Your SlideShare is downloading. ×
Sotsiaalvaldkonna arengud statistiku pilgu läbi
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Sotsiaalvaldkonna arengud statistiku pilgu läbi

1,070

Published on

Statistikaameti peaanalüütik Siim Kruselli ettekanne Statistikaameti konverentsil "Eesti statistika luubi all" 20.10.2010 …

Statistikaameti peaanalüütik Siim Kruselli ettekanne Statistikaameti konverentsil "Eesti statistika luubi all" 20.10.2010

Vt konverentsi kohta lähemalt http://www.stat.ee/49732

Published in: Business, Travel
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,070
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Sotsiaalvaldkonna arengud statistiku pilgu läbi Siim Krusell Statistikaameti peaanalüütik Ülemaailmse statistikapäeva konverents „Eesti statistika luubi all”
  • 2. Millest peamiselt räägin?
    • Töötuse kasv ning palgalangus
    • Miks on Eestis kriisi mõjud mõneti ulatuslikumad kui mujal?
    • Kuidas on kriis mõjutanud inimeste eluolu, selle kvaliteeti ja püsimajäämise eeldusi?
    20.10.2010
  • 3. Töötuse määr, 2007 ja 2009 (protsenti) 20.10.2010 Riik 2009 Riik 2009 Riik 2007 Riik 2007 Hispaania 18 Soome 8,2 Slovakkia 11,1 Itaalia 6,1 L ä ti 17,1 Belgia 7,9 Poola 9,6 Rootsi 6,1 Eesti 13,8 Itaalia 7,8 Horvaatia 9,6 L ä ti 6 Leedu 13,7 Suurbritannia 7,6 T ü rgi 8,8 T š ehhi 5,3 T ü rgi 12,5 Saksamaa 7,5 Saksamaa 8,4 Suurbritannia 5,3 Slovakkia 12 Malta 7 Prantsusmaa 8,4 Sloveenia 4,9 Iirimaa 11,9 Rumeenia 6,9 Kreeka 8,3 Eesti 4,7 Ungari 10 Bulgaaria 6,8 Hispaania 8,3 Iirimaa 4,6 Portugal 9,6 T š ehhi 6,7 Portugal 8,1 Ameerika Ü hendriigid 4,6 Kreeka 9,5 Taani 6 Euroala 7,5 Austria 4,4 Prantsusmaa 9,5 Sloveenia 5,9 Belgia 7,5 Leedu 4,3 Euroala 9,4 K ü pros 5,3 Ungari 7,4 Luksemburg 4,2 Ameerika Ü hendriigid 9,3 Luksemburg 5,1 Euroopa Liit 7,2 K ü pros 4 Horvaatia 9,1 Jaapan 5,1 Bulgaaria 6,9 Jaapan 3,9 Euroopa Liit 8,9 Austria 4,8 Soome 6,9 Taani 3,8 Rootsi 8,3 Holland 3,7 Malta 6,4 Holland 3,6 Poola 8,2 Norra 3,1 Rumeenia 6,4 Norra 2,5
  • 4. Lühi- ja pikaajalised töötud, 2008–2010 20.10.2010
  • 5. Registreeritud ja uuringupõhine töötus, 2008–2010 20.10.2010
  • 6. Mis on peale soo veel töötuks jäämist mõjutanud?
    • Oluline mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed.
    • Rahvuseti jäi töötuks enam mitte-eestlasi. Kuid eesti keele oskus vähendas nende töötuks jäämise tõenäosust oluliselt.
    • Väiksem tõenäosus kaotada töökoht oli juhtidel, professionaalidel ja tippspetsialistidel.
    • Konkurentsitult halvimas seisus on olnud ehitusvaldkonnas töötanud inimesed.
    20.10.2010
  • 7. Brutopalk ja tootlikkus, 2006–2010 20.10.2010
  • 8. Töötuse kasvu ja palgalanguse tagamaad
    • Õigupoolest tuleks ka küsida, miks töötuse näitajad olid eelnevatel aastatel niivõrd madalad.
    • 2008. aasta väga madal tööpuudus oli peamiselt tingitud välistegurite mõjul hüppeliselt tõusnud nõudlusest tööjõu järele. Sellisel tasemel nõudlust on lähiaastatel raske loota ning tööpuuduse vähenemine ei pruugi kuigi kiireks kujuneda.
    • Miks tööpuudus ei vähene? Ettevõtted on muutunud efektiivsemaks ning tööviljakus hõivatu kohta kasvanud. Tööpuudus on struktuurne. On nii täitmist vajavaid ametikohti kui ka töötuid. Siseturg pole veel šokist toibunud.
    20.10.2010
  • 9. Tööhõive ja tööstustoodangu mahuindeks, 2009–2010 20.10.2010
  • 10. Hõivatud ehituses ja laenumahud, 2002–2009 20.10.2010
  • 11. Ehituses hõivatute arvu kasv teiste riikidega võrreldes 20.10.2010   II kvartal 2002 III kvartal 2007 Mitu % moodustab 2002 tasemest Luksemburg 17,1 15,6 91,2 Saksamaa 2757,8 2583,3 93,6 Portugal 612 577,8 94,4 Austria 328,8 343 104,3 Malta 11,4 11,9 104,4 Holland 479,7 510,9 106,5 T š ehhi 420,8 453,1 107,7 Taani 179,2 197,9 110,4 Prantsusmaa 1564 1776,7 113,6 Sloveenia 54 61,4 113,7 Itaalia 1713,6 1954,1 114,0 Norra 155,2 181,8 117,1 Belgia 265,2 315,3 118,9 Suurbritannia 1998,7 2414,4 120,8 Rootsi 239,3 298,5 124,7 Soome 151,1 190,1 125,8 Kreeka 318,5 401,8 126,2 Ungari 269,4 340,1 126,2 Horvaatia 109,1 144,5 132,4 Hispaania 1995,3 2717,5 136,2 Poola 814,7 1124,3 138,0 Slovakkia 171 237,4 138,9 Küpros 31,1 44,4 142,8 Island 11,3 16,3 144,2 Iirimaa 182,2 282,6 155,1 Leedu 104,4 171,2 164,0 Rumeenia 420,7 710,9 169,0 Bulgaaria 145,3 296,3 204,0 Läti 61,5 129,9 211,0 Eesti 34,4 85,9 245,0
  • 12. Kuidas ja kas on muutused mõjutanud rahvastikuarenguid, inimeste igapäevaelu, elukvaliteeti?
    • Rahvastikuarenguid
    • Toimetulekut
    • Elukvaliteeti
    20.10.2010
  • 13. Summaarne sündimuskordaja, 2008 ja 1998 20.10.2010 Riik 2008 Riik 2008 Riik 1998 Riik 1998 Island 2,15 Š veits 1,48 Island 2,05 Š veits 1,47 Iirimaa 2,10 Leedu 1,47 Iirimaa 1,94 Leedu 1,46 Prantsusmaa 2,00 Hispaania 1,46 Malta 1,88 Poola 1,44 Norra 1,96 Küpros 1,46 Norra 1,81 Austria 1,37 Rootsi 1,91 Läti 1,44 Prantsusmaa 1,78 Slovakkia 1,37 Taani 1,89 Malta 1,44 Küpros 1,76 Ungari 1,32 Soome 1,85 Liechtenstein 1,43 Taani 1,72 Rumeenia 1,32 Holland 1,77 Austria 1,41 Suurbritannia 1,71 Eesti 1,28 Eesti 1,65 Poola 1,39 Soome 1,70 Kreeka 1,26 Luksemburg 1,61 Saksamaa 1,38 Luksemburg 1,68 Sloveenia 1,23 Sloveenia 1,53 Portugal 1,37 Holland 1,63 Itaalia 1,21 Kreeka 1,51 Ungari 1,35 Belgia 1,60 T š ehhi 1,16 T š ehhi 1,50 Rumeenia 1,35 Rootsi 1,50 Hispaania 1,16 Bulgaaria 1,48 Slovakkia 1,32 Portugal 1,48 Bulgaaria 1,11
  • 14. Veel rahvastikutrende
    • Sünnid
    • 2009. aastal 10 744 sündi.
    • 2010. aasta 8 kuuga 10 810 sündi.
    • Rändesaldo
    • 2007. aastal -643.
    • 2009. aastal -774.
    • Loomulik iive
    • 2007. aastal -1634.
    • 2009. aastal -318.
    • Oodatav eluiga sünnihetkel
    • 2002. aastal 71 aastat.
    • 2009. aastal 75 aastat.
    20.10.2010
  • 15. Toimetulek. Subjektiivne vaesushinnang, 2008–2010 20.10.2010
  • 16. Kas leibkond tuleb vajalike kulutuste tegemiseks ots-otsaga kokku? 2009 20.10.2010
  • 17. Kodulaenuga leibkonnad, 2009 20.10.2010
  • 18. Viimase 12 kuu jooksul ei suutnud laenu maksta, 2009 20.10.2010
  • 19. Viimase 12 kuu jooksul ei suutnud kommunaalmakseid maksta, 2009 20.10.2010
  • 20. Stiglitz-Fitoussi raport
    • Prantsusmaa initsiatiivil loodud komisjon, mida juhib Joseph Stiglitz ja mille eesmärk on „teha kindlaks SKP puudused majanduslike ja sotsiaalsete edusammude näitajana” ning „kaaluda täiendavat teavet, mida on vaja asjakohasema pildi saamiseks”.
    • Olulisel kohal elukvaliteet, mida sageli ei saa rahas mõõta (tähtsustada rohkem haridust, subjektiivset heaolu, tervishoidu, turvalisust).
    • Omab olulist mõju statistikasüsteemile tulevikus.
    20.10.2010
  • 21. Mõningaid inimeste elukvaliteeti ja igapäevaelu, edaspidiseid arengueeldusi mõjutavaid näitajaid, 2009
    • Haridus on jätkuvalt prioriteet.
    • K ultuuris osalemine on jäänud endiseks .
    • Kuritegevuse tase ei ole oluliselt tõusnud.
    • Peretoetuste (sh vanemahüvitise) maht on säilinud.
    • Kulutused teadus- ja arendustegevusele kasvavad jätkuvalt.
    • Arstiabi kättesaadavus on võrreldes eelmise aastaga jätkuvalt paranenud.
    20.10.2010
  • 22. Kokkuvõtvalt: ohud ja nende vältimine
    • Võtmeks on tööpuuduse vähendamine. Pikaajaline töötus = suured toimetulekuprobleemid, võimaluste oluline vähenemine, põlvkondlik vaesus (hariduse omandamine).
    • Oluline ka palkade, sissetulekute kasv.
    • Pikaajalise arengu vaieldamatu eeldus on hea haridus ning sealhulgas tasemeõppe väline täiskasvanute koolitus, mis looks eeldused selleks, et järgmiste majandusšokkide poolt põhjustatud nõudluse vähenemine teatud oskuste või kaupade järele võimaldaks kiiret ümberorienteerumist mõnele muule ametile, teenusele või tootele. Samuti on oluline innovatsioon, hea ettevõtluskliima ning ettevõtlusega tegelevate inimeste osatähtsuse tõus. Kõige olulisemaks märksõnaks on aga sotsiaalne sidusus ja koostöövõime ning ka tegelik koostöö ühiskonnas.
    20.10.2010
  • 23. Tänan Tähelepanu eest!
    • Siim Krusell
    • Statistikaamet

×