Ene-Margit Tiit,  TÜ emeriitprofessor, SA vanemmetoodik 12. märts 2010
<ul><li>Kuidas vaesust mõõta? </li></ul><ul><li>Vaesus ja elujärg </li></ul><ul><li>Vaesuse dünaamika </li></ul><ul><li>Va...
 
<ul><li>Enne kui rääkida vaesuse leevendamisest või  vaesuse vastu võitlemisest, tuleb ühisele seisukohale jõuda, mida vae...
<ul><li>Vaesuse määratlemisel võib lähtuda rahast, määratledes  vaesuse kas sissetulekute või kulutuste  järgi.  </li></ul...
<ul><li>Absoluutse vaesuse mõiste on oluline riigi sotsiaalpoliitika  jaoks. Absoluutse vaesuse piir määratletakse kas eks...
<ul><li>Vaesus määratakse leibkonna jaoks, st et leibkonna liikmed on ühtaegu kas vaesed või mittevaesed.  </li></ul><ul><...
<ul><li>Leibkonna ekvaliseeritud sissetuleku saamiseks liidetakse kõigi leibkonnaliikmete sissetulekud kokku ja jagatakse ...
<ul><li>Vaesuse määratlemisel võib lähtuda lisaks käsitletud objektiivsetele kriteeriumitele ka subjektiivsetest hinnangut...
 
 
<ul><li>Oluline näitaja on toidu- ja eluasemekulutuste osa kogukulutuste struktuuris.  </li></ul><ul><li>Mida vaesem on le...
 
<ul><li>Toidukulutuste struktuur on Eestis üsnagi sarnane niihästi leibkonnatüüpide kui ka tuludetsiilide lõikes: liha söö...
 
 
<ul><li>Vaesust on Eestis süsteemselt hinnatud alles alates sajandivahetusest,  Eurostati metoodika järgi (OECD tarbimiska...
 
 
<ul><li>Kasutades ajas ankurdatud vaesusnäitajaid saab võrrelda hetkesissetulekuid vaesusnäitajatega minevikus. Seega on v...
 
 
<ul><li>Vaesusnäitajaid 2009. aasta kohta meil veel ei ole. Küll aga võimaldavad mõningaid järeldusi teha makromajanduslik...
 
 
<ul><li>Oluliselt kahanes maksumaksjate arv, selle põhjuseks oli töötuse kiire kasv: </li></ul>
 
 
 
<ul><li>Eesti perede keskmine elujärg on langenud 2005—2006 aasta tasemele, mis polnud halb. Suurenenud on aga erisused.  ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Vaesuse arengud eestis

9,971 views

Published on

Tartu Ülikooli emeriitprofessori ja Statistikaameti vanemmetoodiku Ene-Margit Tiidu ettekanne 12. märtsil 2010 Sotsiaalministeeriumi korraldatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta avaseminaril. Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus "Vaesus Eestis".

Published in: Business, Spiritual
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
9,971
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
7,275
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Vaesuse arengud eestis

  1. 1. Ene-Margit Tiit, TÜ emeriitprofessor, SA vanemmetoodik 12. märts 2010
  2. 2. <ul><li>Kuidas vaesust mõõta? </li></ul><ul><li>Vaesus ja elujärg </li></ul><ul><li>Vaesuse dünaamika </li></ul><ul><li>Vaesus täna ja homme </li></ul>
  3. 4. <ul><li>Enne kui rääkida vaesuse leevendamisest või vaesuse vastu võitlemisest, tuleb ühisele seisukohale jõuda, mida vaesusena mõistetakse. </li></ul><ul><li>Vaeseid on igas riigis ja igas ühiskonnas. Mõnes on neid rohkem, mõnes vähem. Mõne riigi vaesed elavad paremini, mõne riigi omad – halvemini. </li></ul><ul><li>Kas leidub ühist mõõdupuud vaesuse mõõtmiseks Rootsis, Eestis, Gruusias, Brasiilias, Keenias? </li></ul>
  4. 5. <ul><li>Vaesuse määratlemisel võib lähtuda rahast, määratledes vaesuse kas sissetulekute või kulutuste järgi. </li></ul><ul><li>Vaesust võib määratleda võrdluses sama riigi teiste inimestega samal ajal – nii määratakse suhteline vaesus. </li></ul><ul><li>Vaesust võib määratleda ka mingite absoluutsete standardite (nt minimaalne toidukorv) järgi – see on absoluutne vaesus. </li></ul><ul><li>Rahalise vaesuse määramisel kasutatakse tavaliselt vaesuspiiri mõistet. Vaeseks loetakse isikud/ leibkonnad, kelle sissetulekud/ kulutused on allpool vaesuspiiri. </li></ul>
  5. 6. <ul><li>Absoluutse vaesuse mõiste on oluline riigi sotsiaalpoliitika jaoks. Absoluutse vaesuse piir määratletakse kas eksperthinnangute või statistiliste hinnangute põhjal ja see on aluseks toimetulekutoetuste määramiseks. </li></ul><ul><li>Suhtelise vaesuse piir määratakse rahvusvaheliste eeskirjade järgi igas riigis </li></ul>
  6. 7. <ul><li>Vaesus määratakse leibkonna jaoks, st et leibkonna liikmed on ühtaegu kas vaesed või mittevaesed. </li></ul><ul><li>Vaesuspiiri määramiseks kasutatakse tarbimiskaalusid, mis arvestavad leibkonna ühistarbimist ning vanusest tingitud tarbimiserisusi. </li></ul><ul><li>OECD soovitusel kasutatakse praegu Euroopas järgmisi tarbimiskaale: </li></ul><ul><li>Esimene täiskasvanud leibkonnaliige –1; ülejäänud täiskasvanud leibkonnaliikmed – 0,5 ja kuni 14-aastased lapsed – 0,3. Seega on 2 täiskasvanu ja 2 väikelapsega pere tarbimiskaalude summa 1+0,5+2×0,3 =2,1, st selle pere kulutused on 2,1 korda suuremad üksiku täiskasvanu kulutustest. </li></ul>
  7. 8. <ul><li>Leibkonna ekvaliseeritud sissetuleku saamiseks liidetakse kõigi leibkonnaliikmete sissetulekud kokku ja jagatakse leibkonna tarbimiskaalude summaga. </li></ul><ul><li>Seejärel moodustatakse ekvaliseeritud sissetulekute järgi kogu riigi kõigi leibkonnaliikmete “pingerida” ja määratakse selle põhjal ekvaliseeritud sissetulekute mediaan – pingerea keskmise objekti sissetulek. </li></ul><ul><li>Suhtelise vaesuse piiriks loetakse kokkuleppeliselt 60% sellest mediaanist. </li></ul>
  8. 9. <ul><li>Vaesuse määratlemisel võib lähtuda lisaks käsitletud objektiivsetele kriteeriumitele ka subjektiivsetest hinnangutest. </li></ul><ul><li>Enamasti oskab ka inimene või leibkond ise öelda, kas ta on vaene või mitte. Nii määratakse subjektiivne vaesus. </li></ul><ul><li>Lisaks eelkäsitletutele räägitakse veel elustiili vaesusest ja ilmajäetuse vaesusest, oluline on teha vahet ka lühi- ja pikaajalise vaesuse vahel. </li></ul>
  9. 12. <ul><li>Oluline näitaja on toidu- ja eluasemekulutuste osa kogukulutuste struktuuris. </li></ul><ul><li>Mida vaesem on leibkond, seda suurem on nn sundkulutuste osa. </li></ul><ul><li>Varieeruvad vaba aja kulutused, aga ka transpordi-, isiku-, garderoobikulutused. </li></ul>
  10. 14. <ul><li>Toidukulutuste struktuur on Eestis üsnagi sarnane niihästi leibkonnatüüpide kui ka tuludetsiilide lõikes: liha söövad ka madala sissetulekuga inimesed. </li></ul>
  11. 17. <ul><li>Vaesust on Eestis süsteemselt hinnatud alles alates sajandivahetusest, Eurostati metoodika järgi (OECD tarbimiskaaludega) alates 2003. aastast . </li></ul><ul><li>Kuni aastani 2008 elujärg Eestis paranes oluliselt, kuid vastavalt kasvas ka vaesuspiir. </li></ul>
  12. 20. <ul><li>Kasutades ajas ankurdatud vaesusnäitajaid saab võrrelda hetkesissetulekuid vaesusnäitajatega minevikus. Seega on võimalik jälgida leibkondade tegeliku elujärje paranemist aja jooksul. </li></ul><ul><li>Järgneval slaidil kasutatakse suhtelise vaesuse piiri muutumise võrdlusaastana aastat 2000. Sellelt jooniselt järeldub, et võrreldes 2000. aasta vaesuse tasemega paranes olukord Eesti peredes 2006. aastaks märgatavalt. </li></ul><ul><li>Leibkondade majandusolukord oli aastal 2007 aegade parim; ka oli varasem majanduskasv ajaloo kiireim. </li></ul>
  13. 23. <ul><li>Vaesusnäitajaid 2009. aasta kohta meil veel ei ole. Küll aga võimaldavad mõningaid järeldusi teha makromajanduslikud näitajad. </li></ul><ul><li>Järgmiselt slaidilt on näha, et 2008. aastal lakkas keskmise palga tõus ja 2009. aastal palk langes. </li></ul><ul><li>Pensioni ja palga vahekord muutus varasemast soodsamaks. </li></ul>
  14. 26. <ul><li>Oluliselt kahanes maksumaksjate arv, selle põhjuseks oli töötuse kiire kasv: </li></ul>
  15. 30. <ul><li>Eesti perede keskmine elujärg on langenud 2005—2006 aasta tasemele, mis polnud halb. Suurenenud on aga erisused. </li></ul><ul><li>Eakate puhul ei ole vaesusrisk üldiselt suurenenud, kuigi on arvestatav üksikpensionäride seas. </li></ul><ul><li>Väga oluliselt on kasvanud töötu perede hulk, mis 2007. aastal oli väike. </li></ul><ul><li>Eriti raskes olukorras on lastega töötu pered, nende hulgast on vaesusriskis enam kui pooled. </li></ul><ul><li>On oht, et arvestatav hulk täna vaeseid peresid jäävad pikaajaliselt vaeseks. </li></ul>

×