Mare Vähi: Rahvastikuprognoos 2013-2040. Metoodika
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Mare Vähi: Rahvastikuprognoos 2013-2040. Metoodika

on

  • 697 views

 

Statistics

Views

Total Views
697
Views on SlideShare
697
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Mare Vähi: Rahvastikuprognoos 2013-2040. Metoodika Mare Vähi: Rahvastikuprognoos 2013-2040. Metoodika Presentation Transcript

  • Rahvastikuprognoos 2013-2040 Metoodika Mare Vähi TÜ MSI 27.02.2014
  • Töörühm TÜ matemaatika Mare Vähi Ene-Margit Tiit TÜ Geograafia Tiit Tammaru Kadri Leetmaa Statistikaamet Alis Tammur
  • Prognoosimisel arvestatakse kolme protsessi: Sündimus: sündimuse vanuskordajad, sünnitaja keskmine vanus, summaarne sündimuskordaja Suremus: suremuse soo-vanuskordajad Ränne: välisränne, siseränne
  • Lähtuti rahvastiku soo-vanusjaotusest 1. jaanuaril 2012. Protsesside muutuste hindamisel arvestame viimaste aastate trende Eesti andmete põhjal.
  • Sündimuse muutus eelneval perioodil Viimaste aastate jooksul on sünnitaja vanus järjest tõusnud – 25,4 aastat 1994 kuni 29,6 2012. aastal. Summaarne sündimuskordaja on madal 1994. aastal 1,42 2012. aastal 1,59
  • Summaarse sündimuskordaja muutumine 2.5 2 1.5 1 0.5 0
  • Sündimuse vanuskordajad 0.14 0.12 0.1 0.08 0.06 0.04 0.02 0 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 1994 2000 2012 Allikas: autori arvutused ESA andmete põhjal
  • Ema keskmine vanus lapse sünnil 32 31 30 29 28 27 26 25 2003 2004 Denmark 2005 2006 Estonia Allikas: EUROSTAT 2007 Finland 2008 2009 Sweden 2010 2011 Norway 2012 Läti
  • Summaarne sündimuskordaja 2.50 2.00 1.50 1.00 0.50 0.00 2003 2004 2005 Denmark Allikas: EUROSTAT 2006 Estonia 2007 Finland 2008 2009 Sweden 2010 2011 Norway Läti 2012
  • Sündimuse muutus prognoosiperioodil • Sünnitusvanuse muutus vastavalt sündimuskõverate muutusele • Summaarse sündimuskordaja tõus väärtuseni 1.8 (mis on lähedane loendusandmete põhjal arvutatud lõpetatud sündimuskordajale 1.86)
  • Suremus eelneval perioodil Oodatav keskmine eluiga on viimastel aastatel tõusnud. Keskmine eluiga sõltub haridusest: kõrgharidusega inimeste eluiga on pikem. Meestel oli erinevus 2010. aastal 5,8 aastat (76,7 vs 70,9) ja naistel 3,2 aastat (84,0 vs 80,8).
  • Keskmise oodatava eluea dünaamika 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Mehed Allikas: ESA Naised
  • Oodatav keskmine eluiga 85 80 75 70 65 60 55 2007 2008 Mehed_kõrg Allikas: EUROSTAT Naised_kõrg 2009 Mehed 2010 Naised
  • Suremuse muutuse arvestamine Eeldame, et Eestis tõuseb keskmine oodatav eluiga sünnil (vähenevad suremuskordajad) perioodi lõpuks tasemele, mis vastab praegusele kõrgharidusega inimeste tasemele . See on igati reaalne – möödunud 12 aasta jooksul tõusis Eestis oodatav eluiga meestel 6 ja naistel 5 aastat.
  • Ränne Välisrände arvestamine Aluseks oli 12 aasta jooksul toimunud registreeritud välisrändesaldo soovanusjaotus. Sellele lisati hinnanguline registreerimata välisränne. (Hinnang on saadud loendusandmete põhjal)
  • Välisrände arvestamine Eeldati, et registreerimata välisrändes on tööealiste seas meeste ja naiste suhe 0,56:0,44. Eeldati et registreerimata välisrände maht aja jooksul väheneb ja tasakaalustub perioodi lõpuks.
  • Siserände arvestamine Siseränne võeti arvesse maakondade prognooside arvutamisel. Siserände suurus on hinnatud 2010 ja 2011 aasta andmete tegelike maakondadevaheliste rändeandmete põhjal üheaastaste soo-vanusrühmade jaoks ja eeldatud, et suhtelised rändesuundumused jäävad samaks.
  • Kokkuvõte (1) - summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2040. aastaks 1,8 lapseni naise kohta; - suremus väheneb; - oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2040. aastaks naistel 83,7 ja meestel 78,2 aastani; - rändesaldo jätkab viimase 12 aasta registreeritud ja registreerimata välisrände trende ja väheneb mõnevõrra perioodi jooksul.
  • 1. variandi järgi on koostatud ka piirkondlikud prognoosid, kus siserändes on kasutatud 2011. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes viimase kahe aasta rändesuundumusi, mille silumisel on arvestatud Eesti viimase kümnendi trende.
  • Kokkuvõte (2) - summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2040. aastaks 1,8 lapseni naise kohta; - suremus väheneb; - oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2040. aastaks naistel 83,7 ja meestel 78,2 aastani; - rändekordaja on kuni 2015. aastani sama nagu 1. variandil, aastatel 2016–2020 poole väiksem ja alates 2021. aastast on sisse- ja väljaränne tasakaalus.