0
SKP revideerimine  2011. aastal Tõnu Mertsina Rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja 8. september 2011
2011.a avaldatud SKP revisjonide nimekiri  <ul><li>Regulaarsed revisjonid </li></ul><ul><ul><li>2007.a pakkumise ja kasuta...
EMTAK 2003 ja 2008 võrdlus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isi...
Tegevusalade ja toodete ümberklassifitseerimine <ul><li>2002-2007 PKT ja üleminekutabelite põhjal </li></ul><ul><ul><li>üm...
Ettevõtete ja valitsemissektori ümberarvestus <ul><li>Ettevõtete sektor   </li></ul><ul><li>2002-2007 üleminekutabelid too...
Kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektori (KTKTI) ümberarvestus <ul><li...
Finantssektori ümberarvestus <ul><li>osa varem ettevõtete sektorisse klassifitseeritud valdusettevõtted tõsteti finantssek...
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste ümberarvestus <ul><li>2008-2010 ümberarvestus individuaalsete lõpptarbimiskulutust...
Kapitali kogumahutus põhivarasse ja varude muutuse ümberarvestus <ul><li>Kapitali kogumahutus põhivarasse </li></ul><ul><l...
Ekspordi ja impordi ümberarvestus <ul><li>2002-2007 </li></ul><ul><li>TTK 2008 ja   EMTAK 2008 klassifikaatorile ülemineku...
Kahekordne deflateerimine <ul><li>Toodang – vahetarbimine = lisandväärtus </li></ul><ul><li>varem kasutati ühekordset defl...
Kahekordne deflateerimine <ul><li>PKTd koordineerivaks raamistikuks kõikidele rahvamajanduse arvepidamise tabelitele.  </l...
Kahekordne deflateerimine <ul><li>Esialgsed pakkumise ja kasutamise tabelid </li></ul><ul><li>2008 ja 2009 kohta töötati t...
PKT formaat 08.09.2011   Pakkumine Kasutamine TTK 2008 Toodang Import Neto-toote-maksud Margi-naalid  Kokku Vahe-tarbimine...
Turutoodangu kahekordne deflateerimine <ul><li>toodang ja vahetarbimine deflateeritakse eraldi </li></ul><ul><li>deflateer...
Toodangu deflateerimisel kasutatavad indeksid <ul><li>kodumaise- ja eksporditurgude tööstustoodangu tootjahinnaindeksid te...
Valitsemissektori turutoodangu arvestus <ul><li>Eraldasime turutoodangu ja turuvälise toodangu </li></ul><ul><li>2001-2007...
Turuvälise toodangu deflateerimine <ul><li>valitsemissektoris ja KTKTI sektoris </li></ul><ul><li>kogutoodang leitakse hüv...
Vahetarbimise deflateerimine <ul><li>deflateeritakse esmalt alushindades </li></ul><ul><li>kasutatakse detailset toodete j...
Vahetarbimise deflateerimine <ul><li>kodumaiste toodete ja importtoodete vahetarbimine deflateeritakse eraldi: </li></ul><...
Vahetarbimise deflateerimine <ul><li>Enne revideerimist kasutati valitsemissektori vahetarbimise deflateerimiseks töötajat...
Tarbimise meetodil SKP deflateerimine <ul><li>SKP tarbimise meetodi komponentide eelmise aasta hindades arvestus on sarnas...
Referentsaasta üleviimine 2000. a-lt 2005. a-le   <ul><li>aheldamise meetodil arvutatud SKP referentsaasta tõsteti 2000. a...
Revisjonide mõju jooksevhindades SKP-le  08.09.2011 aasta enne  revideerimist, mln eurot pärast revideerimist, mln eurot v...
Revisjonide mõju SKP reaalkasvule  08.09.2011 aasta enne  revideerimist,  %  pärast  revideerimist,  % vahe, pp 2002 7,9 6...
SKP kvartalite kasv enne ja pärast revideerimist, %  08.09.2011
Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse kasv, % 08.09.2011
Hulgi- ja jaekaubanduse toodangu ja vahetarbimise kasv, % 08.09.2011
Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtusekasv, % 08.09.2011
Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande lisandväärtuse kasv, % 08.09.2011
Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande toodangu ja vahetarbimise kasv, % 08.09.2011
Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv, % 08.09.2011
Töötleva tööstuse lisandväärtuse deflaatori muutus, % 08.09.2011 08.09.2011
Töötleva tööstuse toodangu, vahetarbimise ja lisandväärtuse deflaatori muutus, %   08.09.2011 08.09.2011
Tootlikkus tunni kohta: reaalnäitaja muutus, % 08.09.2011
Revisjonide mõju jooksevhindades sisemajanduse nõudlusele  08.09.2011 aasta enne  revideerimist, mln eurot pärast revideer...
Sisemajanduse nõudluse osakaal SKP-s enne ja pärast revideerimist  08.09.2011   enne  revideerimist,  % pärast revideerimi...
Valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste kasv, % 08.09.2011
Valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste deflaatori muutus, % 08.09.2011
Sisemajanduse nõudluse reaalkasv enne ja pärast revisjoni, % 08.09.2011
Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi reaalkasv enne ja pärast revisjoni, %  08.09.2011
Peamised muudatused SA andmebaasis <ul><li>Osade tabelite formaadid ja pealkirjad muutuvad </li></ul><ul><li>Samaaegselt 1...
Järgmine SKP revisjon <ul><li>2014 septembris: ESA 2010 </li></ul><ul><li>Peamised revideeritavad valdkonnad/teemad: </li>...
Kontakt: Tõnu Mertsina Tel.: 6259 353 E-post: tonu.mertsina@stat.ee
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

SKP revideerimine 2011

1,252

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,252
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
8
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "SKP revideerimine 2011"

  1. 1. SKP revideerimine 2011. aastal Tõnu Mertsina Rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja 8. september 2011
  2. 2. 2011.a avaldatud SKP revisjonide nimekiri <ul><li>Regulaarsed revisjonid </li></ul><ul><ul><li>2007.a pakkumise ja kasutamise tabelite (PKT) põhjal </li></ul></ul><ul><ul><li>2009.a ettevõtete majandusaasta kompleksse aruande (EKOMAR) põhjal </li></ul></ul><ul><li>Mitte-regulaarsed revisjonid </li></ul><ul><ul><li>tegevusalade klassifikaatori ning toodete ja teenuste klassifikaatori uute versioonide (EMTAK 2008 ja TTK 2008) põhjal </li></ul></ul><ul><ul><li>tootmise meetodil SKP kahekordse deflateerimisega </li></ul></ul><ul><li>Aheldamise metoodikas referentsaasta 2000. a-lt 2005. a-le </li></ul>
  3. 3. EMTAK 2003 ja 2008 võrdlus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne N Haridus P Haridus M Avalik haldus ja riigikaitse O Avalik haldus ja riigikaitse L Haldus- ja abitegevused N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Kinnisvaraalane tegevus L Kinnisvara, rentimine ja äritegevus K Finants- ja kindlustustegevus K Finantsvahendus J Info ja side J Veondus ja laondus H Veondus, laondus ja side I Majutus ja toitlustus I Hotellid ja restoranid H Hulgi- ja jaekaubandus G Hulgi- ja jaekaubandus G Ehitus F Ehitus F Veevarustus, kanalisatsioon, jäätmekäitlus E Elektrienergia, gaasi, auru ja kondits õhuga varustamine D Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus E Töötlev tööstus C Töötlev tööstus D Mäetööstus B Mäetööstus C Kalapüük B Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A EMTAK 2008 A*21 EMTAK 2003 A*17
  4. 4. Tegevusalade ja toodete ümberklassifitseerimine <ul><li>2002-2007 PKT ja üleminekutabelite põhjal </li></ul><ul><ul><li>ümberklassifitseerimine EMTAK 2003 EMTAK 2008 enamasti üleminekutabelite järgi </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>SA metoodikaosakonna arendus </li></ul></ul></ul><ul><ul><li>üleminek algandmete tasandil </li></ul></ul><ul><ul><li>kvartalite tehingud jaotati EMTAK 2008 järgi aasta üleminekutabeli põhjal </li></ul></ul><ul><li>2008-2010 uus arvestus </li></ul><ul><ul><li>üleminekutabelit enam ei kasutatud </li></ul></ul><ul><ul><li>algandmed olid juba kodeeritud EMTAK 2008 järgi </li></ul></ul><ul><ul><li>2009 ettevõtete aastaaruannete (EKOMAR) põhjal </li></ul></ul>
  5. 5. Ettevõtete ja valitsemissektori ümberarvestus <ul><li>Ettevõtete sektor </li></ul><ul><li>2002-2007 üleminekutabelid toodangu, vahetarbimise, palga, sotsiaalmaksete ja tootmismaksude kohta </li></ul><ul><ul><li>EKOMAR-i põhjal </li></ul></ul><ul><li>Valitsemissektor </li></ul><ul><li>2002-2007 üleminekutabelid valitsemissektori üksuste kulude (palk, tööandjate sotsiaalmaksed, muud tootmismaksud ja vahetarbimine) kohta </li></ul><ul><li>alates 2004 riigi raamatupidamiskohuslaste saldoandmike andmebaasi põhjal </li></ul><ul><ul><li>algandmed kodeeritud EMTAK 2008 järgi. </li></ul></ul>
  6. 6. Kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektori (KTKTI) ümberarvestus <ul><li>Kodumajapidamiste sektor </li></ul><ul><li>2002-2007 PKT põhjal koostatud üleminekutabelid jaotusega 73 tegevusalasse </li></ul><ul><ul><li>Kui üleminek mitmesse erinevasse tegevusalasse, siis üleminekutabelitele täiendavalt MTA residendist FIE tulude andmestik </li></ul></ul><ul><li>KTKTI </li></ul><ul><li>üleminekutabelid tehtud MTA sotsiaalmaksete andmete põhjal </li></ul><ul><ul><li>lisandväärtuse komponentide ja vahetarbimise kohta </li></ul></ul>
  7. 7. Finantssektori ümberarvestus <ul><li>osa varem ettevõtete sektorisse klassifitseeritud valdusettevõtted tõsteti finantssektorisse </li></ul><ul><ul><li>ümberklassifitseerimise mõju aastas 0,2-1,5 mln eurot </li></ul></ul><ul><ul><li>ainuke institutsionaalsete sektorite vaheline ümberklassifitseerimine </li></ul></ul><ul><li>Regulaarsed revisjonid </li></ul><ul><li>2009: peamiselt FISIM-i, finants- ja kindlustustegevusega ettevõtete ning valuutavahetuse teenustasutulude algandmete täpsustamine </li></ul><ul><li>2010: keskpanga toodangu ja vahetarbimise täpsemad andmed </li></ul>
  8. 8. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste ümberarvestus <ul><li>2008-2010 ümberarvestus individuaalsete lõpptarbimiskulutuste klassifikaatori (COICOP) ning TTK2002/TTK 2008 osatähtsuste üleminekutabeli põhjal </li></ul>
  9. 9. Kapitali kogumahutus põhivarasse ja varude muutuse ümberarvestus <ul><li>Kapitali kogumahutus põhivarasse </li></ul><ul><li>kasutati tootmise meetodi SKP arvestuses vastavate sektorite üleminekutabeleid </li></ul><ul><li>2010.a I ja II kvartali vahel tehti parandus kaitseotstarbelise põhivara arvestuses </li></ul><ul><li>Varude muutus </li></ul><ul><li>varude muutus ning kapitalikasum ja -kahjum arvestati varasema tegevusalade põhise jaotuse asemel toodete põhiselt </li></ul>
  10. 10. Ekspordi ja impordi ümberarvestus <ul><li>2002-2007 </li></ul><ul><li>TTK 2008 ja EMTAK 2008 klassifikaatorile üleminekuks kasutati väliskaubanduse andmetele tuginevaid üleminekutabeleid </li></ul><ul><li>2008-2010 </li></ul><ul><li>ümberarvestustes kasutati maksebilansi ja väliskaubanduse TTK 2008 ja EMTAK 2008 järgi klassifitseeritud andmeid </li></ul>
  11. 11. Kahekordne deflateerimine <ul><li>Toodang – vahetarbimine = lisandväärtus </li></ul><ul><li>varem kasutati ühekordset deflateerimist </li></ul><ul><ul><li>nt ettevõtete sektoris deflateeriti tegevusala toodang ning lisandväärtus eelmise aasta hindades leiti sama kasvuga nagu toodangu toodang </li></ul></ul><ul><ul><li>vahetarbimine püsivhindades arvutati nende vahena </li></ul></ul><ul><ul><li>valitsemissektori kulud ekstrapoleeriti töötajate arvu muutusega (mahuindeks) </li></ul></ul><ul><li>kahekordne deflateerimine on toodangu ja vahetarbimise eraldi deflateerimine </li></ul><ul><ul><li>lisandväärtus arvutatakse nende vahena </li></ul></ul>
  12. 12. Kahekordne deflateerimine <ul><li>PKTd koordineerivaks raamistikuks kõikidele rahvamajanduse arvepidamise tabelitele. </li></ul><ul><ul><li>Eelmise aasta hindades PKTd on koostatud 110 tootegrupi tasemel, jooksevhindades PKTd 400 tootegruppi </li></ul></ul><ul><ul><li>2001-2007 PKT eelmise aasta hindades (2x deflateeritud) avaldati 2010 </li></ul></ul><ul><li>2002–2007 SKP aegrida revideeriti 2x deflateeritud PKT ja selles kasutatud deflaatorite järgi </li></ul><ul><ul><li>SKP aasta- ja kvartaliarvestuses arvestati nende järgi kvartalid </li></ul></ul><ul><ul><li>PKT oli koostatud EMTAK 2003 järgi </li></ul></ul><ul><ul><li>SKP revideerimisel 2x deflateerimisega ja EMTAK 2008 järgi kasutati PKT tegevusalade kaalutud deflaatoreid (toodete struktuuri järgi) </li></ul></ul>
  13. 13. Kahekordne deflateerimine <ul><li>Esialgsed pakkumise ja kasutamise tabelid </li></ul><ul><li>2008 ja 2009 kohta töötati täiendavalt välja toodete tasandil arvestuste tegemiseks esialgsed pakkumise ja kasutamise tabelid </li></ul><ul><li>2010 vahetarbimise arvestused eelmise aasta hindades on tehtud valdavalt 2009 struktuuri põhjal </li></ul><ul><li>esialgses PKTs toodete pakkumine ja kasutamine ning kogumajandus tasakaalus ei ole. </li></ul><ul><ul><li>võimaldavad minimeerida pakkumise ja kasutamise vahelisi erinevusi toodete tasandil ning tagada kogumajanduse pakkumise ja kasutamise parema tasakaalu. </li></ul></ul>
  14. 14. PKT formaat 08.09.2011   Pakkumine Kasutamine TTK 2008 Toodang Import Neto-toote-maksud Margi-naalid Kokku Vahe-tarbimine Lõpptarbimiskulutused Kapitali kogu-mahutus põhi-varasse Varude muutus Vääris-esemete muutus Eksport Kokku Kodu-maja-pidami-sed Valitse-mis-sektor KTKTI Tooted                             …                             KOKKU                            
  15. 15. Turutoodangu kahekordne deflateerimine <ul><li>toodang ja vahetarbimine deflateeritakse eraldi </li></ul><ul><li>deflateerimine toimub toodete kaupa </li></ul><ul><li>kodumaine turutoodang ja toodang ekspordiks deflateeritakse eraldi </li></ul><ul><li>ettevõtete sektori toodang jagati toodang ekspordiks ja kodumaise toodangu osaks tööstustoodete (PRODCOMi), väliskaubanduse ja maksebilansi andmete põhjal </li></ul>
  16. 16. Toodangu deflateerimisel kasutatavad indeksid <ul><li>kodumaise- ja eksporditurgude tööstustoodangu tootjahinnaindeksid tegevusala järgi, </li></ul><ul><li>teenuste tootjahinnaindeksid (teatavat liiki äriteenuste kohta), </li></ul><ul><li>tarbijahinnaindeksid kaubagruppide järgi, </li></ul><ul><li>lisakuludega ehitushinnaindeks ja </li></ul><ul><li>põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksid. </li></ul><ul><li>Kui puudub sobiv tootjahinnaindeks, kasutatakse muid ligikaudseid indikaatoreid, näiteks tarbijahinnaindekseid (THI) või toodangumahu indikaatoreid. </li></ul>
  17. 17. Valitsemissektori turutoodangu arvestus <ul><li>Eraldasime turutoodangu ja turuvälise toodangu </li></ul><ul><li>2001-2007 valitsemissektori turutoodangu arvestus eelmise aasta hindades PKT põhjal </li></ul><ul><li>alates 2008 deflateeriti turutoodang toodete kaupa eelpoolnimetatud toodangu indeksitega </li></ul><ul><ul><li>varem kasutati kogutoodangu deflaatorit (töötajate arvu muutust) </li></ul></ul>
  18. 18. Turuvälise toodangu deflateerimine <ul><li>valitsemissektoris ja KTKTI sektoris </li></ul><ul><li>kogutoodang leitakse hüvitiste töötajatele, põhivara kulumi, tootmismaksude ja vahetarbimise summana </li></ul><ul><ul><li>turuväline toodang = kogutoodang – turutoodang </li></ul></ul><ul><li>valitsemissektoris kasutatakse töötajate hüvitiste ja tootmismaksude ekstrapoleerimiseks baasaasta näitajatest mahuindeksina töötajate arvu muutust. </li></ul><ul><li>KTKTIs deflateeritakse need tarbijahinnaindeksiga. </li></ul>
  19. 19. Vahetarbimise deflateerimine <ul><li>deflateeritakse esmalt alushindades </li></ul><ul><li>kasutatakse detailset toodete jaotust </li></ul><ul><li>PKTs deflateeritakse vahetarbimine sama toote toodangu indeksiga ja täiendavalt impordihinnaindeksiga </li></ul>
  20. 20. Vahetarbimise deflateerimine <ul><li>kodumaiste toodete ja importtoodete vahetarbimine deflateeritakse eraldi: </li></ul><ul><ul><li>kodumaiste toodete vahetarbimine: kodumaise turu tööstustoodangu tootjahinnaindeksitega, tarbijahinnaindeksitega, põllumajandussaaduste ja teenuste tootjahinnaindeksitega; </li></ul></ul><ul><ul><li>impordi vahetarbimine: kaupade deflateerimiseks impordihinnaindeksid või teenuste jaoks välisriigi deflaator </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>imporditud vahetarbimise osa arvestati esialgse PKT põhjal </li></ul></ul></ul><ul><li>tootemaksud ja marginaalid : kohaldatakse baasaasta maksumäärasid jooksva aasta vahetarbimisele püsivhindades </li></ul><ul><ul><li>saame vahetarbimise ostjahindades. </li></ul></ul>
  21. 21. Vahetarbimise deflateerimine <ul><li>Enne revideerimist kasutati valitsemissektori vahetarbimise deflateerimiseks töötajate arvu muutust </li></ul><ul><ul><li>2x deflateerimise metoodikas tootja- ja tarbijahinnaindeksid </li></ul></ul><ul><li>Finantsvahenduse tegevusala eelmise aasta hindades arvestustes kasutati juba varem toodangu ja vahetarbimise eraldi deflateerimist </li></ul><ul><ul><li>käesoleva revisjoni käigus täpsustati vaid toodetele rakendatavaid indekseid. </li></ul></ul>
  22. 22. Tarbimise meetodil SKP deflateerimine <ul><li>SKP tarbimise meetodi komponentide eelmise aasta hindades arvestus on sarnaselt tootmise meetodile 2002-2007 kohta revideeritud eelmise aasta hindades PKT järgi </li></ul><ul><li>PKT-s deflateeriti tarbimise meetodil SKP komponente enamasti sarnaste indeksitega, nagu SKP regulaarses aasta- ja kvartaliarvestuses </li></ul>
  23. 23. Referentsaasta üleviimine 2000. a-lt 2005. a-le <ul><li>aheldamise meetodil arvutatud SKP referentsaasta tõsteti 2000. a-lt 2005. a-le. </li></ul><ul><ul><li>muutusid ahelindekseid ja aheldamise meetodil leitud väärtused </li></ul></ul><ul><ul><li>SKP ja selle komponentide kasv jäi täpselt samaks kui referentsaasta 2000 puhul </li></ul></ul><ul><li>EL kokkuleppe, et referentsaastat nihutatakse ühiselt </li></ul><ul><ul><li>ahelindeksite võrreldavus. </li></ul></ul><ul><li>referentsaasta edasitõstmise vajadus tulenes aheldamise meetodile omasest komponentide mitteliidetavusest </li></ul><ul><ul><li>liidetavus esineb ainult referentsaastal ja sellele järgneval aastal ning mida kaugemale referentsaastast, seda enam mitteliidetavus süveneb </li></ul></ul>
  24. 24. Revisjonide mõju jooksevhindades SKP-le 08.09.2011 aasta enne revideerimist, mln eurot pärast revideerimist, mln eurot vahe, % 2002 7776,3 7776,3 0,0 2003 8718,9 8718,9 0,0 2004 9685,3 9685,3 0,0 2005 11181,7 11181,7 0,0 2006 13390,8 13390,8 0,0 2007 15827,5 16069,4 1,5 2008 16106,7 16304,2 1,2 2009 13860,8 13839,6 -0,2 2010 14500,9 14305,3 -1,3
  25. 25. Revisjonide mõju SKP reaalkasvule 08.09.2011 aasta enne revideerimist, % pärast revideerimist, % vahe, pp 2002 7,9 6,6 -1,4 2003 7,6 7,8 0,2 2004 7,2 6,3 -0,9 2005 9,4 8,9 -0,6 2006 10,6 10,1 -0,5 2007 6,9 7,5 0,6 2008 -5,1 -3,7 1,4 2009 -13,9 -14,3 -0,4 2010 3,1 2,3 -0,8
  26. 26. SKP kvartalite kasv enne ja pärast revideerimist, % 08.09.2011
  27. 27. Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse kasv, % 08.09.2011
  28. 28. Hulgi- ja jaekaubanduse toodangu ja vahetarbimise kasv, % 08.09.2011
  29. 29. Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtusekasv, % 08.09.2011
  30. 30. Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande lisandväärtuse kasv, % 08.09.2011
  31. 31. Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande toodangu ja vahetarbimise kasv, % 08.09.2011
  32. 32. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv, % 08.09.2011
  33. 33. Töötleva tööstuse lisandväärtuse deflaatori muutus, % 08.09.2011 08.09.2011
  34. 34. Töötleva tööstuse toodangu, vahetarbimise ja lisandväärtuse deflaatori muutus, % 08.09.2011 08.09.2011
  35. 35. Tootlikkus tunni kohta: reaalnäitaja muutus, % 08.09.2011
  36. 36. Revisjonide mõju jooksevhindades sisemajanduse nõudlusele 08.09.2011 aasta enne revideerimist, mln eurot pärast revideerimist, mln eurot vahe, % 2002 8348,4 8348,4 0,0 2003 9371,9 9371,9 0,0 2004 10368,6 10368,6 0,0 2005 11908,5 11908,5 0,0 2006 14762,6 14762,6 0,0 2007 17570,4 17552,6 -0,1 2008 16778,8 16949,8 1,0 2009 12827,6 13060,4 1,8 2010 13080,9 13233,8 1,2
  37. 37. Sisemajanduse nõudluse osakaal SKP-s enne ja pärast revideerimist 08.09.2011   enne revideerimist, % pärast revideerimist, % vahe, pp 2002 107,4 107,4 0,0 2003 107,5 107,5 0,0 2004 107,1 107,1 0,0 2005 106,5 106,5 0,0 2006 110,2 110,2 0,0 2007 111,0 109,2 -1,8 2008 104,2 104,0 -0,2 2009 92,5 94,4 1,8 2010 90,2 92,5 2,3
  38. 38. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste kasv, % 08.09.2011
  39. 39. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste deflaatori muutus, % 08.09.2011
  40. 40. Sisemajanduse nõudluse reaalkasv enne ja pärast revisjoni, % 08.09.2011
  41. 41. Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi reaalkasv enne ja pärast revisjoni, % 08.09.2011
  42. 42. Peamised muudatused SA andmebaasis <ul><li>Osade tabelite formaadid ja pealkirjad muutuvad </li></ul><ul><li>Samaaegselt 1995-2001 revideerimata (EMTAK 2003) ning alates 2002 revideeritud (EMTAK 2008) </li></ul><ul><ul><li>Tabeli pealkirjas märgitakse, millise klassifikaatori järgi </li></ul></ul><ul><li>Andmed ainult eurodes </li></ul><ul><li>Sesoonselt korrigeeritud ja korrigeerimata SKP ühte tabelisse </li></ul><ul><li>Institutsionaalsete sektorite kohta vaid jooksevhindades andmed </li></ul><ul><ul><li>lisatakse toodang, vahetarbimine ja lisandväärtuse komponendid </li></ul></ul><ul><li>Muutub tegevusalade jaotus </li></ul><ul><ul><li>Kvartalid A*21 </li></ul></ul><ul><ul><li>Aastad A*38 ja detailsem 2-numbrilise koodi järgi </li></ul></ul><ul><ul><li>Uus risttabel tegevusalade ja institutsionaalsete sektorite kohta </li></ul></ul><ul><ul><li>Varem A*6 asendatakse A*10-ga (nt tööhõive tabelid) </li></ul></ul>
  43. 43. Järgmine SKP revisjon <ul><li>2014 septembris: ESA 2010 </li></ul><ul><li>Peamised revideeritavad valdkonnad/teemad: </li></ul><ul><li>TjaA käsitamine kapitali kogumahutusena </li></ul><ul><li>kulutused relvasüsteemidele klassifitseeritakse kapitalimahutusena põhivarasse, mitte vahetarbimisena; </li></ul><ul><li>laiendatakse finantsvara piire </li></ul><ul><li>uued eeskirjad pensioniõiguste kirjendamiseks </li></ul><ul><li>kaupade omandiõiguse üleminekut käsitlevate eeskirjade kohaldamine </li></ul><ul><li>rohkem juhiseid finantsettevõtete kohta, eelkõige eriotstarbeliste üksuste kohta </li></ul><ul><li>avaliku sektori ettevõtete makstud liigdividendide käsitlemine </li></ul><ul><li>avaliku ja erasektori partnerluste käsitlemise põhimõtted </li></ul><ul><li>tehingud valitsemissektori ja avaliku sektori ettevõtete vahel </li></ul><ul><li>laenugarantiid </li></ul>
  44. 44. Kontakt: Tõnu Mertsina Tel.: 6259 353 E-post: tonu.mertsina@stat.ee
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×