1. Sotsiaalne seisund kui
edukuse näitaja tööturul
Koit Meres,
Statistikaameti juhtivstatistik
Pressiesitlus 11.10.2013 Statistikaametis

2. Sissetulek ei ole ainus edukuse näitaja…
 Edasiõppimine
 Töö saamine või töötus
 Edukuse hindamisel tuleb arvestada ka:
 Sünnitamist, lastega kodus olemist
 Välismaal elamist
Koit Meres11.10.2013

3. Võrreldavad haridustasemed
Ettekandes on kasutatud haridustasemete ühendamist ja lihtsustatud
väljendeid:
 Kutseharidus = kutsekeskharidus ja kutseharidus keskhariduse
baasil
 Bakalaureus = bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse
lõpetanud
 Magister = magistriõppe ja integreeritud õppe lõpetanud
Koit Meres11.10.2013

4. Edasiõppimine (1)
 Kuu keskmine töine brutosissetulek on toodud nende
isikute arvestuses, kellele see haridus on kõrgeim. Tegelik
lõpetajate arv on olnud suurem.
 Aastatel 2006–2011 kutsehariduse lõpetanutest ligi
11% oli 2012. aastaks omandanud sellest kõrgema
haridustaseme, kõrghariduses oli vastav näitaja 10%.
Koit Meres11.10.2013

5. Edasiõppimine (2)
 Kõige rohkem on edasiõppijaid kunstierialade lõpetajate hulgas —
40%.
 G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, H. Elleri nim Tartu Muusikakool,
Tallinna Balletikool, Tartu Kunstikool.
 Õppimist jätkajate osatähtsus on suur ka nende koolide lõpetajate
hulgas, kus antakse nii kutse- kui ka kõrgharidust — 32%.
 Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna
Majanduskool, Eesti Mereakadeemia.
 Erinevus maa- ja Tallinna/Tartu kutsekoolide vahel puudub.
 Kõrghariduses puuduvad suured erinevused suurte koolide vahel.
 Magistrile järgnev õppimise jätkamine erineb varasemate tasemete
mustrist.
Koit Meres11.10.2013

6. Aastatel 2006–2011 vastava kõrgkooli lõpetanutest õpib
2012. aastal (protsenti)
Koit Meres11.10.2013
Estonian
Business School
Keskmine
Tallinna Ülikool
Eesti Kunstiakadeemia
Tallinna Tehnikaülikool
Eesti Maaülikool
Tartu Ülikool
Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia
0 10 20 30 40 50 60
Bakalaureus
Magister
%

7. Lõpetanutest läheb edasi õppima
Koit Meres11.10.2013
6. aastal
5. aastal
4. aastal
3. aastal
2. aastal
1. aastal
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
Kutseharidus
Bakalaureus
Magister
%

8. Välismaale lahkumine (1)
 Kutseharidust ning kõrghariduse esimest (bakalaureus) ja teist taset
(magister) võrreldes ei ole olulist erinevust välismaale lahkumises (3%
läheb välismaale). Eristuvad koolitusalad:
 Kutsehariduses tervis (6,0%) ja isikuteenindus (4,0%).
 Bakalaureuse ja rakenduskõrgharidusõppes tervis (8,0%), humanitaaria
(4,5%) ja isikuteenindus (4,4%).
 Magistri ja integreeritud õppe tasemel tervise (13,1%) ja veterinaaria
(10,5%).
 Arhitektuuri ja ehituse erialade lõpetajate välismaale minek ei erine
oluliselt keskmisest (haridusrühmiti 3,4%, 2%, 1,9%).
Koit Meres11.10.2013

9. Välismaale lahkumine pärast kooli
lõpetamist
Koit Meres11.10.2013
1. aastal 2. aastal 3. aastal 4. aastal 5. aastal 6. aastal
0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
5,0 Kutseharidus
Bakalaureus
Magister
%

10. Välismaale lahkumine (2)
 Kutsehariduses on kuue aasta jooksul tõus 2,7 korda,
kõrghariduses 2,1 korda.
 Kutsehariduses on selge seos keskmise töise sissetuleku
ja välismaale mineku vahel, kõrghariduses selline seos
puudub.
Koit Meres11.10.2013

11. Vanemapalgale jäämine
 Erinevatel haridustasemetel on käitumine koolitusalati erinev.
 Üldistus – sünnitavad rohkem need naised, kes on õppinud nn egoistlikke (karjäärile ja
sissetulekule orienteeritud) erialasid ning sotsiaalsete (teiste aitamisele orienteeritud)
erialade lõpetajad sünnitavad vähem.
 Vanemapalgale jääjate osatähtsus on väiksem arvutiteaduste, kunsti ja
sotsiaalteenuste õppesuuna lõpetanute seas.
 Vanemapalgale jääjate osatähtsus on suurem ehituse, isikuteeninduse,
tehnikaalade, tootmise, transporditeenuste ja ärinduse õppesuuna lõpetanute
seas.
 Selged seosed on vanemapalgal olemise ja lõpetamisest möödunud aja vahel.
 Kutsehariduses on selge seos lõpetanu vanusega, kõrghariduse puhul selline seos
puudub.
Koit Meres11.10.2013

12. Vanemapalgale jäämise aeg pärast kooli lõpetamist
Koit Meres11.10.2013
6. aastal
5. aastal
4. aastal
3. aastal
2. aastal
1. aastal
0 5 10 15 20 25
Kutseharidus
Bakalaureus
Magister
%

13. Töötus
 Kõige suurem esimesel aastal pärast lõpetamist.
 Kõige rohkem sõltub töötus haridustasemest, teisel kohal on
koolitusala.
 Põllumajanduse magistrite töötus on kõrgem kui tervise eriala
kutseharidusel.
 Töötus on ka selgelt regionaalne – Ida-Virumaal on kõrge ka nende
koolide lõpetajate töötus, mille lõpetajad saavad (suhteliselt) kõrget
sissetulekut ja õpivad edasi.
 Puudub maa ja Tallinna/Tartu koolide erisus.
Koit Meres11.10.2013

14. Registreeritud töötud pärast kooli lõpetamist (osatähtsus
lõpetanutest)
Koit Meres11.10.2013
Keskmine
6. aastal
5. aastal
4. aastal
3. aastal
2. aastal
1. aastal
0 5 10 15 20 25 30
kutseharidus
bakalaureus
magister
%

15. Milliste õppesuundade lõpetajad ei leia tööd?
(osatähtsus lõpetanutest)
Koit Meres11.10.2013
Ärindus ja haldus
Turvamine
Transporditeenused
Tootmine ja töötlemine
Tervis
Tehnikaalad
Sotsiaalteenused
Põllumajandus, metsandus ja kalandus
Kunstid
Keskkonnakaitse
Isikuteenindus
Arvutiteadused
Arhitektuur ja ehitus
0 5 10 15 20 25
Kutseharidus Bakalaureus Magister
%

16. Koit Meres11.10.2013