Piret Tikva: Eesti leibkonna elujärg viimasel kümnendil
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Piret Tikva: Eesti leibkonna elujärg viimasel kümnendil

on

  • 1,535 views

Piret Tikva: Eesti leibkonna elujärg viimasel kümnendil

Piret Tikva: Eesti leibkonna elujärg viimasel kümnendil

Ettekanne Eesti statistika aastaraamatu esitlusel 29. juuli 2011

Statistics

Views

Total Views
1,535
Views on SlideShare
1,535
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
2
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Piret Tikva: Eesti leibkonna elujärg viimasel kümnendil Presentation Transcript

  • 1. Kogumiku esitlus Statistikaametis 29.07.2011
  • 2. Eesti leibkonna elujärg viimasel kümnendil Piret Tikva S otsiaaluuringute talituse juhataja
  • 3. LEIBKOND ON
    • ühist eluruumi jagavad inimesed, kes kasutavad ühist raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkond võib olla ka üksikisik.
  • 4.
    • Eesti leibkond
  • 5.
    • 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda.
    • 70% leibkondadest elab linnas ja 30% maal.
    • Leibkonnas on keskmiselt 2,3 liiget.
  • 6. Leibkondade koguarvus on
    • kõige rohkem ühe- ja kaheliikmelisi leibkondi (vastavalt 37% ja 30%);
    • 7% üksikvanema leibkondi;
    • rohkem ühe töötava liikmega ja pensionäri leibkondi (vastavalt 38% ja 25%);
    • viimase kümnendi jooksul pidevalt vähenenud n-ö tüüpleibkondade ehk kahe lapsega leibkondade osatähtsus.
  • 7. Leibkondade jaotus, 2010
  • 8.
    • Leibkondade elamistingimused
  • 9.
    • ELUASE ei ole üksnes inimeste majutamiseks mõeldud eluruum, vaid KODU.
  • 10.
    • 2010. aastal elas ligi 70% leibkondadest korteris ning üle 80% on oma eluruumi omanikud.
    • Leibkonnaliikme käsutuses on keskmiselt 36 ruutmeetrit ja 1,5 tuba.
    • Maal on suuremad eluruumid kui linnas.
    • Üksikutel ja eakamatel on rohkem ruumi kui lastega peredel.
    • Suuremad eluruumid on Lääne-, Hiiu- ja Viljandimaal.
  • 11. Küte
    • Linnas on enamikul leibkondadest tsentraalne või kohalik keskküte ja maal rohkem ahiküte.
    • 10% kütavad ka elektriga ning muu kütmisvõimalusena kasutatakse palju õhksoojuspumpa ja elektriradiaatoreid.
  • 12. Kanalisatsioonita oli
    • 2010. aastal 7% leibkondadest.
    • 2000. aastal 11% leibkondadest ning 30% maaleibkondadest.
    • Võru-, Jõgeva- ja Põlvamaal on veel praegugi üle viiendiku leibkondadest kanalisatsioonita.
  • 13. Saun
    • Saun oli 2010. aastal neljandikul leibkondadest. Maal ligi pooltel leibkondadel.
    • Kõige saunalembesemad on Võru- ja Hiiumaa leibkonnad.
  • 14.
    • Kuidas Eesti leibkond hindab oma elamistingimusi?
  • 15.
    • Kui 10 aastat tagasi pidas oma eluaset heaks 30%....
    • siis 2010. aastal üle 60% leibkondadest.
  • 16.
    • Kõrgelt hindavad oma eluaset korteri omanikud.
    • Eriti hea hinnang antakse linnades ning väga heaks peetakse oma eluaset Valga, Rapla ja Pärnu maakonnas.
    • Hinnang oma eluasemele on viimase kümnendiga langenud vaid Võru maakonnas.
  • 17.
    • Kas leibkonna majanduslik olukord on aastaga paranenud?
  • 18.
    • 10 aastat tagasi hindas oma majanduslikku olukorda eelmise aastaga võrreldes paremaks 14% leibkondadest. 2010. aastal vaid 7%.
    • Enne majanduskriisi (aastatel 2006 ja 2007) hindas koguni 26% leibkondadest olukorda paremaks.
  • 19. Hinnang leibkonna majanduslikule olukorrale eelmise aastaga võrreldes, 2000–2010 01.01.2006
  • 20.
    • K odumasinad ja muud püsikau bad Eesti leibkonna s
  • 21. Arvuti ja internet
    • Kui aastal 2000 oli 12%-l leibkondadest arvuti, siis 2010. aastal juba 66% ning kodune internetiühendus umbes sama paljudel.
    • Eakamad kasutavad arvutit ja internetti vähem ning lastega leibkonnad enam.
    • Kui veel mõned aastad tagasi oli internet ja arvuti Kirde-Eestis või Hiiumaal vähem levinud, siis 2010. aastal oli neis arvuti kasutamine muu Eestiga võrreldes samal tasemel.
  • 22. Mobiiltelefon
    • 2000. aastal oli mobiil 36%-l leibkondadest, 2010. aastal juba 93%-l.
    • Maakonniti omab ja kasutab mobiili üle 90% leibkondadest, vaid Valga maakonnas oli osatähtsus väiksem.
    • Lauatelefone on rohkem Hiiumaal ja Tallinnas.
  • 23. Auto
    • Auto oli 2010. aastal 53%-l leibkondadest.
    • Kahe ja kolme lapsega leibkondadest ligi 90%-l on auto.
    • Kõige vähem on autoomanikke üle 65-aastaste leibkonnas.
    • Maaleibkonnas on auto rohkem levinud. Auto on 70%-l Harjumaa, 66%-l Raplamaa, 64%-l Läänemaa ja Hiiumaa leibkondadel.
  • 24. Nõudepesumasin ja DVD
    • Nõudepesumasina kasutamine on viimastel aastatel küll hoogustunud, kuid see on kõige vähem levinud püsikaup.
    • DVD-süsteemid on tulnud kasutusele alles viimase viie aasta jooksul, kuid juba omavad neid pooled leibkondadest.
  • 25. Püsikaupade olemasolu leibkonnas, 2000–2010
  • 26.
    • Kodu, kallis kodu… Palju eluasemele kulub?
  • 27.
    • ELUASEMEKULUTUSED on leibkonna kulutused eluaseme üürile, hooldusele ja remondile, veevarustusele, elektrile ja küttele ning muudele eluasemega seotud teenustele.
  • 28.
    • Eluaseme kulud on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud.
    • Kui alates 2004. aastast hakkasid kulutused eluasemele langema, siis viimastel aastatel on eluasemekulud jälle jõudsalt tõusnud ning moodustavad leibkonna kogukuludest juba 19% (2000. aastal 15%).
  • 29.
    • 2010. aastal kulus leibkonnaliikmel eluasemele keskmiselt 50 eurot kuus.
    • Eluaseme puhul oli suurimaks kuluartikliks elekter, millele kulus 11 eurot kuus.
    • 10 aastat tagasi kulus elektrile 3,5 eurot kuus. Ka 10 aastat tagasi kallines elekter oluliselt, kuid tarbimine sellest hoolimata ei vähenenud.
    • Tsentraalküttele kulus 2010. aastal ligi 10 eurot kuus. Küttepuudele ja muule tahkekütusele 4 eurot kuus.
  • 30.
    • Linnaelanikud kulutavad eluasemele rohkem kui maaleibkonnad. Eluasemekulude osatähtsus kogukuludest on kõige suurem pensionäride leibkonnas.
    • Maakonniti on eluasemekulude osatähtsus kogukuludest kõige suurem Ida-Virumaal (25%), Põlva- ja Jõgevamaal (kummaski 22%) ning Tallinnas (20%).
    • Kõige väiksema osatähtsusega Saaremaal (14% kogukuludest).
  • 31. Kokkuvõte
    • Viimase kümnendi jooksul on Eesti leibkonna eluase saanud juurde ruutmeetreid ning olmetingimused on paranenud.
    • Leibkonna elujärg on paranenud ning majapidamisse on soetatud püsikaupu.
    • Elamistingimuste paranemisega ja elu kallinemisega on kaasnenud aga ka suuremad kulutused eluasemele, eriti elektrile ja küttele.
    • Kuigi elujärg on paranenud, ei hinda leibkonnad oma majanduslikku olukorda kuigi positiivselt.
  • 32.