Registreeritud ränne aastail 2000-2009 Helerin Rannala Juhtivstatistik Statistikaamet
<ul><li>Statistikaameti 2 avaldatavat rahvaarvu </li></ul><ul><li>Eesti siseränne </li></ul><ul><li>Eesti välisränne </li>...
Rahvaarvude metoodika <ul><li>Nii rändega kui rändeta rahvaarvu aluseks on 2000. aasta rahvaloendus. </li></ul><ul><li>Rän...
2 rahvaarvu võrdlus näitena <ul><li>2001. aastal oli rändega rahvaarv rändeta rahvaarvust  </li></ul><ul><li>1300 inimese ...
Siseränne <ul><li>Aastas vahetab 2-3 inimest sajast oma elukohta üle omavalitsusüksuse piiri. </li></ul><ul><li>Siserändes...
 
Laste osatähtsus KOVides, 1.1.2010
Siserände suunad <ul><li>Äärealadelt kolijate peamisteks sihtkohtadeks tähtsuse järjekorras on pealinn, regioonikeskused (...
Tallinna rände tagamaa 2000-2009
Harju maakonna omavalitsusüksuste rändesaldo Tallinnaga 2000-2009
Maakondadevaheline ränne, 2009 <ul><li>2009. aastal oli Harjumaa ainuke maakond, mille rändesaldo kõigi teiste maakondadeg...
Eesti siseränne soo järgi
Välisränne (VR)
Välisrändesaldo <ul><li>On olnud negatiivne juba 90ndatest alates. </li></ul><ul><li>Oli negatiivne üle 3000 inimesega aas...
Rändesaldo 2000-2009
Välisrändesaldo
Välisrändesaldo maakonniti 2000-2009
Välisränne vanusgrupiti, 2009
Keskmine vanus (välisränne)
Sihtriigid
Kokkuvõte (1) <ul><li>Rändeta rahvaarv ei anna õiget ülevaadet eestlaste regionaalsest asetsemisest. </li></ul><ul><li>Ees...
Kokkuvõte (2) <ul><li>Välisrände suunad on viimasel kümnendil jäänud samaks, kuigi väljaränne Soome on viimase paari aasta...
 
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Helerin Rannala: Registreeritud ränne aastail 2000-2009

1,394 views
1,277 views

Published on

Ülevaade Eesti sise-ja välisrändest ning rahvastikuarvetuse probleemidest viimasel kümnendil.

Helerin Rannala, Statistikaamet

Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima“ 20.-21.aprillil 2011

Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,394
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Helerin Rannala: Registreeritud ränne aastail 2000-2009

  1. 1. Registreeritud ränne aastail 2000-2009 Helerin Rannala Juhtivstatistik Statistikaamet
  2. 2. <ul><li>Statistikaameti 2 avaldatavat rahvaarvu </li></ul><ul><li>Eesti siseränne </li></ul><ul><li>Eesti välisränne </li></ul>
  3. 3. Rahvaarvude metoodika <ul><li>Nii rändega kui rändeta rahvaarvu aluseks on 2000. aasta rahvaloendus. </li></ul><ul><li>Rändeta rahvaarvule lisatakse igal aastal sünnid ja lahutatakse surmad. </li></ul><ul><li>Rändega rahvaarvule liidetakse lisaks sisseränne ja lahutatakse väljaränne. </li></ul>
  4. 4. 2 rahvaarvu võrdlus näitena <ul><li>2001. aastal oli rändega rahvaarv rändeta rahvaarvust </li></ul><ul><li>1300 inimese võrra väiksem. Järgmist aastat arvutades </li></ul><ul><li>võetakse aluseks eelmise aasta rändeta/rändega </li></ul><ul><li>rahvaarv, millele lisatakse rahvastikusündmused. </li></ul><ul><li>Seega ei näita 2002. aasta rahvaarvude erinevus 3200 </li></ul><ul><li>ühe aasta rändesaldot vaid kahe aasta oma. </li></ul>
  5. 5. Siseränne <ul><li>Aastas vahetab 2-3 inimest sajast oma elukohta üle omavalitsusüksuse piiri. </li></ul><ul><li>Siserändes on toimunud peamiselt eeslinnastumine– suuremate linnade lähiümbruste ehk tagamaade rahvastiku kasv ja äärealade tühjenemine. </li></ul><ul><li>Enim on rände tõttu kasvanud Viimsi , Kiili ja Harku vald. </li></ul><ul><li>Suurim lahkujate osakaal on Püssi linnas, Kareda ja Tootsi vallas. </li></ul>
  6. 7. Laste osatähtsus KOVides, 1.1.2010
  7. 8. Siserände suunad <ul><li>Äärealadelt kolijate peamisteks sihtkohtadeks tähtsuse järjekorras on pealinn, regioonikeskused (nagu Tartu ja Pärnu) ning oma maakonna keskused. </li></ul><ul><li>Pealinnast, regioonikeskustest ja maakonnakeskustest omakorda rännatakse linna tagamaale. </li></ul>
  8. 9. Tallinna rände tagamaa 2000-2009
  9. 10. Harju maakonna omavalitsusüksuste rändesaldo Tallinnaga 2000-2009
  10. 11. Maakondadevaheline ränne, 2009 <ul><li>2009. aastal oli Harjumaa ainuke maakond, mille rändesaldo kõigi teiste maakondadega oli positiivne, ulatudes Ida-Virumaaga kuni 700 inimeseni. </li></ul><ul><li>Arvuliselt liikus enim inimesi Harjumaale Ida-Virumaalt (1192) ja Tartusmaalt (1016). </li></ul><ul><li>Teiste maakondade omavahelised rändesaldo jäid alla 100. </li></ul>
  11. 12. Eesti siseränne soo järgi
  12. 13. Välisränne (VR)
  13. 14. Välisrändesaldo <ul><li>On olnud negatiivne juba 90ndatest alates. </li></ul><ul><li>Oli negatiivne üle 3000 inimesega aastatel 2005 ja 2006. </li></ul><ul><li>On negatiivne Soome, Saksamaa, Suurbritannia, Iirimaa ja Rootsiga. </li></ul><ul><li>On positiivne SRÜ riikidega (Venemaa, Ukraina, Valgevene). </li></ul><ul><li>On positiivne Leedu ja Lätiga. </li></ul>
  14. 15. Rändesaldo 2000-2009
  15. 16. Välisrändesaldo
  16. 17. Välisrändesaldo maakonniti 2000-2009
  17. 18. Välisränne vanusgrupiti, 2009
  18. 19. Keskmine vanus (välisränne)
  19. 20. Sihtriigid
  20. 21. Kokkuvõte (1) <ul><li>Rändeta rahvaarv ei anna õiget ülevaadet eestlaste regionaalsest asetsemisest. </li></ul><ul><li>Eesti-siseselt liigutakse enim suurematesse linnadesse ja nende lähiümbrusesse. </li></ul><ul><li>Enim kaotavad rahvastikku maakondade äärealad. </li></ul>
  21. 22. Kokkuvõte (2) <ul><li>Välisrände suunad on viimasel kümnendil jäänud samaks, kuigi väljaränne Soome on viimase paari aastaga vähenenud. </li></ul><ul><li>Seevastu liigub üha enam inimesi Eestist kaugemale nagu Suurbritanniasse, Saksamaale ja Iirimaale. </li></ul><ul><li>Väljarändes osalejate hulgas on enim 20-29-aastaseid noori. </li></ul>

×