Your SlideShare is downloading. ×
KULTUUR
CULTURE
EESTI STATISTIKA
STATISTICS ESTONIA




  KULTUUR
   CULTURE




       TALLINN 2009
Kogumik annab ülevaate Eesti kultuurielu trendidest aastatel 1997–2007. Käsitletud on elanikkonna kultuuris osalemist,
kul...
SAATEKS FOREWORD




SAATEKS
Alates eelmise sajandi teisest poolest on järjest enam pööratud tähelepanu kultuuri ja
selleg...
SAATEKS FOREWORD




                       FOREWORD
                       Since the second half of the previous century,...
SISUKORD CONTENTS




SISUKORD
Kultuur muutuste ajastul. Laine Jänes ........................................................
KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES




                              KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL
        ...
KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES




                         Usun, et aeg on küps ulatusliku kultuu...
KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES




                   Joonis 2   Loome- ja huvikeskused, 1985, 199...
KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES




                     programmiga avardab eri ühiskonnarühmade i...
KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES




                               kultuuriruumide toetus- ja arend...
KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES




               Joonis 5   Raamatukogude teavikud, 2000–2007
   ...
KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES




                   Joonis 6   Internetiühendus leibkondades, 20...
KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES




                          CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
       ...
KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES




                               policies and the themes of both ...
KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES




                          and literature. Translation of Estoni...
KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES




                                2009. The Ministry of Culture h...
KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES




                         concert halls in Pärnu and Jõhvi. Howe...
KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES




                             KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS

      ...
KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES




               Joonis 1   Kultuuriasutuste külastatavus, 1997...
KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES




                                Kergetest tõusudest ja langus...
KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES




Loomemajandus-            Loomemajanduse tuumiku moodustavate...
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007

4,212

Published on

Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007

www.stat.ee

Published in: Education, Travel, Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
4,212
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
22
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007"

  1. 1. KULTUUR CULTURE
  2. 2. EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA KULTUUR CULTURE TALLINN 2009
  3. 3. Kogumik annab ülevaate Eesti kultuurielu trendidest aastatel 1997–2007. Käsitletud on elanikkonna kultuuris osalemist, kultuuriharidust, kultuurisektori tööhõivet jpm. Koostanud Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond (Kutt Kommel, telefon 625 9269). The publication gives an overview of the trends of cultural life in Estonia during 1997–2007. The publication discusses participation of population in culture, cultural education, employment in the cultural sector, etc. Compiled by the Population and Social Statistics Department of Statistics Estonia (Kutt Kommel, +372 625 9269). MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYMBOLS X andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte data are confidential - nähtust ei esinenud magnitude nil … andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad data not available or too uncertain for publication .. mõiste pole rakendatav category not applicable Toimetanud Kairit Põder Inglise keel: OÜ Triangular, Elina Härsing, Heli Taaraste Küljendus: Alar Telk Kaane kujundanud Maris Valk Edited by Kairit Põder English by Triangular Ltd, Elina Härsing, Heli Taaraste Layout by Alar Telk Cover design by Maris Valk Kaanefoto/Cover photograph: Bulls ISBN 978-9985-74-466-6 Kirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 Tallinn Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn Aprill 2009 Published by Statistics Estonia, 15 Endla Str, 15174 Tallinn Printed by Ofset Ltd, 25 Paldiski Rd, 10612 Tallinn April 2009 Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2009 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source
  4. 4. SAATEKS FOREWORD SAATEKS Alates eelmise sajandi teisest poolest on järjest enam pööratud tähelepanu kultuuri ja sellega seotud ettevõtluse panusele ühiskonda ja majandusse. Viimastel aastatel on ka Eestis hakatud järjest rohkem loomemajandusest rääkima. Olgugi et arusaamu ja ootusi loomemajanduse suhtes on mitmesuguseid, on siiski märgata teadlikkuse tõusu selle kohta, missugune on kultuuri roll ühiskonnas ja milline on loomemajanduse osa muude ettevõtlussektorite kõrval. Selle kogumiku eesmärk on seda teadlikkust süvendada. Kogumik keskendub kultuuristatistika kõrval veidi põhjalikumalt loomemajandusele, püüdes leida ja välja tuua loomemajandusega rohkem või vähem seotud näitajaid nii kultuuristatistikast kui ka mujalt. Ehkki mitmeid loomemajanduse näitajaid püütakse endiselt leida, on paljude suhtes siiski ka üksmeelele jõutud ja nende põhjal saab vastuseid nii küsimustele “mis see on?” kui ka “milline see on?”. Loomemajanduse puhul on kerge tekkima väärarusaam, et loovinimesed peaksid rohkem keskenduma kommertslikele eesmärkidele. Et kultuuriga luuakse palju väärtusi, mida teistes valdkondades (nii kultuuris kui ka väljaspool kultuuri) teadvustatakse alles aastaid või isegi aastakümneid pärast nende loomist, peaksid kultuuri loojad keskenduma pigem sellele teavitustööle, mis puudutab nende loomingut, kui pakkuma kultuuritooteid ja -teenuseid, mis on massidele kiiresti vastuvõetavad. Kogumiku peatükid käsitlevad nii loomemajanduse olulisemaid näitajaid — ettevõtete majandustegevuse ja töötajate arvu kohta aastatel 1997–2007 — kui ka muud kultuuristatistikat. Peale selle on põhjalikumalt analüüsitud hariduse ja loomemajanduse olulisemaid kokkupuutepunkte. Kogumikus on ka põgus ajalooline ülevaade Eesti kultuuri arvudest, mis on mõeldud nii huvitavaks lugemiseks laiemale lugejaskonnale, kes soovivad tutvuda kogumikus käsitletud perioodi pikema perspektiiviga, kui ka neile, kes soovivad kunagi loetut meelde tuletada. Head lugemist! Kutt Kommel kogumiku koostaja KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 3
  5. 5. SAATEKS FOREWORD FOREWORD Since the second half of the previous century, increasingly more attention is being paid to what culture and the related business activities have contributed to the society and economy. During recent years, creative industries have more and more frequently been placed in the centre of discussion in Estonia as well. Although there exist different understandings of and expectations toward creative industries, growing awareness can be noticed regarding specification of the role of culture in the society and the role of creative industries in comparison with other business sectors. The aim of this publication is to enhance this awareness. Besides culture statistics, the publication concentrates a bit more thoroughly on creative industries, striving to specify and present the indicators, originating from culture statistics or elsewhere, which are directly or indirectly related to creative industries. Although work on the specification of several indicators of creative industries continues, common consent has been reached with respect to a large number of indicators, and hence, based on them the questions “what is it?” and “what is it like?” can be answered. While talking about creative industries, a common misunderstanding is that people engaged in creative work should pay more attention to commercial aims. As culture is a medium through which a lot of values are created that will be acknowledged in other fields of activity (in culture or outside it) years or even decades after they were created, people active in creating the culture should focus on the provision of information about their creative work rather than on the provision of cultural products and services easily and quickly accepted by the masses. Chapters of this publication focus on the more essential indicators of creative industries regarding the economic activity of enterprises and number of employees during 1997–2007 as well as on other culture statistics. In addition to that, a more in-depth analysis of the important contact points of education and creative industries has been provided. The publication also contains a general historical overview of the Estonian culture in figures intended to attract a wider readership who wish to have a longer-term perspective on the period discussed in this publication. But, the collection is also meant for those who wish to recall the matters read about long ago. Enjoy reading! Kutt Kommel Compiler of the publication 4 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE
  6. 6. SISUKORD CONTENTS SISUKORD Kultuur muutuste ajastul. Laine Jänes .................................................................................. 6 Kultuur ja loomemajandus. Kutt Kommel.............................................................................. 18 Kultuuristatistika metoodika areng ja probleemid. Kutt Kommel .......................................... 28 Näitajad ................................................................................................................................ 37 Haridus ja loomemajandus. Rain Leoma .............................................................................. 53 Tabelid.................................................................................................................................. 63 Kultuur ja statistika ajaloos. Marve Randlepp ....................................................................... 78 Lisa ....................................................................................................................................... 87 CONTENTS Culture at the era of changes. Laine Jänes .......................................................................... 13 Culture and creative industries. Kutt Kommel....................................................................... 24 Development and problems of the methodology of culture statistics. Kutt Kommel.............. 32 Indicators .............................................................................................................................. 37 Education and creative industries. Rain Leoma.................................................................... 59 Tables................................................................................................................................... 63 Culture and statistics in the history. Marve Randlepp ........................................................... 83 Appendix............................................................................................................................... 87 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 5
  7. 7. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL Laine Jänes Kultuuriministeerium Möödunud aasta, mil tähistasime Eesti Vabariigi 90 aasta juubelit, kujunes oodatult ka kultuurivaldkonnas tagasivaatamise aastaks. Andsime hinnangu aastakümnete jooksul saavutatule ja tundsime uhkust selle üle, et vaatamata eri võimalustele kümnendite jooksul, oleme suutnud oma rahvuskultuuri hoida ja arendada olude ja majanduslike situatsioonide kiuste ning vahel ka tänu neile. Eriti raskeil aastail on inimesed otsinud ja leidnud just kultuurielust osa saades või selles kaasa lüües positiivseid ja emotsionaalselt tuge andvaid kogemusi, mis aitavad neid aegu üle elada ning ellu jääda. Loomemajandus võib Tänavune, 2009. aasta on loovuse ja innovatsiooni aasta. Tänapäeval tõdeme, et ilma olla majanduse majanduselu ja ettevõtluse oluliste muudatusteta ammenduvad meie riigi senised elavdamise mootor kasvuallikad. Ma leian, et neis ühiskonnale tähtsate muudatuste protsessides on oluline püüda luua uus suhtumine ka kultuurivaldkonda. See pole enam sussisahistajate maailm. Loomemajandus, mis on seotud loovuse ja emotsioonidega ning ka reaalse käegakatsutava tulemusega, võib oskusliku finantsjuhtimise ja professionaalse korraldamisega olla majanduse elavdamise mootor. Nüüdsel ajal peame uskuma kultuurivaldkonna uutesse võimalustesse loomemajanduse ja kultuuriturismi arendamisel ning otsima ja leidma peale riigieelarve võimaluste mooduseid oluliste kultuuriinvesteeringute realiseerimiseks. Tahan siinkohal toonitada, et samal ajal ei saa innustuda uuest niivõrd, et vana ja traditsiooniline täiesti kõrvale jäetakse. Peame hoidma tasakaalu. Meie kohus on säilitada seda baasilist omakultuuri ja kultuuripärandit, milleta ei saa end rahvusriigiks pidada ükski riik. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Riik on seega võtnud kohustuse hoolitseda meie kultuuri kui ühe omariikluse olemusliku tingimuse säilimise ja edendamise eest. 11. septembril 1993. aastal, kui avati Eesti Rahvusraamatukogu uus hoone, kirjutas Lennart Meri esimese sissekandena külalisraamatusse järgmised read: “Me avame täna Eesti Rahvusraamatukogu. Kui maailm areneb inimväärses suunas, saab sellest majast Eesti Vabariigi kõige tugevam kaitsekilp; Eesti Vabariigi kõige suurema viljakandvusega põld; kõige tootlikum tehas; kõige puhtam sünnitusmaja, kus rahvas iseennast taastoodab, sest rahvas koosneb inimestest ja inimene ei ela väljaspool kultuuri, nagu ei ela väljaspool kultuuri rahvus.” Need on kuldsed sõnad. Nii õiged ja ilmselged. Kahjuks aga mitte kõigi jaoks ilmselged... Seda enam on meie ülesanne ülalmainitut ikka ja jälle iseendile ning tulevastele põlvkondadele meenutada. Siis me kestame. Kultuuriministeerium tegeleb mitme valdkonnaga: kaunid kunstid, kultuuriväärtused, kultuuriline mitmekesisus, meedia, autoriõigus ja sport. Eri koalitsioonide tegevusest hoolimata on taasiseseisvusajal säilinud kultuuripoliitika raam, mis hõlmab endas tegevusi ja institutsioone, milleta me oma kultuuriruumi ette ei kujutaks. Siiski kostab nii kultuuriinimeste kui ka kultuuritarbijate seas järjest enam mõtteid, et seda raami saab ka uuema meetodiga ehitada. Eesti kultuuripoliitika Nõustun paljude loomeinimeste seisukohaga, et Eesti kultuuripoliitika põhialused vajavad põhialused vajavad põhjalikku arutelu ja ilmselt ka uut sõnastust, sest riigi taasiseseisvumisest ning iseseisva põhjalikku arutelu ja Eesti Kultuuriministeeriumi taastamisest on möödunud pea kakskümmend aastat. ilmselt ka uut Üleilmastumise protsessis, mis on endaga kaasa toonud infoühiskonna, meedia ja sõnastust transpordi tohutult kiire arengu, on aga maailm muutunud väiksemaks ja kättesaadavamaks ning meie võimalused suuremaks. Kultuuri rolli väärtustamisest räägitakse ka Euroopas. Algselt vaid majandusühendusena loodud Euroopa Liit on viimastel aastate Euroopa Komisjoni kaudu kultuuritemaatika fookusesse tõstnud. Volinik Jan Figel rõhutas ka oma kahe aasta tagusel visiidil Eestisse: “Kultuur tuleb viia kõikidesse poliitikatesse ning nii kultuur kui ka loovus peavad muutuma Euroopas senisest kesksemaks teemaks.” Ühinen selle mõttega täielikult. 6 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE
  8. 8. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES Usun, et aeg on küps ulatusliku kultuurifoorumi ellukutsumiseks, et analüüsida ja anda hinnang seni tehtule, vaielda läbi erimeelsusi tekitavad kitsaskohad, eelkõige kultuuri finantseerimise süsteem, ning panna kirja Eesti kultuuripoliitiline visioon järgnevateks aastakümneteks või vähemalt paariks aastakümneks. Kuigi väga suur panus selle idee elluviimisel langeb ministeeriumi õlule, olgu selleks kas või kümnete eri haldusala arengukavade suunamine ühte raamdokumenti, ei tohi ega saa riigi kultuuripoliitika sündida vaid paberi täiteks ja ametnike kabinetivaikuses. Selle peavad koostöös riigiga kujundama loomeinimesed ise. Uut arengukava tehes struktureerisime oma eelarve rõhuasetused varasemaga võrreldes veidi ebatraditsiooniliselt. Toetusime neljale suurele peateemale ehk nn neljale vaalale. Need on loomeinimene, eesti kultuuri eksport, vaimne ja materiaalne kultuuripärand ning infrastruktuur. Kultuuri keskmes on Kultuuri kesmes on alati inimene — looja ja vastuvõtja. Loomeinimesed on meie maa sool. inimene Eesti iseseisvuse ja taasiseseisvuse saavutamisel oli kultuuril märkimisväärne roll. Ärkamisaeg ja rahvuslik liikumine said oma jõu ja hoo kultuuri-, usu- ja haridustegelastelt nii sajand tagasi kui ka pikal taasiseseisvumisteel. Ilma 140-aastase laulupeotraditsioonita, 40 kirjata ja loomeliitude pleenumita poleks meie riik praegu iseseisev. See väide ei ole liialdus. Joonis 1 Loomeliidud Eestis, 1997–2007 Figure 1 Artistic associations in Estonia, 1997–2007 Loomeliidud, arv Töötjad, arv Artistic associations, number Employees, number 95 350 90 300 85 250 80 200 75 150 70 100 65 50 60 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Loomeliidud Töötajad Artistic associations Employees Kultuuripoliitiliselt tähendab see loominguliste liitude ja valdkonna katuseorganisatsioonide jõulisemat toetamist ning pea 4500 riigipalgal oleva kultuuritöötaja töö tunnustamist. Praegu ei saa me rahul olla kultuuriinimeste töötasu tasemega võrreldes teiste valdkondadega. Maailma keeruline majandussituatsioon ei võimalda aga teha seda korrektuuri nii kiiresti, kui me seda ehk ise tahaksime. Noorte Noorte huvitegevus nii kultuuri- kui ka spordivaldkonnas ja noorte loovuse stimuleerimine kultuurikasvatus on on teemad, mida ei tohi alahinnata. Noorte kultuurikasvatus on võtmetähenduslik nii võtmetähenduslik kutseliste kultuuritöötajate kui ka tulevaste kultuuritarbijate järelkasvu tagamisel, sest kui pole osasaajaid, kaob ära tahe luua. Kui pole loojaid, pole riiki. Selle teadmisega töötas Kultuuriministeerium välja nn ringiraha seaduseelnõu, mille eesmärk on suurendada laste osalemist huvihariduses. Kahjuks on Riigikogu selle eelnõu praegu külmutanud. Mõeldes järelkasvule, on ministeerium teist aastat ellu viinud projekti “Las laps loeb”, mille käigus kingitakse kõikidele sündinud lastele nende esimene raamat, mis sisaldab luuletusi ja jutte tuntud eesti lastekirjanikelt. Sündivatele lastele raamatute kinkimise eesmärk on propageerida lugemist, sest hariduse ja harituse seisukohast on lugemise tähtsusele vaja kahjuks järjest suuremat tähelepanu pöörata. Lastele ja noortele on suunatud mitu tegevust: näiteks toetame laste ujumise algõpet ning koolivaheaegade sisustamist kultuuri- ja sporditegevusega. Soodustame igati nende kultuuriasutuste tegevust, kus aidatakse lastel ja noortel kultuurieluga sinasõbraks saada. KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 7
  9. 9. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES Joonis 2 Loome- ja huvikeskused, 1985, 1995, 2000 Figure 2 Creativity and hobby centres, 1985, 1995, 2000 Arv Number 35 30 25 20 15 10 5 0 1985 1995 2000 Keskused Osavõtjad (tuhandetes) Centres Visitors (in thousands) Kultuuristatistika kogumik annab hea ülevaate sellest, et eestlased on suured kultuurihuvilised ja see huvi on aastatega järjest kasvanud. Üha rohkem käiakse teatris ja muuseumikülastuste arv on ületanud maagilise kahe miljoni piiri. Eesti filmid on kinoskäijate seas sama populaarsed nagu Hollywoodi toodang. Üks valukoht on kirjandusvaldkond — lugemishuvi ja ilukirjanduse lugemine on Eestis aastatega mõnevõrra vähenenud. Et seda tendentsi tõusuteele suunata, on Kultuuriministeerium kuulutanud järgmise, 2010. aasta lugemisaastaks. Joonis 3 20–64-aastaste elanike lugemus viimase 12 kuu jooksul, 2007 Figure 3 Reading behaviour in the age group 20–64 during the last 12 months, 2007 50–64 40–49 30–39 20–29 % 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Luges 1–3 raamatut Luges rohkem kui 3 raamatut Read 1–3 books Read more than 3 books Kultuur on riigi parim Teine oluline kultuurielu vaal on eesti kultuuri eksport. Kultuur on vaieldamatult riigi parim tutvustaja tutvustaja. Ta ühendab eri rahvusi ja tavasid, sest sageli algab just kultuurisuhetest riikidevaheline ulatuslikum mõistmine ja koostöö. Eesti kultuurielu põhjalikum tutvustamine maailmas avardab ka meie loomeinimeste eneseteostusvõimalusi. Siinkohal on hea näide 2007. aastal toimunud Göteborgi raamatumess ja Eesti edu sel messil, sest saime kinnitust ka teiste riikide huvist eesti kultuuri ja kirjanduse vastu. Eesti väärtkirjanduse tõlkimine maailma keeltesse annab kõige laiahaardelisemal viisil ka teistele rahvastele võimaluse meie kultuuriga nende endi keeles paremini tuttavaks saada. Kultuuri vahendaja ja eksportija on kahtlemata ka meedia. Eestis täidavad seda rolli nii meie rahvusringhääling kui ka teised meediakanalid. Praeguseks on Eesti Rahvusringhääling teinud esimesi samme, et luua teine telekanal, mis oma multikultuurse ja noortele suunatud 8 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE
  10. 10. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES programmiga avardab eri ühiskonnarühmade infovajaduse rahuldamise võimalusi. 1. juulil 2010. aastal jõuab Eestis lõpule mitu aastat ettevalmistatud protsess — üleminek maapealse televisiooni analoogedastuselt digitaaledastusele. Juba praegu jõuab õhu kaudu leviv digitaalne telepilt igasse Eesti linna ja külasse ning digiboksi või digiteleviisori vahendusel saab tasuta vaadata seitset kohalikku telekanalit. Digitaalajastu toob tulevikus kaasa uusi võimalusi tutvustada oma riiki ja kultuuri väljaspool Eestit. Tallinn 2011 on Meie kuus kultuuriatašeed on esimesed pidepunktid Euroopa riikides, et luua kohapeal lähiaastate suurim kultuurikontakte ja vahendada meie kultuurielu ja inimesi. Praegu tegutsevad kultuuriprojekt kultuuriesindajad Prantsusmaal, Suurbritannias, Euroopa Liidu juures Brüsselis, Saksamaal, Venemaal ja Soomes. Soovime, et nende ring laieneks veelgi. Mõistes suurepärast võimalust tutvustada Eesti riiki kultuuri kaudu, soovime vaatamata keerulistele aegadele saata kultuuriesindaja meie naaberriigi pealinna Riiga. Pisut kaugemasse tulevikku lükkub võrgustiku laienemine ka Rooma, Viini, Peterburi ja Madridi. Eesti kultuuripäevade korraldamine välisriikides on saanud heaks traditsiooniks. 2008. aasta oli riigi juubeliaasta tõttu aga erakordne, sest Eesti kultuuripäevad toimusid koguni viies riigis: Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal ja Suurbritannias. 2010. aastal oleme planeerinud tutvustada Eestit koostöös sihtasutusega Tallinn 2011 Istanbulis ja kultuuripäevadel Prantsusmaal. 2009. aastal toimub Saksamaal Münsteri linnas järjekordne ESTO, mille korraldamist on Kultuuriministeerium aidanud nii nõu kui ka jõuga. Üheks lähiaastate suuremaks kultuuriekspordiartikliks kujunebki ilmselt just kultuuripealinna aasta Tallinn 2011, mis toimub koostöös Turu linnaga Soomes ja toob endaga kaasa kultuurituristide hulga märgatava kasvu. Suurim väärtus on huvitav ja terve aasta kestev kultuuriprogramm, mille eesmärk on tutvustada maailmale mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eestit. Erakordselt oluline on Tallinnale antud võimalus korraldada 2010. aastal Eestis Euroopa Filmiakadeemia auhinnatseremoonia. See on suurepärane võimalus tutvustada Eestit, sest peale auhinnagala külaliste tuleb üritust kajastama sadu ajakirjanikke ja filmiauhindade tseremooniat kantakse televisiooni vahendusel üle enam kui 60 riigis. Kultuuripealinna projekt annab meile võimaluse tutvustada maailmale sündmust, mis meie endi jaoks on kultuurielu traditsiooniline ja loomulik osa, võõraste jaoks aga unikaalne ja erakordne pärl — laulu- ja tantsupidu oma täies ilus ja uhkuses. Ma leian, et oleme siiamaani seda sündmust Eestist väljaspool siiski liiga tagasihoidlikult tutvustanud, ehkki peame end üdini laulurahvaks ja see traditsioon on kantud ka UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Loodame, et tulevikus saame ka uue võimaluse korraldada UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse valitsustevahelise komitee üks istungitest Tallinnas. Eelmisel aastal pidime sellest loobuma, sest Tallinnas ei leidunud ühtegi istungi korraldamise nõuetele vastavat saali. Selline olukord annab tunnistust, et infrastruktuuri olemasolu ehk n-ö investeeringute tegemise vajadust kultuuriobjektidesse ei saa alahinnata. Seto leelo UNESCO Eesti kultuuripoliitikale annab globaalset mõõdet järjest aktiivsem osalemine UNESCO töös inimkonna vaimse tervikuna. Eelmisel aastal valiti Eesti ekspert inimkonna vaimse kultuuripärandi kultuuripärandi esindusnimekirja kandetaotlusi hindava rahvusvahelise žürii esimeheks. See on suur esindusnimekirja tunnustus Eesti senisele tööle komitee liikmena. Peale selle tegeleme ettevalmistustega, et kandideerida UNESCO maailmapärandi valitsustevahelise komitee liikmeks. Eelmisel aastal esitasime taotluse seto leelo kandideerimiseks UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Tegemist on nimekirjaga, mis koondab kogukondlikke kultuurinähtusi, mis annavad nende kandjaile identiteedi ja järjepidevustunde. Seto leelo kandmine sellesse nimistusse oleks vääriline tunnustus seto kogukonnale ja leelokooridele, kes on säilitanud oma keelelist ja kultuurilist eripära ning aidanud laiemale avalikkusele teadvustada vaimse pärandi väärtustamise ja kaitse alla võtmise vajadust. Otsuse, millised taotlused rahuldatakse, langetab UNESCO 2009. aasta septembris. Kultuuriministeerium on asunud ette valmistama ka liitumist UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga. Teeme tööd selle nimel, et konventsioon ratifitseeritaks veel sel aastal. Suure ja ambitsioonika sammu astus Kultuuriministeerium 2008. suvel, kui hakkasime koostama Eesti kultuuripärandi hoidmise ja väärtustamise arengukava aastani 2030, millest kujuneb valdkonna n-ö ühtne katusstrateegia, mis koondab enda alla kõik kultuuripärandiga seotud programmid ja arengukavad. Praegu toimib ministeeriumi valitsemisalas mitu programmi ja arengukava alates mõisakoolide restaureerimisest ning lõpetades Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade uurimise ja hoidmisega. Peale nende on olemas KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 9
  11. 11. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES kultuuriruumide toetus- ja arendusprogrammid: lõunaeesti keel ja kultuur, Setumaa, Kihnu ja saarte pärimusliku kultuurikeskkonna kultuuriprogramm ning viimasena Peipsiveere vanausuliste kultuuriprogramm, millega alustati alles sel aastal. Viimati nimetatu eesmärk on toetada Eesti põlisvähemuste hulka kuuluvate vanausuliste kultuurilist identiteeti ja kaitsta kultuurilist omapära. Järgmisest aastast jaguneb lõunaeesti keele ja kultuuri programm omasoodu kaheks — Mulgi ja Võru kultuuriruumi programmiks. Järjest enam Suur ja mahukas on muinsuskaitsetemaatika, mille eesmärk on kaitsta meie rikkalikku väärtustatakse kultuuripärandit, investeerides selle hoidmiseks mõisakoolidesse ja -kompleksidesse, kultuuripärandit pühakodadesse, linnustesse ja muudesse objektidesse. Oluline on kaitsta ka meie linnade ajaloolisi piirkondi. Järjest enam on meie inimesed hakanud väärtustama kultuuripärandit ja seisavad hea selle säilitamise ning korrastamise eest. Tõsi on, et riigi finantseerimine selles tegevuses pole veel nii progressiivselt tõusnud, nagu vajadus nõuab. Siiski oleme mitmete meetmete kaudu säärast eraalgatust igati soodustanud. Kultuuriministeeriumis on ettevalmistamisel ka muinsuskaitseseaduse muutmise seaduseelnõu. Uue seadusega luuakse tihedam koostöövõrgustik mälestise omanike ja riigi ning kohaliku omavalitsuse asjaomaste asutuste vahel, vaadatakse üle omanike ja riigi kohustused mälestise kaitsmisel ning kõrvaldatakse muud praktikast tulenevad puudused. Uus muinsuskaitseseadus peaks Riigikokku jõudma veel sel aastal. Joonis 4 Muuseumide põhifondidesse kuuluvad säilikud, 1997–2007 Figure 4 Museum pieces in the main collections of museums, 1997–2007 Miljonit Millions 9,5 9,0 8,5 8,0 7,5 7,0 6,5 6,0 5,5 5,0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Kultuuriministeerium tegeleb kultuuripärandi kaitse ja säilitamisega aktiivselt ka väljaspool Eestit. Üks huvitav algatus on eelmise aasta suvel Euroopa Liidu kultuuriministrite heakskiidu saanud Euroopa kultuuripärandi märgi kontseptsioon. Euroopa kultuuripärandi märgiga soovitakse rõhutada kultuuripaikade, monumentide, looduslike või urbanistlike objektide ning Euroopa ajaloo ja pärandi oluliste kohtade üleeuroopalist mõõdet. Peale Eesti märkis mitu riiki vajadust väärtustada märgiga ka Euroopa vaimset kultuuripärandit, mitte piirduda ainult kinnispärandiga. Balti riike näiteks tuues ollakse kindlasti nõus, et Balti ketil oli Euroopa ajaloos suur tähtsus ning see sobiks ideaalselt esindama üleeuroopalise tähtsusega vaimset pärandit. Veel üks üleeuroopaline projekt, milles Eesti on aktiivselt kaasa löönud, on Euroopa digitaalraamatukogu Europeana portaali loomine. Möödunud aasta hilissügisel avatud portaal ühendab ühise mitmekeelse juurdepääsupunkti kaudu raamatukogusid, muuseume ja arhiive ning selle kaudu peaks 2010. aastaks olema võimalik lugeda-vaadata üle kümne miljoni ühiku Euroopa eri arhiivides ning kogudes talletatud digitaalset kultuuripärandit. Praegu saavad portaali kasutajad eri kogudes asuvaid üheteemalisi materjale kergesti võrrelda, näiteks uurida, mida on Euroopas paiknevates allikates kunstivoolude või kultuurisündmuse kohta talletatud. Eesti materjalidest on praegu eurooplastele kättesaadav rahvusraamatukogu digitaliseeritud aarded — portaali kasutajad võivad näiteks lugeda alates 1821. aastast Eestis ilmunud ajalehti. 10 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE
  12. 12. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES Joonis 5 Raamatukogude teavikud, 2000–2007 Figure 5 Collections of libraries, 2000–2007 160 140 120 100 80 60 40 20 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Raamatud (sadades tuhandetes) Auvised (tuhandetes) Books (in hundreds of thousands) Audio-visual documents (in thousands) Ajakirjad (tuhandetes) Periodicals (in thousands) Neljas sammas, milleta kultuur läbi ei saa, on kõik, mis on seotud infrastruktuuriga. Muu hulgas kuulub selle alla ka kultuuriasutuste tehniline tugi ja uuenduslikud lahendused. Infrastruktuuri on Kultuuriministeerium on oma institutsiooni taastamisest alates investeerinud investeeritud kultuuriasutustesse kokku miljardeid kroone. Praeguseks on renoveeritud kõik teatrihooned miljardeid kroone peale Viljandis asuva teatri Ugala, mille uue hoone projekteerimine lõpetatakse 2009. aastal. Eurorahade abiga on uue elu ja väljanägemise saanud mitu muuseumi. Viimase kümnendi jooksul on renoveeritud ka Eesti Kontserdi Estonia ja Vanemuise kontserdimajad. Peale selle sai alguse Eesti Kontserdi ulatuslikum laienemine, mille käigus kerkisid kontserdimajad Pärnusse ja Jõhvi. Ees on aga ootamas uued otsused. Nii nagu ehitatud või praegu töös oleva kolme suure kultuuriobjekti, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Kumu ja Eesti Rahva Muuseumi (ERM) puhul peame alustama ettevalmistusi ka rahvusooperi juurdeehituseks. Eelmised otsused tehti üle kümne aasta tagasi. Meie ülesanne on vaadata nüüd samuti kümme aastat ette ja määrata juba praegu kindlaks järgmised kaks-kolm üleriigilise tähtsusega kultuuriobjekti, mida lähitulevikus projekteerima ning pisut pikemas perspektiivis ehitama hakata. Eelöeldu on võimalik ellu viia kooskõlas kultuurkapitali seadusega, sest 40% kultuurkapitali rahast läheb seaduse järgi kultuuriobjektide ehitamiseks. Nüüdseks on niimoodi rajatud EMTA uus hoone ja Kumu, järgmine on Eesti Rahva Muuseum. Internetti kasutab Tänapäeva ühiskond on tihedalt seotud infotehnoloogia kasutamisega. Eri uuringute 70% elanikest andmetel kasutab internetti ligi 70% Eesti 6–74-aastastest elanikest. Virtuaalsest maailmast vajaliku informatsiooni kättesaamise märksõnad on mugavus, kiirus ja kvaliteet. Seepärast tuleb kultuuriasutustel pidevalt mõelda sellele, kus ja kuidas teha kultuuriinfo kättesaadavaks, et see vastaks kõige paremini kasutajate ootustele. Olukorras, kus üha rohkem teavet sünnib ja levib ainult digitaalsena, ei saa ka meie selles arenguprotsessis kõrvalseisjateks jääda. Aastaid tagasi oli üks ministeeriumi rõhuasetusi rahvaraamatukogude internetiseerimine, mis nüüdseks on edukalt lõpule viidud. Praegu oleme rõhuasetused suunanud kultuuripärandi digitaliseerimisele. Digitaliseerimisprotsessis osalevad Eesti tähtsamad mäluasutused — muuseumid, arhiivid, raamatukogud ja rahvusringhääling — ning iga nädal sünnib nende töö tulemusel üha uusi digitaalsel kujul salvestatud kultuuriväärtusi. KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 11
  13. 13. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES Joonis 6 Internetiühendus leibkondades, 2005–2008 Figure 6 Internet connection in households, 2005–2008 % 60 55 50 45 40 35 2005 2006 2007 2008 Alustatud on Eesti Seetõttu on Kultuuriministeerium alustanud tööd Eesti kultuuripärandi portaali loomiseks. kultuuripärandi Nagu varem kirjeldatud Europeanagi võimaldab see portaal eri valdkondlikes süsteemides portaali loomist asuva teabe ühtse infovärava kaudu kättesaadavaks teha. Enam ei pea kasutajad mitmes eri portaalis käimisele aega raiskama, vaid saavad digitaalse kultuuripärandiga tutvumiseks teha päringu ühes kohas. Samuti aitab portaal luua sidemeid eri valdkondlikes süsteemides oleva teabe vahel. Selliseid infoväravaid on loonud paljud Euroopa riigid, näitena võib tuua Itaalia Culturaitalia, Saksamaa BAM-portaali, Prantsusmaa Culture’i ja meie põhjanaabrite Kulttuurisampo. Kultuuri toetava tehnoloogilise poole arendamise käigus jätkame muuseumide infosüsteemi (MuIS) rakendamist ja täiustamist ning teeme jõupingutusi, et lähitulevikus kasutaksid kõik Kultuuriministeeriumi haldusala muuseumid ajakohast tarkvara museaalide üle arvestuse pidamiseks ning virtuaalsete näituste loomiseks. Tulevikus on kavas siduda infosüsteem Euroopa digitaalraamatukoguga Europeana, et meie muuseumide väärtuslik pärand oleks kättesaadav kõikidele eurooplastele. Igal riigil on kultuurivaldkonnas alati palju teha, sest kultuuri mõiste on lai, hõlmates inimesi, institutsioone, traditsioone, väärtushinnanguid, keelt jne. Seda nimekirja võiks jätkata veel ja veel. Kultuur peaks olema meie all, meie peal, meie ümber ja meie sees. Kultuuris peitub Eesti riigi püsimise jõud, see on meie riigi olemise idee ja kestmise tagatis. 12 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE
  14. 14. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES CULTURE AT THE ERA OF CHANGES Laine Jänes Ministry of Culture Last year, when we celebrated the 90th anniversary of the Republic of Estonia, was also a year of retrospection in the sphere of culture. We reviewed the achievements of the past decades and felt proud that, through the varying outlooks in different decades, we have managed to preserve and develop our national culture, in spite of, but sometimes even thanks to the circumstances and economic situations. During particularly difficult years, people have sought and found participation in or contribution to the culture to be an experience that can provide positive and emotional support, helping to survive through these periods. Creative industries can This year, 2009, is a year of creativity and innovation. We have seen that our growth be true motors of sources could soon be depleted without major changes in economy and business. It is economy equally important to try to establish a new approach to the sphere of culture during this vital process of change. It is no longer merely a sphere of reclusive bookworms. With skilful financial management and professional administration, creative industries can become true motors of economy, combining creativity and emotions with tangible results. We have to believe in the new opportunities for culture in the development of creative industries and cultural tourism and find new sources for important cultural investments in addition to the state budget. However, I would like to emphasise that our enthusiasm with change should never lead us to discarding the earlier values and traditions. We need to maintain a balance. It is our duty to preserve our own basic culture and cultural heritage, which is so vital for the identity of all nation states. The Constitution of the Republic of Estonia proclaims that the Estonian state shall guarantee the preservation of the Estonian nation, language and culture through the ages. Consequently, the state has the responsibility to preserve and develop our culture as an essential condition of our statehood. On 11 September 1993, at the opening of the new building of the National Library of Estonia, President Lennart Meri made the following first entry in the visitors' book: "Today we open the National Library of Estonia. Assuming that the world will continue on the course of dignity, this building will become the strongest protective shield for the Republic of Estonia, the most fertile soil in the Republic of Estonia, the most productive factory, the cleanest birthing centre for the reproduction of the nation, because a nation consists of people, and people, as well as a nation, cannot live outside of culture." These are golden words. So true and clear. Unfortunately, not clear to everyone. However, this is all the more reason to remind ourselves and future generations of the above truth. Then we will endure. The Ministry of Culture works in several fields. These include fine arts, cultural heritage, cultural diversity, media, copyright and sport. Despite different coalitions formed by the parties at various times, the general cultural policy framework has remained unchanged throughout the period of independence. It includes measures and institutions, which are essential for our cultural environment. Yet, both the creators and users of culture are increasingly of the opinion that this framework can be rebuilt with new methods. Estonian cultural I agree with many creative individuals that the foundations of Estonian culture policy require policy requires thorough discussion and probably also reformulation, because nearly twenty years have thorough discussion passed since the restoration of national independence and re-establishment of the Estonian and probably also Ministry of Culture. The process of globalisation has propelled rapid development of reformulation information society, media and transport and, as a result, the world has grown smaller and more accessible while our opportunities have increased. Appreciating the role of culture is also important for Europe. Having been initially only an economic community, the European Union has in recent years raised the topic of culture clearly into focus through the European Commission. When Commissioner Jan Figel was visiting Estonia two years ago, he also emphasised, "Culture must be integrated into all KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 13
  15. 15. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES policies and the themes of both culture and creativity must acquire more central role in Europe." I completely subscribe to this thought. I believe that the time is ripe for creating a broad forum on culture to analyse and evaluate past results, debate over controversial points, in particular the system of culture financing, and to record Estonia's vision of cultural policy for at least a couple of decades ahead. Even though the Ministry will carry a large responsibility in implementing this idea, for instance, by converging dozens of development plans into a single framework document, the national culture policy should not and cannot be born in the offices, only to fill paper. The policy should be designed in cooperation with the government by the creative individuals themselves. In the new development plan, we used slightly unconventional structure for budget priorities. We focused on four main themes, or the 'four whales'. These are creative individuals, export of Estonian culture, intangible and tangible cultural heritage, and infrastructure. The human person is The human person — artist and recipient — is and remains the central element of culture. always in the centre of Creative individuals are the salt of our earth. Culture played a significant role in the struggles culture for establishment and restoration of Estonia's independence. The movement of national awakening received strength and momentum from the prominent personalities of culture, religion and education one century ago as well as during the long journey back to sovereignty. We would not be here today as an independent nation without the 140 years of Song Festivals, without the letter of 40 intellectuals, or without the plenum of artistic associations. This is not an overstatement. For cultural policy, this means stronger support for artistic associations and umbrella organisations in different fields and recognition of the nearly 4,500 creative professionals who receive their salary from the state. We cannot be satisfied with the current salary level in culture in comparison to other sectors. However, the complicated situation in global economy does not enable to implement the adjustment at the rate we would like. Cultural education of Offering recreational activities for the youth in culture and sports as well as stimulating the the youth is crucial creativity of young people are challenges that should not be underestimated. Cultural education of the youth is crucial for ensuring continued replenishment of the pool of creative professionals and consumers of culture, because the desire to create fades fast without an audience. Without creators, there would be no state. In line with these considerations, the Ministry of Culture developed a proposal for a recreational activities act, which would have increased the participation of children in recreational education. Unfortunately, the Riigikogu has suspended the debate on this proposal. Thinking of future generations, the Ministry has now for two years implemented the project "Let the Child Read", ensuring that all newborn children receive the first book of their lives, which contains poems and stories from prominent Estonian children's authors. The idea behind the gift of books to newborn children is to promote reading, because, unfortunately, reading of books requires our increasing care in order to nurture educated and cultured future generations. Many more lines of work are dedicated to the children and youth: for instance, we support swimming classes for children and provision of cultural and sports activities during school holidays. We facilitate in every way possible the work of the cultural institutions that help children and youth to become well versed in cultural life. The collection of cultural statistics gives a reassuring confirmation that Estonians are very much interested in culture and this interest has only increased over the years. People make more visits to the theatres and the number of museum visitors has broken the magical landmark of two million. Estonian films are as popular as the production of Hollywood among cinema-goers. However, an area of concern is literature — interest in books and reading of fiction has somewhat decreased in Estonia in recent years. In order to reverse this trend, the Ministry of Culture has declared the next year, 2010, the Year of Reading. Culture is the best The second important whale of cultural life is the export of Estonian culture. Culture is presenter of a state undoubtedly the best envoy of a state. It binds nations and traditions, because mutual understanding and cooperation often starts from cultural relations. Wider promotion of Estonian culture in the world expands the opportunities for self-expression of our creative individuals. A good case in point was the 2007 Book Fair in Gothenburg and Estonia's success at the Fair, which confirmed that other countries are interested in Estonian culture 14 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE
  16. 16. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES and literature. Translation of Estonian literary works into other languages of the world is the most extensive opportunity for other nations to learn more about our culture in their own language. Media is certainly a mediator and exporter of culture. This function is performed in Estonia by our Public Broadcasting Company and other media channels. The Estonian Public Broadcasting has already taken steps to create a second TV channel with a focus on multicultural and youth programming to expand the range of information available to different social groups. 1 July 2010 will mark an important date, which will complete a process that has been implemented over several years — the switch from analogue TV transmission to digital transmission. Digital programmes are transmitted over the air to every Estonian city and village already today and everyone with a set-top box or digital TV set can see seven local free-view channels. The future of the digital age will add even more opportunities for promoting our country and culture outside Estonia. Tallinn 2011 is the Our six cultural attachés are the first points of contact in the European countries for the biggest cultural establishment of new cultural contacts and presentation of our culture and people. Currently, project in the years cultural attachés are working in France, United Kingdom, Brussels at the European Union, ahead Germany, Russia and Finland. We would like to expand this circle. We understand that culture provides an excellent opportunity to promote Estonia and, therefore, despite difficult times, we intend to send a cultural attaché to Riga, the capital of our neighbouring Latvia. Extension of the network to Rome, Vienna, St. Petersburg and Madrid will be put on hold for now. Organisation of the Days of Estonian Culture abroad has become a good tradition. 2008 was particularly special, being the jubilee year of the state, with Days of Estonian Culture taking place in as many as five countries: Finland, France, Germany, Russia and United Kingdom. In 2010, we will cooperate with the Tallinn 2011 Foundation to present Estonia in Istanbul and at the Days of Culture in France. The next world Estonian festival ESTO will take place 2009 in Münster, and the Ministry of Culture has assisted with the organisation as much as possible. One of the major culture export events in the years ahead will probably be the year of the Capital of Culture, Tallinn 2011, in cooperation with Turku, Finland, which should lead to a significant increase in cultural tourism. The greatest attraction of the year will be an interesting cultural programme throughout the year, which should present to the world entire Estonia, not only Tallinn. Another important opportunity is the organisation of the European Film Academy Awards ceremony 2010 in Tallinn. This will be an excellent chance to present Estonia, because in addition to the guests of the awards ceremony the event will attract hundreds of journalists and the ceremony will be broadcast in more than 60 countries. The Capital of Culture project enables us to show to the world another event, which for us is a traditional and natural part of our cultural environment, but could prove to be unique and special gem for others — namely the Song and Dance Festival in its full glory. I believe we have so far been too modest in promoting this festival outside Estonia, even though we like to think of ourselves as a singing nation and this tradition has been entered in the UNESCO Intangible Heritage list. We also hope that we will have a new opportunity to hold in Tallinn a session of the UNESCO Intergovernmental Committee for Safeguarding of Intangible Cultural Heritage. Last year, we were unable to do it, because there were no adequate conference premises in Tallinn. This testifies to the fact that the availability of infrastructure, or the need to invest in cultural objects, cannot be underestimated. Seto community and The global dimension in Estonia's culture policy is reflected in increasingly active leelo choirs to the participation in the work of UNESCO. Last year, an expert from Estonia was elected UNESCO chairman of the international panel for the examination of nominations for the Representative List of Representative List of the Intangible Cultural Heritage. This is great recognition for Estonia's the Intangible Cultural Heritage of Humanity work in the Committee. In addition, we are preparing an application for membership in the UNESCO World Heritage Intergovernmental Committee. Last year, we nominated Seto leelo for the UNESCO Representative List of the Intangible Cultural Heritage of Humanity. This list includes expressions of cultural phenomena, which exist in a community and provide the bearers a sense of identity and continuity. Inscription of Seto leelo in this list would be a worthy recognition for the Seto community and leelo choirs that have preserved their linguistic and cultural identity and have helped to demonstrate the necessity of appreciation and protection of intangible heritage. UNESCO will decide on the nominations in September KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 15
  17. 17. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES 2009. The Ministry of Culture has also started preparations for signing the UNESCO Convention on the Protection of the Underwater Cultural Heritage. We try to achieve ratification of the Convention in this year. A significant and ambitious step was taken by the Ministry of Culture in the summer of 2008, when we started drafting a Development Plan 2030 for the Preservation and Promotion of Estonian Cultural Heritage, which is envisaged as an umbrella strategy that should integrate all programmes and development plans dealing with cultural heritage. Currently, the Ministry oversees a number of programmes and development plans, from the restoration of schools in old manors to the study and preservation of Estonian historical natural sacred groves. In addition, there are also support and development programmes for regional cultures: language and culture of South Estonia, traditional cultural environments of Setumaa, Kihnu and the islands, and the most recent cultural programme for the Old Believers at Lake Peipsi. The objective of this last programme is to support and protect the cultural identity of the Old Believes, a minority religious group in Estonia with long traditions. In the next year, the South Estonian language and culture programme will be split in two — separate programmes for Mulgi and Võru cultural areas. The cultural heritage is Another major field of work is heritage conservation to protect our rich cultural heritage by being increasingly making investments in manor schools and complexes, churches, ancient fortresses and appreciated other objects. Protection of historical districts in our cities is important as well. Estonian people are increasingly appreciating the value of cultural heritage and want to take responsibility for the preservation and renovation of heritage objects. True, the state funding for such initiatives has not risen to the level where it would meet the needs. However, we have supported private initiatives in this field through several measures. The Ministry of Culture is also preparing a legislative proposal for the amendment of the Heritage Conservation Act, which would create a closer cooperation network between the owners of heritage object and the relevant state and local government agencies. The process includes a review of the obligations of the owners and the state in heritage conservation and elimination of bottlenecks that have been discovered during the application of the current Act. The proposal for amendment should be submitted to the Riigikogu this year. The Ministry of Culture is working on the issues of protection and conservation of cultural heritage outside Estonia as well. An interesting initiative has been the concept of the European Heritage Label, which was approved by the European ministers of culture last summer. The European Heritage Label should emphasise the European dimension of the cultural sites, monuments, natural and urban objects, and important locations of European history and heritage. Estonia and several other countries noted the need to use the label also for intangible European heritage, not only immovable heritage. To provide an example from the Baltic countries, many would agree that the Baltic Way played a major role in the history of Europe and would be an ideal model of intangible heritage with European significance. Creation of the Europeana digital library portal is another European project, in which Estonia has been an active contributor. Online since late autumn last year, this portal provides a single multilingual access point to libraries, museums and archives and, by the year 2010, it should link to over ten million digital cultural heritage records from different archives and collections in Europe. Today, the users of the portal can easily compare the resources on a specific topic in different collections. For example, they could study, which records can be found in European collections on specific art styles or cultural events. Of the Estonian resources, the Europeans can at the moment see the digitalised treasures of the National Library; for instance, the users of the portal have the chance to read newspapers published in Estonia since 1821. The fourth essential pillar of culture is everything associated with infrastructure. This also includes technical support and innovative solutions for cultural institutions. Billions of kroons have Since re-establishment, the Estonian Ministry of Culture has invested billions of kroons in been invested in the cultural institutions. By now, all theatre buildings have been renovated, except for the Ugala infrastructure of theatre in Viljandi, for which new building design drawings will be completed in 2009. culture European funds have been used to give new life and look to several museums. The last decade has seen renovation of the Estonia and Vanemuine concert halls of the State Concert Institute. In addition, the State Concert Institute started an expansion by building 16 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE
  18. 18. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES concert halls in Pärnu and Jõhvi. However, new major decisions are already waiting. As we have done in the past with the tree major cultural objects that have been recently completed or are in the construction process — Estonian Academy of Music and Theatre, Kumu Art Museum and Estonian National Museum — we now have to start preparations for building an extension to the National Opera. The aforementioned decisions were made more than ten years ago. Our task today is to look ten years into the future and to identify the next two or three cultural objects of national importance in order to launch the required design and construction procedures. The envisaged plans can be implemented on the basis of the Cultural Endowment of Estonia Act, because 40% of the funds from the Cultural Endowment should be used for the construction of cultural objects. The new buildings of the Estonian Academy of Music and Theatre, Kumu Art Museum have been constructed through this measure and the Estonian National Museum will be the next. 70% of the population Modern society is bound to the use of information technology. According to studies, nearly is using the Internet 70% of the Estonian population in the age group 6–74 are Internet users. Convenience, speed and quality are the keywords that characterise accessibility of information in the virtual world. Therefore, cultural institutions have to try constantly to make the cultural information available in ways that would best meet user expectations. We cannot remain bystanders in this process of development, where an increasing volume of information is born and transmitted only in digital formats. Years ago, the Ministry identified provision of Internet connections to the public libraries as one of the priorities, and this task is now successfully completed. Our next priority in this field is digitalisation of cultural heritage. The process of digitalisation involves the main heritage institutions in Estonia — museums, archives, libraries and Public Broadcasting — and each week they create new digital records of cultural heritage objects. Creation of the Portal As a result, the Ministry of Culture has been able to start preparations for the creation of the of Estonian Cultural Portal of Estonian Cultural Heritage. Like the abovementioned Europeana, this portal would Heritage has started provide a single information gateway to information stored in different systems. The users would no longer have to waste time on visiting several portals and would be able to make all queries for digital cultural heritage information from a single web location. The portal would also establish links between information stored in different field-specific systems. Such information gateways have been created in many European countries, such as Culturaitalia in Italy, BAM portal in Germany, Culture in France and Kulttuurisampo in Finland. During the development of the technological aspect of culture support, we will continue using and improving the Museums Information System (MuIS) and will make every effort to achieve a situation where all museums under jurisdiction of the Ministry of Culture use updated software for keeping records and creating virtual exhibitions. In the future, the information system should be linked to the Europeana digital library to make the valuable heritage in our museums accessible to all Europeans. All countries always have much to do in the field of culture, because the broad concept of culture encompasses people, institutions, traditions, values, language, etc. The list could be continued indefinitely. Culture should be something, which is under us, above us, around us and inside us. Culture hides the hidden strength for endurance of the Estonian nation; it is the guarantee of the idea and persistence of our statehood. KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 17
  19. 19. KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS Kutt Kommel Statistikaamet Eesti kultuuri arengut saab statistika kaudu jälgida mitmest aspektist lähtudes: kultuuriasutuste (nt teatrite, muuseumide) tegevuse, kultuurivaldkonna kui majandusharu ning elanike huvi ja kultuuris osalemise muutuste vaatenurgast. Kui esimeste kohta on võimalik koostada aegread, siis kultuuris osalemise kohta on võimalik saada andmeid üksikutele sotsiaaluuringutele lisatud kultuurimoodulite kaudu üksnes mõne aasta kohta. Kultuurimooduleid sisaldavatest Statistikaameti uuringutest saab ülevaate kogumiku lisast. Kultuuriinstitutsioonide statistikana käsitletakse kultuuriasutuste näitajaid nende produktiivsuse, külastatavuse, majandusnäitajate, personali ja muu tegevuse näitajate kohta a kultuurivaldkondade kaupa . Kultuuristatistika valimid on kõiksed, mis tähendab, et valim katab kõiki kindla kriteeriumi alusel välja valitud kultuuriasutusi. Kultuuristatistika eesmärk on saada nende kriteeriumide raamesse jäävate asutuste kohta võimalikult täpne statistiline ülevaade. Loomemajandus Loomemajandusstatistikat võib pidada üheks kultuuristatistika alavaldkonnaks, aga ka puudutab nii kultuuri kultuuriga seotud ettevõtlusharu statistikaks. Peale kultuuriasutuste haarab kui ka ettevõtlust loomemajandusstatistika enda alla ka ettevõtteid, mille tegevusala on üks loometegevusi või loometegevustega väga lähedalt seotud. Teisisõnu on loomemajanduse valdkond laiem ja kultuuri tegevusalad kuuluvad loomemajanduse alla, moodustades selle tuuma. Loomemajandusstatistika eesmärk on saada andmeid valdkonna raamidesse jäävate ettevõtete majandustegevuse ja ka muude sellega kaasnevate nähtuste kohta. Loomemajandus peaks käsitlema ka loometegevusalade mõju sellega kokkupuutuvatele ehk seotud aladele, majandusele tervikuna ja innovatsioonile. Selle kohta toovad tõenäoliselt selgust teaduslikud uuringud nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Kultuuris osalemise statistika käsitleb elanikkonna osalemist kultuurielus. Erinevalt kultuuriinstitutsioonide statistikast uuritakse elanikkonna seas korraldatud küsitluste põhjal elanikkonna harjumusi kultuuriasutustes käimise, kultuuriteenuste ja meediatarbimise ning kultuuritegevustes osalemise kohta. Kultuuris osalemise statistika ja kultuuriinstitutsioonide statistika täiendavad teineteist ning samuti regiooni (praegusel juhul Eesti) kultuuritegevuse tervikpilti. Riikliku kultuuristatistika eesmärk ei ole rahuldada üksnes kitsa ametnike- või uurijateringi huve, vaid saada ülevaade kultuuri elujõust ja jätkusuutlikkusest tervikuna. See annab võimaluse võrrelda riike ja töötada riiklikul või rahvusvahelisel tasemel välja meetmeid, mis on vajalikud kultuurieesmärkide saavutamiseks ja kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Eesti-siseselt kasutatakse kultuuristatistikat näiteks riikliku arengustrateegia “Säästev Eesti 21” elluviimisel. Kultuuriasutuste Kultuuriasutuste külastatavus aastatel 1997–2007 kätkeb nii tõuse kui ka langusi. Selget külastatavus on tõusutendentsi näitab muuseumide külastatavus, mis on perioodi algusega võrreldes jäänud stabiilseks kasvanud pea kahe kolmandiku võrra ehk tõusnud 1,3 miljonist 2,1 miljoni külastajani. Seejuures on ainult 1998. ja 2003. aastal toimunud kolme protsendi piiresse jääv langus, mis absoluutarvudes tähendab mõndakümmet tuhandet külastajat. a UNESCO kultuurivaldkondade liigituse leiab kogumiku lisast (lk 83). 18 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE
  20. 20. KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES Joonis 1 Kultuuriasutuste külastatavus, 1997–2007 Figure 1 Attendance rates at cultural venues, 1997–2007 Miljonit külastust Millions of visits 7 Rahvaraamatukogu 6 Public library 5 4 Teadus- ja erialaraamatukogu Kino 3 Research and special library Cinema 2 Muuseum Museum 1 Teater Theatre 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 a Teatrikülastused on Teatrikülastatavuse võrdlusesse on kaasatud üksnes riigi- ja linnateatrid , mille arv on kümnendi jooksul kümnendi jooksul tõusnud 10-st 12-ni. Teatriskäijate arv on perioodi jooksul kasvanud kasvanud 6% umbes kuue protsendi võrra, suurenedes perioodi algusega võrreldes 2003. aastaks koguni 22 protsenti, kuid langedes 2005. ja 2006. aastal allapoole 1997. aasta taset. Teatriskäikude sagenemist võib arvatavasti jälgida ka veel 2008. aastal. 2009. aastal tõusis teatripiletite käibemaks 5%-st 18%-ni, mistõttu kallinesid piletihinnad märgatavalt. Majandussurutis takistab samuti teatriinimeste tööd ja sunnib teatrihuvilisi kokku hoidma, mille tõttu hakkab teatrikülastuste arv 2009. aastast tõenäoliselt vähenema. 2007. aastal ületas vaatajate arv b kõikides Kultuuriministeeriumilt tegevustoetust saavates teatrites miljoni piiri, jäädes siiski alla nõukogude aja lõpu arvudele. Näiteks 1985. aastal käis tolle aja üheksas riigiteatris 1,5 miljonit inimest. Teatriskäikude vähenemist on pikemas perspektiivis mõjutanud kindlasti piletihindade kallinemine ja etenduste arvu vähenemine, aga ka elanike arvu vähenemine (aastatel 1985–1997 kahanes Eesti elanike arv umbes kaheksa protsendi võrra). Kinokülastajad Kõige rohkem on kõikunud kinoskäikude arv. Kümne aasta jooksul võib märgata kahte eelistavad järjest enam madalseisu — esimene oli 1999. aastal ja teine 2005. aastal. Kinoskäikude arvu mõjutab kodumaiseid filme kinode sulgemine, kobarkinode avamine, filmiimport ja kodumaiste filmide tootmine ning piletihindade tõus. Kui esimese languse põhjuseks võib pidada mitme kino sulgemist ja filmiimpordi vähenemist, siis esimest tõusu võib seletada välismaise kinotoodangu pakkumise suurenemise ja kobarkino avamisega Tallinnas 2001. aasta kevadel. 2006. aastast hakkas kinokülastuste arvudes suuremat rolli mängima kodumaiste filmide osatähtsus. 2007. aastal ulatus see 28 filmiga 18 protsendini kõigist kinos linastunud filmidest. Keskmine piletihind on 1997.–2007. aasta jooksul tõusnud 30 kroonist 68 kroonini. Rahvaraamatukogude külastuste arv suurenes kuni 2004. aastani, ulatudes peagu seitsme miljoni külastajani. 2007. aastaks kahanes see tagasi kuue miljoni külastuseni aastas. Raamatukogukülastuste vähenemise põhjuseks võib pidada interneti järjest paremat kättesaadavust, mistõttu ei pea vajaliku teabe leidmiseks minema raamatukokku. Teisest küljest muutuvad ka raamatukogu funktsioonid. Peale trükiste ja auviste leidmise käiakse raamatukogudes järjest enam ka selleks, et külastada internetti, korraldada kohtumisi ja teha palju muud. Rahvaraamatukogude ja muude kultuuriasutuste külastuste arvu vahe kordades on mõistetav, sest raamatukogu on külastajatele tasuta. Teisest küljest mõjutavad seda palju ka elanike harjumused käia raamatukogus ja kasutada selle teenuseid. Teadus- ja erialaraamatukogudes käimine on pika aja jooksul vähenenud, 2007. aastal on siiski toimunud sellele eelnenud aasta suhtes ka 11 protsendi suurune tõus. a Rahvusooper Estonia, Eesti Draamateater, Vene Teater, NO99 (endine Vanalinnastuudio), Tallinna Linnateater, Nukuteater, Vanemuine, Endla, Rakvere Teater, Ugala, Kuressaare Linnateater, Võru Linnateater. b Teatreid ja teisi kultuuriasutusi on veel käsitletud kogumiku metoodikaosas (lk 28–31). KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 19
  21. 21. KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES Kergetest tõusudest ja langustest hoolimata on kultuuriasutuste külastatavus olnud stabiilne ja näidanud enamikus valdkondades ka väikest tõusutendentsi. Sellest hoolimata võib aimata ka elanikkonna maitse-eelistuste muutust — kommertskultuuri kõrval eelistatakse rohkem süvakultuuri ja välismaise kõrval peetakse järjest enam lugu ka kodumaisest meelelahutusest. Kultuuriteenused on kümne aasta jooksul muutunud ka märksa mitmekesisemaks. Kõige suurem on Külastajate arv näitab, kui palju külastusi loendavad kultuuriasutused aasta jooksul kokku. elanike huvi teatri Sellest, kui palju aga on neid inimesi, kes kultuuriasutustes käivad, on võimalik saada vastu ülevaade isiku-uuringute põhjal. 2007. aastal korraldatud täiskasvanute koolituse uuringule lisatud kultuurimooduli tulemuste põhjal võib öelda, et kultuurielust võtab osa veidi üle 85 protsendi 20–64-aastastest elanikest. Kõige rohkem ehk 68% inimesi käib teatris. Muuseumis, näitusel või kultuurimälestisi vaatamas käib 50%, raamatukogus 45% ja kinos 41% inimesi. Seevastu spordivõistlusi käib vaatamas umbes 38% tööealistest elanikest. Üldises plaanis on kõige rohkem kultuurihuvilisi nooremate, s.o 20. eluaastates inimeste seas (93%) ja vanuse kasvades see näitaja veidi langeb. 50–64-aastastest käib kultuuriasutustes 77%. Naisi käib 8% rohkem kui mehi ehk 89% meeste 81% vastu. Kultuuris osalejate protsent kasvab üldiselt koos inimeste haridustaseme tõusuga — põhiharidusega inimestest käib kultuuriasutustes 69%, kõrgema haridusega inimestest koguni 94%. Kõige suurem erinevus on põhi- ja kõrgharidusega inimeste muuseumis- ja teatriskäikude vahel. Muuseumides ja kunstinäitustel käib 72% kõrgharidusega inimestest ja 28% põhiharidusega inimestest, teatris 85% kõrgharidusega inimestest ning 43% põhiharidusega inimestest. Kõige vähem erineb madalama ja kõrgema haridusega inimeste protsent kinos ja spordivõistlustel käimise puhul — kinos käib 27% põhiharidusega ja 54% kõrgharidusega inimestest, spordivõistlustel 30% põhiharidusega ja 40% kõrgharidusega inimestest. Kõige enam on Kultuuriasutuste tulu moodustavad riigi ja omavalitsuste eraldatud summad, omatulu ja kümnendi jooksul muudest rahastamisallikatest saadud tulu. Peale regulaarsete eralduste riigi- ja suurenenud spordi rahastamine omavalitsuste eelarvetest saavad kultuuriasutused tulu veel näiteks Eesti Kultuurkapitali, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning teiste rahastamisallikate kaudu. Erasektori panust kultuuriasutuste rahastamisse võib hinnata tagasihoidlikuks. Erandlik on spordi rahastamine. Kõige suurema, kümnekordse tõusu on kümnendi jooksul läbi teinud spordiklubide rahastamine — suhteliselt tagasihoidlikust 80 miljonist kroonist 1998. aastal ligi 830 miljonini 2007. aastal. Muuseumide tulu on suurenenud 3,2 ja teatrite tulu 3,1 korda. Kõige vähem on suurenenud filmide (2,6 korda) ja raamatukogude (umbes kaks korda) rahastamine. Joonis 2 Kultuuriasutuste tulud, 1997–2007 Figure 2 Revenues of cultural venues, 1997–2007 Miljonit krooni Million kroons 700 Spordiklubid Sports clubs 600 Teatrid 500 Theatres 400 Muuseumid Museums 300 Rahvaraamatukogud 200 Public libraries 100 Filmid Cinemas 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 20 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE
  22. 22. KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES Loomemajandus- Loomemajanduse tuumiku moodustavate ettevõtete määramine ei ole veel lõpule jõudnud ettevõtete Eestis ega ka rahvusvahelisel tasandil. Osa tegevusalade suhtes on kokkuleppele jõutud, määratlemine on teiste suhtes töö veel jätkub. Siinse kirjutise aluseks on võetud nimekiri, mis võib mõne teise teinud läbi pika arengu institutsiooni käsitletavatest majandustegevusaladest veidi erineda. Euroopa tasandil peaks rahvusvaheline kultuuristatistika töörühm ühised loomemajandusindikaatorid välja kujundama 2011. aasta esimeseks pooleks. Loomemajandusalad, mida selles analüüsis vaadeldakse kui loomemajandussektorit, on kirjastamine (sh arvutimängude kirjastamine, muu tarkvara kirjastamine ei ole selle hulka arvatud), kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine, helisalvestiste ja muusika kirjastamine, programmid ja ringhääling, uudisteagentuuride tegevus, arhitekti tegevus, reklaamindus, disainerite tegevus, fotograafia, kirjalik ja suuline tõlge, loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus, raamatukogu-, arhiivi-, muuseumi- ja muude kultuuriasutuste (v.a botaanika- ja loomaaedade ning looduskaitsealade) töö ning käsitöö, mida esindavad silmkoe- ja heegelrõivaste tootmine (v.a suka- ja sokitootmine) ning korgist, õlest ja punumismaterjalist toodete ning väärisesemete valmistamine. Joonis 3 Loomemajandusettevõtted ja nende töötajad, 1997–2007 Figure 3 Creative industries enterprises and their employees , 1997–2007 Tuhat Thousands 25 20 Töötajate arv Number of employees 15 10 Üksuste arv 5 Number of entities 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Joonis 4 Loomemajandusettevõtete käive, 1997–2007 Figure 4 Turnover of creative industries enterprises, 1997–2007 Kuukeskmine, miljardit krooni Monthly average, billion kroons 1,0 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 21

×