Your SlideShare is downloading. ×
Keskkond arvudes 2008 / Environment in Figures 2008
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Keskkond arvudes 2008 / Environment in Figures 2008

1,313
views

Published on

Keskkond arvudes 2008 / …

Keskkond arvudes 2008 /
Environment in Figures 2008

www.stat.ee


0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,313
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
8
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. KESKKOND ARVUDES Environment in Figures
  • 2. SISUKORD Sisukord Keskkonnaseisund 4 Ilmastik 4 Õhu saastumine 5 Loodusvarade kasutamine 6 Maavarad 6 Vesi 8 Mets 10 Maafond 16 Kalandus 17 Fauna ja floora 21 Looduskaitse 23 Keskkonnasurve 24 Õhu saastamine 24 Vee saastamine 26 Jäätmed 30 Väetised 34 Keskkonnaohtlikud kemikaalid 36 Keskkonnakaitsekulutused 40 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 1
  • 3. Aastakogumik annab ülevaate Eesti loodusressurssidest ja nende kasutamisest, keskkonna- seisundist ja seda mõjutavatest teguritest. Koostanud Statistikaameti keskkonna ja säästva arengu statistika talitus (Kaia Oras, tel 625 9234) The publication presents an overview on Estonian natural resources and their use; about the state of environment and factors of influence. Compiled by the Environment and Sustainable Development Statistics Service of Statistics Estonia (Kaia Oras, tel +372 625 9234). Märkide seletus Explanation of symbols - nähtust ei esinenud magnitude nil ... andmeid ei ole saadud data not available Piirkonnad Põhja-Eesti — Harju maakond (k.a Tallinn) Kirde-Eesti — Ida-Viru maakond Lääne-Eesti — Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond Kesk-Eesti — Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond Lõuna-Eesti — Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond Regions Northern Estonia — Harju county (incl. Tallinn) Northeastern Estonia — Ida-Viru county Western Estonia — Hiiu, Lääne, Pärnu and Saare counties Central Estonia — Järva, Lääne-Viru and Rapla counties Southern Estonia — Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi and Võru counties ISSN 1406-1562 ISBN 978-9985-74-462-8 Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2009 Kaanefoto / Cover photograph: Bulls Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source
  • 4. CONTENTS Contents State of environment 4 Weather 4 Air pollution 5 Use of natural resources 6 Mineral resources 6 Water 8 Forest 10 Land stock 16 Fishing 17 Fauna and flora 21 Nature conservation 23 Environmental pressure 24 Air pollution 24 Water pollution 26 Waste 30 Fertilizers 34 Environmentally hazardous chemicals 36 Environmental protection expenditure 40 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 3
  • 5. KESKKONNASEISUND STATE OF ENVIRONMENT ILMASTIKa WEATHERa Keskmine õhutemperatuur, 2008 Mean daily temperature, 2008 (°C) 20 Linn Jaanuar Juuli Aasta Tallinn keskmine 15 City January July Annual mean 10 Tallinn -0,5 16,7 7,3 Narva -1,3 17,3 7,1 5 2008 Pärnu -0,6 16,6 7,0 Tartu -1,1 16,5 6,7 0 35 aasta keskmine -1,0 16,5 6,7 Mean of 35 years Kuu Viljandi -5 Month Keskmine -0,9 16,7 6,8 Average I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Päikesepaiste kestus ja sademete hulk Tallinnas, 2008 The duration of sunshine and the amount of precipitation in Tallinn, 2008 Tundi Hours mm 400 140 350 2008 120 2008 300 100 250 80 200 60 150 30 aasta 40 keskmine 100 Mean of 30 50 30 aasta keskmine 20 years Kuu Mean of 30 years 0 0 Month I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII a Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmed. a Data of the Estonian Institute of Meteorology and Hydrology. 4 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 6. KESKKONNASEISUND STATE OF ENVIRONMENT ÕHU SAASTUMINEa AIR POLLUTIONa Vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi sisaldus Tallinna õhus, 2008 Concentration of sulphur dioxide and nitrogen dioxide in the air in Tallinn, 2008 μg/m3 μg/m3 40 140 SO NO Maksimaalne 2 35 120 2 Maximum 30 Maksimaalne Maximum 100 25 80 20 60 15 Keskmineb 10 b 40 Averageb Keskmine 5 Averageb 20 Kuu Month 0 0 I II III IV V VI VIIVIII IX X XI XII I II III IV V VI VIIVIII IX X XI XII Sademete pH ja ammoniaagi sisaldus sademetes, 2008 Concentration of pH and ammonia in precipitation, 2008 pH mg/l 8,5 1,2 8,0 1,0 Jõhvi 7,5 Jõhvi 0,8 7,0 Tallinn 0,6 6,5 0,4 6,0 0,2 Tallinn 5,5 Kuu 5,0 0,0 Month I II III IV V VI VIIVIII IX X XI XII I II III IV V VI VIIVIII IX X XI XII a Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmed. b Kolme mõõtmispunkti keskmine. a Data of the Estonian Environmental Research Centre. b Average of three monitoring stations. KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 5
  • 7. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES MAAVARADa MINERAL RESOURCESa Maavaravarud, 2008b Mineral resources, 2008b Maavara liik Kind of mineral resource Põlevkivi, mln t 1 370 Oil shale, million tons Tsemendi tooraine, mln m³ Raw materials for cement, million m³ lubjakivi 96 limestone savi 26 clay Tehnoloogiline liiv, mln m³ 7 Technological sand, million m³ Ehitusliiv, mln m³ 466 Construction sand, million m³ Kruus, mln m³ 115 Gravel, million m³ Tehnoloogiline lubjakivi, mln m³ 54 Technological limestone, million m³ Keraamiline savi, mln m³ 246 Ceramic clay, million m³ Ehituslubjakivi, mln m³ 432 Construction limestone, million m³ Viimistlusdolomiit, mln m³ 24 Decorative dolomite, million m³ Ehitusdolomiit, mln m³ 143 Construction dolomite, million m³ Turvas, mln t 1 012 Peat, million tons Kristalliinne ehituskivi, mln m³ 2 970 Granite, million m³ Tehnoloogiline dolomiit, mln m³ 95 Technological dolomite, million m³ Keramsiidisavi, mln m³ 10 Ceramsite clay, million m3 Järvelubi, mln m³ 6 Lake chalk, million m³ Meremuda, mln t 1 Sea mud, million tons Järvemuda, mln t 1 Sapropel, million tons Põlevkivi ja turba kaevandamine, 1995–2008 Extraction of oil shale and peat, 1995–2008 Miljonit tonni Million tons 14 12 Põlevkivi Oil shale 10 8 a Maa-ameti andmed. 6 b Aktiivsed varud 4 Turvas aasta lõpul. a 2 Peat Data of the Estonian Land Board. 0 b Active deposits at 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 end-year. 6 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 8. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Maavarade kaevandamine, 2008 Extraction of mineral resources, 2008 Maavara liik Kind of mineral resource Põlevkivi, tuhat t 13 706 Oil shale, thousand tons Tsemendi tooraine, tuhat m³ Raw materials for cement, thousand m³ lubjakivi 622 limestone savi 62 clay Tehnoloogiline liiv, tuhat m³ 40 Technological sand, thousand m³ Ehitusliiv, tuhat m³ 2 758 Construction sand, thousand m³ Kruus, tuhat m³ 1 954 Gravel, thousand m³ Tehnoloogiline lubjakivi, tuhat m³ 146 Technological limestone, thousand m³ Keraamiline savi, tuhat m³ 48 Ceramic clay, thousand m³ Ehituslubjakivi, tuhat m³ 2 585 Construction limestone, thousand m³ Viimistlusdolomiit, tuhat m³ 1 Decorative dolomite, thousand m³ Ehitusdolomiit, tuhat m³ 525 Construction dolomite, thousand m³ Turvas, tuhat t 702 Peat, thousand tons Tehnoloogiline dolomiit, tuhat m³ 1 Technological dolomite, thousand m³ Meremuda, tuhat t 0 Sea mud, thousand tons Järvemuda, mln t 0 Sapropel, million tons Maavarade kaevandamine võrreldes 2000. aastaga, 2008 Extraction of mineral resources compared to 2000, 2008 Liiv Sand Ehitusdolomiit Construction dolomite Lubjakivi Limestone Põlevkivi Oil shale Savi Clay Turvas Muutus, % Peat Change, % -50 0 50 100 150 200 250 300 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 7
  • 9. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES VESIa WATERa Veevõtt, 2005–2008 Water extraction, 2005–2008 (miljonit kuupmeetrit — million cubic metres) Veeallikas 2005 2006 2007 2008 Water source Pinnavesi 57 55 54 54 Surface water Põhjavesi 274 237 248 330 Groundwater veeladestutest 50 51 51 48 from water layers kaevandus- ja 223 186 197 282 mining karjäärivesi drainager mineraalvesi 0 0 0 0 mineral water Merevesi 6 4 4 4 Sea water Narva elektrijaamade 1 247 1 269 1 533 1 217 Cooling water of Narva jahutusvesi electric power station KOKKU 1 584 1 565 1 839 1 605 TOTAL a Keskkonnaministeeriumi andmed. a Data of the Ministry of the Environment. Kaevandusvee osa põhjaveevõtus, 1995–2008 Share of mining water in total extraction of groundwater, 1995–2008 Miljonit kuupmeetrit Million cubic meters 350 300 Muu Other 250 200 Kaevandus- vesi 150 Mining and quarrying 100 water 50 0 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 8 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 10. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Põhjaveevõtt maakonna järgi, 2008 Groundwater extraction by county, 2008 (miljonit kuupmeetrit — million cubic metres) 0–4 5 – 10 11 – 22 267 Veekasutus, 2003–2008 Water use, 2003–2008 (miljonit kuupmeetrit — million cubic metres) Kasutus- 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Area of use valdkond Olme 42 41 52 42 44 47 Domestic sector Tööstusa 43 45 44 44 34 41 Industrya Energeetika 1 232 1 323 1 258 1 285 1 546 1 224 Energy supply Põllumajandus 4 4 4 5 4 4 Agriculture Muu 70 91 7a 6a 6a 6 Other KOKKU 1 391 1 504 1 366 1 382 1634 1 323 TOTAL a 2008. aastal koos jahutusveega. a In 2008 coolingwater included. KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 9
  • 11. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES METS FOREST Metsavaru, 1983, 1997, 2007 Forest resources, 1983, 1997, 2007 1983a 1997a 2007b Metsamaa pindala, 1 943 2 016 2 213 Area of forest and other tuhat ha wooded land, thousand ha puistud 1 812 1 919 2 079 stands Puistute tagavara, 237 295 449 Growing stock, million cu- mln m3 bic metres of solid volume Puistute keskmine 131 154 216 Growing stock per hectare, hektarivaru, m3/ha cubic metres of solid volume Territooriumi 41 44 48 Area covered with forest, %c metsasus, %c Statistilised hinnangud puistute kohta, 2007b Statistical evaluation of stands, 2007b Puuliik Pindala, Tagavara, Juurdekasv, Tree species tuhat ha mln m3 m3/a Area, Growing stock, Increment, thousand ha million m3 m3/y Mänd 741 178 3 691 Pine Kuusk 334 78 2 691 Spruce Kask 630 113 3 062 Birch Sanglepp 62 15 332 Common alder Haab 108 29 707 Aspen Hall lepp 169 30 1 239 Grey alder Muu 37 6 197 Other KOKKU 2 079 449 11 929 TOTAL a Administratiivsed andmed. b Eesti metsad 2007. (2008). Tallinn: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Metsade inventeerimine statistilise valikmeetodi alusel (SMI), 2007. c Puistute pindala suhe maismaa pindalasse. a Administrative data. b Eesti metsad 2007 (Forests of Estonia 2007). (2008). Tallinn: Centre of Forest Protection and Silviculture. Inventory by statistical sampling (FIS) method, 2007. c Area of stands in proportion to the area of the terrestrial land. 10 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 12. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Metsade biomass ja seotud süsiniku kogus metsa biomassis, 2007a Forest biomass and carbon storage in forest biomass, 2007a (tuhat tonni — thousand tons) Puuliik Biomass Seotud süsiniku kogus Tree species metsa biomassis Biomass Carbon storage in forest biomass Mänd 112 142 56 071 Pine Kuusk 82 879 41 439 Spruce Kask 85 867 42 934 Birch Sanglepp 16 008 8 004 Common alder Haab 20 769 10 384 Aspen Hall lepp 25 495 12 747 Grey alder Muu 15 839 7 919 Other KOKKU 358 999 179 498 TOTAL Puistute pindala ja metsavaru, 1988, 1997, 2007 Area of stands and resources of forest, 1988, 1997, 2007 Puistu liik Pindala, tuhat ha Tagavara, mln m3 Stand species Area, thousand ha Growing stock, million m3 of solid volume 1988b 1997b 2007c 1988b 1997b 2007c Okaspuistud 1 137 1 164 1 075 175 190 256 Coniferous stands Lehtpuistud 678 755 1 005 85 105 193 Non-coniferous stands KOKKU 1 815 1 919 2 079 260 295 449 TOTAL a Keskkonnaministeeriumi andmed. b Metsafondi andmed. c SMI alusel. a Data of the Ministry of the Environment. b Data of the Forest Fund. c By FIS method. KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 11
  • 13. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Metsamaa jagunemine arenguklassidesse enamuspuuliigi järgi, 2007a Distribution of forests by stage and dominant tree species, 2007a (tuhat hektarit — thousand hectares) Arengu- Mänd Kuusk Kask Haab Sang- Hall Teised Stage klass lepp lepp liigid Pine Spruce Birch Aspen Black Grey Other alder alder Lage ala 14,6 22,2 16,6 2,5 1,8 3,5 0,1 Treeless area Selguseta 19,8 14,9 23,0 7,2 1,2 5,3 0,7 Area under ala regeneration Noorendik 42,1 26,3 97,0 20,5 7,3 28,5 6,5 Young forest Latimets 32,6 21,0 56,3 1,9 1,9 - 0,9 Pole stand Keskealine 447,8 161,3 222,2 2,9 15,6 9,1 18,5 Middle-aged mets stand Valmiv 73,5 41,2 103,9 4,7 13,2 26,2 4,2 Premature mets stand Küps mets 144,6 84,3 150,1 77,5 24,4 104,7 6,6 Mature stand KOKKU 775,0 371,2 669,1 117,1 65,4 177,4 37,3 TOTAL Metsamaa arenguklassi järgi, 2007a Distribution of forests by stage, 2007a Lage ja selguseta ala Treeless area and area under regeneration Latimets 8% Keskealine mets Pole stand Middle-aged stand 7% 55% Noorendik Young forest 14% Valmiv ja küps mets Premature and mature stand 16% a Eesti metsad 2007. (2008). Tallinn: Metsakaitse- ja Metsauenduskeskus. Statistilise valikmeetodi alusel (SMI), 2007. a Eesti metsad 2007 (Forests of Estonia 2007). (2008). Tallinn: Centre of Forest Protection and Silviculture. Inventory by statistical sampling (FIS) method, 2007. 12 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 14. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Kahjustatud puistud, 2005–2008a Damaged forest area, 2005–2008a (hektarit — hectares) Kahjustuse liik 2005 2006 2007 2008 Type of damage Okkakahjurid 28 64 90 146 Needle pests Lehekahjurid 357 5 13 18 Leaf pests Juuremädanik 3 722 2 647 2 804 4 391 Root rot Männikoorepõletik 34 1 17 - Pine bark inflammation Ebasoodne 1 428 587 375 595 Unfavourable veerežiim water conditions Ulukid 1 653 1 702 2 115 1 786 Game Tuuleheide ja -murd 32 138 10 155 4 881 3 292 Windfall Metsatulekahju 32 822 91 153 Forest fires Muu 540 1 105 2 756 2 237 Other KOKKU 39 932 17 089 13 142 12 617 TOTAL Arvele võetud kahjustatud puistute pindala maakonna järgi, 2008a Registered damaged forest area by county, 2008a (hektarit — hectares) 181 – 999 1000 – 1999 2232 a Keskkonnaministeeriumi andmed. a Data of the Ministry of the Environment. KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 13
  • 15. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Metsaraie, 2003–2006a Gross felling, 2003–2006a (tuhat kuupmeetrit — thousand cubic metres) 2003 2004 2005 2006 Uuendusraie 6 603 4 575 4 213 3 675 Regeneration cutting Hooldusraie 2 788 1 948 1 499 1 125 Improvement cutting Muu raie 562 489 668 398 Other cutting KOKKU 9 953 7 012 6 380 5 198 TOTAL Raie intensiivsus, 4,4 3,1 2,8 2,3 Felling intensity, m3/ha m3 of sol. vol. / ha Raie suhe puis- 2,6 1,5 1,4 1,2 Ratio of felling tute tagavarasse, to total growing % stock, % Metsa uuendamine, 1999, 2001, 2004, 2008 Reforestation, 1999, 2001, 2004, 2008 (tuhat hektarit — thousand hectares) Meetod 1999 2001b 2004b 2008b Method Metsa uuendamine 8,1 9,8 10,6 8,4 Reforestation metsa külv ja 6,1 7,1 7,6 7,9 sowing and istutamine planting looduslikule 2,0 2,7 3,0 0,5 contribution to uuenemisele natural forest kaasaaitamine renewal a Metsade inventeerimise statistilise valikmeetodi (SMI) alusel. b Keskkonnaministeeriumi andmed. a Forest inventory by statistical sampling (FIS) method. b Data of the Ministry of the Environment. 14 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 16. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Metsa uuendamine ja uuendusraie, 1995–2008a Reforestation and regeneration cutting, 1995–2008a Tuhat hektarit Thousand hectares 40 35 30 25 20 15 10 5 0 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 Uuendusraie Metsauuendus Regeneration cutting Reforestation Metsakülv ja -istutus maakonna järgi, 2008a Forest sowing and planting by county, 2008a (hektarit — hectares) 97 – 172 360 – 470 585 – 763 952 – 1059 a Metsandusdokumentide alusel. a By forest related documents. KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 15
  • 17. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES MAAFONDa LAND STOCKa Maakasutus, 2005–2008 Land stock, 2005–2008 (tuhat hektarit — thousand hectares) 2005 2006 2007 2008 Territoorium 4 523 4 523 4 523 4 523 Area total põllumajandus- 834 762 823 802 agricultural maab landb põllumaa 591 558 599 597 arable land viljapuu- ja 12 10 9 9 fruit and berry marjaaiad plantations looduslik 231d 194d 216d 197d permanent rohumaa grassland metsamaac 2 264 2 252 2 213 2 197 forest and other wooded landc vee all 283 283 283 283 inland waters a Maa-ameti andmed. b Kasutatav põllumajandusmaa. c Metsade inventeerimise statistilise valikmeetodi (SMI) alusel. d 2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa loodusliku rohumaa hulka. a Data of the Estonian Land Board. b Utilised agricultural land. c Forest inventory by statistical sampling (FIS) method. d Since 2003 the seeded grassland over 5 years old is included in permanent grassland. 16 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 18. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES KALANDUSa FISHINGa Kalapüük, 1999, 2002, 2005, 2008 Nominal catch, 1999, 2002, 2005, 2008 (toorkala, tuhat tonni — live weight, thousand metric tons) Piirkond 1999 2002 2005 2008 Area Merepiirkond 109 96 96 98 Marine area Atlandi ookean 109 96 96 98 Atlantic Ocean loodeosa 11 15 15 13 Northwest Atlantic edelaosa - - 1 - Southwest Atlantic kirdeosa 90 81 80 85 Northeast Atlantic kirdeosa 7 2 1 1 Northeast Atlantic Läänemereta excl. the Baltic Sea Läänemeri 83 79 80 84 the Baltic Sea keskvööndi 8 - - - Eastern Central idaosa Atlantic keskvööndi - - - - Southwest Central edelaosa Atlantic Siseveedb 3 5 2 3 Inland watersb KOKKU 112 101 99 101 TOTAL Veekogude rikastamine, 2008 Replenishment of fish stock, 2008 (tuhat — thousands) Kalaliik Samasuvine Üheaastane Kahesuvine Kaheaastane Fish species Same- One-year-old Two-summer Two-year-old summer fish fish Angerjas 194,5 - - - European eel Jõeforell 9,6 0,5 - - Grey trout Jõevähk 3,9 - 3,2 14,6 Crayfish Karpkala - - 0,8 0,2 Carp Linask - - 6,3 - Tench Lõhe 123,9 121,7 - 48,7 Salmon Meriforell 50,6 3,0 - 27,9 Sea trout Merisiig - - - - Pollan Muu 16,5 - - 1,5 KOKKU 399,0 125,2 10,3 92,9 TOTAL a a Keskkonnaministeeriumi andmed. Data of the Ministry of the Environment. b Ilma kaubakala püügita kalakasvandustest. b Excluding commercial catch on fish farms. KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 17
  • 19. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Läänemere kalapüük, 2005–2008 The Baltic Sea fish catch, 2005–2008 (toorkala, tonni — live weight, metric tons) Kalaliik 2005 2006 2007 2008 Fish species Ahven 689 1 117 777 703 European perch Angerjas 9 9 6 5 European eel Forell 11 12 17 12 Sea trout Haug 23 20 14 16 Northern pike Kilu 55 285 46 689 51 007 43 602 European sprat Koha 68 94 99 64 Pike-perch Latikas 8 6 9 7 Freshwater bream Lest 403 352 335 284 European flounder Lõhe 8 6 6 6 Atlantic salmon Nurg, särg 85 93 102 84 Silver bream, roach Räim 22 098 23 192 26 108 31 838 Baltic herring Siig 19 28 31 30 Pollan (powan) Tint 203 435 549 739 European smelt Tursk 589 702 946 973 Atlantic cod Tuulehaug 156 191 110 82 Garfish Vimb 41 28 35 32 Vimba Muu 66 54 83 85 Other KOKKU 79 761 73 039 80 244 83 575 TOTAL Läänemere kalapüük, 1995–2008 The Baltic Sea fish catch, 1995–2008 Toorkala, tuhat tonni Live weight, thousand metric ton 100 Muu 90 Other 80 70 Kilu 60 European sprat 50 40 Räim Baltic 30 herring 20 10 0 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 18 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 20. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Sisevete kalapüük, 2008 Inland waters’ fish catch, 2008 (toorkala, tonni — live weight, metric tons) Kalaliik Veekogu Kokku Fish species Peipsi järv Võrtsjärv muu Water body Total Lake Peipsi Lake Võrtsjärv other Ahven 746 10 3 759 European perch Angerjas 0 20 5 25 European eel Haug 55 31 4 90 Northern pike Koha 622 46 1 668 Pike-perch Latikas 370 362 35 768 Freshwater bream Luts 25 8 0 33 Burbot Nurg, särg 204 26 22 252 Silver bream, roach Peipsi siig 1 0 0 1 Houting Silm 0 0 67 67 Lamprey Säinas 0 0 1 1 Orfe (ide) Tint 0 0 0 0 European smelt Muu 66 14 5 85 Other KOKKU 2 089 517 143 2 749 TOTAL Sisevete kalapüük, 1995–2008 Inland waters’ fish catch, 1995–2008 Toorkala, tuhat tonni Live weight, thousand metric ton 5 Muu Other 4 Latikas Freshwater bream 3 Ahven European perch 2 Koha Pike-perch 1 Tint European 0 smelt 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 19
  • 21. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Kaubakala kasvatamine, 2004–2008 Commercial catch on fish farms, 2004–2008 (toorkala, tonni — live weight, metric tons) Kalaliik 2004 2005 2006 2007 2008 Fish species Angerjas 7,0 39,8 40,0 45,0 47,0 European eel Haug 0,8 0,6 0,7 0,3 0,3 Northern pike Karpkala 47,4 43,9 79,7 27,6 69,8 Carp Koger 0,6 0,7 1,1 0,6 0,6 Crucian carp Linask 0,6 0,8 0,8 0,6 0,6 Tench Vikerforell 194,3 451,0 520,2 618,0 648,5 Rainbow trout Muu 0,0 15,0 60,1 91,5 47,4 Other KOKKU 243,7 554,1 702,6 783,6 814,2 TOTAL Kaubakala kasvatamine, 1995–2008 Commercial catch on fish farms, 1995–2008 Toorkala tonni Live weight, metric tons 800 700 600 500 400 300 200 100 0 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 Muu Karpkala Vikerforell Other Carp Rainbow trout 20 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 22. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES FAUNA JA FLOORAa FAUNA AND FLORAa Jahiulukid, 2001, 2008 Wild game, 2001, 2008 Liik Loendatud Kütitud Species Counted Hunted 2001 2008 2001 2008 Hunt 190 135 46 156 Wolf Ilves 900 760 175 150 Lynx Jänes … … 1 937 1 093 Hare Kobras 14 000 19 400 3 164 5 631 European beaver Kährik … … 3 753 … Raccoon dog Metskits 33 000 63 000 3 978 18 006 Roe deer Metsnugis … … 1 150 1 225 Pine marten Metssiga 12 000 21 000 4 937 19 757 Wild boar Mink … … 342 158 American mink Mäger … … 56 191 Eurasian badger Ondatra … … 1 0 Muskrat Punahirv 1 300 2 200 149 300 Red deer Pruunkaru 550 620 27 37 Brown bear Põder 10 000 11 000 2 748 4 133 Elk Rebane … … 5 797 12 712 Red fox Tuhkur … … 250 151 Western polecat Hani … … 3 414 4 929 Goose Jahifaasan … … 716 56 Pheasant Part … … 14 403 9 369 Duck a Keskkonnaministeeriumi andmed jahimaade kasutajatelt, rahvusparkidelt ja looduskaitse- aladelt. a Data of the Ministry of the Environment from hunting-ground users, national parks and nature reserves. KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 21
  • 23. LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES Jahiulukite arvukus, 1996–2008 Number of some wild game, 1996–2008 Tuhat Tuhat Thousands Thousands 25 25 Metssiga Kobras 20 Wild boar 20 European beaver 15 15 10 10 5 Põder 5 Punahirv Elk Red deer 0 0 96 98 00 02 04 06 08 96 98 00 02 04 06 08 Küttimismäär, 2008 Hunting rate, 2008 Hunt Wolf Metssiga Wild boar Põder Elk Kobras European beaver Metskits Roe deer Ilves Lynx Punahirv Red deer Pruunkaru Brown bear % 0 20 40 60 80 100 120 22 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 24. LOODUSKAITSE NATURE CONSERVATION LOODUSKAITSEa NATURE CONSERVATIONa Eesti kaitsealad, 2007 Protected areas in Estonia, 2007 Tüüp Arv Pindala, Type tuhat ha Number Territory, thousand ha Rahvuspark 5 197 National park Looduskaitseala 129 258 Nature reserve Maastikukaitseala 149 191 Landscape reserve Uuendamata 117 32 Protected area with kaitsekorraga unrenewed protection kaitseala procedure Park, dendraarium 548 5 Park, arboretum Hoiuala 343 748 Limited-conservation area KOKKU 1 291 1 431 TOTAL Kaitsealade osatähtsus maakonna territooriumis, 2008 Share of protected areas by county, 2008 (protsenti — percentages) 6–7 11 – 14 15 – 17 25 a Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus: Keskkonnaregister 31.12.2008. Andmed on seisuga 31.12.2008. a Source: Estonian Environment Information Centre of the Ministry of the Environment: Environ mental Register. Data as of 31.12.2008. KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 23
  • 25. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE ÕHU SAASTAMINEa AIR POLLUTIONa Õhu saastamine paiksetest allikatestb, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008 Pollution of air from stationary sourcesb, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008 (tuhat tonni — thousand tons) Õhusaasteaine 2001 2003 2005 2007 2008 Air pollutant Tahked osakesed 56 31 18 19 13 Solid particles Gaasilised ühendid 126 142 114 130 111 Gaseous compounds vääveldioksiid 87 98 74 87 68 sulphur dioxide süsinikoksiid 21 25 25 25 27 carbon monoxide lämmastikoksiidid 16 18 14 17 15 nitrogen oxides Lenduvad ühendid 9 9 9 8 11 Volatile organic compounds KOKKU 191 182 141 157 135 TOTAL Õhu saastamine paiksetest allikatest maakonna järgi, 2008 Pollution of air from stationary sources, 2008 (tuhat tonni — thousand tons) Ida-Viru maakond Ida-Viru county Tuhat tonni % Thousand tons Tahked 8 66 Solid particles osakesed Gaasilised 95 86 Gaseous ühendid compounds väävel- 66 97 sulphur 0,1 – 0,9 1,0 – 1,9 dioksiid dioxide 2,7 – 6,6 süsinikoksiid 18 66 carbon oxide 105,3 lämmastik- 11 73 nitrogen oksiidid oxides Lenduvad 2 21 Volatile ühendid organic compounds a a Keskkonnaministeeriumi andmed. Data of the Ministry of the Environment. b Andmed peegeldavad nende paiksete b The data cover the air emission from stationary saasteallikate heitkogust, mille valdajal on sources, whose owners have the license for air õhusaaste luba. pollution. 24 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 26. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Kasvuhoonegaaside heitkogus, 1994–2007 Emission of greenhouse gases, 1994–2007 CO2, miljonit ekvivalenttonni CO2, million equivalent tons 20 15 10 5 0 -5 -10 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 Süsinikdioksiid Metaan Dilämmastikoksiid Carbon dioxide Methane Nitrous oxide Ökosüsteemide seotav süsinik Removals Kasvuhoonegaaside heitkogus valdkonna järgi, 2005–2007 Emission of greenhouse gases by source category, 2005–2007 (tuhat CO2 ekvivalenttonni — thousand tons of CO2 equivalents) Kasvuhoonegaaside 2005 2006 2007 Greenhouse gases emissiooni ja sidumise source and sink valdkond category Energia tootmine 17 016,2 16 482,3 19 087,3 Energy production Tööstuslikud 665,2 720,4 901,2 Industrial protsessid processes Põllumajandus 1 255,3 1 274,4 1 333,1 Agriculture Maakasutus ja -7 560,5 -8 934,1 -7 903,1 Land use and metsandus forestry Jäätmekäitlus 700,7 702,7 697,1 Waste management KOKKU 12 076,8 10 245,6 14 115,6 TOTAL KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 25
  • 27. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE VEE SAASTAMINEa WATER POLLUTIONa Veeheide, 2001, 2003b, 2005, 2007, 2008 Water discharge, 2001, 2003b, 2005, 2007, 2008 (miljonit kuupmeetrit — million cubic metres) 2001 2003 2005 2007 2008 Pinnaveekogudesse 1 506 1 626 1 618 1 879 1 657 Into surface water bodies puhastamist 1 201 1 323 1 294 1 579 1 272 not needing mittevajav purification puhastamist vajav 305 303 326 301 385 needing purification puhastatud 297 301 324 300 383 purified puhastamata 8 2 2 1 2 unpurified Pinnasesse ja 3 1 2 1 1 Into soil and põhjavette groundwater KOKKU 1 509 1 627 1 620 1 880 1 658 TOTAL Puhastamata heitvesi maakonna järgi, 2008 Unpurified wastewater by county, 2008 (tuhat kuupmeetrit — thousand cubic metres) 0 5 – 29 206 – 346 1318 a Keskkonnaministeeriumi andmed. b Andmed hõlmavad neid ettevõtteid, kellel on heitvee veekogudesse ja pinnasesse juhtimise luba. a Data of the Ministry of the Environment. b The data cover the enterprises which have licenses for wastewater discharge. 26 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 28. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Heitvee reostuskoormus valgala järgi, 2008 Pollution load in discharged wastewater by catchment area, 2008 (tonni — tons) Vesikond BHT7a Heljum Üldfosfor Üldläm- Catchment mastik area BOD7a Suspended Total phos- Total solids phorus nitrogen Ida-Eesti 686,0 3 893,8 57,4 961,3 Eastern Estonia Peipsi 95,4 319,8 14,7 173,0 Peipsi Võrtsjärve 21,4 37,1 3,7 34,9 Võrtsjärve Viru 569,2 3 536,9 38,9 753,4 Viru Lääne- 495,3 1 039,9 88,2 918,3 Western Eesti Estonia Harju 382,4 875,7 73,2 812,8 Harju Matsalu 19,8 29,7 2,8 18,8 Matsalu Pärnu 69,5 90,3 7,4 64,1 Pärnu Lääne- 23,5 44,2 4,7 22,6 Lääne- saarte saarte Mustjõe 18,2 26,4 0,9 1,7 Mustjõe a BHT7 — hapniku kogus, mida on vaja orgaaniliste ainete biokeemiliseks lagunemiseks seitsme päeva jooksul. a BOD7 — quantity of oxygen consumed during seven days in biochemical decomposition of organic substances. Heitvee reostuskoormus, 1996–2008 Pollution load of wastewater, 1996–2008 Tuhat tonni Tuhat tonni Thousand tons Thousand tons 7 3,5 Heljum Üldlämmastik 6 3,0 Total nitrogen Suspended solids 5 2,5 4 2,0 3 1,5 2 1,0 BHT7 Üldlfosfor 1 BOD7 0,5 Total phosphorus 0 0,0 96 98 00 02 04 06 08 96 98 00 02 04 06 08 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 27
  • 29. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Heitvee lämmastiku reostuskoormus, 1999, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008 Pollution load of nitrogen in wastewater, 1999, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008 (tonni — tons) Maakond 1999 2001 2003 2005 2007 2008 County Harju 886 860 901 746 609 765 Hiiu 8 9 7 7 4 3 Ida-Viru 1 170 1 756 944 556 586 703 Jõgeva 37 24 23 20 16 18 Järva 32 21 22 21 16 15 Lääne 21 23 29 25 21 12 Lääne-Viru 82 58 37 66 72 92 Põlva 15 16 12 11 10 17 Pärnu 56 43 46 41 48 54 Rapla 28 23 27 42 71 34 Saare 55 44 23 21 30 19 Tartu 221 177 177 122 83 71 Valga 55 29 20 18 13 17 Viljandi 40 31 38 37 32 20 Võru 33 34 42 38 35 41 KOKKU 2 739 3 148 2 348 1 771 1 646 1 881 TOTAL 28 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 30. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Heitvee fosfori reostuskoormus, 1999, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008 Pollution load of phosphorus in wastewater, 1999, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008 (tonni — tons) Maakond 1999 2001 2003 2005 2007 2008 County Harju 94 64 58 59 56 67 Hiiu 7 3 2 2 1 1 Ida-Viru 40 38 35 24 32 31 Jõgeva 9 7 7 5 3 3 Järva 5 5 5 5 4 3 Lääne 2 2 3 2 2 1 Lääne-Viru 17 8 11 9 8 12 Põlva 4 4 3 3 2 2 Pärnu 11 9 9 7 7 6 Rapla 4 4 4 4 6 3 Saare 12 8 4 5 3 4 Tartu 26 24 19 11 8 6 Valga 11 6 4 3 1 2 Viljandi 7 7 8 4 2 2 Võru 7 3 3 3 3 3 KOKKU 256 192 175 146 138 146 TOTAL KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 29
  • 31. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE JÄÄTMEDa WASTEa Jäätmeteke, 2008b Generation of waste, 2008b (tonni — tons) Jäätme liik Kind of waste Maavarade ja maa-ainese 7 045 015 Waste resulting from exploration, uuringutel, kaevandamisel mining, dressing and further ning füüsikalisel ja keemilisel treatment of minerals and töötlemisel tekkinud jäätmed quarrying Termilistes protsessides 5 994 639 Waste from thermal tekkinud jäätmed processes Ehitus- ja lammutusjäätmed 1 701 851 Construction and demolition waste Nafta ja õli rafineerimisel ning 1 350 018 Waste from petroleum põlevkivi utmisel tekkinud refining and fractioning and jäätmed oil shale Puidu töötlemisel, plaatide ja 1 030 013 Waste from wood processing, mööbli ning tselluloosi, paberi manufacture of furniture, ja kartongi tootmisel tekkinud pulp, paper and paperboard jäätmed Põllumajanduses, aianduses, 994 854 Waste from agricultural, hor- jahinduses ja kalapüügil ning ticultural, hunting, fishing and toiduainete valmistamisel ja aquaculture primary production, töötlemisel tekkinud jäätmed food preparation Nimistus mujal määramata 638 882 Waste not otherwise specified jäätmed on the list Jäätmekäitlusettevõtete, 541 952 Waste from waste treatment ettevõtteväliste reovee- facilities, off-site wastewater puhastite ja veevärgijäätmed treatment plants and water industry Olmejäätmed 502 541 Municipal waste a Keskkonnaministeeriumi andmed jäätmeloaga ettevõtetelt ning jäätmete käitlemise ja kogumisega tegelevatelt ettevõtetelt. b Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi. a Data of the Ministry of the Environment cover the enterprises which have waste permits and which are recycling or collecting waste. b According to the List of Waste Categories, Waste Types and Hazardous Waste. The list is based on the European Waste Catalogue (EWC). 30 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 32. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Jäätmeteke, 2008a Generation of waste, 2008a (tonni — tons) Järg — Cont. Jäätme liik Kind of waste Pakendid; nimistus mujal 121 205 Packaging; absorbents, wiping määramata absorbendid, cloths, filter materials and puhastuskaltsud, filtri- protective clothing not materjalid ja kaitseriietus otherwise specified on the list Metallide ja plastide 45 718 Waste from mechanic shaping mehaanilisel vormimisel ja and surface treatment of pinnatöötlemisel tekkinud metals and plastics jäätmed Õli- ja vedelkütuse jäätmed 31 816 Oil and liquid fuel waste Orgaanilistes keemia- 3 505 Waste from organic chemical protsessides tekkinud jäätmed processes Anorgaanilistes keemia- 3 501 Waste from inorganic chemical protsessides tekkinud jäätmed processes Inimeste ja loomade 2 555 Waste from human or animal tervishoiujäätmed health care Pinnakatete, liimide, 1 896 Waste from the manufacture, hermeetikumide ja formulation, supply and use of trükivärvide valmistamisel coatings (paints, varnishes and ja kasutamisel tekkinud vitreous enamels), adhesives, jäätmed sealants and printing inks Naha- ja tekstiilitööstuse 1 514 Waste from leather and textile jäätmed industries Metallide ja muude 1 460 Waste from metal treatment materjalide pinnatöötlusel and coating of metals and ja pindamisel ning värviliste from non-ferrous hydro- metallide hüdrometallurgias metallurgy tekkinud jäätmed Fotograafiajäätmed 183 Waste from the photographic industry Orgaaniliste lahustite, 70 Waste from organic solvents, külmutusagensi- ja aero- refrigerants, and aerosol carrier soolikandegaasijäätmed gases KOKKU 20 013 188 TOTAL a Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi. a According to the List of Waste Categories, Waste Types and Hazardous Waste. The list is based on the European Waste Catalogue (EWC). KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 31
  • 33. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jäätmed, 2005–2008 Waste related to extraction and treatment of oil shale, 2005–2008 (tonni — tons) Jäätme liik 2005 2006 2007 2008 Kind of waste Kaevandamis- 5 758 142 5 917 935 6 775 340 7 040 623 Waste from jäätmed ja oil shale aheraine extraction Põlevkivi- 3 410 228 3 189 829 4 047 475 3 484 527 Oil shale fly lendtuhk ash Põlevkivi- 2 352 020 2 173 480 2 902 380 2 386 205 Oil shale koldetuhk bottom ash Põlevkivi- 845 966 922 422 981 094 957 776 Oil shale poolkoks semi-coke Põlevkivi pigi 21 960 23 294 29 180 20 160 Oil shale tar jäätmed residue KOKKU 12 388 316 12 226 960 14 735 469 13 889 291 TOTAL Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jäätmete osa jäätmetekkes, 2008 Share of the oil shale extraction and treatment waste in waste generation, 2008 Jäätmed kokku Ohtlikud jäätmed Total waste Hazardous waste Muu Other Muu 11% Other 31% Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmed Põlevkivi töötlemisega seotud ohtlikud jäätmed Waste from oil shale extraction and treatment Hazardous waste from oil shale treatment 69% 89% 32 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 34. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Ohtlike jäätmete teke, 2008a Generation of hazardous waste, 2008a (tonni — tons) Jäätme liik Kind of waste Termilistes protsessides tekkinud 5 956 889 Waste from thermal processes jäätmed põlevkivilendtuhk 3 484 527 oil shale fly ash põlevkivikoldetuhk 2 386 205 oil shale bottom ash Nafta ja õli rafineerimisel ning 1 350 018 Waste from petroleum refining and põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed fractioning and oil shale retorting põlevkivipoolkoks 957 776 oil shale semi-coke Nimistus mujal määramata jäätmed 299 698 Waste not otherwise specified on the list Õli- ja vedelkütuse jäätmed 31 816 Oil and liquid fuel waste Jäätmekäitlusettevõtete, ettevõtte- 65 343 Waste from waste treatment facilities, väliste reoveepuhastite ja veevärgi- off-site wastewater treatment plants and jäätmed water industry Ehitus- ja lammutusjäätmed 19 786 Construction and demolition waste Anorgaanilistes keemiaprotsessides 2 901 Waste from inorganic chemical processes tekkinud jäätmed Orgaanilistes keemiaprotsessides 2 224 Waste from organic chemical processes tekkinud jäätmed Olmejäätmed 3 854 Municipal waste Pinnakatete, liimide, hermeetikumide 1 536 Waste from the manufacture, formulation, ja trükivärvide valmistamisel ja supply and use of coatings (paints, var- kasutamisel tekkinud jäätmed nishes and vitreous enamels), adhesives, sealants and printing inks Pakendid; nimistus mujal määramata 1 064 Packaging; absorbents, wiping cloths, absorbendid, puhastuskaltsud, filtri- filter materials and protective clothing materjalid ja kaitseriietus not otherwise specified on the list Metallide ja muude materjalide pinna- 745 Waste from metal treatment and coating töötlusel ja pindamisel ning värviliste of metals and from non-ferrous hydro- metallide hüdrometallurgias tekkinud metallurgy jäätmed Inimeste ja loomade tervishoiujäätmed 305 Waste from human or animal health care Fotograafiajäätmed 177 Waste from the photographic industry Orgaaniliste lahustite, külmutusagensi- 70 Waste from organic solvents, refrigerants, ja aerosoolikandegaasijäätmed and aerosol carrier gases Põllumajanduses, aianduses, jahinduses 206 Waste from agriculture, horticulture, ja kalapüügil tekkinud jäätmed hunting and fishing Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli 22 Waste from wood processing, manufac- ning tselluloosi, paberi ja kartongi ture of furniture, pulp, paper tootmisel tekkinud jäätmed and paperboard Metallide ja plastide mehaanilisel 14 Waste from mechanic shaping and vormimisel ja pinnatöötlusel tekkinud surface treatment of metals and plastics jäätmed Naha- ja tekstiilitööstuse jäätmed 11 Waste from leather and textile industries KOKKU 7 736 679 TOTAL a Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi. a According to the List of Waste Categories, Waste Types and Hazardous Waste. The list is based on the European Waste Catalogue (EWC). KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 33
  • 35. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE VÄETISED FERTILIZERS Väetistega pinnasesse viidud lämmastiku kogus, 1995–2008 Amount of nitrogen carried into the soil with fertilizers, 1995–2008 (toitaine — nutrient content) Aasta Mineraalväetistega Orgaaniliste väetistega Kokku tonni kg/ha tonni kg/ha tonni kg/ha Year With mineral fertilizers With organic fertilizers Total tons kg/ha tons kg/ha tons kg/ha 1995 18 905 57 16 222 190 35 127 84 1996 16 560 62 13 512 150 30 072 85 1997 20 471 62 12 074 134 32 545 77 1998 24 932 63 10 989 131 35 921 75 1999 19 895 57 10 877 156 30 772 73 2000 22 396 57 8 683 145 31 079 69 2001 19 603 63 7 190 133 26 793 74 2002 16 700 48 8 714 188 25 414 65 2003 23 255 69 6 117 122 29 372 76 2004 24 833 71 9 421 173 34 254 85 2005 20 083 44 9 101 125 29 184 55 2006 22 610 46 7 774 124 30 384 54 2007 24 982 48 11 872 123 36 854 59 2008 35 455 86 10 087 155 45 542 95 Väetistega pinnasesse viidud difosforpentaoksiidi kogus, 1995–2008 Amount of diphosphorus pentaoxide carried into the soil with fertilizers, 1995–2008 (toitaine — nutrient content) Aasta Mineraalväetistega Orgaaniliste väetistega Kokku tonni kg/ha tonni kg/ha tonni kg/ha Year With mineral fertilizers With organic fertilizers Total tons kg/ha tons kg/ha tons kg/ha 1995 3 801 11 6 641 78 10 442 25 1996 2 572 10 5 434 60 8 006 23 1997 3 834 12 4 926 55 8 760 21 1998 4 379 11 4 482 53 8 861 19 1999 2 814 8 4 482 64 7 296 17 2000 3 956 10 3 579 60 7 535 17 2001 3 983 13 2 994 55 6 977 19 2002 4 015 12 3 607 78 7 622 19 2003 6 181 18 2 509 50 8 690 23 2004 7 420 21 3 971 73 11 391 28 2005 6 283 14 3 727 51 10 010 19 2006 8 099 16 3 161 50 11 260 20 2007 8 061 15 4 384 46 12 445 20 2008 9 590 23 4 128 64 13 718 29 34 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 36. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Mineraallämmastikväetiste kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes maakonna järgi, 2008 Use of nitrogen mineral fertilizers by agricultural holdings by county, 2008 (tonni toimeainet — tons of active substance) 55 – 999 1081 – 2221 3692 – 3923 4388 – 5858 Mineraallämmastikväetiste kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes maakonna järgi, 2008 Use of nitrogen mineral fertilizers in agricultural holdings by county, 2008 (kilogrammi toimeainet töödeldud hektari kohta — kilograms of active substance per treated hectare) 30 73 – 79 82 – 87 93 – 97 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 35
  • 37. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE KESKKONNAOHTLIKUD KEMIKAALID ENVIRONMENTALLY HAZARDOUS CHEMICALS Raskmetalliühendite kasutamine, 2007a Use of heavy metal compounds, 2007a (kilogrammi — kilograms) Metall Kasutamine ja Jäätmed ja Jäägid Metal müük heitmed ettevõtetes Use and sale Waste and scrap Stocks in enterprises Antimon 5 110 1 96 Antimony Arseen 2 037 0 0 Arsenic Elavhõbe 2 19 12 Mercury Kaadmium 13 5 20 Cadmium Koobalt 4 548 152 606 Cobalt Kroom 26 071 3 28 207 Chromium Nikkel 2 624 1 7 335 Nickel Plii 2 550 313 1 270 Lead Tina 12 306 725 2 216 Tin Tsink 29 474 2 48 476 Zinc Vask 35 599 2 27 310 Copper Raskmetalliühendite kasutamine tööstusettevõtetes, 1995–2007a Use of heavy metal compounds in manufacturing enterprises, 1995–2007a a a Arvestatud puhtale metallile. Counted on pure metal. b Antimon, elavhõbe, nikkel ja tina. b Antimony, mercury, nickel and tin. 36 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 38. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Halogeenitud süsivesinike kasutamine, 2007 Use of halogenated hydrocarbons, 2007 (kilogrammi — kilograms) Halogeenitud Kasutamine ja Jäätmed ja Jäägid Halogenated süsivesinik müük heitmed ettevõtetes hydrocarbon Use and sale Waste and Stocks in scrap enterprises Freoonid-1a 43 14 848 Freons-1a Freoonid-2b 35 272 922 15 231 Freons-2b Haloonid - 1 892 1 712 Halons HFC-d 86 6301 1 151 81 891 HFC Tetraklorometaan - 30 113 Tetrachloromethane Trikloroetaan - - 5 Trichloroethane Klorometaan - - - Chloromethane Diklorometaan 17 732 125 954 Dichloromethane Triklorometaan 2 185 448 265 Trichloromethane Dikloroetaan 143 600 1 5 Dichloroethane Kloroetüleen - - - Chloroethylene Tetrakloroetüleen 123 823 29 025 25 014 Tetrachloroethylene Epikloorhüdriin 161 556 - 29 084 Epichlorohydrine Klorobenseen 2 - 4 Chlorobenzene Polütsüklilised - 3 22 Polycyclic aromatic aromaatsed hydrocarbons süsivesinikud Osoonikihti kahjustavate ainete kasutamine, 2001–2007 Use of ozone depleting substances, 2001–2007 a Täielikult halogeenitud (CFC-11 — CFC-12, CFC-113 — CFC-114, CFC-212 — CFC-217). b Osaliselt halogeenitud. a Fully halogenated (CFC-11 — CFC-12, CFC-113 — CFC-114, CFC-212 — CFC-217). b Partially halogenated. KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 37
  • 39. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes, 2006, 2007 Use of pesticides in agricultural holdings, 2006, 2007 (kilogrammi toimeainet — kilograms of active substance) Taimekaitsevahend 2006 2007 Pesticide Putukatõrjevahendid 26 553 57 266 Insecticides Seenhaiguste 59 207 103 332 Fungicides tõrjevahendid Umbrohutõrjevahendid 632 607 657 755 Herbicides Puhtimispreparaadid 15 734 22 370 Seed treatment preparations Kasvuregulaatorid 40 439 56 753 Retardants Desikandid 332 438 Desiccants KOKKU 415 179 897 913 TOTAL Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes maakonna järgi, 2007 Use of pesticides in agricultural holdings by county, 2007 (tonni toimeainet — tons of active substance) 5 – 17 35 – 45 66 – 98 124 – 147 38 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 40. KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes kultuuri järgi, 2007 Use of pesticides in agricultural holdings by crop, 2007 (kilogrammi toimeainet — active substance, kilograms) Kultuur Putukatõrje- Seenhaiguste Umbrohu- Muud taime- Crop vahendid tõrje- tõrjevahendid kaitse- vahendid vahendid Insecticides Fungicides Herbicides Other pesticides Teravili 23 730 57 094 341 839 71 695 Cereals Kaunvili 262 35 7 237 0 Legumes Kartul 3 334 15 559 1 686 1 847 Potatoes Sööda- 379 985 81 851 2 193 Forage crops kultuurid Tehnilised 28 641 16 101 158 556 3 653 Industrial kultuurid crops Avamaa- 477 739 4 152 154 Open-field köögivili vegetables Katmik- 3 12 104 2,8 0 Greenhouse kultuurid crops Viljapuud 96 332 978 0 Fruit trees ja marja- and berry põõsad bushes Maasikad 197 214 292 0 Strawberries Muu 147 173 61 162 20 Other KOKKU 57 266 103 332 657 755 79 561 TOTAL Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes, 2007 Use of pesticides in agricultural holdings, 2007 Putukatõrjevahendid Puhtimispreparaadid Insecticides Seed treatment preparations Kasvuregulaatorid 6% 2% Retardants 6% Seenhaiguste tõrjevahendid Fungicides 12% Umbrohutõrjevahendid Herbicides 74% KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 39
  • 41. KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE Ettevõtete keskkonnakaitseinvesteeringud, 2007 Environmental protection investments of enterprises, 2007 (tuhat krooni — thousand kroons) Keskkonnakaitse Keskkonna- Keskkonna- Kokku Environmental tegevusala kaitsele kaitsele spet- protection activity mittespet- sialiseerunud sialiseerunud ettevõtted ettevõtted Enterprises not Enterprises Total specialised in specialised in environmental environmental protection protection services services Välisõhu ja kliima 283 564 4 282 287 846 Protection of ambi- kaitse ent air and climate Heitveekäitlus 57 161 798 466 855 627 Wastewater management Jäätmekäitlus 144 474 244 471 388 945 Waste management Pinnase ning 103 135 16 383 119 518 Protection and põhja- ja remediation of soil, pinnavee kaitse groundwater and surface water Kaitse müra ja 4 179 81 4 260 Noise and vibration vibratsiooni eest abatement Bioloogilise 610 3 150 3 760 Protection of mitmekesisuse ja biodiversity and maastiku kaitse landscape Kaitse 0 297 297 Protection against radiatsiooni eest radiation Teadus- ja 3 678 3 159 6 837 Research and arendustegevus development Muu 4 488 1 209 5 697 Other environ- keskkonna- mental protection kaitse tegevus activities KOKKU 601 289 1 071 498 1 672 787 TOTAL 40 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 42. KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE Ettevõtte keskkonnakaitseinvesteeringud finantseerimisallika järgi, 2007 Environmental protection investments of enterprises by source of funds, 2007 (tuhat krooni — thousand kroons) Finantseeri- Keskkonna- Keskkonna- Kokku Source of funds misallikas kaitsele kaitsele spet- mittespet- sialiseerunud sialiseerunud ettevõtted ettevõtted Enterprises not Enterprises Total specialised in specialised in environmental environmental protection protection services services Ettevõtte 495 929 332 433 828 362 Internal funds omavahendid Keskkonna- 15 520 488 309 503 829 Environment investeeringute Investment Keskus Centre Pangalaen 71 879 238 570 310 449 Bank credits Väliskapital 16 570 2 024 18 594 Foreign capital Munitsipaal- 205 8 888 9 093 Local budget eelarve Riigieelarve 1 186 1 274 2 460 State budget KOKKU 601 289 1 071 498 1 672 787 TOTAL KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 41
  • 43. KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE Ettevõtte keskkonnakaitsekulutused, 2007 Environmental protection expenditure of enterprises, 2007 (tuhat krooni — thousand kroons) Ettevõtte Keskkonna- Sisemised Maksed kesk- Main economic põhitegevusala kaitseinves- jooksevkulud konnakaitse- activity of enterprise teeringud keskkonna- teenuste eest kaitsele Environmental Current in-house Payments for protection expenditure on environmental investments environmental protection protection services Keskkonnakaitsele mitte- Enterprises not specialised in envi- spetsialiseerunud ettevõtted ronmental protection services Põllumajandus 6 519 3 230 56 359 Agriculture Metsamajandus 0 361 20 338 Forestry Kalapüük 0 9 740 Fishery Mäetööstus 9 429 80 685 4 043 Mining Töötlev tööstus 254 502 79 716 269 976 Manufacturing Elektrienergia-, gaasi-, 265 973 69 295 37 185 Electricity, gas, steam auru- ja kuumavee- and hot water supply varustus Ehitus 19 367 3 577 64 783 Construction Mootorsõidukite 2 775 6 333 33 710 Sale, maintenance müük, hooldus and repair of motor ja mootorikütuse vehicles; retail sale of jaemüük automotive fuel Transport 4 736 1 455 28 180 Transport Transpordi abitege- 37 988 27 803 50 952 Supporting and vused; laondus auxiliary transport activities; storage KOKKU 601 289 272 464 566 266 TOTAL Keskkonnakaitsele Enterprises specialised in spetsialiseerunud ettevõtted environmental protection services Ringlussevõtt 26 038 668 476 7 137 Recycling Keskkonnakahjustuste 8 090 28 520 11 331 Analysis of environ- analüüs, keskkonna- mental damages, kaitse projekteerimine design of environ- mental protection Jäätmekäitlus; 169 649 842 069 197 479 Waste management; tänavate korrashoid street care Heitveekäitlus 713 869 339 166 36 599 Wastewater collec- tion and purification Looduskaitsealade 3 540 107 470 806 Activity of nature tegevus reserves Jäätmete ja jääkide 18 905 1 283 250 5 193 Wholesale of wastes hulgimüük and residuals Keskkonnakaitse kui 131 406 157 267 33 230 Environmental kõrvaltegevus protection as secondary activity KOKKU 1 071 497 3 426 218 291 775 TOTAL 42 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES
  • 44. KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE Valla- ja linnavalitsuste keskkonnakaitsekulutused, 2007 Environmental protection expenditure of local governments, 2007 (tuhat krooni — thousand kroons) Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse- Sisemised Maksed Environmental tegevusala investeeringud jooksevkulud keskkonna- protection activity keskkonna- kaitseteenuste kaitsele eest Environmental Current in-house Payments for protection invest- expenditure on environmental ments environmental protection protection services Välisõhu ja kliima 17 639 505 0 Protection of ambient kaitse air and climate Heitveekäitlus 154 098 9 429 11 059 Wastewater management Jäätmekäitlus 76 259 45 538 22 365 Waste management Pinnase ning 19 904 6 641 367 Protection and põhja- ja pinna- remediation of soil, vee kaitse groundwater and surface water Kaitse müra ja 0 0 295 Noise and vibration vibratsiooni eest abatement Bioloogilise 4 593 8 209 1 222 Protection of mitmekesisuse ja biodiversity and maastiku kaitse landscape Kaitse 0 0 0 Protection against radiatsiooni eest radiation Teadus- ja 3 541 504 955 Research and arendustegevus development Muu 404 12 351 6 687 Other KOKKU 276 439 83 177 42 950 TOTAL Valla- ja linnavalitsuste keskkonnakaitse jooksevkulud elaniku kohta maakonna järgi, 2007 Current expenditure on environmental protection of local governments per capita by county, 2007 (krooni — kroons) 47 – 68 80 – 98 130 – 155 163 – 188 203 KESKKOND ARVUDES. 2008. ENVIRONMENT IN FIGURES 43
  • 45. Toimetanud Liis Haugas Inglise keel: Elina Härsing Küljendus: Alar Telk Kaanekujundus: Maris Valk Edited by Liis Haugas English by Elina Härsing Layout by Alar Telk Cover design by Maris Valk Kirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 Tallinn Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn Oktoober 2009 Published by Statistics Estonia, 15 Endla Str, 15174 Tallinn Printed by Ofset Ltd, 25 Paldiski Rd, 10612 Tallinn October 2009