Your SlideShare is downloading. ×
  • Like
  • Save
Kuidas elab linnaosa, vald, alev, küla - loendusandmed piirkondliku arengu kavandamisel
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Now you can save presentations on your phone or tablet

Available for both IPhone and Android

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Kuidas elab linnaosa, vald, alev, küla - loendusandmed piirkondliku arengu kavandamisel

  • 799 views
Published

Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse talituse juhataja Diana Beltadze ettekanne "Kuidas elab linnaosa, vald, alev, küla - loendusandmed piirkondliku arengu kavandamisel" 2010. aasta Linnade …

Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse talituse juhataja Diana Beltadze ettekanne "Kuidas elab linnaosa, vald, alev, küla - loendusandmed piirkondliku arengu kavandamisel" 2010. aasta Linnade ja Valdade Päevadel (www.linnadvallad.com).

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
799
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
0
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Statistikaameti partneripäev kohalike omavalitsustega “ Kuidas elab linnaosa, vald, alev, küla - loendusandmed piirkondliku arengu kavandamisel” Diana Beltadze 12.01.2010
  • 2.
    • Loendus (kulukas, vastajale koormav);
    • sündmusstatistika ehk jooksev statistika (olemas piirkondlik statistika mitte aga külade puhul);
    • registrid (ei ole kõiki tunnuseid);
    • valikuuringud (maksumus,valimis tavaliselt 1000 või 3000 respondenti, harva 5000. Väikesed rühmad ja harvad nähtused jäävad hindamata). Järeldused ei ole üldistatavad külade, alevike ja väiksemate valdade jaoks.
    Kasutatavad andmeallikad
  • 3. Näited
    • 2000 a loendusandmetel on Ruhnu vallas 55 isikut, neist 11 kõrgharidusega. Uuringu korral ei ole võimalik väikeste KOV de haridusandmeid arvutada, 3-4 valimisse sattunud kõrgharidusega naise puhul ei saa piisava usaldusväärsusega hinnangut.
    • Koostatakse KOVde elujõulisuse indekseid, aga valdade, linnade väiksuse tõttu pole piisavat teavet sotsiaal-majanduslike näitajate kohta geograafilises lõikes.
    • (2009 jaanuar Paikuse vallavanem kurdab, et pole ülevaadet kui palju saavad tulu, kui paljud vallainimestest on vallaelanikud, kuidas läheb inimestel, kes töötavad väljaspool valda.)
  • 4. Elanike sotsiaal-majanduslik taust
    • Tööga hõivatus, elatusallikad, haridusvajadus, elutingimused ja rändevood – probleemide korral vaja KOVdes plaane, et:
    • toetada töökohtade loomist infrastruktuuri arendamise kaudu,
    • täiustada ja muuta kättesaadavaks sotsiaaltoetusi ja teenuseid,
    • organiseerida pikaajalistele töötutele kodupiirkonnas avaliku (hädaabi) töö võimalusi,
    • langetada optimaalseid otsuseid haridusasutuste avamiseks/sulgemiseks,
    • korraldada elukestva õppe raames erinevaid koolitusi/kursusi,
    • aidata kaasa elanike elutingimuste parandamisele,
    • korraldada ühistransporti ja muid teenuseid vastavalt elanike mujal käimisele.
  • 5. Mida saab teada loendusandmetest?
    • Tööpuudus:
    • Töötukassa statistika 70% töötute koguarvust.
    • Eesti tööjõu-uuring valim 5000, KOVe käsitlevaid järeldusi teha ei saa.
    • Loendusandmed-võimalik kaardistada KOVde tasandil erinevaid tööturu probleeme nt hõive ja selle liigid (osaajatöö, tähtajalised lepingud), töötus, mitte-aktiivsus ja selle põhjused. See teadmus vajalik ka jätkusuutlikkuse hindamisel KOVdes.
  • 6. Loendusandmed
    • Ülevaade sündmustest, nähtustest, protsessidest ning nende ulatusest ja sagedusest ka väikestes piirkondades.
    • Näitavad tendentse, põhjuslikke seoseid ning tagajärgi.
    • Toovad välja omapära ja võimaluse hinnata harvaesinevaid nähtusi.
    • Kõiksed ühe metoodika ja programmi alusel kogutud (rahvusvaheliselt võrreldavad) andmed.
  • 7. 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kasutusvaldkonnad
  • 8. Rahvaloenduse andmete kasutamise valdkonnad riigis
    • Inimkeskse rahvastiku-, majandus- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamine ja teostamine;
    • ühiskonna edasise arengu strateegia ja taktika kujundamine;
    • riigi juhtimis- ja seadusloome töö arvestamine;
    • tööhõive olukorra hindamine ja parandamine;
    • tootmise-tarbimise vahekorra kavandamine;
    • arenguprogrammide väljatöötamine;
    • rahvastikuteaduse edendamine.
  • 9. Tunnused, mida pole registrites katvalt
    • Sünnikoht (kaasaegses mõistes)
    • Elamiskestus elukohas
    • Eestisse asumise aeg
    • Haridustase
    • Amet
    • Tegevusala
    • Töökoha aadress
    • Sotsiaal-majanduslik staatus
    • Tööalane staatus
    • Tegelik perekonnaseis
    • Leibkonna liikmete vahelised suhted
  • 10. Allikas: REL 2000 Rändesuunad erinevad vanuse alusel: registris kajastub siseränne puudulikult
  • 11. Elamufondi andmed on vähe huviorbiidis
    • Ülevaade kogu elamufondist ja selle seisukorrast on oluline ka näiteks Euroopa Liidu energiatõhususe programmi seisukohast.
    • Üha enam on vaja seoses energiahindade kasvuga ja keskkonna säästmisega energia tarbimist piirata. Näiteks nõukogude ajal ehitatud paneelmajades kulub aastas ühe ruutmeetri kohta 250 kilovatt-tundi energiat, uuemates hoonetes on see näitaja 150.
    • Seega on oluline omada infot eluruumidega seotud näitajate kohta (ehitusaasta, pinna suurus, tubade arv, kütmisviis, tehniline varustatus jne).
    • Elamufondi seisund ja kvaliteet, selle arendamisvõimalused määravad piirkonna atraktiivsuse.
  • 12. Loendusandmete kasu KOVdele
    • Kasulikud tegevuste kavandamisel
    • Juhtimisotsuste vastuvõtmisel
    • Strateegiliste dokumentide koostamisel
    • Pakume välja järgnevalt 4 moodulit.
  • 13. 1. Omavalitsuses elavate inimeste arvukuse struktuur soo ja vanuse järgi
    • Selgitab omavalitsuse vajadusi koolide, lasteaedade, aga ka hooldekodude järgi. Kui palju on kooliminekuealisi lapsi praegu ja lähema 5—7 aasta jooksul?
    • Kuipalju on lapsi, kes hinnanguliselt soovivad lähiaastatel minna gümnaasiumi ja kutseõppeasutustesse?
    • K ui suur osa omavalitsuse elanik est jõuab lähiaastatel kõrgesse ikka, kas tekib täiendavaid hooldusvajadusi?
    • Milline on omavalitsuse taastootmispotentsiaal?
  • 14. 2. Omavalitsuses elavate inimeste tööhõive, haridustase, amet (oskused), omavalitsuses paiknevad ettevõtted
    • Selgitab omavalitsuse tööjõuressurssi, selle kvaliteeti, oskuste ja harituse taset.
    • Kui palju on töötuid? Missugune on nende oskuste ja hariduse tase?
    • Kui palju lisandub tööjõudu lähiaastatel ja kui palju (hinnanguliselt) lahkub aktiivsest tööelust.
    • Missugused ettevõtted omavalitsuses töötavad, kuidas saab hinnata elanikkonna varustamist teenustega, missuguseid arenguid siin on ette näha ja kuidas neid arenguid tuleks suunata.
  • 15. 3. Inimeste elukohtade ja töökohtade paiknemine (sh väljaspool omavalitsuse piire tööl käivate isikute puhul), asulate asustustihedus
    • Omavalitsuse infrastruktuuri arendamiseks.
    • Omavalitsuse sise- ja omavalitsuste vaheliste transpordivoogude koormuse ja täiendavate vajaduste hindamiseks.
  • 16. 4. Omavalitsuse elanike rahvus, põlisus (isikute endi ja nende vanemate sünnikoht ja rändekogemus), keel ja usk
    • Omavalitsuse etnilis-kultuurilise eripära arvestamine omavalitsuse identiteeti kujundavate ürituste, sh võimalike turismialaste ettevõtmiste kavandamisel
    • Peale selle võib omavalitsusele pakkuda huvi omavalitsuse kasutamise aktiivsus isikute teise (nt suvise) elukohana , siseturismi potentsiaal
  • 17. REL 2011 ankeedi teemad I
    • Elanike taustandmed (nimi, isikukood, sugu, sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus, elukoht, rahvus, emakeel)
    • Leibkonnad ja perekonnad (perekonnaseis, sh vabaabielu, sünnitatud laste arv, esimese lapse sünniaasta, leibkonna liik, leibkonna (perekonna) suurus ja koosseis)
    • Elanike sotsiaal-majanduslik seisund (töötaja, töötu, pensionär jne)
    • Elanike haridustase
    • Hooned ja eluruumid (hoone liik, eluruumi tüüp, asustatus ja pinna suurus, eluruumi varustatus veevärgi, kanalisatsiooni, tualeti, sooja vee ja pesemisvõimalusega)
  • 18. REL 2011 ankeedi teemad II
    • Elukoht, ränne, pendelränne
    • Elatusallikad, tööhõive ja töötamine
    • Haridus ja keelteoskus
    • Terviseseisund ja –piirangud
    • Muud teemad (kohalolev rahvastik, usk, institutsiooni tüüp)
    • Ankeet asub www.stat.ee/rel2011
  • 19. Kokkuvõte
    • Saab teada rahvaarvu, rahvastiku soolist ja vanuselist koostist.
    • Usaldusväärseks muutuvad olulised indikaatorid: SKP per capita , summaarne sündimuskordaja, oodatav keskmine eluiga, tööealiste ja ülalpeetavate suhtarv.
    • Saab teada elanikkonna tegelikku ruumilist paiknemist.
    • Saab sisendit tööhõive ja regionaalpoliitika kujundamisel.
    • On võimalik saada infot rahvastiku tegeliku perekonnaseisu ja leibkondade tegeliku struktuuri ja paiknemise kohta.
  • 20. Igal omavalitsustel on tarvis teada
    • Kas koolidesse on lapsi tulemas;
    • kas tuleb ehitada lasteaedu;
    • arendada bussiliiklust;
    • kui palju on potentsiaalseid sotsiaalabi vajajaid;
    • kus nad elavad;
    • kas piirkonnas on potentsiaalseid töökäsi;
    • missugused on piirkonna inimeste elamistingimused;
    • kuidas vastab elamufond elanike vajadustele jne.
  • 21. Loenduse aeg ja moment
    • Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 2009. a korraldus nr 438 määrab vastavalt “Rahva ja eluruumide loenduse seaduse” paragrahvi 2 lõikele 5 loenduse ajaks 31.12.2011. a kuni 31.märts 2012. a ja loendusmomendiks kell 00.00 ööl vastu 31.12.2011.a.
    • Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2009. a korraldus nr 416 muudab prooviloenduse momendi 2009 aasta vaatluste kavas, sõnastades teksti järgmiselt:
    • Prooviloenduse moment on 31.12 2009.
  • 22.
    • Tänan!