Helerin Rannala: Registreeritud ränne aastail 2000-2009

  • 1,135 views
Uploaded on

Ülevaade Eesti sise-ja välisrändest ning rahvastikuarvetuse probleemidest viimasel kümnendil. …

Ülevaade Eesti sise-ja välisrändest ning rahvastikuarvetuse probleemidest viimasel kümnendil.

Helerin Rannala, Statistikaamet

Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima“ 20.-21.aprillil 2011

Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23

More in: Education
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
1,135
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
0
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Registreeritud ränne aastail 2000-2009 Helerin Rannala Juhtivstatistik Statistikaamet
  • 2.
    • Statistikaameti 2 avaldatavat rahvaarvu
    • Eesti siseränne
    • Eesti välisränne
  • 3. Rahvaarvude metoodika
    • Nii rändega kui rändeta rahvaarvu aluseks on 2000. aasta rahvaloendus.
    • Rändeta rahvaarvule lisatakse igal aastal sünnid ja lahutatakse surmad.
    • Rändega rahvaarvule liidetakse lisaks sisseränne ja lahutatakse väljaränne.
  • 4. 2 rahvaarvu võrdlus näitena
    • 2001. aastal oli rändega rahvaarv rändeta rahvaarvust
    • 1300 inimese võrra väiksem. Järgmist aastat arvutades
    • võetakse aluseks eelmise aasta rändeta/rändega
    • rahvaarv, millele lisatakse rahvastikusündmused.
    • Seega ei näita 2002. aasta rahvaarvude erinevus 3200
    • ühe aasta rändesaldot vaid kahe aasta oma.
  • 5. Siseränne
    • Aastas vahetab 2-3 inimest sajast oma elukohta üle omavalitsusüksuse piiri.
    • Siserändes on toimunud peamiselt eeslinnastumine– suuremate linnade lähiümbruste ehk tagamaade rahvastiku kasv ja äärealade tühjenemine.
    • Enim on rände tõttu kasvanud Viimsi , Kiili ja Harku vald.
    • Suurim lahkujate osakaal on Püssi linnas, Kareda ja Tootsi vallas.
  • 6.  
  • 7. Laste osatähtsus KOVides, 1.1.2010
  • 8. Siserände suunad
    • Äärealadelt kolijate peamisteks sihtkohtadeks tähtsuse järjekorras on pealinn, regioonikeskused (nagu Tartu ja Pärnu) ning oma maakonna keskused.
    • Pealinnast, regioonikeskustest ja maakonnakeskustest omakorda rännatakse linna tagamaale.
  • 9. Tallinna rände tagamaa 2000-2009
  • 10. Harju maakonna omavalitsusüksuste rändesaldo Tallinnaga 2000-2009
  • 11. Maakondadevaheline ränne, 2009
    • 2009. aastal oli Harjumaa ainuke maakond, mille rändesaldo kõigi teiste maakondadega oli positiivne, ulatudes Ida-Virumaaga kuni 700 inimeseni.
    • Arvuliselt liikus enim inimesi Harjumaale Ida-Virumaalt (1192) ja Tartusmaalt (1016).
    • Teiste maakondade omavahelised rändesaldo jäid alla 100.
  • 12. Eesti siseränne soo järgi
  • 13. Välisränne (VR)
  • 14. Välisrändesaldo
    • On olnud negatiivne juba 90ndatest alates.
    • Oli negatiivne üle 3000 inimesega aastatel 2005 ja 2006.
    • On negatiivne Soome, Saksamaa, Suurbritannia, Iirimaa ja Rootsiga.
    • On positiivne SRÜ riikidega (Venemaa, Ukraina, Valgevene).
    • On positiivne Leedu ja Lätiga.
  • 15. Rändesaldo 2000-2009
  • 16. Välisrändesaldo
  • 17. Välisrändesaldo maakonniti 2000-2009
  • 18. Välisränne vanusgrupiti, 2009
  • 19. Keskmine vanus (välisränne)
  • 20. Sihtriigid
  • 21. Kokkuvõte (1)
    • Rändeta rahvaarv ei anna õiget ülevaadet eestlaste regionaalsest asetsemisest.
    • Eesti-siseselt liigutakse enim suurematesse linnadesse ja nende lähiümbrusesse.
    • Enim kaotavad rahvastikku maakondade äärealad.
  • 22. Kokkuvõte (2)
    • Välisrände suunad on viimasel kümnendil jäänud samaks, kuigi väljaränne Soome on viimase paari aastaga vähenenud.
    • Seevastu liigub üha enam inimesi Eestist kaugemale nagu Suurbritanniasse, Saksamaale ja Iirimaale.
    • Väljarändes osalejate hulgas on enim 20-29-aastaseid noori.
  • 23.