Tonu Mertsina: Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Tonu Mertsina: Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

on

  • 2,096 views

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tonu Mertsina tutvustas Tallinna ettevõtluspäeval majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tonu Mertsina tutvustas Tallinna ettevõtluspäeval majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile.

Statistics

Views

Total Views
2,096
Views on SlideShare
2,096
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
10
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Tonu Mertsina: Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile Presentation Transcript

  • 1. Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile Seminar “Milleks ettevõtjale statistika?'‘ Tallinna ettevõtluspäev 07.10.2010 Tõnu Mertsina Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja
  • 2. Teemad
    • Majanduse struktuuri muutus
      • Tegevusalade struktuur lisandväärtuse järgi
      • Võrdlus meie lähinaabritega
    • Eksport
      • Milliste toodete osakaal suureneb, milline väheneb?
    • Investeeringud
      • Millistesse tegevusaladesse investeeringud suurenevad, millistesse vähenevad?
  • 3. Teemad (2)
    • Valitsemissektori tarbimine
      • vs kodumajapidamiste tarbimine
    • Tööjõu tootlikkus
      • Tööhõive vs lisandväärtuse muutus tegevusalades
  • 4. Teesid (1)
    • Eesti SKP kasv tugineb ekspordile
      • eelkõige praegu, kui sisenõudlus on nõrk
        • Eesti turg on väike - ainult siseturule loota ei saa
    • Suuremad tegevusalad, millest on võimalik eksportida:
      • Kaupade eksport: töötlev tööstus
      • Teenuste eksport: veondus, laondus ja side
  • 5. Teesid (2)
    • Seega määrab riigi kasvuvõimekuse olulisel määral selle majanduse struktuur
      • Kuid mitte ainult – oluline on nende tegevusalade tootlikkus
        • Rohkem tööjõudu ja/või kapitali nendesse tegevusaladesse mis on ekspordisuutlikumad ja tootlikumad
        • Suurendada tootlikkust
  • 6. Majanduse struktuuri muutus: SKP langus
    • Eesti SKP oli 2010 2Q-ks langenud 2005 2Q tasemele
      • Tegevusalade järgi langus erinev
    SKP aheldamise meetodil (sesoonselt korrigeeritud), mld kr
  • 7. Tegevusalade osakaalud kogumajanduse lisandväärtuses, %
  • 8. Töötleva tööstuse osakaal kogumajanduse lisandväärtuses, %
  • 9. Töötlev tööstus lähemalt
    • Kuigi töötlevas tööstuses on 2 suurimat allharu jätkuvalt toiduainete ja jookide ning puidutöötlemine ja puittoodete tootmine, on 2000-2010 eriti:
    • Kasvanud
      • elektri-ja optikaseadmete tootmise
      • nafta- ja põlevkivisaaduste töötlemise osakaal
    • Vähenenud
      • toiduainete ja jookide tootmise
      • tekstiili ja tekstiilitoodete tootmise
      • mujal liigitamata tootmise (mööbli, spordikaupade, muusikariistade ja mänguasjade) osakaal
  • 10. Turuväliste teenuste osakaal kogumajanduse lisandväärtuses, %
  • 11. Eesti ja Soome 2009 majandusstruktuuri võrdlus Tegevusala osakaal kogulisandväärtusest, %
  • 12. Ekspordi struktuuri muutus 2005-2010
    • Suurima osakaaluga väljaveos on:
      • Elektrimasinad ja seadmed
        • Osakaal on kasvanud
      • Toiduained ja joogid
        • Osakaal kergelt suurenev
      • Töödeldud puit ja puittooted
        • Osakaal on vähenenud
      • Raadio-, TV- ja sideseadmed
        • Osakaal on järsult vähenenud (2006 lõpust)
  • 13. Ekspordi struktuuri muutus 2005-2010 Eksporditavate kaupade osakaal koguekspordis, %
  • 14. Väiksema osakaaluga kaupade osakaal ekspordis, %
    • Kiiresti on kasvanud
      • põllumajandussaadused,
      • paberitoodang,
      • nafta- ja põlevkivi ümbertöötlemissaadused
  • 15. Investeeringud
    • Selleks, et laieneda ja/või toota efektiivsemalt, tuleb investeerida
    • Kapitali kogumahutus aheldamise meetodil, mln kr
  • 16. Investeeringud (2)
    • Koguinvesteeringutes on kasvanud avaliku sektori ja energeetika sektori investeeringud
    • Töötleva tööstuse, transpordi ja side ning kaubanduse investeeringute osakaal on vähenenud
    • Tegevusaladesse investeeringute osakaal koguinvesteeringutest, %
  • 17. Valitsemissektori kulutused
    • Viimastel aastatel on suurenenud valitsemissektori nii investeeringute kui lõpptarbimiskulutuste osakaal
      • Investeeringuteks EL struktuurifondide abi
    Kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste suhe kogu lõpptarbimiskulutustes, %
  • 18. Tööjõu tootlikkus töötatud tunni kohta 2005-2010
  • 19. Tegevusalade tööhõive, tuhat in
  • 20. Tööjõu tootlikkus töötatud tunni kohta, kr
  • 21. Kokkuvõte
    • Eesti majanduskasvu toetab eksport
      • Eesti siseturg liiga väike
    • Peamine kaupade eksportija on töötlev tööstus
      • Selle osakaal langes kriisi ajal
        • Sama pilt ka EL-s
        • Koos välisnõudluse paranemisega on suurenenud töötleva tööstuse osakaal kogumajanduses
        • Töötleva tööstuse arenguks tuleb luua võimalikult soodsad tingimused
  • 22. Kokkuvõte (2)
    • Suurenenud on turuväliste teenuste osakaal
      • Eriti avalik haldus ja riigikaitse
        • Avaliku halduse osakaalu suurenemise vastu lähiaastatel suurem surve
          • valitsemissektori eelarve peab olema tasakaalus
          • kui palju ja millist avalikku teenust Eestil tarvis on?
      • Tervishoiu tegevusala osakaal suureneb tõenäoliselt jätkuvalt
        • Vananev elanikkond
        • Personalikulud
        • Kallid investeeringud
  • 23. Kokkuvõte (3)
    • Selleks, et parandada konkurentsivõimet välisturgudel, tuleb parandada tööjõu tootlikkust
      • Kogumajanduse ja tööstuse tööjõu tootlikkus on kasvanud
      • Vajalik investeerida nii kapitali kui tööjõudu