Loovus reaalteadustes Svetlana Ganina 2009
Ajaline plaan <ul><li>11.15 – 12.00 õppetöö  45min </li></ul><ul><li>12.00 – 12.30  lõuna </li></ul><ul><li>12.30 – 14.45 ...
F K M G B
<ul><li>Loovus on reaalainete lahutamatu osa - kust muidu tuleksid kõik inimkonna leiutised ja avastused?  </li></ul><ul><...
Töökuulutused initsiatiivsust loovust iseseisevust … motivatsioon loovus huvi
<ul><li>Loovus  on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahend...
Wikipeediast… <ul><li>Reaalteadusteks  on hakatud nimetama ka kindlalt piiritlemata teadusharude rühma, mis koonduvad  füü...
Metafoor joonis 5+10min <ul><li>Mina õpetajana </li></ul>
Plaanidest (I) <ul><li>Mõtted </li></ul><ul><li>Tegevus </li></ul><ul><li>IT </li></ul><ul><li>Meetodid </li></ul><ul><li>...
Plaanidest (II) Õpilase loovus tunnis Loov lähenemine oma tööle
5+15min <ul><li>Mida tähendab oma aine </li></ul><ul><li>LOOV ja KAASAHAARAV  </li></ul><ul><li>esitus? </li></ul>
Millised õppemeetodid soodustavad loovuse arengu? <ul><li>Projektõppe  /kiir, energia…/ </li></ul><ul><li>Avastusõppe  /nt...
<ul><li>Kuidas määrata kindlaks pilvelõhkuja kõrgust baromeetri abil? </li></ul><ul><li>~ 10 min ( rühmatöö  – 4 in?) </li...
V astus  1 <ul><li>Mõõdame baromeetriga õhurõhu katusel ja õhurõhu maapinnal. </li></ul><ul><li>Vahe millibaarides konvert...
V astus  2 <ul><li>Seome pika nöörijupi baromeetri külge ja laseme baromeetri katuselt alla, kuni baromeetri ots maad puud...
V astus  3 <ul><li>Kui on päikesepaisteline ilm, siis võime ära mõõta baromeetri pikkuse ja tema varju pikkuse.  </li></ul...
V astus  4 <ul><li>Kui pilvelõhkujal on tuletõrjetrepp, siis võib üles ronides seda mõõta baromeetri pikkustega, ja pärast...
V astus  5 <ul><li>Võib lühikese nöörijupi baromeetri külge siduda ja vibutada seda nagu pendlit, alul esimese korruse kõr...
V astus  6 <ul><li>Võib baromeetri katusele viia, üle ääre alla kukutada ja maapinnale jõudmise aja ära mõõta. Sel juhul s...
V astus  7 <ul><li>Võib koputada kojamehe ukse peale ja temalt küsida: </li></ul><ul><li>“ Kui Te tahate endale ilusat bar...
Mitu % meil kasutada ajast läheb ja  peaks minema  .... <ul><li>õppimine teadmiseks... </li></ul><ul><li>õppimine oskamise...
12.00 – 12.30
<ul><li>Loeng </li></ul><ul><li>Loeng-demonstratsioon </li></ul><ul><li>Referaat </li></ul><ul><li>Seminar </li></ul><ul><...
Karussell <ul><li>Mina arvan, et tänane päev edenes, sest… </li></ul><ul><li>Minul on täna mure… </li></ul><ul><li>Minule ...
 
Õpetaja tegevus traditsioonilise õppe korral <ul><li>Uut osa seletades ei nõua õpilastelt kaasamõtlemist. </li></ul><ul><l...
Õpilase tegevus traditsioonilise õppe korral <ul><li>Unistab niisama või tegeleb teiste ainetega. </li></ul><ul><li>Vaatab...
Õpetaja tegevus interaktiivse õppe korral <ul><li>Uue osa seletamisel nõuab õpetaja kaasamõtlemist. Jätab õpilastele suhtl...
Õpilase tegevus interaktiivse õppe korral (pessimistlik   ) <ul><li>Suurem osa unistab niisama või tegeleb teiste aineteg...
NB! <ul><li>Oskamatult valitud meetod kahjustab nii õppimist kui inimsuhteid </li></ul><ul><li>Reet Valgmaa </li></ul><ul>...
Lühikirjutamine <ul><li>10 + 10 min </li></ul>
Ideed iseseisvast tööst – kodune töö    (pausiajal) <ul><li>Muinasjutt terminitega – …filmi stsenaarium </li></ul><ul><li...
Juhtumi analüüs <ul><li>Kurkse retk </li></ul>
Rühmatöö <ul><li>~15 min  </li></ul><ul><li>Kellade liigid </li></ul>
Kellade liigid <ul><li>Päikesekell  (Gnoomon ) – Kreekas, Vanas Egiptuses (ca 3000 a. e.m.a.) </li></ul><ul><li>Veekell  (...
Seletamine <ul><li>Näide oma ainest </li></ul><ul><li>Üks termin </li></ul><ul><li>Teeme loosi </li></ul><ul><li>2+15min <...
<ul><li>http://fyysika.ee/fyysika/avaleht </li></ul><ul><li>http:// www.physic.ut.ee/materjalimaailm/index.html   </li></ul>
Arva ära…
Ülesanne = ristsõna? <ul><li>? Kanton Šveitsis (3 tähte) </li></ul><ul><li>URI </li></ul><ul><li>Mis on kanton? </li></ul>...
“ -” näide <ul><li>Keha hakkab liikuma nii, et kiirus kasvab igas sekundis 10 m/s võrra. Kui suur on keha kiirus 5 sekundi...
Laboritöö
Kuidas on võimalik kartuli keetmise aega lühendada?
Inimene sõitis jalgrattaga auto juurde ja tõstis ratta auto katusel olevale katuserestile. Kui palju tööd pidi ta tõstmise...
<ul><li>Kui palju muutub mu bensiiniarve, kui ostan omale uue auto? </li></ul><ul><li>Mitu sammu tuleb astuda, et kogu oma...
Isekoostatud ülesanded
Tingmärgid <ul><li>Telekas? </li></ul><ul><li>Arvuti? </li></ul>
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Loovus reaalainetes

1,000

Published on

Published in: Technology, Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,000
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
6
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Loovus reaalainetes

  1. 1. Loovus reaalteadustes Svetlana Ganina 2009
  2. 2. Ajaline plaan <ul><li>11.15 – 12.00 õppetöö 45min </li></ul><ul><li>12.00 – 12.30 lõuna </li></ul><ul><li>12.30 – 14.45 õppetöö (+?) 135min </li></ul><ul><li>14.45 – 15.00 kohvipaus </li></ul><ul><li>15.00 – 16.00 lõpuplenaar </li></ul>
  3. 3. F K M G B
  4. 4. <ul><li>Loovus on reaalainete lahutamatu osa - kust muidu tuleksid kõik inimkonna leiutised ja avastused? </li></ul><ul><li>Tunnis loovust arendades ei ole tund igav ja iseendale ei tundu igapäevane töö rutiinne. </li></ul>
  5. 5. Töökuulutused initsiatiivsust loovust iseseisevust … motivatsioon loovus huvi
  6. 6. <ul><li>Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod & Cropley, 1989). </li></ul><ul><li>Loovus selliste uudsete ideede tootmine, mis on asjakohased ja tõhusad (Cropley & Urban, 2000); selliste uudsete ideede, toodete, seadmete või kunstiteoste loomine, mis meie elu edendavad (Feldhusen, 1999). </li></ul><ul><li>loomine kui tegevus - siia kuuluvad loomisfaasis toimivad kognitiivsed protsessid (ka loov mõtlemine); </li></ul><ul><li>looming kui loomeprotsessi tulemus - siia kuuluvad uudne idee, toode, kunstiteos jm. </li></ul><ul><li>wikipeedia </li></ul>
  7. 7. Wikipeediast… <ul><li>Reaalteadusteks on hakatud nimetama ka kindlalt piiritlemata teadusharude rühma, mis koonduvad füüsika ümber ja mida vastandatakse humanitaarteadustele . Mõnikord samastatakse reaalteadusi täppisteadustega ning arvatakse nende hulka laialdaselt matemaatikat kasutavad loodusteadused ja matemaatika. Mõnikord mõistetakse reaalteaduste all loodusteadusi, mõnikord ka loodusteadusi ja matemaatikat. </li></ul>
  8. 8. Metafoor joonis 5+10min <ul><li>Mina õpetajana </li></ul>
  9. 9. Plaanidest (I) <ul><li>Mõtted </li></ul><ul><li>Tegevus </li></ul><ul><li>IT </li></ul><ul><li>Meetodid </li></ul><ul><li>Mõttevahetus </li></ul><ul><li>… </li></ul>
  10. 10. Plaanidest (II) Õpilase loovus tunnis Loov lähenemine oma tööle
  11. 11. 5+15min <ul><li>Mida tähendab oma aine </li></ul><ul><li>LOOV ja KAASAHAARAV </li></ul><ul><li>esitus? </li></ul>
  12. 12. Millised õppemeetodid soodustavad loovuse arengu? <ul><li>Projektõppe /kiir, energia…/ </li></ul><ul><li>Avastusõppe /nt laboritööd, ontodidaktika…/ </li></ul><ul><li>Iseseisev töö /emotsioonid, kogemus…/ </li></ul><ul><li>… . </li></ul><ul><li>? </li></ul>
  13. 13. <ul><li>Kuidas määrata kindlaks pilvelõhkuja kõrgust baromeetri abil? </li></ul><ul><li>~ 10 min ( rühmatöö – 4 in?) </li></ul><ul><li>Palun pakkuge vastusevariante. </li></ul>
  14. 14. V astus 1 <ul><li>Mõõdame baromeetriga õhurõhu katusel ja õhurõhu maapinnal. </li></ul><ul><li>Vahe millibaarides konverteerime meetriteks ja niiviisi saamegi hoone kõrguse. </li></ul>
  15. 15. V astus 2 <ul><li>Seome pika nöörijupi baromeetri külge ja laseme baromeetri katuselt alla, kuni baromeetri ots maad puudutab. </li></ul><ul><li>Nööri pikkus pluss baromeetri pikkus ongi hoone kõrgus! </li></ul>
  16. 16. V astus 3 <ul><li>Kui on päikesepaisteline ilm, siis võime ära mõõta baromeetri pikkuse ja tema varju pikkuse. </li></ul><ul><li>Siis mõõdame pilvelõhkuja varju pikkuse ja kasutame pilvelõhkuja kõrguse leidmiseks lihtsat suhtarvude rehkendust! </li></ul>
  17. 17. V astus 4 <ul><li>Kui pilvelõhkujal on tuletõrjetrepp, siis võib üles ronides seda mõõta baromeetri pikkustega, ja pärast kordade arv pikkusega korrutada. </li></ul>
  18. 18. V astus 5 <ul><li>Võib lühikese nöörijupi baromeetri külge siduda ja vibutada seda nagu pendlit, alul esimese korruse kõrgusel, siis katusel. Kõrguse arvutada saab gravitatsioonijõu kaudu: </li></ul>
  19. 19. V astus 6 <ul><li>Võib baromeetri katusele viia, üle ääre alla kukutada ja maapinnale jõudmise aja ära mõõta. Sel juhul saab hoone kõrguse arvutada selle valemi abil: </li></ul><ul><li>H = 0.5g ∙ t 2 </li></ul><ul><li>Baromeetriga läheb kahjuks kehvasti  </li></ul>
  20. 20. V astus 7 <ul><li>Võib koputada kojamehe ukse peale ja temalt küsida: </li></ul><ul><li>“ Kui Te tahate endale ilusat baromeetrit, siis ma annan selle Teile, ainult ütelge mulle, kui kõrge see pilvelõhkuja on?” </li></ul>
  21. 21. Mitu % meil kasutada ajast läheb ja peaks minema .... <ul><li>õppimine teadmiseks... </li></ul><ul><li>õppimine oskamiseks... </li></ul><ul><li>õppimine tunnis või eksamil valmistamiseks... </li></ul><ul><li>mõtlemisviisi kujundamiseks... </li></ul>
  22. 22. 12.00 – 12.30
  23. 23. <ul><li>Loeng </li></ul><ul><li>Loeng-demonstratsioon </li></ul><ul><li>Referaat </li></ul><ul><li>Seminar </li></ul><ul><li>Kollokvium </li></ul><ul><li>Rollimäng </li></ul><ul><li>Essee </li></ul><ul><li>Laboritöö </li></ul><ul><li>Praktikum </li></ul><ul><li>Dispuut </li></ul><ul><li>Debatt </li></ul><ul><li>Diskussioon </li></ul><ul><li>Sümpoosium </li></ul><ul><li>Konverents </li></ul><ul><li>Foorum </li></ul><ul><li>… .. </li></ul><ul><li>Jutustus </li></ul><ul><li>Projekt </li></ul><ul><li>Grupitöö </li></ul><ul><li>Töötuba </li></ul><ul><li>Õppekäik </li></ul><ul><li>Päevik </li></ul><ul><li>Küsitlemine </li></ul><ul><li>Modelleerimine </li></ul><ul><li>Probleemõppe </li></ul><ul><li>Juhtumi analüüs </li></ul><ul><li>30 kg raamatuid </li></ul><ul><li>Lugu </li></ul><ul><li>Kohviku meetod </li></ul><ul><li>Karuselli meetod </li></ul><ul><li>....... </li></ul>
  24. 24. Karussell <ul><li>Mina arvan, et tänane päev edenes, sest… </li></ul><ul><li>Minul on täna mure… </li></ul><ul><li>Minule meeldib minu töö sellepärast, et… </li></ul><ul><li>Loovus minu aines seisneb… </li></ul><ul><li>Esmaspäeval alustan oma tööd sellega, et… </li></ul><ul><li>Nädalavahetusel mul on plaanis… </li></ul><ul><li>Soovin sulle… </li></ul>
  25. 26. Õpetaja tegevus traditsioonilise õppe korral <ul><li>Uut osa seletades ei nõua õpilastelt kaasamõtlemist. </li></ul><ul><li>Teeb katseid, kuid seletab ise tulemuse ära, laskmata õpilasel seletust otsida </li></ul><ul><li>Laseb ülesandeid lahendada &quot;ristsõnade stiilis&quot;. Tähtis on õige vastuse saamine, mitte selle leidmise protsess. </li></ul><ul><li>Ei käsi kodus õpiku teksti lugeda, kuid lubab kontrollida, kas definitsioonid, ühikud ja muud mõisted on selged. </li></ul>
  26. 27. Õpilase tegevus traditsioonilise õppe korral <ul><li>Unistab niisama või tegeleb teiste ainetega. </li></ul><ul><li>Vaatab katset ja ootab, kuni õpetaja asja ära seletab. </li></ul><ul><li>Õpib ära ülesannete lahendamise &quot;ristsõna stiili&quot;. </li></ul><ul><li>Õpib kodus vajalikud kohad õpikust pähe. </li></ul>
  27. 28. Õpetaja tegevus interaktiivse õppe korral <ul><li>Uue osa seletamisel nõuab õpetaja kaasamõtlemist. Jätab õpilastele suhtlemispause. </li></ul><ul><li>Laseb õpilastel katsetele seletusi otsida, kuid lõpuks peab ikka ise asja üle rääkima. </li></ul><ul><li>Ülesannete lahendamine toimub rühmades. </li></ul><ul><li>Käsib kodus õpiku tekstiga töötada, st. koostada igasuguseid diagramme ja kaarte, et materjali omandada. </li></ul>
  28. 29. Õpilase tegevus interaktiivse õppe korral (pessimistlik  ) <ul><li>Suurem osa unistab niisama või tegeleb teiste ainetega. Suhtlemispausi ajal seletab mõni nutikam asja ära. </li></ul><ul><li>Pakub mõne seletuse katsetulemuse kohta, aga ootab ikkagi õpetaja seletust. </li></ul><ul><li>Tavaliselt on igas rühmas keegi, kes valdab &quot;ristsõna stiili&quot;. Teised kopivad tema lahenduse oma vihikusse. </li></ul><ul><li>Õpib kodus vajalikud kohad õpikust pähe ja hakkab siis diagramme ja kaarte koostama. </li></ul>
  29. 30. NB! <ul><li>Oskamatult valitud meetod kahjustab nii õppimist kui inimsuhteid </li></ul><ul><li>Reet Valgmaa </li></ul><ul><li>” Ei ole üht ja head meetodit, meetod ise töötab konkreetse õpetaja kaudu, aga teise õpetaja kasutusel võib see muutuda kasutuks või veelgi hullemaks.&quot; </li></ul><ul><li>Kalev Tarkpea </li></ul>
  30. 31. Lühikirjutamine <ul><li>10 + 10 min </li></ul>
  31. 32. Ideed iseseisvast tööst – kodune töö  (pausiajal) <ul><li>Muinasjutt terminitega – …filmi stsenaarium </li></ul><ul><li>Kodune katse </li></ul><ul><li>Näitusest fotoreportaaž </li></ul>
  32. 33. Juhtumi analüüs <ul><li>Kurkse retk </li></ul>
  33. 34. Rühmatöö <ul><li>~15 min </li></ul><ul><li>Kellade liigid </li></ul>
  34. 35. Kellade liigid <ul><li>Päikesekell (Gnoomon ) – Kreekas, Vanas Egiptuses (ca 3000 a. e.m.a.) </li></ul><ul><li>Veekell (klepsüdra) – Egiptuses ja Babüloonias (ca 100 a. e.m.a.) </li></ul><ul><li>Liivakell – Euroopas (keskajal) </li></ul><ul><li>Tulekell - Hiinas; Küünalkell - Inglismaal </li></ul><ul><li>Rataskell = mehaaniline kell (ca 800 a.) </li></ul><ul><li>Elektrikell (ca 19. Sajandi lõpus) </li></ul><ul><li>Kvartskell (20. Sajandi 30-il aastail) </li></ul><ul><li>Aatomkell (mõõteviga on ca 1s 100 000 aasta kohta) </li></ul>
  35. 36. Seletamine <ul><li>Näide oma ainest </li></ul><ul><li>Üks termin </li></ul><ul><li>Teeme loosi </li></ul><ul><li>2+15min </li></ul>
  36. 37. <ul><li>http://fyysika.ee/fyysika/avaleht </li></ul><ul><li>http:// www.physic.ut.ee/materjalimaailm/index.html </li></ul>
  37. 38. Arva ära…
  38. 39. Ülesanne = ristsõna? <ul><li>? Kanton Šveitsis (3 tähte) </li></ul><ul><li>URI </li></ul><ul><li>Mis on kanton? </li></ul><ul><li>Kas teistes riikides on ka kantoneid? </li></ul><ul><li>Kus see Šveits asub? </li></ul><ul><li>… </li></ul>
  39. 40. “ -” näide <ul><li>Keha hakkab liikuma nii, et kiirus kasvab igas sekundis 10 m/s võrra. Kui suur on keha kiirus 5 sekundi pärast? </li></ul>
  40. 41. Laboritöö
  41. 42. Kuidas on võimalik kartuli keetmise aega lühendada?
  42. 43. Inimene sõitis jalgrattaga auto juurde ja tõstis ratta auto katusel olevale katuserestile. Kui palju tööd pidi ta tõstmisel tegema? <ul><li>Andmed: </li></ul><ul><li>Auto : maksimaalne kiirus 160 km/h, mass 1200 kg, värv – sinine, istekohti – 4, kiirendus pidurdamisel (aeglustus) -5 m/s 2 , õhu rõhk auto sisekummis 2,3 at, 1 at  10 5 Pa, hõõrdetegur 0,3, mootori töömaht 1,6 l; võimsus 75/55 kW/hj </li></ul><ul><li>Jalgratas : kiirus 9 km/h, mass 10 kg, värv – punane. </li></ul><ul><li>Inimene : mass 70 kg, pikkus 186 cm, sugu – mees, juuste värv – must </li></ul>
  43. 44. <ul><li>Kui palju muutub mu bensiiniarve, kui ostan omale uue auto? </li></ul><ul><li>Mitu sammu tuleb astuda, et kogu oma muruplats niidukiga ära niita? Sammulugejat ei kasuta. </li></ul><ul><li>Kui palju puid ma pean ostma talveks, et hoida oma ahiküttega korteris normaalset temperatuuri? </li></ul>
  44. 45. Isekoostatud ülesanded
  45. 46. Tingmärgid <ul><li>Telekas? </li></ul><ul><li>Arvuti? </li></ul>
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×