tõendite liigid väärteomenetluses <ul><li>menetlusaluse isiku ütlus; </li></ul><ul><li>tunnistaja ütlus, </li></ul><ul><li>eksperdiarvamus, </li></ul><ul><li>a sitõend i vaatluse protokoll </li></ul><ul><li>sündmuskoha vaatluse protokoll </li></ul><ul><li>vaatluse protokoll </li></ul><ul><li>ütluste olustikuga seostamise protokoll </li></ul><ul><li>vastastamise protokoll </li></ul><ul><li>läbiotsimise protokoll </li></ul><ul><li>äratundmiseks esitamise protokoll </li></ul><ul><li>uurimiseksperimendi protokoll </li></ul><ul><li>v äärteoprotokoll, kui see sisaldab menetlusaluse isiku ütlusi </li></ul><ul><li>või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. </li></ul>
  19. 19. Menetlusplaani koostamine <ul><li>Lähtesituatsioon </li></ul><ul><li>Eesmärk koos ajalise piiriga </li></ul><ul><li>Ajalises järjekorras vajalikud toimingud: </li></ul><ul><li>Plaanitav toiming+mis ajaks+kes teostab </li></ul><ul><li>Iseseisev töö: </li></ul><ul><li>Koostada menetlusplaan ja esitada IVA-s. </li></ul>

×