REL 2011: elanikkonnaharidustase ja õppimisesosalemineKoit MeresStatistikaameti juhtivstatistik27.03.2013
Enne hariduse juurde                minekut…                                         85+                                  ...
Mõisted ja metoodika Omandatud hariduse kohta                    Keskharidus – on omandatud  esitati 2000. ja 2011. aast...
20-aastase ja vanema   elanikkonna haridustase   kahel loendusel (%)50.00%                         Kõrgharidusega inimest...
Haridustaseme tõusu         demograafilised põhjused (1)50-aastase ja vanema rahvastikuharidustase, 2000 (%)70.00%        ...
Haridustaseme tõusu demograafilised      põhjused (2)25–44-aastaste suremus REL 2000haridustaseme järgi, 2000–201112%     ...
20-aastase ja vanema        elanikkonna sooline hariduslõhe        kahe loenduse võrdluses60%                             ...
20-aastase ja vanema   elanikkonna sooline   hariduslõhe                            Arv                        Osatähtsus,...
Õppijate osatähtsus         kahe loenduse võrdluses (%)100%                                                          7–14...
Õppijate sooline võrdlus                                            Õppijate osatähtsus võrreldes                        ...
Linna- ja vallaelanike       haridustase kahe loenduse võrdluses50%                                                       ...
Linna- ja vallaelanike     haridustaseme võrdlus                            Arv                       Osatähtsus, %       ...
Maakondade võrdlus50.00%                                                    Kolm kõrgeima haridusega45.00%               ...
Maakondade 20-aastase ja    vanema elanikkonna    haridustase, %                       Harjumaa              Tartumaa     ...
Ida-Virumaa 20-aastase ja vanema     elanikkonna haridustase, 2011 (%)70.00%                                              ...
Kõrgharidusega inimeste   osatähtsus maakonniti,   2011 (%)   JÕGEVA    JÄRVA                                        Pära...
Kõrghariduse maakondlikud      erisused              Kuni 30-       64-aastased ja    Kui suure osa maakonna             ...
Kõrghariduse taasteindeks        maakonniti (%)    VALGA                                                         Pensioni...
Küsimusi ennetavalt 2011. aasta loendusel loendati 20-aastase ja  vanema elanikkonna hulgas     334 880 kõrgharidusega i...
27.03.2013
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Koit Meres: elanikkonna haridustase ja õppimises osalemine

963
-1

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
963
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Koit Meres: elanikkonna haridustase ja õppimises osalemine

  1. 1. REL 2011: elanikkonnaharidustase ja õppimisesosalemineKoit MeresStatistikaameti juhtivstatistik27.03.2013
  2. 2. Enne hariduse juurde minekut… 85+  Statistika andmebaasi tabelid Mehed 80 Naised on 10-aastase ja vanema 75 70 elanikkonna kohta, esitluse 65 slaidid peamiselt 20-aastase ja 60 55 vanema elanikkonna kohta. 50  10–19-aastaste vanuserühm on 45 40 40% väiksem kui 2000. aastal. 35 30  2000 – 211 237; 25 2011 – 126 273 20 15  Vahe 84 964. 10  10–19-aastased — see on 5 0 vanuserühm, kes üldjuhul käib60 000 40 000 20 000 0 0 20 000 40 000 60 000 koolis — hilisemas õppijate käsitluses tuleb nende puhul 2000 2011 rääkida osatähtsusest ja mitte absoluutarvudest. 27.03.2013
  3. 3. Mõisted ja metoodika Omandatud hariduse kohta  Keskharidus – on omandatud esitati 2000. ja 2011. aasta vähemalt keskharidus sõltumata loendusel küsimusi. selle omandamise kohast (üldhariduskool või erinevad Õppimise kohta küsiti 2000. kutsekoolid) ja sõltumata omandatud aastal ja 2011. aasta loendusel kutseharidusest. võeti andmed Eesti Hariduse  Põhiharidus (siin ja enamikus Infosüsteemist (EHIS). tabelitest on põhi- ja madalam Kõrgharidus – haridus) – rakenduskõrgharidus või alghariduseta, algharidusega, põhih keskeriharidus pärast aridus sõltumata selle omandamise keskharidust, bakalaureus, enne kohast (üldhariduskool või erinevad 1992. aastat kehtinud õppekava järgi kutsekoolid) ja sõltumata omandatud omandatud kõrgharidus, magister kutseharidusest . või sellega võrdsustatud kõrgharidus, doktor (ja varasem teaduste kandidaat). 27.03.2013
  4. 4. 20-aastase ja vanema elanikkonna haridustase kahel loendusel (%)50.00%  Kõrgharidusega inimeste arv45.00% suurenes 76 448 inimese võrra40.00% (kaheksa protsendipunkti).35.00%  Keskharidusega inimeste arv30.00% vähenes 1559 võrra ehk jäi praktiliselt samaks.25.00% 2000 osakaal  Põhiharidusega inimeste arv20.00% 2011 osakaal vähenes 73 311 inimese võrra15.00% (seitse protsendipunkti).10.00%  Teadmata on 1,5%5.00% haridus.0.00% 27.03.2013
  5. 5. Haridustaseme tõusu demograafilised põhjused (1)50-aastase ja vanema rahvastikuharidustase, 2000 (%)70.00%  Vanem põlvkond, kes60.00% on ajaloolistel põhjustel väiksema50.00% haridusega, sureb40.00% põhiharidus või paratamatult vähem30.00% keskharidus  2000. aastal 60- kõrgem haridus aastased olid järgmise20.00% loenduse ajal 71 või 7210.00% aastat vanad…0.00% 50 - 59 a 60 - 69 a 70 - 79 a REL 2000 27.03.2013
  6. 6. Haridustaseme tõusu demograafilised põhjused (2)25–44-aastaste suremus REL 2000haridustaseme järgi, 2000–201112%  Keskeas suremusel on suured soolised ja hariduslikud erinevused.10%  2000. aasta põhiharidusega meestest suri 12 aasta jooksul 10%8%  Keskharidusega meestest 5%  Kõrgharidusega meestest 1%6% Mehed  Põhiharidusega naistest 4% Naised  Keskharidusega naistest 2%4%  Kõrgharidusega naistest 0,4%2%0% Põhiharidus Keskharidus Kõrgem haridus 27.03.2013
  7. 7. 20-aastase ja vanema elanikkonna sooline hariduslõhe kahe loenduse võrdluses60%  Mehed  Põhiharidusega meeste osatähtsus vähenes kuus50% protsendipunkti  Kõrgharidusega meeste40% osatähtsus tõusis neli protsendipunkti  Naised30% Põhiharidus  Põhiharidusega naiste Keskharidus osatähtsus vähenes kaheksa20% Kõrgem haridus protsendipunkti  Kõrgharidusega naiste10% osatähtsus tõusis kümme protsendipunkti  Sooline hariduslõhe suurenes0%  Põhihariduse osas kaks mehed naised mehed naised protsendipunkti 2000 2011  Kõrghariduse osas kuus protsendipunkti 27.03.2013
  8. 8. 20-aastase ja vanema elanikkonna sooline hariduslõhe Arv Osatähtsus, % 2000 2011 2000 2011 Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed NaisedPõhiharidus 133 558 153 829 107379 106 697 30 27 24 19ja vähemKeskharidus 213 164 243 675 222 102 233 178 48 43 49 42Kõrgharidus 100 684 165 157 124 586 217 703 23 29 27 39 27.03.2013
  9. 9. Õppijate osatähtsus kahe loenduse võrdluses (%)100%  7–14-aastastest õppis mõlema loenduse ajal 99%.90%  2011. aastaks suurenes õppijate80% osatähtsus kõigis vanemates70% vanuserühmades:  15–19-aastased: neli60% Õppijate osakaal protsendipunkti (85%-lt50% vanuserühmades 89%-le) 200040% Õppijate osakaal  20–24-aastased: 12 vanuserühmades 2011 protsendipunkti (33%-lt30% 45%-le)20%  25–30-aastased: seitse10% protsendipunkti (10%-lt 17%-le) 0% 15 - 19 20 - 24 25 - 30 üle 30  Üle 30-aastased: üks aastat aastat aastat aasta protsendipunkt (1%-lt 2%-le) 27.03.2013
  10. 10. Õppijate sooline võrdlus  Õppijate osatähtsus võrreldes 2000. aastaga suurenes. 2000 2011  Kõigis vanuserühmades onVanuse naiste osatähtsus õppijate seas rühm mehed naised mehed naised suurem kui meestel.  Õppivate meeste osatähtsus15-19 82% 89% 88% 90% 2011. aastal on võrreldav õppivate naiste osatähtsusega20-24 28% 38% 39% 51% 2000. aastal.  Suurim juurdekasv25-29 9% 13% 14% 20%  Meestel ja naistel vanuses 20– 24 (tavapärane kõrghariduse saamise iga).  Naistel vanuses 25–29 (pikaleveninud kõrgharidus).30+ 1% 1% 2% 3%  Meestel vanuses15–19 (kesk- või kutsehariduse omandamise aeg). 27.03.2013
  11. 11. Linna- ja vallaelanike haridustase kahe loenduse võrdluses50%  Linna- ja maaelanike vaheline piir on alati tinglik. Siin on aluseks võetud KOV üksuse45% nimetus.40%  REL 2000 – haritumad inimesed olid linnades35% ja vähemharitud maal.30%  Kümnendi jooksul on toimunud:  Linnastumine ja valglinnastumine25% põhi  Kaugtöö võimaluse lisandumine kesk20%  Kahe loenduse võrdluses on vähenenud kõrg15% hariduslik lõhe linna ja maa vahel.10%  Põhihariduse osas: varasem lõhe 20%, nüüd 12%5%  Keskharidus: varasem lõhe 6%, nüüd0% 0% Linnad vallad Linnad vallad  Kõrgharidus: varasem lõhe 2000 2011 15%, nüüd 12% 27.03.2013
  12. 12. Linna- ja vallaelanike haridustaseme võrdlus Arv Osatähtsus, % 2000 2011 2000 2011 linn vald linn vald linn vald linn valdHaridus-tasePõhiharidus 152 157 135 230 108 290 105 786 22 42 17 29ja vähemKeskharidus 324 444 132 395 293 714 161 566 47 41 45 45Kõrgharidus 213 944 51 897 248 532 93 757 31 16 38 26 27.03.2013
  13. 13. Maakondade võrdlus50.00%  Kolm kõrgeima haridusega45.00% maakonda olid 2011. aastal40.00% samad, mis 2000. aastal –35.00% Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa30.00% (ka samas järjestuses).25.00%  Ülejäänud maakonnad ei eristunud põhiharidus omavahel selgelt ja kolme esimese20.00% keskharidus erinevus ülejäänutest on suurenenud15.00% kõrgharidus võrreldes eelmise loendusega.10.00%  Loomulik küsimus, kuidas seostub Ida-Virumaa kõrge haridustase üldise5.00% teadmisega sealsest raskest0.00% olukorrast. 2000 2011 2000 2011 2000 2011 a a a a a a Harjumaa Tartumaa Ida_Virumaa 27.03.2013
  14. 14. Maakondade 20-aastase ja vanema elanikkonna haridustase, % Harjumaa Tartumaa Ida-Virumaa 2000 2011 2000 2011 2000 2011põhiharidus 19 14 26 20 29 20keskharidus 46 44 46 45 47 46kõrgharidus 35 42 27 35 24 33 27.03.2013
  15. 15. Ida-Virumaa 20-aastase ja vanema elanikkonna haridustase, 2011 (%)70.00%  Kuidas seostub Ida-Virumaa kõrge koht hariduse üldises tabelis60.00% arusaamaga sealsest raskest olukorrast?50.00%  Graafikult on näha, et nooremas40.00% vanuserühmas on kõrgharitute osatähtsus kordades väiksem kui30.00% põhiharidus vanemates vanuserühmades. keskharidus  20–29-aastaste hulgas 17%, kõrgharidus20.00% samal ajal kui kõigi vanuserühmade keskmine on10.00% 33% (vanuserühmas 65 ja vanemad 25%)0.00%  Jätkusuutlikkus? 20-29 30-49 50-64 65 ja  Kas olukord, kus maakonna vanemad kõrgharitud elanikkond vananeb Ida-Virumaa ja noori ei ole, on iseloomulik ainult Ida-Virumaale? 27.03.2013
  16. 16. Kõrgharidusega inimeste osatähtsus maakonniti, 2011 (%) JÕGEVA JÄRVA  Pärast esimest kolme PÕLVA (Harjumaa, Tartumaa ja Ida- SAARE Virumaa) ei ole märgata selget VÕRU erinevust kõrgharidusega HIIU inimeste osatähtsuses. RAPLA VALGA VILJANDI LÄÄNELÄÄNE-VIRU PÄRNU IDA-VIRU TARTU HARJU 0% 10% 20% 30% 40% 50% 27.03.2013
  17. 17. Kõrghariduse maakondlikud erisused Kuni 30- 64-aastased ja  Kui suure osa maakonna aastased vanemad kõrgharidusega inimestestJÕGEVA 7,4% 20,3% moodustavad noored (kuni 30-JÄRVA 8,3% 20,2% aastased) ja pensioniealisedPÕLVA 8,7% 18,8% (64-aastased ja vanemad)?SAARE 8,7% 16,9%VÕRU 10,7% 19,3%  100% = kõik maakonnaHIIU 8,0% 18,9% kõrgharidusega elanikudRAPLA 9,2% 17,0%  Kolmes maakonnas ületabVALGA 7,1% 22,6% noorte hulk kümnendiku.VILJANDI 8,8% 22,3%  Viies maakonnas ületabLÄÄNE 7,9% 20,1% pensioniealiste hulk viiendiku.LÄÄNE-VIRU 9,4% 17,5%PÄRNU 8,7% 19,5%IDA-VIRU 7,2% 17,8%TARTU 18,6% 16,4%HARJU 14,4% 16,3% 27.03.2013
  18. 18. Kõrghariduse taasteindeks maakonniti (%) VALGA  Pensionieas inimeste arv JÕGEVA jagatud alla 30-aastastega LÄÄNE  Esimesed kuus on üle 50% VILJANDI  iga kahe pensioniealise kohta on üks kõrgharidusega noor IDA-VIRU JÄRVA  Tartu- ja Harjumaa kõrge koht HIIU on loomulik PÄRNU  Eesti suurimad tõmbekeskused PÕLVA  Juba kõrgharidusega noored SAARE jätkavad õppimist (magistrantuurLÄÄNE-VIRU ja doktorantuur) RAPLA  Meeldivalt üllatasid Võru, Rapla, VÕRU Lääne-Viru ja Saare – vähemalt HARJU kõrgharitud noorte osatähtsuse TARTU osas ei saa ääremaastumisest 0.0% 20.0% 40.0% 60.0% 80.0%100.0%120.0% rääkida.  Ida-Virumaa 27.03.2013
  19. 19. Küsimusi ennetavalt 2011. aasta loendusel loendati 20-aastase ja vanema elanikkonna hulgas  334 880 kõrgharidusega inimest, neist  140 285 rakenduskõrgharidusega  52 572 bakalaureusekraadiga  101 416 enne 1992. aastat kehtinud programmi järgi omandatud kõrgharidusega  40 607 magistrikraadiga  7409 doktorikraadiga  3450 alghariduseta isikut, neist  1460 kirjaoskamatut27.03.2013
  20. 20. 27.03.2013

×