17. Iga Eesti elaniku kohta on üks
ruutmeeter arvestuslikku müügipinda
Ruutmeetrit
1,0
0,9
0,8
0,7
0,6
0,5
0,4
0,3
0,2
0,1
0,0
1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010
27.07.2012 Eesti statistika aastaraamat
18. Kokkuvõte (1)
Jaekaubandusettevõtete müügitulu on kasvanud ja
müügitulu elaniku kohta buumieelsete aastate
tasemel.
Toidukaupade kiire hinnatõus sundis tarbijaid
tarbimisharjumusi üle vaatama ja ka valikute
tegemisel teadlikumalt hindasid jälgima.
Vaatamata kiirele hinnatõusule pöördus 2011. aastal
jaemüük püsivhinnas pärast kolmeaastast langust
taas tõusule, mis näitab, et tarbijad on kriisiaegsest
krambist üle saamas ja mõnevõrra julgemalt
kulutama hakanud. Jaemüügi kasvu toetas
2011. aastal peamiselt tööstuskaupade müük.
27.07.2012 Eesti statistika aastaraamat
19. Kokkuvõte (2)
Kinnitust leidis fakt, et kaubanduslik juurdehindlus ei
tee kaupmehi püstirikkaks. Suurem osa
juurdehindlusest läheb kulude katteks — tööjõu-,
üüri- ja rendikulud, sisseostetavad teenused.
Euroopa Liidu riikide hulgas on Eesti 24–25%-lise
juurdehindlusega kümne väikseima
juurdehindlusega riigi hulgas.
2011. aasta näitajate põhjal oli jaekaubanduses
edukas aasta, madalseis on möödas, kuid
kriisieelsete aastate taseme saavutamiseni on veel
pikk tee käia!
27.07.2012 Eesti statistika aastaraamat