2009 ja 2010 algus. Kas ainult negatiivsed uudised? Siim Krusell 30.07.2010

12,052 views
13,100 views

Published on

Statistikaameti peaanalüütiku Siim Kruselli ettekanna Eesti statistika aastaraamatu esitlusel 30.07.2010 annab ülevaate majanduslanguse mõjust sotsiaalvaldkonnale. Süvenenud on paljud probleemid, mis said alguse 2008. aasta lõpus või 2009. aastal. Töötute arv oli 2010. aasta alguses rekordiliselt suur: 2010. aasta I kvartalis otsis tööd iga viies majanduslikult aktiivne tööealine inimene. Tööturu näitajad on halvemad kui 1990. aastate lõpu kriisi järel ning töötuse kõrge tase on praegu üks olulisemaid probleeme, mis mõjutab paljusid eluvaldkondi nii lähiajal kui ka tulevikus.
Inimesed hindasid oma majanduslikku toimetulekut 2009. aastal halvemaks kui aasta varem.

Published in: Business
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
12,052
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
10,217
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • Vt see EL moodul
  • 2009 ja 2010 algus. Kas ainult negatiivsed uudised? Siim Krusell 30.07.2010

    1. 1. 2009 ja 2010 algus. Kas ainult negatiivsed uudised? Siim Krusell Peaanalüütik
    2. 2. Millest peamiselt räägin? <ul><li>TÖÖTURG, TOIMETULEK JA RAHVASTIK </li></ul><ul><li>Tagasipilk eelnevatele aastatele </li></ul><ul><li>Praegune olukord. Kas on ka valdkondi, kus on midagi positiivset? </li></ul><ul><li>Lahendused tulevikuks? </li></ul>31.07.2010
    3. 3. Inimesed kui peamine vara (1) <ul><li>2009. aastal oli sünde vähem kui aasta varem. Mullu oli ligi 15 700 sündi, 2008. aastal üle 16 000. Katkes sündide kasvutrend, mis oli püsinud alates 2002. aastast. </li></ul><ul><li>Samas vähenes surmade arv sündidest pisut enam ning jätkus surmade ja sündide arvu vahe vähenemise trend. </li></ul><ul><li>Majanduslanguse ajal 2009. aastal suurenes negatiivne rändesaldo paarisaja inimese võrra (välja rändas rohkem inimesi, kui sisse). 2010. aasta puhul on väljarände ulatust keeruline hinnata, sest kuigi Eestis on majanduslik olukord järsult halvenenud, on võimalus tööd leida halvenenud ka peamistes väljarände sihtriikides. </li></ul>31.07.2010
    4. 4. Inimesed kui peamine vara (2) <ul><li>Tööturult lahkujaid on endiselt sisenejatest rohkem. 2009. aastal langes demograafiline tööturusurve indeks 0,81-ni. Mis tähendab, et iga 1 lahkuja kohta on vaid 0,81 potentsiaalset sisenejat. Indeks väljendab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14) ning sealt väljalangevate (55–64) suhet. </li></ul><ul><li>0–4-aastaste laste suremus oli jätkuvalt alla saja (70 surma). Võrreldes varasema aastaga oli 26 surma vähem. 1990ndatel oli 0–4-aastaste suremus üle 100. </li></ul>31.07.2010
    5. 5. Kõige teravam probleem — tööpuudus <ul><li>2010. aasta I kvartalis oli 137 000 tööd otsivat inimest ja töötuse määr ligi 20%. Iga viies majanduslikult aktiivne tööealine inimene otsis tööd. </li></ul><ul><li>Neist 51 000 töötut oli tööd otsinud aasta või kauem (pikaajalised töötud), neist 18 000 kaks aastat või kauem (ülipikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas 37%-ni, ülipikaajaliste töötute osatähtsus 13%-ni. </li></ul><ul><li>Registreeritud töötute arv on jätkuvalt vähenemas. </li></ul>31.07.2010
    6. 6. Töötuse määr, 1999–2009 30.07.2010
    7. 7. Tööhõive määr, 1999–2009 30.07.2010
    8. 8. Mis lisaks soole on veel töötuks jäämist mõjutanud? <ul><li>Oluline mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. </li></ul><ul><li>Rahvuseti jäi töötuks enam mitte-eestlasi. Kuid eesti keele oskus vähendas nende töötuks jäämise tõenäosust oluliselt. </li></ul><ul><li>Väiksem tõenäosus kaotada töökoht oli juhtidel, professionaalidel ja tippspetsialistidel. </li></ul><ul><li>Konkurentsitult halvimas seisus on olnud ehitusvaldkonnas töötanud inimesed. </li></ul>31.07.2010
    9. 9. Toimetulek ja vaesus <ul><li>Majandusliku toimetuleku subjektiivsel hindamisel on inimeste lähtekohad erinevad ja sõltuvad näiteks senistest tarbimisharjumustest, aga ka oma võimaluste võrdlemisest sõprade või tuttavate tarbimisvõimalustega. Toimetuleku hinnang peegeldab ka üldist kindlustunnet ja igapäevaseks toimimiseks vajalike ressursside piisavust — see on teatud mõttes subjektiivne vaesusehinnang . </li></ul>31.07.2010
    10. 10. Subjektiivne vaesus, 2008–2009 30.07.2010
    11. 11. Kas on ka midagi positiivset? <ul><li>Haridus on jätkuvalt prioriteet. </li></ul><ul><li>K ultuuris osalemine on jäänud endiseks . </li></ul><ul><li>Kuritegevuse tase ei ole oluliselt tõusnud. </li></ul><ul><li>Peretoetuste (sh vanemahüvitise) maht on säilinud. </li></ul><ul><li>Kulutused teadus- ja arendustegevusele kasvavad jätkuvalt. </li></ul><ul><li>Arstiabi kättesaadavus on võrreldes eelmise aastaga jätkuvalt paranenud. </li></ul>31.07.2010
    12. 12. Kokkuvõte <ul><li>Majanduslanguse eelse 2008. aasta väga madal tööpuudus oli peamiselt tingitud välistegurite mõjul hüppeliselt tõusnud nõudlusest tööjõu järele. Sellisel tasemel nõudlust on lähiaastatel raske loota ning tööpuuduse vähenemine ei pruugi kuigi kiireks kujuneda. </li></ul><ul><li>Märksõnad tööpuuduse vähendamiseks — hea haridus, ettevõtlikkus, sotsiaalne sidusus ja koostöövõime ning ka tegelik koostöö ühiskonnas . </li></ul>31.07.2010
    13. 13. 31.07.2010

    ×