• Save
Helerin Rannala: Registreeritud ränne aastail 2000-2009
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Helerin Rannala: Registreeritud ränne aastail 2000-2009

on

  • 1,672 views

Ülevaade Eesti sise-ja välisrändest ning rahvastikuarvetuse probleemidest viimasel kümnendil. ...

Ülevaade Eesti sise-ja välisrändest ning rahvastikuarvetuse probleemidest viimasel kümnendil.

Helerin Rannala, Statistikaamet

Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima“ 20.-21.aprillil 2011

Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23

Statistics

Views

Total Views
1,672
Views on SlideShare
1,672
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Helerin Rannala: Registreeritud ränne aastail 2000-2009 Presentation Transcript

  • 1. Registreeritud ränne aastail 2000-2009 Helerin Rannala Juhtivstatistik Statistikaamet
  • 2.
    • Statistikaameti 2 avaldatavat rahvaarvu
    • Eesti siseränne
    • Eesti välisränne
  • 3. Rahvaarvude metoodika
    • Nii rändega kui rändeta rahvaarvu aluseks on 2000. aasta rahvaloendus.
    • Rändeta rahvaarvule lisatakse igal aastal sünnid ja lahutatakse surmad.
    • Rändega rahvaarvule liidetakse lisaks sisseränne ja lahutatakse väljaränne.
  • 4. 2 rahvaarvu võrdlus näitena
    • 2001. aastal oli rändega rahvaarv rändeta rahvaarvust
    • 1300 inimese võrra väiksem. Järgmist aastat arvutades
    • võetakse aluseks eelmise aasta rändeta/rändega
    • rahvaarv, millele lisatakse rahvastikusündmused.
    • Seega ei näita 2002. aasta rahvaarvude erinevus 3200
    • ühe aasta rändesaldot vaid kahe aasta oma.
  • 5. Siseränne
    • Aastas vahetab 2-3 inimest sajast oma elukohta üle omavalitsusüksuse piiri.
    • Siserändes on toimunud peamiselt eeslinnastumine– suuremate linnade lähiümbruste ehk tagamaade rahvastiku kasv ja äärealade tühjenemine.
    • Enim on rände tõttu kasvanud Viimsi , Kiili ja Harku vald.
    • Suurim lahkujate osakaal on Püssi linnas, Kareda ja Tootsi vallas.
  • 6.  
  • 7. Laste osatähtsus KOVides, 1.1.2010
  • 8. Siserände suunad
    • Äärealadelt kolijate peamisteks sihtkohtadeks tähtsuse järjekorras on pealinn, regioonikeskused (nagu Tartu ja Pärnu) ning oma maakonna keskused.
    • Pealinnast, regioonikeskustest ja maakonnakeskustest omakorda rännatakse linna tagamaale.
  • 9. Tallinna rände tagamaa 2000-2009
  • 10. Harju maakonna omavalitsusüksuste rändesaldo Tallinnaga 2000-2009
  • 11. Maakondadevaheline ränne, 2009
    • 2009. aastal oli Harjumaa ainuke maakond, mille rändesaldo kõigi teiste maakondadega oli positiivne, ulatudes Ida-Virumaaga kuni 700 inimeseni.
    • Arvuliselt liikus enim inimesi Harjumaale Ida-Virumaalt (1192) ja Tartusmaalt (1016).
    • Teiste maakondade omavahelised rändesaldo jäid alla 100.
  • 12. Eesti siseränne soo järgi
  • 13. Välisränne (VR)
  • 14. Välisrändesaldo
    • On olnud negatiivne juba 90ndatest alates.
    • Oli negatiivne üle 3000 inimesega aastatel 2005 ja 2006.
    • On negatiivne Soome, Saksamaa, Suurbritannia, Iirimaa ja Rootsiga.
    • On positiivne SRÜ riikidega (Venemaa, Ukraina, Valgevene).
    • On positiivne Leedu ja Lätiga.
  • 15. Rändesaldo 2000-2009
  • 16. Välisrändesaldo
  • 17. Välisrändesaldo maakonniti 2000-2009
  • 18. Välisränne vanusgrupiti, 2009
  • 19. Keskmine vanus (välisränne)
  • 20. Sihtriigid
  • 21. Kokkuvõte (1)
    • Rändeta rahvaarv ei anna õiget ülevaadet eestlaste regionaalsest asetsemisest.
    • Eesti-siseselt liigutakse enim suurematesse linnadesse ja nende lähiümbrusesse.
    • Enim kaotavad rahvastikku maakondade äärealad.
  • 22. Kokkuvõte (2)
    • Välisrände suunad on viimasel kümnendil jäänud samaks, kuigi väljaränne Soome on viimase paari aastaga vähenenud.
    • Seevastu liigub üha enam inimesi Eestist kaugemale nagu Suurbritanniasse, Saksamaale ja Iirimaale.
    • Väljarändes osalejate hulgas on enim 20-29-aastaseid noori.
  • 23.