Jüri Kõre: Kas ruumi jatkub kõigile? Eesti elanike elamistingimustest.

Jüri Kõre, geogr. kand Tartu Ülikool Eesti Statistikaseltsi aastakonverents 20-21.04.2011 Kas ruumi jätkub kõigile? Eesti elanike elamistingimustest

Ettekande teemad
Eluasemest üldiselt
Kust me tuleme (elamistingimused 1990-2000 aastatel)?
Kus me oleme?
Kas me teame, kuhupoole me edasi läheme?

Kuidas eluaset käsitleda
Eluase kui……..
kestvuskaup , millega vabaturul kaubeldakse kui investeeringuga ja mis annab omanikule tulu (s.t. on kapital)
ühiskondlik hüve , osa ühiskonna sotsiaalsuhetest (solidaarsussuhetest), mida pakutakse samadel alustel nagu haridus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande vms. teenust.
Keskkonda (ühiskonna ruumilist olemist) kujundav element .
Teenuste (nii avalike kui ka erateenuste) süsteemi kujundav tegur ( Bourne (1981) .
Eelnevast lähtuvalt on oluline …
Eluaseme füüsiline aspekt (eluruumide kogus on piisav ja seisund on rahuldav)
Eluaseme majanduslik aspekt (turg, mis rahuldab nii ostjate kui müüjate põhiosa vajadused)
Eluaseme sotsiaalne aspekt (pääs turule ja seal püsimine on tagatud)

Elamistingimused 1994 (elamureformi algus)
“ Seljataga” oli 2 katset kindlustada iga nõukogude perekond omaette eluasemega (1958-85 ja 1985-2000)
Keskmine elutubade arv ühe leibkonnaliikme kohta oli 0,68 (2 toalises korteris 3 inimest)
Leibkondade arv oli 5% suurem eluruumide arvust. Vahe kaeti ühiselamute, ühiskorterite jms abil.
5,5% leibkondadest elas ühiskorteris
3,6% ühiselamutes
2,5% leibkondadest olid liitperekonnad (mitme põlvkonna esindajad ühes eluruumis)
Elamute hooldajad (majavalitsused) paistsid niigi vähearenenud teenuste sektoris silma erakordselt madala töökultuuriga

Elamuehitus Eestis

Eluasemete arv (tuhat) 653.6 629.2 621.2 618,3 Kõik omanikud 627.4 604.0 583.9 270,4 Erasektor 7,0 2,8 1,6 … . … so tsiaal-korter 19.6 18.9 31.1 297,6 … omavalitsus 6.5 6.3 6.2 91,0 ...riik 26.1 25.2 37.3 388,6 Avalik sektor 2010 2005 2000 1995

Osavõtt erastamisest (Tallinn 2006) 1,9% 1,4% 1,0% 2,6% Ei oska öelda 5,0% 2,8% 2,3% 7,3% Eluruum jäi erastamata muul põhjusel 8,6% 4,2% 3,8% 12,7% Eluruum, mida kasutasime, ei kuulunud erastamisele 20,0% 9,9% 18,6% 22,1% Erastasin, aga praegu ma selles eluruumis enam ei ela 61,2% 80,3% 71,4% 51,4% Erastasin, see on sama eluruum, kus ma praegu elan kokku muu venelane eestlane

O manikuasustus e mõju tööturu paindlikkusele ( Andrew J Oswald , Warwicki ülikool, 1997)
Eluaseme ostu ja müügiga seotud kulud ja hinnaernevused takistavad inimesi töö kaotuse korral elukohta vahetama
Noorte inimeste ja töötute võimetus muretseda endale kinnisvara (eluruumi) takistavad neid uude kohta kolimast
Töötajad, kes ei ole häälestatud elukohta vahetama, muutuvad töö kaotuse korral mitteaktiivseks ja see tõstab kulusid ühiskonna jaoks
Maja (eluruumi) omanikud on tugev lobby grupp, kes jälgib planeeringute tegemist ja võib takistada uute ettevõtete asutamist
Eluruumi omanike töösõidud pika vahemaa taha teevad töö kallimaks ja vähem atraktiivseks.

Hinnang muutusele elamistingimustes 1,9% 1,4% 1,0% 2,6% Ei oska öelda 6,4% 4,1% 6,9% 6,2% Praegu on elamistingimused mõnevõrra kehvemad 34,9% 39,7% 33,8% 35,3% Üldiselt on elamistingimused samad 25,2% 26,0% 28,1% 22,9% Praegu on elamistingimused mõnevõrra paremad 23,9% 24,7% 22,7% 24,6% Praegu on elamistingimused tunduvalt paremad kokku muu venelane eestlane

Elamureformi mõju elamistingimustele 4% 2% 1% 2% V astamata või ei oska hinnata 15% 32% 9% 49% paranenud 41% 43% 46% 35% jäänud samaks 40% 23% 44% 6% halvenenud Tartu sundüürnikud 2007 ( N 104) Tartu elanikud 1998 ( N 1518) Tallinn sundüürnikud 2006 ( N 503) Tallinn elanikud 2006 ( N 1334 ) Elamistingi-mused on peale elamureformi…

Eluasemete renoveerimine (Tallinn, 2006)

Reformijärgsed elamistingimused (2004)

Eluasemete vanuseline jaotus (2004)

Homogeenne ühiskond?

Võrdlus teistega – eluaseme omamine (2003) 12 2 19 1 66 ACC3 3 4 8 9 73 Eesti 3 19 4 5 66 NMS 3 15 22 22 38 EU 15 Üürita eluruumi kasutaja Avaliku sektori üürnik Erasektori üürnik Omanik, eluaseme-laenuga Omanik

Kas oskame tulevikku planeerida?
Põhiosa eluasemetest muretsetakse k.a. eluasemelaenu või liisinguga. Ca 1/4 leibkondadest omab kohustusi pankade ees (2010.a. keskpaik). Kokku kõik laenukohustused (lepingud) 1107,5 tuhat (leibkondi 572,5 tuhat)
Pankade laenupoliitika agressiivne ja riskantne (laenuvõtja, mitte panga seisukohast). Laenuandjal puudub sotsiaalne vastutus
Ühiskonnal pole kogemust eluasemelaenu mõjust teistele protsessidele (demograafiline käitumine jm)
Praegu laenuturul olev noorte põlvkond on esimene, kes oma tarbimise on üles ehitanud krediidile. Pole kogemust nende käitumisest majandusliku ja sotsiaalse ebaõnnestumise korral (töökaotus või pankrot, abielu lagunemine, toitja surm jne)

Ülejõukäivad ostu-müügi tehingud. Miks? (allikas ESA)

Tarbimiskrediit või eluasemelaen? (2010. a. keskpaik, allikas Eesti Pangaliit) 6000 470.600. Krediitkaart 5000 128.300 Arvelduskrediidi leping 41.000 235.300 Tarbimislaen 602.000 160.200 Eluasemelaen 31.000 113.100 Õppelaen Keskmine jääk (EEK) Arv

Võrdlus teistega - elutubade arv 1 elaniku kohta (2003) 1,4 1,3 1,0 0,8 1,1 ACC3 1,5 1,3 1,6 1,4 1,5 Eesti 1,2 1,1 1,2 0,8 1,1 NMS 2,3 2,0 1,8 1,6 1,9 EU 15 Kõrgeim tuluveerand III tuluveerand II tuluveerand Madalaim tuluveerand Kokku

Rahulolu naabruskonnaga ( muutus 10 a jooksul, positiivsete ja negatiivsete hinnangute summa ) P-Tallinn Pirita Nõmme Mustamäe Lasnamäe Kristiine Kesklinn Haabersti 165,0 167,7 112,9 146,4 231,5 126,0 97,3 118,7 Muutunud paremaks 33,2 29,9 9,3 55,1 39,2 36,0 36,0 19,4 Muutunud halvemaks

Eesti eluasemepoliitika alus?
Filtratsiooniteooria (Homer Hoyt, The structure and growth residential neighborhood in American cities. 1939) kui liberaalse eluasemepoliitika alus (Briti, USA eluasemepoliitika)
Varjatud kujul on filtratsiooniteooria tänase Eesti eluasemepoliitika teooria
Faktiliselt teooria ei tööta –
Eluasemeturul ei toimeta ainult jõukad kodanikud (professionaalsed vahendajad nende esindajatena), vaid oluline roll on kinnisvaraspekulantidel
Ühiskonna alumised kihid ei pääse turule, s.t. kinnisvaraahela esimesele lülile

Poliitika – kellele? FEANTSA soovitus
ETHOS ( European Typology on Homelessness and housing exclusion ) klassifikatsioon
ROOFLESSNESS ( peavarjuta olek ) – avalikes kohtades või varjupaikades ööbivad isikud
HOUSLESSNESS ( koduta olek ) – naiste varjupaikades, põgenikelaagrites, institutsioonides (hooldekodu, vangla, haigla jms) , toetatud elamisel jm. olevad kliendid
INSECURE HOUSING (ebakindel eluase) – sunnitult vanemate, sõprade, tuttavate juures elavad, ilma üürilepinguta eluruumi kasutavad, perekonna või partneri poolt vägivalla hirmus elavad
INADEQUATE HOUSING ( ebasobiv eluase) rahvuslikele normidele või standarditele mitteavastav eluase, üleasustatus vm (vt FEANTSA ( la Fédération Européenne d'Associations Nationales Travaillant avec les Sans-Abri ) kodulehekülg http://www.feantsa.org )

Poliitika – kuidas? Eesti praktika
VV 17.01.2008.a. istungi protokolli p.20 heaks kiidetud Eesti elamuvaldkonna arengukava 2008-2013 sätestab eesmärkidena
Muuta eluase kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks
Arendada eluasemefond kvaliteetseks, energiatõhusaks ja jätkusuutlikuks
Tagada eluasemepiirkondade mitmekesisus, tasakaalustatud säästev areng.
Riigi abi vajavad:
paljulapselised pered, noored pered ja
noored spetsialistid, vanemliku
hoolitsuseta lapsed ja vanemliku
hoolitsuseta noored, puuetega inimesed,
eakad, üliõpilased, vanglast vabanenud
isikud ja kriminaalhooldusalused,
kohalikud omavalitsused.
Praktika
Munitsipaal- (sotsiaal-) eluruumi eraldamine. Kokku 2009.a. sotsiaaleluruume 7045, 9548 elanikku)
Arenduspiirkondades infrastruktuuri rajamine (teed ja valgustus, planeerimisseaduse järgi KOV ülesanne)
Eluasemelaenu intresside tagastamine - 2008.a. 588 mil j on it EEK
KREDEXi laenugarantiid (noored perekonnad, noored spetsialistid, tagastatud eluruumide üürnikud) 2008.a. 608 miljonit EEK (2009.a. 661)
Toimetulekutoetused – 2008.a. 89 miljonit EEK (2009.a. 178)

Munitsipaaleluaseme üürnik vajab mõnikord kaitset (Tartu, 2006)! 21% 22% Eluasemekulu toimetulekut võimaldavast tulust 4962 5663 Toimetulekut võimaldav tulu 30% 35% Eluasemekulu % tulust 1031 1261 Eluasemekulu 3466 3621 Kõik tulud Üürimaksjad Üürivõlglased

Munitsipaaleluasemete täiendav vajadus (SM, 2006) 33% 28% 39% 26% 37% Puudujääk % 1540 891 419 180 50 s.h. kohandatud eluruumi puuetega inimestele ja eakatele 6629 1349 1158 1272 2850 Eluruumide täiendav vajadus 5878 720 637 731 3790 Ootelehel isikute arv 13650 3416 1817 3616 4801 Olemasolevate eluruumide arv Kokku Vald (maaomavalitsus) Keskmine ja väike linn (alla 50 tuhande elaniku Suur linn (üle 50 tuhande elaniku) Tallinn

Kokkuvõte
1 990ndatel aaastatel toimunud eluasemereform muutis radikaalselt Eesti eluasemepoliitikat. Täielikult sotsialistliku (socialist with pure state control) eluasemepoliitika asemel juurutati liberaalne laissez faire süsteem.
Eluruumide erastamine 1994-200 2 .a. (toimus vautserprivatiseerimise vormis) oli elanike enamuse huvides. Artikli autori poolt tehtud uuringu kohaselt erastas 80% Tallinnas leibkondadest endale reformi käigus soodsalt (ainult juriidiliste toimingute kuluga) eluruumi. Väiksemates omavalitsustes oli eraelamufondi suurema osakaalu tõttu nimetatud protsent väiksem.
Erastamise järgselt käivitus Eestis eluasemeturg kõige laiemas mõttes. Juba viidatud uuringu järgi p a randas viimase 10 a. jooksul oma elamistingimusi 50% tallinlastest

Kokkuvõte 2
Riik sekkub käesoleval hetkel eluasemeturgu peamiselt kolme finantsmehhanismiga:
eluasemelaenu intresside tagastamine (kasusaajateks on väga hästi või hästi toime tulevad leibkonnad),
eluasemelaenu võtmisel laenugarantiide andmine noortele peredele ja spetsialistidele (kasusaajateks on hästi või rahuldavalt toime tulevad isikud)
toimetulekutoetuse maksmine (kasusaajad on pigem majanduslikult halvasti toime tuleva d isiku d ) .
Riigi toetus on suunatud pigem hästi või normaalselt, mitte halvasti, toime tulevatele leibkondadele
Eluaseme- ja tööturu vahel on disproportsioon (inimeste elukohtade ja töökohtade pakkumise) mittevastavus
Lastega perekondade elamistingimused vajavad parandamist (nii suurus kui heakord)
Suureneb nende noorte perekondade arv, kes ei pääse korteri (eluaseme) turule
Tähelepanu sotsiaalsete probleemidega gruppidele (tagastatud majade üürnikud, kodutud) ei ole piisav

Allikad
ESA ja EUROSTATI materjalid
First European Quality of Life Survey:Social dimensions of housing. 2003
Kõre,J., Murakas, R. 2006. Tallinna ja naaberomavalitsuste elamualade analüüs . Tallinna Linnavalitsuse tellimus
Kõre, J., Purga, H. 2006. T agastatud majade üürnik ud - t oetust vajav sotsiaalne grupp. Sotsiaaltöö, nr.1
Kährik, A., Lux, M., Kõre, J., Hendrikson, M., Allsaar, I. 2004. Eluasemepoliitika üleminekuriikides
Randoja, M. 27.11.2008. Elamistingimused linnas ja maal. Sotsiaaluuringute partneripäev.
Smirnova, O, Sinisar, M. 2009. M. Elamuehitus- ja kinnisvaraturu areng viimasel kümnendil. Eesti statistika kvartalikiri, 4

kontakt Jüri Kõre Tiigi 78-209 [email_address]

Jüri Kõre: Kas ruumi jatkub kõigile? Eesti elanike elamistingimustest.

by Statistikaamet / Statistics Estonia

Accessibility

Categories

Upload Details

Usage Rights

Statistics

Jüri Kõre: Kas ruumi jatkub kõigile? Eesti elanike elamistingimustest. Presentation Transcript