Keskkond arvudes 2009

1,728 views
1,616 views

Published on

Taskuteatmik pakub statistilisi andmeid inimtegevuse keskkonnamõju (saasteainete emissioon, loodusressursside kasutus jms), keskkonna seisundi (sademete happelisus, õhu saastatus jms) ning keskkonnaprobleemide lahendamiseks võetud meetmete (saaste kontrollile ja ärahoidmisele tehtud kulutused jms) kohta. Vaadeldakse 2009. aasta andmeid ja võrreldakse neid varasematega. Info on esitatud tabelite ja diagrammidena. Mõeldud keskkonnahuvilistele.

Published in: Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,728
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
8
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Keskkond arvudes 2009

  1. 1. KESKKOND ARVUDESEnvironment in Figures
  2. 2. SISUKORDSisukord Keskkonnaseisund 4 Ilmastik 4 Õhu saastumine 5 Loodusvarade kasutamine 6 Maavarad 6 Vesi 8 Mets 10 Maafond 16 Kalandus 17 Fauna ja floora 21 Looduskaitse 23 Keskkonnasurve 24 Õhu saastamine 24 Vee saastamine 26 Jäätmed 30 Väetised 34 Keskkonnaohtlikud kemikaalid 36 Keskkonnakaitsekulutused 40 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 1
  3. 3. Taskuteatmik annab ülevaate Eesti loodusressurssidest ja nende kasutamisest,keskkonnaseisundist ja seda mõjutavatest teguritest.Koostanud Statistikaameti keskkonna ja säästva arengu statistika talitus(Kaia Oras, tel 625 9234)The pocket-sized reference book presents an overview of Estonian natural resourcesand their use, and of the state of environment and factors of influence.Compiled by the Environment and Sustainable Development Statistics Service ofStatistics Estonia (Kaia Oras, tel +372 625 9234).Märkide seletusExplanation of symbols- nähtust ei esinenud magnitude nil... andmeid ei ole saadud data not availablePiirkonnadPõhja-Eesti — Harju maakond (k.a Tallinn)Kirde-Eesti — Ida-Viru maakondLääne-Eesti — Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakondKesk-Eesti — Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakondLõuna-Eesti — Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondRegionsNorthern Estonia — Harju county (incl. Tallinn)Northeastern Estonia — Ida-Viru countyWestern Estonia — Hiiu, Lääne, Pärnu and Saare countiesCentral Estonia — Järva, Lääne-Viru and Rapla countiesSouthern Estonia — Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi and Võru countiesISSN 1406-1562ISBN 978-9985-74-481-9Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2010Kaanefoto / Cover photograph: BullsVäljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikaleWhen using or quoting the data included in this issue, please indicate the source
  4. 4. CONTENTSContents State of environment 4 Weather 4 Air pollution 5 Use of natural resources 6 Mineral resources 6 Water 8 Forest 10 Land stock 16 Fishing 17 Fauna and flora 21 Nature conservation 23 Environmental pressure 24 Air pollution 24 Water pollution 26 Waste 30 Fertilisers 34 Environmentally hazardous chemicals 36 Environmental protection expenditure 40 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 3
  5. 5. KESKKONNASEISUND STATE OF ENVIRONMENT ILMASTIKa WEATHERa Keskmine õhutemperatuur, 2009 Mean temperature, 2009 (°C) 20 Linn Jaanuar Juuli Aasta Tallinn 2009 keskmine 15 City January July Annual mean 10 Tallinn -2 16,7 6,1 Narva -2,3 17,8 6,1 5 Pärnu -2 17,1 6,3 Tartu -3 17,3 6,0 0 35 aasta keskmine Kuu Viljandi -2,8 17,2 5,9 Mean of 35 years Month Keskmine -2,4 17,3 6,1 -5 Mean I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Päikesepaiste kestus ja sademete hulk Tallinnas, 2009 The duration of sunshine and the amount of precipitation in Tallinn, 2009 Tundi Hours mm 350 140 2009 2009 300 120 250 100 200 80 150 60 100 40 30 aasta keskmine 50 30 aasta keskmine 20 Mean of Mean of 30 years 30 years Kuu 0 0 Month I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII a Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmed. a Data of the Estonian Institute of Meteorology and Hydrology.4 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  6. 6. KESKKONNASEISUND STATE OF ENVIRONMENTÕHU SAASTUMINEaAIR POLLUTIONaVääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi sisaldus Tallinna õhus, 2009Concentration of sulphur dioxide and nitrogen dioxide in the air in Tallinn, 2009 µg/m3 µg/m335 120 SO 110 NO 2 230 100 Maksimaalne Maksimaalne25 Maximum 90 Maximum 8020 70 6015 50 40 b10 Keskmine Keskmine b 30 b b 20 Average 5 Average Kuu 10 Month 0 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII I II III IV V VI VII VIII IX X XI XIISademete pH ja ammoniaagi sisaldus sademetes, 2009Concentration of pH and ammonia in precipitation, 2009 pH mg/l6,9 1,66,7 Tallinn Tallinnc 1,46,56,3 1,26,1 1,05,9 0,85,75,5 0,65,3 0,45,1 Jõhvi4,9 0,2 Jõhvi Kuu4,7 0,0 Month I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII I II III IV V VI VII VIII IX X XI XIIa Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmed.b Kolme mõõtmispunkti keskmine.c Tallinnas aprillis vähese vee tõttu määramata.a Data of the Estonian Environmental Research Centre.b Average of three monitoring stations.c Data on April unspecified for Tallinn due to a small amount of precipitation. KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 5
  7. 7. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES MAAVARADa MINERAL RESOURCESa Maavaravarud, 2009b Mineral resources, 2009b Maavara liik Kind of mineral resource Põlevkivi, mln t 1 352 Oil shale, million tons Tsemendi tooraine, mln m³ Raw materials for cement, million m³ lubjakivi 110 limestone savi 26 clay Tehnoloogiline liiv, mln m³ 7 Technological sand, million m³ Ehitusliiv, mln m³ 657 Construction sand, million m³ Kruus, mln m³ 119 Gravel, million m³ Tehnoloogiline lubjakivi, mln m³ 54 Technological limestone, million m³ Keraamiline savi, mln m³ 246 Ceramic clay, million m³ Ehituslubjakivi, mln m³ 433 Construction limestone, million m³ Viimistlusdolomiit, mln m³ 24 Decorative dolomite, million m³ Ehitusdolomiit, mln m³ 147 Construction dolomite, million m³ Turvas, mln t 983 Peat, million tons Kristalliinne ehituskivi, mln m³ 2 969 Granite, million m³ Tehnoloogiline dolomiit, mln m³ 95 Technological dolomite, million m³ Keramsiidisavi, mln m³ 10 Ceramsite clay, million m3 Järvelubi, mln m³ 6 Lake chalk, million m³ Meremuda, mln t 1 Sea mud, million tons Järvemuda, mln t 2 Sapropel, million tons Põlevkivi ja turba kaevandamine, 1995–2009 Extraction of oil shale and peat, 1995–2009 Miljonit tonni Million tons 14 Põlevkivi 12 Oil shale 10 8 a Maa-ameti andmed. 6 b Aktiivsed varud 4 Turvas aasta lõpul. 2 Peat a Data of the Estonian Land Board. 0 b Active deposits at 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 end-year.6 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  8. 8. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCESMaavarade kaevandamine, 2009Extraction of mineral resources, 2009 Maavara liik Kind of mineral resource Põlevkivi, tuhat t 12 605 Oil shale, thousand tons Tsemendi tooraine, tuhat m³ Raw materials for cement, thousand m³ lubjakivi 220 limestone savi 32 clay Tehnoloogiline liiv, tuhat m³ 17 Technological sand, thousand m³ Ehitusliiv, tuhat m³ 2 556 Construction sand, thousand m³ Kruus, tuhat m³ 1 907 Gravel, thousand m³ Tehnoloogiline lubjakivi, tuhat m³ 87 Technological limestone, thousand m³ Keraamiline savi, tuhat m³ 12 Ceramic clay, thousand m³ Ehituslubjakivi, tuhat m³ 1 788 Construction limestone, thousand m³ Viimistlusdolomiit, tuhat m³ 3 Decorative dolomite, thousand m³ Ehitusdolomiit, tuhat m³ 389 Construction dolomite, thousand m³ Turvas, tuhat t 842 Peat, thousand tons Tehnoloogiline dolomiit, tuhat m³ 24 Technological dolomite, thousand m³ Meremuda, tuhat t 0 Sea mud, thousand tons Järvemuda, mln t 0 Sapropel, million tonsMaavarade kaevandamine võrreldes 2000. aastaga, 2009Extraction of mineral resources compared to 2000, 2009 Liiv Sand Ehitusdolomiit Construction dolomite Lubjakivi Limestone Põlevkivi Oil shale Turvas Peat Savi Muutus, % Clay Change, % -100 -50 0 50 100 150 200 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 7
  9. 9. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES VESIa WATERa Veevõtt, 2006–2009 Water extraction, 2006–2009 (miljonit kuupmeetrit — million cubic metres) Veeallikas 2006 2007 2008 2009 Water source Pinnavesi 55 54 54 49 Surface water Põhjavesi 237 248 330 321 Groundwater veeladestutest 51 51 48 45 from water layers kaevandus- ja 186 197 282 276 mining and karjäärivesi quarrying water mineraalvesi 0 0 0 0 mineral water Merevesi 4 4 4 0 Sea water Narva elektrijaamade 1 269 1 533 1 217 1 007 Cooling water of Narva jahutusvesi Power Plants KOKKU 1 565 1 839 1 605 1 377 TOTAL Kaevandusvee osa põhjaveevõtus, 1995–2009 Share of mining and quarrying water in total extraction of groundwater, 1995–2009 Miljonit kuupmeetrit Million cubic meters 350 300 Muu 250 Other 200 Kaevandus- 150 vesi Mining and quarrying 100 water 50 0 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 a Keskkonnateabe Keskuse andmed. a Data of the Estonian Environment Information Centre.8 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  10. 10. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCESPõhjaveevõtt maakonna järgi, 2009Groundwater extraction by county, 2009(miljonit kuupmeetrit — million cubic metres) 0–4 5 – 10 11 – 16 266Veekasutus, 2004–2009Water use, 2004–2009(miljonit kuupmeetrit — million cubic metres) Kasutus- 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Area of use valdkond Olme 41 52 42 44 47 40 Domestic sector Tööstus 45 44 44 34 41a 28a Industry Energeetika 1 323 1 258 1 285 1 546 1 224 1 012 Energy supply Põllumajandus 4 4 5 4 4 4 Agriculture Muu 91a 7a 6a 6a 6 9 Other KOKKU 1 504 1 366 1 382 1 634 1 323 1 093 TOTALa Koos jahutusveega.a Cooling water included. KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 9
  11. 11. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES METS FOREST Metsavaru, 1983, 1997, 2008 Forest resources, 1983, 1997, 2008 1983b 1997b 2008a Metsamaa pindala, 1 943 2 016 2 197 Area of forest and other tuhat ha wooded land, thousand ha puistud 1 812 1 919 2 063 stands Puistute tagavara, 237 295 440 Growing stock, million cu- mln m3 bic metres of solid volume Puistute keskmine 131 154 213 Growing stock per hektarivaru, hectare, m3 m3/ha of solid volume Territooriumi 41 44 47 Area covered metsasus, %c with forest, %c Statistilised hinnangud puistute kohta, 2008a Statistical evaluation of stands, 2008a Puuliik Pindala, Tagavara, Juurdekasv, Tree species tuhat ha mln m3 m3/a Area, Growing stock, Increment, thousand ha million m3 m3/y Mänd 711 170 3 555 Pine Kuusk 334 78 2 772 Spruce Kask 629 112 3 145 Birch Sanglepp 67 17 362 Common alder Haab 115 28 782 Aspen Hall lepp 170 29 1 292 Grey alder Muu 37 6 200 Other KOKKU 2 063 440 12 108 TOTAL a Eesti metsad 2008. (2009). Tallinn: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Statistilise valikmeetodi alusel (SMI), 2008. b Administratiivsed andmed. c Puistute pindala suhe maismaa pindalasse. a Eesti metsad 2008 (Forests of Estonia 2008). (2009). Tallinn: Centre of Forest Protection and Silviculture. By statistical sampling method (FIS), 2008. b Administrative data. c Area of stands in proportion to the area of the terrestrial land.10 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  12. 12. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCESMetsade biomass ja seotud süsiniku kogus metsa biomassis, 2008aForest biomass and carbon storage in forest biomass, 2008a(tuhat tonni — thousand tons) Puuliik Biomass Seotud süsiniku kogus Tree species metsa biomassis Biomass Carbon storage in forest biomass Mänd 100 753 51 384 Pine Kuusk 76 770 39 153 Spruce Kask 90 192 43 292 Birch Sanglepp 20 526 9 853 Common alder Haab 21 263 10 206 Aspen Hall lepp 24 691 11 852 Grey alder Muu 16 473 7 907 Other KOKKU 350 669 173 647 TOTALPuistute pindala ja metsavaru, 1988, 1997, 2008Area and resources of stands, 1988, 1997, 2008 Puistu liik Pindala, tuhat ha Tagavara, mln m3 Stand species Area, thousand ha Growing stock, million m3 of solid volume 1988c 1997c 2008b 1988c 1997c 2008b Okaspuistud 1 137 1 164 1 108 175 190 255 Coniferous stands Lehtpuistud 678 755 1 101 85 105 204 Non-coniferous stands KOKKU 1 815 1 919 2 209 260 295 459 TOTALa Keskkonnateabe Keskuse andmed.b SMI alusel.c Metsafondi andmed.a Data of the Estonian Environment Information Centre.b By FIS method.c Data of the Forest Fund. KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 11
  13. 13. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Metsamaa jagunemine arenguklassidesse enamuspuuliigi järgi, 2008a Distribution of forests by stage and dominant tree species, 2008a (tuhat hektarit — thousand hectares) Arengu- Mänd Kuusk Kask Haab Sang- Hall Teised Stage klass lepp lepp liigid Pine Spruce Birch Aspen Black Grey Other alder alder species Lage ala 12,1 24,0 17,8 2,5 1,9 2,9 0,0 Treeless area Selguseta 19,0 17,8 22,5 7,2 1,3 4,7 1,0 Area under ala regeneration Noorendik 38,5 26,7 105,6 29,9 6,7 33,4 5,6 Young forest Latimets 30,1 19,8 50,3 1,4 1,7 - 0,8 Pole stand Keskealine 422,0 165,2 218,2 3,0 15,4 8,5 19,8 Middle-aged mets stand Valmiv 72,6 41,8 100,3 3,7 15,2 25,4 4,1 Premature mets stand Küps mets 147,4 80,9 154,5 77,4 27,6 102,8 6,8 Mature stand KOKKU 741,6 376,1 669,1 125,1 69,7 177,7 38,2 TOTAL Metsamaa arenguklassi järgi, 2008a Forests by stage, 2008a Lage ja selguseta ala Latimets Treeless area and area under regeneration Pole stand 6% 5% Noorendik Young forest Keskealine mets 11% Middle-aged stand 39% 44,6 Valmiv ja küps mets Premature and mature stand 39% a Eesti metsad 2008. (2009). Tallinn: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Statistilise valikmeetodi alusel (SMI), 2008. a Eesti metsad 2008 (Forests of Estonia 2008). (2009). Tallinn: Centre of Forest Protection and Silviculture. By statistical sampling method (FIS), 2008.12 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  14. 14. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCESKahjustatud puistud, 2006–2009aDamaged stands, 2006–2009a(hektarit — hectares) Kahjustuse liik 2006 2007 2008 2009 Type of damage Okkakahjurid 64 90 146 15 Needle pests Lehekahjurid 5 13 18 9 Leaf pests Juuremädanik 2 647 2 804 4 391 2 098 Root rot Männikoorepõletik 1 17 - - Pine bark inflammation Ebasoodne 587 375 595 359 Unfavourable veerežiim water conditions Ulukid 1 702 2 115 1 786 1 045 Game Tuuleheide ja -murd 10 155 4 881 3 292 3 365 Windfall Metsatulekahju 822 91 153 34 Forest fires Muu 1 105 2 756 2 237 3 252 Other KOKKU 17 089 13 142 12 617 10 177 TOTALArvele võetud kahjustatud puistute pindala maakonna järgi, 2009aArea of registered damaged stands by county, 2009a(hektarit — hectares) 94 – 999 1000 – 1999 2487a Keskkonnateabe Keskuse andmed.a Data of the Estonian Environment Information Centre. KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 13
  15. 15. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Metsaraie, 2004–2007a Gross felling, 2004–2007a (tuhat kuupmeetrit — thousand cubic metres) 2004 2005 2006 2007 Uuendusraie 4 575 4 213 3 675 4 199 Regeneration cutting Hooldusraie 1 948 1 499 1 125 815 Improvement cutting Muu raie 489 668 398 254 Other cutting KOKKU 7 012 6 380 5 198 5 268 TOTAL Raie intensiivsus, 3,1 2,8 2,3 3,0 Felling intensity, m3/ha m3 of sol. vol. / ha Raie suhe 1,5 1,4 1,2 1,2 Ratio of felling puistute to total growing tagavarasse, % stock, % Metsa uuendamine, 1999, 2001, 2005, 2009 Reforestation, 1999, 2001, 2005, 2009 (tuhat hektarit — thousand hectares) Meetod 1999 2001b 2005b 2009b Method Metsa uuendamine 8,1 9,8 8,2 7,7 Reforestation metsa külv ja 6,1 7,1 7,3 7,1 sowing and istutamine planting looduslikule 2,0 2,7 0,8 0,6 contribution to uuenemisele natural forest kaasaaitamine renewal a Metsade inventeerimise statistilise valikmeetodi (SMI) alusel. b Keskkonnateabe Keskuse andmed. a Forest inventory by statistical sampling method (FIS). b Data of the Estonian Environment Information Centre.14 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  16. 16. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCESMetsa uuendamine ja uuendusraie, 1995–2009aReforestation and regeneration cutting, 1995–2009a Tuhat hektarit Thousand hectares 40 35 30 25 20 15 10 5 0 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 Metsauuendus Uuendusraie Reforestation Regeneration cuttingMetsakülv ja -istutus maakonna järgi, 2009aForest sowing and planting by county, 2009a(hektarit — hectares) 82 – 299 300 – 499 500 – 699 700 – 931a Metsandusdokumentide alusel.a By forest related documents. KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 15
  17. 17. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES MAAFONDa LAND STOCKa Maakasutus, 2006–2009 Land stock, 2006–2009 (tuhat hektarit — thousand hectares) 2006 2007 2008 2009 Territoorium 4 523 4 523 4 523 4 523 Area total põllumajandus- 762 823 802 800 agricultural maab landb põllumaa 559 599 598 596 arable land viljapuu- ja 10 9 9 8 fruit and berry marjaaiad plantations looduslik 194d 216d 197d 195d permanent rohumaa grassland metsamaac 2 252 2 213 2 197 2 209 forest and other wooded landc vee all 283 283 283 283 inland waters a Maa-ameti andmed. b Kasutatav põllumajandusmaa. c Metsade inventeerimise statistilise valikmeetodi (SMI) alusel. d 2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa loodusliku rohumaa hulka. a Data of the Estonian Land Board. b Utilised agricultural land. c Forest inventory by statistical sampling method (FIS). d Since 2003 the seeded grassland over five years old is included in permanent grassland.16 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  18. 18. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCESKALANDUSaFISHINGaKalapüük, 1999, 2002, 2005, 2009Nominal catch, 1999, 2002, 2005, 2009(toorkala, tuhat tonni — live weight, thousand metric tons) Piirkond 1999 2002 2005 2009 Area Merepiirkond 109 96 96 94 Marine area Atlandi ookean 109 96 96 94 Atlantic Ocean loodeosa 11 15 15 6 Northwest Atlantic edelaosa - - 1 - Southwest Atlantic kirdeosa 90 81 80 88 Northeast Atlantic kirdeosa 7 2 1 1 Northeast Atlantic Läänemereta excl. the Baltic Sea Läänemeri 83 79 80 84 the Baltic Sea keskvööndi 8 - - - Eastern Central idaosa Atlantic keskvööndi - - - - Southwest Central edelaosa Atlantic Siseveedb 3 5 2 3 Inland watersb KOKKU 112 101 99 97 TOTALVeekogude rikastamine, 2009Replenishment of fish stock, 2009(tuhat — thousands) Kalaliik Samasuvine Üheaastane Kahesuvine Kaheaastane Fish species Same- One-year-old Two-summer Two-year-old summer fish fish Angerjas 406,6 - - - European eel Jõeforell - - - - Grey trout Jõevähk - 3,3 - - Crayfish Karpkala - - 0,1 - Carp Linask - - 0,2 - Tench Lõhe - 145,4 - 45,3 Salmon Meriforell 55,5 14,5 - 27,4 Sea trout Merisiig - - - - Pollan Muu 16,5 - - 1,5 Other KOKKU 478,6 163,2 0,3 74,2 TOTALa Keskkonnateabe Keskuse andmed. a Data of the Estonian Environment Centre.b Ilma kaubakala püügita kalakasvandustest. b Excluding commercial catch on fish farms. KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 17
  19. 19. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Läänemere kalapüük, 2006–2009 The Baltic Sea fish catch, 2006–2009 (toorkala, tonni — live weight, metric tons) Kalaliik 2006 2007 2008 2009 Fish species Ahven 1 117 777 703 810 European perch Angerjas 9 6 5 4 European eel Forell 12 17 12 14 Sea trout Haug 20 14 16 13 Northern pike Kilu 46 689 51 007 43 602 47 299 European sprat Koha 94 99 64 67 Pike-perch Latikas 6 9 7 5 Freshwater bream Lest 352 335 284 288 European flounder Lõhe 6 6 6 5 Atlantic salmon Nurg, särg 93 102 84 81 Silver bream, roach Räim 23 192 26 108 31 838 33 165 Baltic herring Siig 28 31 30 23 Pollan (powan) Tint 435 549 739 771 European smelt Tursk 702 946 973 821 Atlantic cod Tuulehaug 191 110 82 71 Garfish Vimb 28 35 32 23 Vimba Muu 54 83 85 79 Other KOKKU 73 039 80 244 83 575 83 548 TOTAL Läänemere kalapüük, 1997–2009 The Baltic Sea fish catch, 1997–2009 Toorkala, tuhat tonni Live weight, thousand metric tons 100 Muu 90 Other 80 70 Kilu 60 European 50 sprat 40 Räim 30 Baltic 20 herring 10 0 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 0918 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  20. 20. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCESSisevete kalapüük, 2009Inland waters’ fish catch, 2009(toorkala, tonni — live weight, metric tons) Kalaliik Veekogu Kokku Fish species Peipsi järv Võrtsjärv Muu Water body Total Lake Peipus Lake Võrtsjärv Other Ahven 808 8 4 820 European perch Angerjas 0 13 4 17 European eel Haug 66 31 5 102 Northern pike Koha 656 68 1 725 Pike-perch Latikas 537 213 32 782 Freshwater bream Luts 27 3 0 30 Burbot Nurg, särg 189 0 22 211 Silver bream, roach Peipsi siig 3 0 0 3 Houting Silm 0 0 59 59 Lamprey Säinas 0 0 1 1 Orfe (ide) Tint 0 0 0 0 European smelt Muu 76 2 5 83 Other KOKKU 2 360 338 132 2 830 TOTALSisevete kalapüük, 1997–2009Inland waters’ fish catch, 1997–2009 Toorkala, tuhat tonni Live weight, thousand metric tons5,0 Muu4,5 Other4,0 Latikas3,5 Freshwater3,0 bream2,5 Ahven European2,0 perch1,5 Koha1,0 Pike-perch0,5 Tint0,0 European smelt 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 19
  21. 21. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Kaubakala kasvatamine, 2005–2009 Commercial catch on fish farms, 2005–2009 (toorkala, tonni — live weight, metric tons) Kalaliik 2005 2006 2007 2008 2009 Fish species Angerjas 39,8 40,0 45,0 47,0 30,0 European eel Haug 0,6 0,7 0,3 0,3 1,0 Northern pike Karpkala 43,9 79,7 27,6 69,8 73,6 Carp Koger 0,7 1,1 0,6 0,6 0,6 Crucian carp Linask 0,8 0,8 0,6 0,6 1,6 Tench Vikerforell 451,0 520,2 618,0 648,5 789,6 Rainbow trout Muu 15,0 60,1 91,5 47,4 74,9 Other KOKKU 554,1 702,6 783,6 814,2 971,3 TOTAL Kaubakala kasvatamine, 1997–2009 Commercial catch on fish farms, 1997–2009 Toorkala, tonni Live weight, metric tons 1000 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 Muu Karpkala Vikerforell Other Carp Rainbow trout20 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  22. 22. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCESFAUNA JA FLOORAaFAUNA AND FLORAaJahiulukid, 2007, 2008, 2009aWild game, 2007, 2008, 2009a Liik Kütitud Species Hunted 2007 2008 2009 Hunt 39 156 103 Wolf Ilves 77 150 183 Lynx Jänes 1 087 1 093 825 Hare Kobras 6 083 5 631 6 657 European beaver Kährik 7 994 8 728 9 495 Raccoon dog Metskits 19 630 18 006 15 716 Roe deer Metsnugis 1 119 1 225 1 022 Pine marten Metssiga 13 816 19 757 20 072 Wild boar Mink 244 158 186 American mink Mäger 222 191 168 Eurasian badger Ondatra 2 0 0 Muskrat Punahirv 220 300 403 Red deer Pruunkaru 27 37 42 Brown bear Põder 4 903 4 133 4 031 Elk Rebane 5 986 12 712 7 472 Red fox Tuhkur 163 151 136 Western polecat Hani 3 252 4 929 4 153 Goose Jahifaasan 140 56 127 Pheasant Part 12 291 9 369 12 042 Ducka Keskkonnateabe Keskuse andmed jahimaade kasutajatelt, rahvusparkidelt ja looduskaitsealadelt.a Data of the Estonian Environment Information Centre received from hunting-ground users, national parks and nature reserves. KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 21
  23. 23. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Jahiulukite arvukus, 1997–2009 Number of some wild game, 1997–2009 Tuhat Thousands 25 20 15 Metssiga Wild boar 10 Põder Elk 5 0 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 Tuhat Thousands 25 20 Kobras European beaver 15 10 Punahirv 5 Red deer 0 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 0922 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  24. 24. LOODUSKAITSE NATURE CONSERVATIONLOODUSKAITSEaNATURE CONSERVATIONaEesti kaitsealad, 2009Protected areas in Estonia, 2009 Tüüp Arv Pindala, Type tuhat ha Number Territory, thousand ha Rahvuspark 5 197 National park Looduskaitseala 131 258 Nature reserve Maastikukaitseala 148 191 Landscape reserve Uuendamata 118 32 Protected area with kaitsekorraga unrenewed protection kaitseala procedure Park, dendraarium 546 5 Park, arboretum Hoiuala 343 748 Limited-conservation area KOKKU 1 291 1 431 TOTALKaitsealade osatähtsus maakonna territooriumis, 2009Share of protected areas in the territory of county, 2009(protsenti — percentages) 6–7 10 – 14 15 – 17 25a Keskkonnateabe Keskus, Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed 2009. aasta jaanuari seisuga.a Data of Estonian Nature Infosystem (EELIS) as at January 2009, Estonian Environment Information Centre. KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 23
  25. 25. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE ÕHU SAASTAMINEa AIR POLLUTIONa Õhu saastamine paiksetest allikatestb, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009 Pollution of air from stationary sourcesb, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009 (tuhat tonni — thousand tons) Õhusaasteaine 2003 2005 2007 2008 2009 Air pollutant Tahked osakesed 31 18 19 13 12 Solid particles Gaasilised ühendid 142 114 130 110 98 Gaseous compounds vääveldioksiid 98 74 87 68 54 sulphur dioxide süsinikoksiid 25 25 25 27 31 carbon monoxide lämmastikoksiidid 18 14 17 15 13 nitrogen oxides Lenduvad ühendid 9 9 8 11 13 Volatile organic compounds KOKKU 182 141 157 135 123 TOTAL Õhu saastamine paiksetest allikatest maakonna järgi, 2009 Pollution of air from stationary sources by county, 2009 (tuhat tonni — thousand tons) Ida-Viru maakond Ida-Viru county Tuhat tonni % Thousand tons Tahked 6 57 Solid particles osakesed Gaasilised 81 84 Gaseous ühendid compounds väävel- 52 97 sulphur 0,1 – 0,9 1,0 – 1,9 dioksiid dioxide 2,0 – 5,9 süsinikoksiid 20 67 carbon oxide 90,5 lämmastik- 9 72 nitrogen oksiidid oxides Lenduvad 2 18 Volatile ühendid organic compounds a Keskkonnateabe Keskuse andmed. a Data of the Estonian Environment b Andmed peegeldavad nende paiksete Information Centre. saasteallikate heitkogust, mille valdajal b The data cover air emission from stationary sources, the owners of which have the license on õhusaaste luba. for air pollution.24 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  26. 26. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSUREKasvuhoonegaaside heitkogus, 1994–2008Emission of greenhouse gases, 1994–2008 CO2, miljonit ekvivalenttonni CO2, million equivalent tons 20 15 10 5 0 -5 -10 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 Süsinikdioksiid Metaan Dilämmastikoksiid Carbon dioxide Methane Nitrous oxide Ökosüsteemide seotav süsinik RemovalsKasvuhoonegaaside heitkogus valdkonna järgi, 2006–2008Emission of greenhouse gases by source category, 2006–2008(tuhat CO2 ekvivalenttonni — thousand tons of CO2 equivalent)Kasvuhoonegaaside 2006 2007 2008 Greenhouse gasesemissiooni ja sidumise source and sinkvaldkond categoryEnergia tootmine 16 057,1 18 970,2 17 090,8 Energy productionTööstuslikud 858,8 1 036,8 1 040,9 Industrialprotsessid processesPõllumajandus 1 291,7 1 350,0 1 447,1 AgricultureMaakasutus ja -8 913,4 -9 471,7 -9 729,8 Land use andmetsandus forestryJäätmekäitlus 703,4 697,9 674,8 Waste managementKOKKU 9 997,6 12 583,2 10 523,8 TOTAL KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 25
  27. 27. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE VEE SAASTAMINEa WATER POLLUTIONa Veeheideb, 2003 , 2005, 2007, 2008, 2009 Water dischargeb, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009 (miljonit kuupmeetrit — million cubic metres) 2003 2005 2007 2008 2009 Pinnaveekogudesse 1 626 1 618 1 879 1 657 1 478 Into surface water bodies puhastamist 1 323 1 294 1 579 1 272 1 099 not needing mittevajav purification puhastamist vajav 303 326 301 385 379 needing purification puhastatud 301 324 300 383 337 purified puhastamata 2 2 1 2 2 unpurified Pinnasesse ja 1 2 1 1 2 Into soil and põhjavette groundwater KOKKU 1 627 1 620 1 880 1 658 1 480 TOTAL Puhastamata heitvesi maakonna järgi, 2009 Unpurified wastewater by county, 2009 (tuhat kuupmeetrit — thousand cubic metres) 0 1 – 48 230 – 275 1393 a Keskkonnateabe Keskuse andmed. b Andmed hõlmavad neid ettevõtteid, kellel on heitvee veekogudesse ja pinnasesse juhtimise luba. a Data of the Estonian Environment Information Centre. b The data cover the enterprises which have the license for wastewater discharge.26 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  28. 28. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSUREHeitvee reostuskoormus valgala järgi, 2009Pollution load in discharged wastewater by catchment area, 2009(tonni — tons) Vesikond BHT7a Heljum Üldfosfor Üldläm- Catchment mastik area BOD7a Suspended Total phos- Total solids phorus nitrogen Ida-Eesti 705,7 2 685,2 51,0 865,1 Eastern Estonia Peipsi 133,0 203,8 20,7 217,8 Lake Peipus Võrtsjärve 18,8 28,7 2,9 30,3 Lake Võrtsjärv Viru 553,9 2 452,7 27,4 617,1 Viru Lääne- 396,2 1 015,4 89,9 860,7 Western Eesti Estonia Harju 288,8 798,8 58,1 715,3 Harju Matsalu 19,5 65,0 3,3 23,8 Matsalu Pärnu 67,1 66,4 8,7 65,2 Pärnu Lääne- 20,7 85,2 19,6 56,4 Lääne- saarte saarte Mustjõe 31,3 43,3 4,3 22,4 MustjõeHeitvee reostuskoormus, 1995–2009Pollution load of wastewater, 1995–2009 Tuhat tonni Tuhat tonni Thousand tons Thousand tons 8 4,0 Heljum Üldlämmastik 7 3,5 Total nitrogen Suspended solids 6 3,0 5 2,5 4 2,0 3 1,5 2 1,0 BHTa 7 Üldlfosfor 1 BOD7 a 0,5 Total phosphorus 0 0,0 95 97 99 01 03 05 07 09 95 97 99 01 03 05 07 09a BHT7 — hapniku kogus, mis on vajalik orgaaniliste ainete biokeemiliseks lagundamiseks seitsme päeva jooksul.a BOD7 — quantity of oxygen consumed during seven days in biochemical decomposition of organic substances. KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 27
  29. 29. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Heitvee lämmastiku reostuskoormus, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009 Pollution load of nitrogen in wastewater, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009 (tonni — tons) Maakond 2001 2003 2005 2007 2008 2009 County Harju 860 901 746 609 765 684 Hiiu 9 7 7 4 3 4 Ida-Viru 1 756 944 556 586 703 561 Jõgeva 24 23 20 16 18 17 Järva 21 22 21 16 15 17 Lääne 23 29 25 21 12 12 Lääne-Viru 58 37 66 72 92 69 Põlva 16 12 11 10 17 10 Pärnu 43 46 41 48 54 46 Rapla 23 27 42 71 34 33 Saare 44 23 21 30 19 52 Tartu 177 177 122 83 71 149 Valga 29 20 18 13 17 36 Viljandi 31 38 37 32 20 22 Võru 34 42 38 35 41 39 KOKKU 3 148 2 348 1 771 1 646 1 881 1 751 TOTAL28 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  30. 30. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSUREHeitvee fosfori reostuskoormus, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009Pollution load of phosphorus in wastewater, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009(tonni — tons)Maakond 2001 2003 2005 2007 2008 2009CountyHarju 64 58 59 56 67 54Hiiu 3 2 2 1 1 1Ida-Viru 38 35 24 32 31 23Jõgeva 7 7 5 3 3 3Järva 5 5 5 4 3 4Lääne 2 3 2 2 1 2Lääne-Viru 8 11 9 8 12 7Põlva 4 3 3 2 2 1Pärnu 9 9 7 7 6 5Rapla 4 4 4 6 3 3Saare 8 4 5 3 4 19Tartu 24 19 11 8 6 13Valga 6 4 3 1 2 5Viljandi 7 8 4 2 2 3Võru 3 3 3 3 3 3KOKKU 192 175 146 138 146 146TOTAL KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 29
  31. 31. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE JÄÄTMEDa WASTEa Jäätmeteke, 2009b Generation of waste, 2009b (tonni — tons) Jäätme liik Kind of waste Maavarade ja maa-ainese 5 266 743 Waste resulting from exploration, uuringutel, kaevandamisel mining, dressing and further ning füüsikalisel ja keemilisel treatment of minerals and töötlemisel tekkinud jäätmed quarrying Termilistes protsessides 5 156 835 Waste from thermal tekkinud jäätmed processes Nafta ja õli rafineerimisel ning 1 354 502 Waste from petroleum refining põlevkivi utmisel tekkinud and fractioning and oil shale jäätmed Ehitus- ja 1 247 277 Construction and lammutusjäätmed demolition waste Puidu töötlemisel, plaatide ja 670 592 Waste from wood processing, mööbli ning tselluloosi, paberi manufacture of furniture, pulp, ja kartongi tootmisel tekkinud paper and paperboard jäätmed Nimistus mujal 668 699 Waste not otherwise määramata jäätmed specified on the list Jäätmekäitlusettevõtete, 367 214 Waste from waste treatment ettevõtteväliste facilities, off-site wastewater reoveepuhastite ja treatment plants and water veevärgijäätmed industry Olmejäätmed 441 327 Municipal waste Põllumajanduses, aianduses, 277 477 Waste from agricultural, horti- jahinduses ja kalapüügil ning cultural, hunting, fishing and toiduainete valmistamisel ja aquaculture primary production, töötlemisel tekkinud jäätmed food preparation a Keskkonnateabe Keskuse andmed jäätmeloaga ettevõtetelt ning jäätmete käitlemise ja kogumisega tegelevatelt ettevõtetelt. b Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi. a Data of the Estonian Environment Information Centre cover the enterprises which have waste permits and which are recycling and collecting waste. b According to the List of Waste Categories, Waste Types and Hazardous Waste. The list is based on the European Waste Catalogue (EWC).30 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  32. 32. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSUREJäätmeteke, 2009aGeneration of waste, 2009a(tonni — tons) Järg — Cont. Jäätme liik Kind of waste Pakendid; nimistus mujal 114 838 Packaging; absorbents, wiping määramata absorbendid, cloths, filter materials and puhastuskaltsud, filtrimater- protective clothing not other- jalid ja kaitseriietus wise specified on the list Metallide ja plastide mehaanili- 30 475 Waste from mechanical sel vormimisel ja pinnatööt- shaping and surface lemisel tekkinud jäätmed treatment of metals and plastics Õli- ja vedelkütuse jäätmed 19 918 Oil and liquid fuel waste Orgaanilistes keemia- 2 810 Waste from organic protsessides tekkinud jäätmed chemical processes Anorgaanilistes keemia- 2 291 Waste from inorganic chemical protsessides tekkinud jäätmed processes Inimeste ja loomade 2 252 Waste from human or animal tervishoiujäätmed health care Pinnakatete, liimide, her- 1 989 Waste from the manufacture, meetikumide ja trükivärvide formulation, supply and use of valmistamisel ja kasutamisel coatings (paints, varnishes and tekkinud jäätmed vitreous enamels), adhesives, sealants and printing inks Metallide ja muude materjalide 928 Waste from metal treatment pinnatöötlusel ja pindamisel and coating of metals and from ning värviliste metallide non-ferrous hydro-metallurgy hüdrometallurgias tekkinud jäätmed Naha- ja tekstiilitööstuse 903 Waste from leather and textile jäätmed industries Fotograafiajäätmed 168 Waste from the photographic industry Orgaaniliste lahustite, 47 Waste from organic solvents, külmutusagensi- ja aerosooli- refrigerants, and aerosol kandegaasijäätmed carrier gases KOKKU 15 627 283 TOTALa Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi.a According to the List of Waste Categories, Waste Types and Hazardous Waste. The list is based on the European Waste Catalogue (EWC). KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 31
  33. 33. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jäätmed, 2006–2009 Waste related to extraction and treatment of oil shale, 2006–2009 (tonni — tons) Jäätme liik 2006 2007 2008 2009 Kind of waste Kaevandamis- 5 917 935 6 775 340 7 040 623 5 254 296 Waste from jäätmed ja oil shale aheraine extraction Põlevkivi- 3 189 829 4 047 475 3 484 527 3 132 454 Oil shale fly lendtuhk ash Põlevkivi- 2 173 480 2 902 380 2 386 205 1 963 609 Oil shale koldetuhk bottom ash Põlevkivi- 922 422 981 094 957 776 981 162 Oil shale poolkoks semi-coke Põlevkivi pigi 23 294 29 180 20 160 3 978 Oil shale tar jäätmed residue KOKKU 12 226 960 14 735 469 13 889 291 11 3354 990 TOTAL Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jäätmete osa jäätmetekkes, 2009 Share of the oil shale extraction and treatment waste in waste generation, 2009 Jäätmed kokku Ohtlikud jäätmed Total waste Hazardous waste Muu Other Muu 10% Other 27% Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmed Põlevkivi töötlemisega seotud Waste from oil shale extraction and treatment ohtlikud jäätmed 73% Hazardous waste from oil shale treatment 90%32 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  34. 34. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSUREOhtlike jäätmete teke, 2009aGeneration of hazardous waste, 2009a(tonni — tons) Jäätme liik Kind of waste Termilistes protsessides 5 125 904 Waste from thermal tekkinud jäätmed processes põlevkivilendtuhk 3 132 454 oil shale fly ash põlevkivikoldetuhk 1 963 609 oil shale bottom ash Nafta ja õli rafineerimisel ning 1 354 501 Waste from petroleum refining and põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed fractioning and oil shale retorting põlevkivipoolkoks 981 163 oil shale semi-coke Nimistus mujal määramata jäätmed 198 766 Waste not otherwise specified on the list Jäätmekäitlusettevõtete, ettevõtte- 54 718 Waste from waste treatment facilities, väliste reoveepuhastite ja veevärgi- off-site wastewater treatment jäätmed plants and water industry Õli- ja vedelkütuse jäätmed 19 918 Oil and liquid fuel waste Ehitus- ja lammutusjäätmed 18 910 Construction and demolition waste Olmejäätmed 3 379 Municipal waste Orgaanilistes keemiaprotsessides tek- 1 959 Waste from organic chemical processes kinud jäätmed Anorgaanilistes keemiaprotsessides 1 839 Waste from inorganic chemical processes tekkinud jäätmed Pinnakatete, liimide, hermeetikumide 1 588 Waste from the manufacture, formulation, ja trükivärvide valmistamisel ja supply and use of coatings (paints, var- kasutamisel tekkinud jäätmed nishes and vitreous enamels), adhesives, sealants and printing inks Pakendid; nimistus mujal määramata 1 211 Packaging; absorbents, wiping cloths, absorbendid, puhastuskaltsud, filter materials and protective clothing not filtrimaterjalid ja kaitseriietus otherwise specified on the list Metallide ja muude materjalide pin- 551 Waste from metal treatment and coating natöötlusel ja pindamisel ning värviliste of metals and from non-ferrous hydro- metallide hüdrometallurgias tekkinud metallurgy jäätmed Inimeste ja loomade tervishoiujäätmed 324 Waste from human or animal health care Fotograafiajäätmed 159 Waste from the photographic industry Orgaaniliste lahustite, külmutusagensi- 47 Waste from organic solvents, refrigerants, ja aerosoolikandegaasijäätmed and aerosol carrier gases Põllumajanduses, aianduses, jahinduses 36 Waste from agriculture, horticulture, hunt- ja kalapüügil tekkinud jäätmed ing and fishing Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli 6 Waste from wood processing, ning tselluloosi, paberi ja kartongi toot- manufacture of furniture, pulp, paper and misel tekkinud jäätmed paperboard Metallide ja plastide mehaanilisel 104 Waste from mechanic shaping and sur- vormimisel ja pinnatöötlemisel tek- face treatment of metals and plastics kinud jäätmed Naha- ja tekstiilitööstuse jäätmed 4 Waste from leather and textile industries KOKKU 6 783 924 TOTALa Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi.a According to the List of Waste Categories, Waste Types and Hazardous Waste. The list is based on the European Waste Catalogue (EWC). KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 33
  35. 35. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE VÄETISED FERTILISERS Väetistega pinnasesse viidud lämmastiku kogus, 1996–2009 Amount of nitrogen carried into the soil with fertilisers, 1996–2009 (toitaine — nutrient content) Aasta Mineraalväetistega Orgaaniliste väetistega tonni kg/ha tonni kg/ha Year With mineral fertilisers With organic fertilisers tons kg/ha tons kg/ha 1996 16 560 62 13 512 150 1997 20 471 62 12 074 134 1998 24 932 63 10 989 131 1999 19 895 57 10 877 156 2000 22 396 57 8 683 145 2001 19 603 63 7 190 133 2002 16 700 48 8 714 188 2003 23 255 69 6 117 122 2004 24 833 71 9 421 173 2005 20 083 44 9 101 125 2006 22 610 46 7 774 124 2007 24 982 48 11 872 123 2008 35 455 86 10 087 155 2009 27 328 76 10 191 143 Väetistega pinnasesse viidud difosforpentaoksiidi kogus, 1996–2009 Amount of diphosphorus pentaoxide carried into the soil with fertilisers, 1996–2009 (toitaine — nutrient content) Aasta Mineraalväetistega Orgaaniliste väetistega tonni kg/ha tonni kg/ha Year With mineral fertilisers With organic fertilisers tons kg/ha tons kg/ha 1996 2 572 10 5 434 60 1997 3 834 12 4 926 55 1998 4 379 11 4 482 53 1999 2 814 8 4 482 64 2000 3 956 10 3 579 60 2001 3 983 13 2 994 55 2002 4 015 12 3 607 78 2003 6 181 18 2 509 50 2004 7 420 21 3 971 73 2005 6 283 14 3 727 51 2006 8 099 16 3 161 50 2007 8 061 15 4 384 46 2008 9 590 23 4 128 64 2009 5 660 16 4 180 5934 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  36. 36. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSUREMineraallämmastikväetiste kasutamine põllumajanduslikesmajapidamistes maakonna järgi, 2009Use of nitrogen mineral fertilisers in agricultural holdings by county, 2009(tonni toimeainet — tons of active substance) 66 – 104 741 – 1806 2983 – 3430 4849Mineraallämmastikväetiste kasutamine põllumajanduslikesmajapidamistes maakonna järgi, 2009Use of nitrogen mineral fertilisers in agricultural holdings by county, 2009(kilogrammi toimeainet töödeldud hektari kohta — kilograms of active substanceper treated hectare) 17 50 – 56 70 – 78 82 – 85 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 35
  37. 37. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE KESKKONNAOHTLIKUD KEMIKAALID ENVIRONMENTALLY HAZARDOUS CHEMICALS Raskmetalliühendite kasutamine, 2007a Use of heavy metal compounds, 2007a (kilogrammi — kilograms) Metall Kasutamine ja Jäätmed ja Jäägid Metal müük heitmed ettevõtetes Use and sale Waste and scrap Stocks in enterprises Antimon 5 110 1 96 Antimony Arseen 2 037 0 0 Arsenic Elavhõbe 2 19 12 Mercury Kaadmium 13 5 20 Cadmium Koobalt 4 548 152 606 Cobalt Kroom 26 071 3 28 207 Chromium Nikkel 2 624 1 7 335 Nickel Plii 2 550 313 1 270 Lead Tina 12 306 725 2 216 Tin Tsink 29 474 2 48 476 Zinc Vask 35 599 2 27 310 Copper Raskmetalliühendite kasutamine tööstusettevõtetes, 1995–2007a Use of heavy metal compounds in manufacturing enterprises, 1995–2007a Kaadmium a Arvestatud puhtale metallile. a Counted on pure metal. b Antimon, elavhõbe, nikkel ja tina. b Antimony, mercury, nickel and tin.36 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  38. 38. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSUREHalogeenitud süsivesinike kasutamine, 2007Use of halogenated hydrocarbons, 2007(kilogrammi — kilograms) Halogeenitud Kasutamine ja Jäätmed ja Jäägid Halogenated süsivesinik müük heitmed ettevõtetes hydrocarbon Use and sale Waste and Stocks in scrap enterprises Freoonid-1a 43 14 848 Freons-1a Freoonid-2b 35 272 922 15 231 Freons-2b Haloonid - 1 892 1 712 Halons HFC-d 866 301 1 151 81 891 HFC Tetraklorometaan - 30 113 Tetrachloromethane Trikloroetaan - - 5 Trichloroethane Klorometaan - - - Chloromethane Diklorometaan 17 732 125 954 Dichloromethane Triklorometaan 2 185 448 265 Trichloromethane Dikloroetaan 143 600 1 5 Dichloroethane Kloroetüleen - - - Chloroethylene Tetrakloroetüleen 123 823 29 025 25 014 Tetrachloroethylene Epikloorhüdriin 161 556 - 29 084 Epichlorohydrine Klorobenseen 2 - 4 Chlorobenzene Polütsüklilised - 3 22 Polycyclic aromatic aromaatsed hydrocarbons süsivesinikudOsoonikihti kahjustavate ainete kasutamine, 2001–2007Use of ozone depleting substances, 2001–2007a Täielikult halogeenitud (CFC-11 — CFC-12, CFC-113 — CFC-114, CFC-212 — CFC-217).b Osaliselt halogeenitud.a Fully halogenated (CFC-11 — CFC-12, CFC-113 — CFC-114, CFC-212 — CFC-217).b Partially halogenated. KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 37
  39. 39. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes, 2007, 2008, 2009 Use of pesticides in agricultural holdings, 2007, 2008, 2009 (kilogrammi preparaati — kilograms of formulation) Taimekaitsevahend 2007 2008 2009 Pesticide Putukatõrjevahendid 57 266 43 720 37 465 Insecticides Seenhaiguste 103 332 81 944 74 077 Fungicides tõrjevahendid Umbrohutõrjevahendid 657 755 682 188 498 144 Herbicides Puhtimispreparaadid 22 370 11 727 7 834 Seed treatment preparations Kasvuregulaatorid 56 753 43 640 25 903 Retardants Desikandid 438 1 046 1 496 Desiccants KOKKU 897 913 864 266 644 917 TOTAL Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes maakonna järgi, 2009 Use of pesticides in agricultural holdings by county, 2009 (tonni toimeainet — tons of active substance) 2 – 24 25 – 49 50 – 74 75 – 99 10438 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
  40. 40. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURETaimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikesmajapidamistes kultuuri järgi, 2009Use of pesticides in agricultural holdings by crop, 2009(kilogrammi preparaati — kilograms of formulation) Kultuur Putukatõrje- Seenhaiguste Umbrohu- Muud taime- Crop vahendid tõrje- tõrjevahendid kaitse- vahendid vahendid Insecticides Fungicides Herbicides Other pesticides Teravili 22 427 39 612 302 127 31 824 Cereals Kaunvili 933 0 1 920 839 Legumes Kartul 247 18 595 4 481 1 814 Potatoes Sööda- 20 0 61 807 143 Forage crops kultuurid Tehnilised 12 918 15 287 95 057 34 Industrial kultuurid crops Avamaa- 321 161 3 702 0 Open-field köögivili vegetables Katmik- 25 167 93 33 Greenhouse kultuurid crops Viljapuud 87 87 209 21 Fruit trees ja marja- and berry põõsad bushes Maasikad 336 68 124 0 Strawberries Muu 151 101 28 626 525 Other KOKKU 37 465 74 077 498 144 35 233 TOTALTaimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikesmajapidamistes, 2009Use of pesticides in agricultural holdings, 2009 Putukatõrjevahendid Insecticides Puhtimispreparaadid 6% Seed treatment preparations Kasvuregulaatorid 1% Retardants 4% Seenhaiguste tõrjevahendid Fungicides 11% Umbrohutõrjevahendid Herbicides 78% KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES 39
  41. 41. KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE Ettevõtete keskkonnakaitseinvesteeringud, 2008 Environmental protection investments of enterprises, 2008 (tuhat krooni — thousand kroons) Keskkonnakaitse Keskkonna- Keskkonna- Kokku Environmental tegevusala kaitsele kaitsele spet- protection activity mittespet- sialiseerunud sialiseerunud ettevõtted ettevõtted Enterprises not Enterprises Total specialised in specialised in environmental environmental protection protection services services Välisõhu ja kliima 658 377 24 476 682 853 Protection of ambi- kaitse ent air and climate Heitveekäitlus 48 246 985 828 1 034 074 Wastewater management Jäätmekäitlus 94 913 420 089 515 002 Waste management Pinnase ning 33 880 3 626 37 506 Protection and põhja- ja remediation of soil, pinnavee kaitse groundwater and surface water Kaitse müra ja 10 550 18 10 568 Noise and vibration vibratsiooni eest abatement Bioloogilise 0 25 200 25 200 Protection of mitmekesisuse ja biodiversity and maastiku kaitse landscape Kaitse 0 0 0 Protection against radiatsiooni eest radiation Teadus- ja 5 717 200 5 917 Research and arendustegevus development Muu 366 918 26 409 393 327 Other environ- keskkonna- mental protection kaitse tegevus activities KOKKU 1 218 601 1 485 846 2 704 447 TOTAL40 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES

×