Statistika ja järelevalve riigikontrolli auditi "Riigi ettevõtlustoetuste mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele" näitel<...
Millest räägin?<br />Mida me tegime?<br />Kuidas me tegime?<br />Mis juhtus?<br />Kuidas edasi?<br />
Mida riigikontroll hindas?<br />Riigikontroll auditeeris, kas perioodil 2004−2009 riigi jagatud ca 7,4 miljardit krooni et...
Statistikaamet auditis – olulised küsimused ja etapid<br />Põhimõtted vs vajadused, seaduslik lahendus on tellimustöö <br ...
Kuidas me auditeerisime – klassikalise mõjuhinnangu ja auditi kombinatsioon<br />Mõju konkurentsivõimele hindasime aspekti...
Auditi valim<br />	Analüüsiks valis Riigikontroll koos MKMiga välja need tänased Eesti tegevusalad, mis on suurema lisandv...
Bio- ja materjalitehnoloogia
Äriteenused
Finantsteenused
Transport ja logistika
Masina- ja metallitööstus
Puit- ja puidutööstus
Wellnessindustry
Muu tootmine</li></ul>Neis tegevusalades tegutses auditi ajal 25 937 ettevõtet, moodustades 2008. a müügitulu alusel ca 30...
Auditi kriteeriumid lühidalt<br />Mõju on siis, kui<br />toetatud ettevõtete majandusnäitajad on pärast toetuse saamist pa...
Konkurentsivõime esimene sammas – tootlikkus!<br />
Tootlikkuse kasvule suunatud toetused pole oma ülesannet täitnud Ettevõtete hinnang EASi tootlikkuse suurendamise toetuste...
 Mõju esinemine üksikute ettevõtete tasandil tegevusala või majanduse kui terviku tootlikkuse kasvu kaasa ei too.<br />Kog...
Järeldused tootlikkuse kohta<br />Vaid viiendik ettevõtetest, kes olid otseselt tootlikkuse kasvu saavutamiseks mõeldud to...
Konkurentsivõime teine sammas – ekspordivõime!<br />
Ekspordikasvule suunatud toetuste mõju on veidi suurem, kuid kõik meetmed ei tööta  ootuspäraselt<br />Ettevõtete hinnang ...
 Järeldused ekspordi kohta<br />Ekspordi kasvule suunatud meetmed ei tööta ootuspäraselt. Majandusnäitajad kinnitavad, et ...
Konkurentsivõime kolmas sammas – arendustegevus!<br />
Toetuste mõju arendustegevusele Ettevõtete hinnang toetuste rühma EAS 3a “Ettevõtete suurem arendustegevus" mõjule (%)<br ...
Samas lisandväärtuse ja investeeringute puhul sellist seost toetuste rühmas välja tuua ei saa, pigem kasvasid buumiperiood...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Statistika ja järelevalve riigikontrolli auditi "Riigi ettevõtlustoetuste mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele" näitel

1,361 views
1,266 views

Published on

Riigikontrolli auditijuht Urmet Lee ettekanne Statistikaameti konverentsil "Eesti statistika luubi all"

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
1,361
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
9
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Statistika ja järelevalve riigikontrolli auditi "Riigi ettevõtlustoetuste mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele" näitel

  1. 1. Statistika ja järelevalve riigikontrolli auditi "Riigi ettevõtlustoetuste mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele" näitel<br />20. oktoober 2010<br />Konverents „Eesti statistika luubi all”<br />Urmet Lee<br />Tulemusauditi osakonna auditijuht <br />Riigikontroll<br />
  2. 2. Millest räägin?<br />Mida me tegime?<br />Kuidas me tegime?<br />Mis juhtus?<br />Kuidas edasi?<br />
  3. 3. Mida riigikontroll hindas?<br />Riigikontroll auditeeris, kas perioodil 2004−2009 riigi jagatud ca 7,4 miljardit krooni ettevõtlustoetusi on aidanud parandada Eesti majanduse konkurentsi-võimet tervikuna ning kuidas saaks suurendada toetuste mõju.<br />MÕJU<br />Tulemused, väljundid<br />Plaanid , eesmärgid ja raha<br />Tegevused<br />
  4. 4. Statistikaamet auditis – olulised küsimused ja etapid<br />Põhimõtted vs vajadused, seaduslik lahendus on tellimustöö <br />Riikliku statistika seaduse § 8 lg 3 eelmine redaktsioon, mis kehtis auditi tegemise ajal ütles, et “Riikliku statistilise vaatlusega kogutud andmeid ei tohi kasutada kontrolli, maksustamise ega ühelgi teisel mittestatistilisel otstarbel”, samas Riigikontrolli seadus § 3 “Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult.” Majanduskontroll = audit.<br />Uuringu plaani koostamine: lähteülesanne ja leping<br />Uuringu tegemine, reaalselt palju mahukam kui keegi arvata oskas (küsitlus, analüüs, uurimisküsimuse täpsustumine, andmete sidumine, täiendav analüüs, uurimisküsimuste täpsustumine ja lõplik analüüs)<br />
  5. 5. Kuidas me auditeerisime – klassikalise mõjuhinnangu ja auditi kombinatsioon<br />Mõju konkurentsivõimele hindasime aspektide alusel, milleks on tootlikkus, ekspordivõime ja tehnoloogiamahukus (arenduskulud ja ettevõtete uuendusmeelsus).<br />Auditi jaoks tegime valimi (4262 ettevõtet) sarnastest ettevõtetest ja jagasime nad kahte rühma: 1) toetatud ja/või toetust taotlenud (2062 + 483) ja 2) mittetoetatud ettevõtted (1716) ehk kontrollrühm. Vastuseid saime 1881.<br />Analüüsi metoodika kooskõlastasime MKMi, EASi ja KredExiga, uuringu hüpoteese ja järeldusi kontrollisid majandusteadlased ning eksperdid fookusrühmades.<br />Statistikaameti abiga tegime küsitluse, sidusime küsitluse andmed, majandusnäitajad ja maksuandmed.<br />
  6. 6. Auditi valim<br /> Analüüsiks valis Riigikontroll koos MKMiga välja need tänased Eesti tegevusalad, mis on suurema lisandväärtuse ja majandusliku potentsiaaliga ning kus peaks avalduma ka toetuste suurim mõju:<br /><ul><li>IKT ja elektroonika
  7. 7. Bio- ja materjalitehnoloogia
  8. 8. Äriteenused
  9. 9. Finantsteenused
  10. 10. Transport ja logistika
  11. 11. Masina- ja metallitööstus
  12. 12. Puit- ja puidutööstus
  13. 13. Wellnessindustry
  14. 14. Muu tootmine</li></ul>Neis tegevusalades tegutses auditi ajal 25 937 ettevõtet, moodustades 2008. a müügitulu alusel ca 30% kogu Eesti majandusest (sarnane oli ka hõive suhe).<br />
  15. 15. Auditi kriteeriumid lühidalt<br />Mõju on siis, kui<br />toetatud ettevõtete majandusnäitajad on pärast toetuse saamist paremad kui toetusi mittesaanud ettevõtetel (olles kõrvaldanud buumi ja kriisi mõju).<br />toetatud ettevõtted peavad toetuste mõju oluliseks konkurentsivõimele ja seda kinnitavad ka ettevõtte majandusnäitajad.<br />eksisteerib kompleksne ning eesmärgistatud ettevõtluspoliitika, milles on selge positsioon toetustel (on olemas sihid, neid mõõdetakse ja tulemusi kasutatakse meetmete parendamiseks), st on teada, milliseid mõjusid oodatakse.<br />MKMil, EASil ja KredExil on olemas ettevõtlustoetuste tulemuste hindamiseks vajalik info, toimub vastava info vahetus ja mõjusid konkurentsivõimele mõõdetakse. <br />ettevõtluse esindusorganisatsioonid on kaasatud toetusmeetmete väljatöötamisse.<br />
  16. 16. Konkurentsivõime esimene sammas – tootlikkus!<br />
  17. 17. Tootlikkuse kasvule suunatud toetused pole oma ülesannet täitnud Ettevõtete hinnang EASi tootlikkuse suurendamise toetuste mõjule (protsent vastanutest)<br />
  18. 18. Mõju esinemine üksikute ettevõtete tasandil tegevusala või majanduse kui terviku tootlikkuse kasvu kaasa ei too.<br />Kogutootlikkuse kasv lisandväärtuse alusel võrreldes eelmise aastaga (%) – tegevusalad kokku<br />Allikas: Riigikontroll EKOMARi andmete põhjal<br />
  19. 19. Järeldused tootlikkuse kohta<br />Vaid viiendik ettevõtetest, kes olid otseselt tootlikkuse kasvu saavutamiseks mõeldud toetust saanud, nägid toetusel olulist mõju.<br />Ettevõtete majandusnäitajate analüüs ei tuvastanud seost saadud toetuse ja majandusnäitajate positiivse muutuse vahel.<br />Ettevõtete hinnang toetuse mõjust tootlikkuse kasvule sõltus oluliselt saadud toetuse suurusest.<br />
  20. 20. Konkurentsivõime teine sammas – ekspordivõime!<br />
  21. 21. Ekspordikasvule suunatud toetuste mõju on veidi suurem, kuid kõik meetmed ei tööta ootuspäraselt<br />Ettevõtete hinnang toetuste rühma „Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine“ toetuste (EAS 2) mõjule (%) <br />Meid huvitanud aspekt<br />
  22. 22. Järeldused ekspordi kohta<br />Ekspordi kasvule suunatud meetmed ei tööta ootuspäraselt. Majandusnäitajad kinnitavad, et eksporditoetust saanud on enne toetuse saamist oma jõududega eksporditulusid oluliselt suurendanud. Mõju n-ö uutele eksportijatele ja nende tekkele ei ole. <br />Ettevõtted, kes võrreldes oma käibega saavad proportsionaalsemalt suuremaid toetusi, ei näe toetusel mingit seost ekspordi kasvatamisega.<br />
  23. 23. Konkurentsivõime kolmas sammas – arendustegevus!<br />
  24. 24. Toetuste mõju arendustegevusele Ettevõtete hinnang toetuste rühma EAS 3a “Ettevõtete suurem arendustegevus" mõjule (%)<br /><ul><li> Toetuse summa ja netotulu kasvu (2008/2009) vahel oli positiivne seos.
  25. 25. Samas lisandväärtuse ja investeeringute puhul sellist seost toetuste rühmas välja tuua ei saa, pigem kasvasid buumiperioodil väljastatud toetuste lisandväärtus ja investeeringud vastavalt toetuse suurusele toetuse saamisele järgneval aastal. Eriti on trend märgatav 2007. a väljastatud toetuste osas.*</li></ul>*Samas nt investeeringu juures eksisteerib n-ö ettevõtte enda “tubliduse” seos: toetuse summa on seda suurem, mida suurem oli toetuse saamisele eelnenud aasta investeeringute suurus!<br />
  26. 26. Järeldused arendustegevuse kohta<br />Arenduskulutused on üldiselt on väga väikesed.<br />Riigikontrolli uuringu kohaselt on probleemiks, et suuri arendustoetusi saavadki n-ö arendajad, kelle puhul ei ole kindel, et toetatud arendusprojektid ka kunagi tooteni jõuavad või Eesti ettevõtetele tulu tootma hakkavad.<br />Eesti ettevõtted ei näe koostöös arenguressurssi ja ettevõtlustoetused pole seda arusaama kõigutanud. <br />
  27. 27. Probleemide põhjused<br />Riigikontrolli hinnangul on ettevõtlustoetuste vähese mõjususe põhjuseks jäik, rõhuasetusteta ning killustunud toetuste süsteem, mis püüab korraga tegeleda väga paljude ettevõtlusprobleemidega ega arvesta sageli ettevõtete tegelikke vajadusi.<br />Puudub paindlik, läbimõeldud ning selgete mõjueesmärkidega ettevõtluspoliitika.<br />Toimivate ettevõtluspoliitiliste meetmete kujundamiseks on vaja tunda majandusharude arengutakistusi, see info poliitika kujundajal sisuliselt puudub.<br />
  28. 28. Üldjäreldus<br />Praeguse korralduse juures ei muuda ettevõtlustoetused majandusharu ja majandust tervikuna konkurentsivõimelisemaks.<br />
  29. 29. Viis asja, mis peaksid olema Riigikontrolli hinnangul teisiti<br />1. Õppida tundma Eesti majandust tegevusvaldkondade põhiselt, et selgitada välja nende arengutakistused. Selleks tuleb<br /> - kaasata ja arendada ettevõtluse esindusorganisatsioone,<br /> - arendada edasi EASi ja KredExi kompetentsust ja kasutada nende “põllult” saadud infot,<br /> - suurendada kompetentsust ja haldussuutlikkust MKMis.<br /> <br />2. Teha valikuid, millises tegevusvaldkonnas ja kuidas saab riik maksimaalselt aidata kaasa, et paraneks kogu majanduse konkurentsivõime (n-ö mõistliku vajaduspõhise majanduspoliitika rakendamine).<br /> <br />3. Seada ettevõtlustoetuste jagamisele prioriteedid, mis lähtuvad tegevusvaldkonna probleemidest ja potentsiaalist.<br /> <br />4. Juhtida toetusi andvate rakendusasutuste tegevust, lähtudes kindlaksmääratud prioriteetidest.<br />5. Mõõta oma tegevuse mõjusid ja korrigeerida vastavalt tegevust.<br />
  30. 30. Mis juhtus? <br />18.05.2010 lugesime uuringu lõppenuks, koostöö Statistikaametiga oli suurepärane ning oli põhjust tordi söömiseks!<br />
  31. 31. Mis juhtus? <br />Väljavõte meediakajastusest (26.08 – 10.09.10):<br /><ul><li> Riik lööb toetustega raha laiaks? (EPL)
  32. 32. Riigikontroll: toetuste kasu on väike (ÄP)
  33. 33. Ettevõtlustoetus: palju kisa, vähe villa (PM)
  34. 34. Parts: riigikontroll on pahatahtlik (PM)
  35. 35. MKM: riigikontroll liialdab ettevõtlustoetuste järeldustega (ÄP)
  36. 36. Klaas kutsus riigikontrolli auditi pärast Partsi vaibale (PM)
  37. 37. Klaas: toetused on vaid üks osa ettevõtluspoliitikast (ÄP)
  38. 38. Praxis: kes kontrollib riigikontrolli? (PM)</li></ul>NB! Statistikaametit sellesse vastaseisu ei tõmmatud!<br />
  39. 39. Kuidas edasi?<br />Riigikontrollil aastas ca 15 tulemusauditit, üldiselt püüd hinnata raha kasutuse tegelikku mõju, mis ei ole kontroll/järelevalve andmesubjekti suhtes. Andmete abil iseloomustatakse kellegi kolmanda osapoole tegevust/tegevusettust.<br />Tööjaotus analüüsis: kellel juurdepääs andmetele, see teeb ka analüüsi.<br />Kuidas vältida huvide konflikti? Millist tellijat soovib Statistikamet?<br />Statistikaameti suutlikkus pakkuda tellimustöid?<br />
  40. 40. Huvide konflikti probleem<br />Kõige tõsisemad eetikareeglid reguleerivad aga riigistatistikute tegutsemist, sest nad on kahtpidi seotud kogu ühiskonnaga – ühelt poolt on ühiskond kogu oma keerukuses riigistatistika (mõõtmis-) objekt, teiselt poolt aga ka tellija, kelle vajadusi rahuldatakse ja teatava määrani ka otsustusi mõjutatakse. <br />TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiit<br />Loeng riigikontrolli ametnikele 14.10.2010<br />
  41. 41. Aitäh kaasa mõtlemast!<br />

×