• Save
Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks

on

  • 1,307 views

Statistikaameti metoodikaosakonna juhataja Kaja Sõstra ettekanne "Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks" 2010. aasta Linnade ja Valdade Päevadel (www.linnadvallad.com).

Statistikaameti metoodikaosakonna juhataja Kaja Sõstra ettekanne "Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks" 2010. aasta Linnade ja Valdade Päevadel (www.linnadvallad.com).

Statistics

Views

Total Views
1,307
Views on SlideShare
1,305
Embed Views
2

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

1 Embed 2

http://www.slideshare.net 2

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks Presentation Transcript

  • Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks Kaja Sõstra Statistikaamet Piirkondliku statistika partneripäev Kuidas mõõta piirkondlikku arengut 12.01.2010
  • Mis on koondindeks
    • Koondindeks saadakse üksiknäitajate kombineerimisel üheks näitajaks
    • Koondindeks iseloomustab kompleksset mitmemõõtmelist nähtust, mida ei saa mõõta üksikute näitajatega
  • Koondindeksi koostamise sammud (1)
    • teoreetilise raamistiku väljaarendamine
    • näitajate valik
    • puuduvate andmete imputeerimine
    • mitmemõõtmeline analüüs
    • normaliseerimine
  • Koondindeksi koostamise sammud (2)
    • kaalumine ja agregeerimine
    • stabiilsuse ja tundlikkuse analüüs
    • tagasi algandmete juurde
    • seosed muude indeksitega
    • tulemuste esitamine
  • 1. samm. Teoreetiline raamistik (1)
    • Koondindeksi koostamise aluseks on valdkonna ekspertide abil loodud teoreetiline raamistik, millega
      • püstitatakse töö eesmärk
      • defineeritakse uuritav mitmemõõtmeline nähtus (mida loodav indeks peab iseloomustama)
      • koostatakse näitajate valikukriteeriumid
  • 1. samm. Teoreetiline raamistik (2)
    • Selles töös on teoreetiliseks aluseks võetud Läti territoriaalarengu indeks, mida alates 2000. aastast kasutatakse Lätis omavalitsusüksuste arengutaseme võrdlevaks analüüsiks
    • Arvutusmetoodika töötati algselt välja Läti statistikainstituudis ning seda tunnustas Läti majandusministeerium, lubades indeksit kasutada „erilist toetust vajavate piirkondade” kindlaks-määramiseks, et anda neile äritegevuse arendamise toetust.
  • 2. samm. Näitajate valik (1)
    • Valiku aluseks on näitajate usaldusväärsus, mõõdetavus, katvus, asjakohasus ja näitajate omavahelised suhted
    • Näitajate valikul tuleb
      • kontrollida näitajate kvaliteeti
      • analüüsida iga valitud näitaja tugevust ja nõrkust
      • koostada valitud näitajaid iseloomustav tabel, mis sisaldaks infot näitaja kättesaadavuse, andmeallika ja tüübi kohta
  • 2. samm. Näitajate valik (2)
    • rahvaarvu muutus — iseloomustab konkreetse territooriumi atraktiivsust inimeste silmis, kas inimesed soovivad selle omavalitsusüksuse territooriumil elada;
    • ülalpeetavate määr — iseloomustab tööjõu potentsiaali ja taastootmisvõimet vastavas omavalitsusüksuses;
    • füüsilise isiku tulumaks elaniku kohta — iseloomustab elanike sissetulekut, mis on otseselt seotud heaoluga.
    • registreeritud töötute osatähtsus — iseloomustab majanduslikku aktiivsust omavalitsusüksuses.
  • 2. samm. Näitajate valik (3)
  • Näitajate väärtuse jaotusparameetrid 1,40 1,74 8,28 9,82 Standardhälve 2,53 6,96 53,47 -4,02 Keskmine 8,98 14,81 83,40 58,32 Maksimum 0,48 2,46 22,20 -17,88 Miinimum Registreeri-tud töötute osatähtsus Füüsilise isiku tulumaks elaniku kohta Ülalpeeta- vate määr Rahvaarvu muutus
  • 3. samm. Puuduvate andmete imputeerimine
    • vajalik täieliku andmestiku saamiseks, kui valitud näitajate väärtused mõne objekti või ajamomendi kohta puuduvad
    • valitakse sobiv imputeerimismeetod
    • hinnatakse imputeeritud väärtuste mõju koondindeksi tulemustele
    • samm pole vajalik, kui kõik näitajad on kõigi üksuste jaoks kättesaadavad
  • 4. samm. Mitmemõõtmeline analüüs
    • analüüsi käigus uuritakse andmestiku struktuuri: seoseid näitajate ja uuritavate objektide vahel
    • analüüsi tulemusena leitakse statistiliselt „sarnased” näitajad või üksused ja interpreteeritakse tulemusi
    • Kasutatavad meetodid:
      • korrelatsiooni uurimine
      • klasteranalüüs
  • Korrelatsioon
  • 5. samm. Normaliseerimine
    • näitajate väärtuste muutmine võrreldavaks
    • kasutatavad meetodid
      • Standardiseerimine – teisendatakse näitaja skaalat selliselt, et selle keskväärtus oleks 0 ja standardhälve 1,0
      • Min-maks meetod – teisendatakse näitaja väärtused vahemikku 0–1
  • Standardiseeritud väärtused 1,00 1,00 1,00 1,00 Standardhälve 0,00 0,00 0,00 0,00 Keskmine 1,47 4,50 3,78 6,35 Maksimum -4,62 -2,58 -3,61 -1,41 Miinimum Registreeri- tud töötute osatähtsus Füüsilise isiku tulumaks elaniku kohta Ülalpeeta- vate määr Rahvaarvu muutus
  • 6. samm. Kaalumine ja agregeerimine (1)
    • valitakse kaalumise ja agregeerimise protseduurid, mis sobivad nii teoreetilise raamistiku kui ka andmete omapäraga
    • kaalude valikust sõltub suurel määral koondindeksi arvutamise tulemus
    • kaalude leidmiseks võib kasutada erinevaid statistilisi meetodeid või eksperthinnanguid
  • 6. samm. Kaalumine ja agregeerimine (2)
    • Kasutatud kaalud:
      • võrdsed kaalud
      • Läti territoriaalarenguindeksi kaalud
      • faktoranalüüsi abil leitud kaalud
    • Kasutatud agregeerimismeetod
      • lineaarne agregeerimine
  • Koondindeksi moodustamiseks kasutatud näitajate kaalud 0,33 0,30 0,25 Registreeritud töötute osatähtsus 0,22 0,30 0,25 Füüsilise isiku tulumaks elaniku kohta 0,20 0,20 0,25 Ülalpeetavate määr 0,25 0,20 0,25 Rahvaarvu muutus Faktoranalüüsi meetodil leitud kaalud Läti territoriaalarengu indeksi kaalud Võrdsed kaalud
  • 7. samm. Stabiilsuse ja tundlikkuse analüüs (1)
    • Koondindeksi koostamise lõplik tulemus oleneb valikutest, mis on tehtud eelnevate sammudega:
      • näitajate kaasamine
      • normaliseerimine
      • kaalude valik
      • agregeerimise meetod
    • Stabiilsuse ja tundlikkuse analüüsi käigus selgitatakse välja erinevate valikute mõju lõpptulemusele.
  • 7. samm. Stabiilsuse ja tundlikkuse analüüs (2)
    • Koondindeksi moodustamisel kasutati
    • kahte normaliseerimise meetodit:
      • standardiseerimine
      • min-maks meetod
    • kolme kaalude komplekti:
      • võrdsed kaalud
      • Läti territoriaalarengu indeksi kaalud
      • faktoranalüüsi tulemusel leitud kaalud
  • Kohtade varieerumine
  • 8. samm. Tagasi andmete juurde
    • Vaadatakse, kuidas on koondindeks kujunenud, millised näitajad mõjutavad üksikute omavalitsusüksuste koondindeksi väärtusi.
    • Kasutatavad meetodid:
      • indeksi lahutamine komponentideks
      • komponentide mõju uurimine graafiliselt või analüütiliselt
  • Koondindeks suurima indeksi väärtusega omavalitsusüksustes
  • Koondindeks väikseima indeksi väärtusega omavalitsusüksustes
  • 9. samm. Seosed muude indeksitega
    • koondindeksi võrdlemine analoogsete indeksite ja näitajatega
    • Kasutatavad meetodid
      • korrelatsioon
      • regressioonianalüüs
    • Territoriaalarengu indeksi ja omavalitsusüksuse võimekuse indeksi (2008) korrelatsioon on 0,73.
  • Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeksi ja territoriaalarengu indeksi võrdlus
  • 10. samm. Tulemuste esitamine
    • koondindeksi esitusviisi valik
      • tabel
      • joonis
      • teemakaart
  • Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks 211. 0,310 Antsla vald 39. 0,531 Anija vald 53. 0,503 Ambla vald 87. 0,472 Albu vald 199. 0,346 Alatskivi vald 190. 0,365 Alajõe vald 168. 0,389 Ahja vald 182. 0,374 Aegviidu vald 177. 0,380 Abja vald Koht Koondindeksi väärtus Kohalik omavalitsus
  • Territoriaalarengu indeks
  • Kasutatud kirjandus
    • Handbook on Constructing Composite Indicators: Methodology and User Guide. (2008). OECD.
    • Niglas, K. (2005). Klasteranalüüs. [www] http://minitorn.tlu.ee/%7Ekatrin/cmsSimple/uploads/opmat/klaster.pdf (20.08.2009).
    • Sepp, V., Noorkõiv, R., Loodla, K. (2009). Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusvõimekuse hindamine: indeks ja analüüs. Tartu: Geomedia OÜ. Tellija: Siseministeerium.
    • Spāde, R., Locāne, V., Brunenieks, J, Skinkis, P. (2009). Regionaalpoliitika ja haldusterritoriaalne reform Lätis. — Maakonnad arvudes. 2004–2008. Counties in Figures . Tallinn: Statistikaamet, lk 68–87.
    • Sõstra K. (2004). Elujõulisuse indeks ja kohalike omavalitusüksuste elujõulisus. — Linnad ja vallad arvudes. 2004. Cities and Rural Municipalities in Figures . Tallinn: Statistikaamet, lk 8–29
  • Tänan tähelepanu eest!
  •