Your SlideShare is downloading. ×
0
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Euro turgutab toibujat. Aavo Heinlo 30.07.2010

802

Published on

Statistikaameti peanalüütiku Aavo Heinlo ettekanne Eesti statistika aastaraamatu esitlusel 30.07.2010 annab ülevaate ettevõtete toimetulekust. Majanduslangus osutus 2009. aastal ootamatult järsuks, …

Statistikaameti peanalüütiku Aavo Heinlo ettekanne Eesti statistika aastaraamatu esitlusel 30.07.2010 annab ülevaate ettevõtete toimetulekust. Majanduslangus osutus 2009. aastal ootamatult järsuks, mistõttu paljud ettevõtted pidid väga kiiresti ja otsustavalt uute oludega kohanema. Majandus langes kokkuvõttes kümnendi keskpaiga tasemele.

Majanduslangusel olid omad plussid: see toimis ettevõtlussektoris loodusliku valikuna ning elimineeris nõrgad, peatas laenubuumi ja kulutamise, samuti sundis ellujääjad efektiivsusele ja organisatsiooni- ning turundusuuendustele. 2010. aasta alguses asendusid allakäigukõverad toibumise märkidega, kui eksport ja tööstustoodang hakkas kasvama.

Published in: Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
802
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Kogumiku esitlus Statistikaametis 30.07.2010
  • 2. Euro turgutab toibujat Aavo Heinlo Peaanalüütik
  • 3.
    • Masu plussid
    • Toibumise märgid
    • Tootlikkus
    • Toibumise jätkusuutlikkus
    Esitluse kava 30.07.2010
  • 4. Masu plussid
    • Toimis loodusliku valikuna — elimineeris nõrgad, peatas laenubuumi ja kulutamise (hoiused hakkasid kasvama).
    • Sundis ellujääjad efektiivsusele ja innovaatilisusele. See omakorda viib tootlikkuse kasvule ning vähendab mahajäämust.
    • Sotsiaalsest vaatevinklist ei olnud see kerge, kuid ka isiku tasandil anti tõuge ettevõtlikkuse kasvuks ja täiendõppeks. Aga ka nõrgemate kõrvalseisjate toetamiseks.
    • Suurvõitja oli statistika. Hulk näitajad pälvis kõige laiema publiku igapäevase tähelepanu.
    30.07.2010
  • 5. Allakäigukõverad 30.07.2010
  • 6. Toibumise märgid (1) 30.07.2010 SKP ja selle komponentide reaalkasv eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, I kvartal 2006 – I kvartal 2010
  • 7. To ibumise märgid (2)
    • Petlik esitlusviis, kõik nagu oleks uhkelt kasvamas. Tegelikult on kasvu ja kahanemist eraldav joon diagrammi keskel ning nii SKP kui sisemajanduse nõudlus ikka veel kahanevad. Küll on tendents selge — see kahanemine aeglustub. Muide madalam sisemajanduse nõudlus peegeldab asjaolu, et eraisikute hoiused kasvavad ja laenujäägid kahanevad.
    • Tõsiselt teeb aga rõõmu globaalse majanduse paranemist peegeldav kaupade ja teenuste ekspordi kasv.
    • Olulisteks toibumise märkideks on Konjunktuuriinstituudi andmetel majandususaldusindeks i jõudus kasv 2009. aasta jooksul kuid ka Tallinna Kaubamaja hiljutised tugevad tulemused. Rääkimata tööstustoodangu jõudsast kasvust II kvartalis .
    30.07.2010
  • 8. Toibumise märgid (3) 30.07.2010 Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kasum, I kvartal 2002 – I kvartal 2010 (2005. aasta kvartalite keskmine = 100)
  • 9. To ibumise märgid ( 4 )
    • Ka selle diagrammiga kaasnes uudistes rõõmusõnum — pärast kaheaastast kahanemist kasvas sesoonselt korrigeeritud müügitulu eelmise kvartaliga võrreldes 3%. Luubiga märkaksime, et aasta varem oli müügitulu oma kõige madalamal tasemel ja nüüd vajus veel 2% allapoole. Siiski, tuleb plusspoolele kanda asjaolu, et juba aasta vältel on müügitulu püsinud stabiilselt 2006. aasta tasemel.
    • Seevastu kasum pesitseb 2002. aasta tasemel. Ning sedagi ennekõike tänu tööjõukulude vähenemisele ja madalale investeeringute tasemele.
    30.07.2010
  • 10. Tootlikkus (1)
    • 2010. aasta I kvartali võrdlus 2007. aasta IV kvartaliga näitab, et müügitulu langes ligikaudu 30%, aga töötundide arv vaid 20%. Seega jäi vahe — 10% — tootlikkuse languse arvele.
    • Teisalt tööjõukulud langesid samal perioodil veerandi jagu. Töötundide arvu 20%-lise vähenemisega võrdlemine jätab palkade kukkumiseks umbes 5%. Sama number tuligi välja palgastatistikast.
    • Vaatleme detailsemalt kahte tootlikkuse näitajat lisandväärtuse alusel:
    • tunnitootlikkus = lisandväärtus / töötundide arv, töökulutootlikkus = lisandväärtus / tööjõukulud.
    30.07.2010
  • 11. Tootlikkus (2) 30.07.2010 Ettevõtlussektori tootlikkus, I kvartal 2002 – I kvartal 2010
  • 12. Tootlikkus (3)
    • 2007. aasta III kvartalini tunnitootlikkus kasvas ja samal määral kasvasid ka palgad, jättes niiviisi töökulutootlikkuse samale tasemele. Seejärel veel aastajagu palkade kasv jätkus, kuid tunnitootlikkus jäi samale tasemel, mis viis töökulutootlikkuse langusse. Lõpuks alles 2008. aasta IV kvartalist muutus kahe vaadeldava näitaja käitumine üsna sünkroonseks ning tunnitootlikkus jäi pidama 2006. aasta II kvartali tasemele.
    • Tootlikkusest rääkides ei saa mööda minna asjaolust, et hoolimata paarikümnest iseseisvuse aastast on Eesti ajakirjanikud ikka aldid võimendama “Läänemaa” tarkade küsitavaid hinnanguid. Nii võis juunis leida meediast ABB Balti riikide juhi Bo Henrikssoni väite, et Eesti tööstuse tootlikkus jääb arenenud Euroopa riikidest maha neli kuni kuus korda.
    30.07.2010
  • 13. Tootlikkus (4) 30.07.2010 Saksamaa ja Eesti töötleva tööstuse tööviljakuse suhe, 2002–2007
  • 14. Tootlikkus (5)
    • Seekord on meil võrdlusnäitajaks kolmas tootlikkuse indikaator: tööviljakus = lisandväärtus / hõivatute arv.
    • Tõepoolest oli 2002. aastal Saksamaal tööviljakus 6 korda ja 2007. aastal 4 korda Eesti omast kõrgem, kui võrdluse aluseks on krooni ja euro vahetuskurss.
    • Kuid loomulik on, et võrdlus arvestab erinevusi hindades ehk raha tegelikku ostujõud . Eurostati arvestuste kohaselt oli 2007. aastal euro ostujõud Saksamaal võrdne vaid 10,4 krooniga.
    • Ostujõudu pariteete arvestades oli Saksamaa tööviljakus 2007. aastal vaid 2,6 korda kõrgem. Siinkohal pole värskemate andmete puudusel põhjust spekuleerida indikaatori masujärgse väärtuse üle.
    30.07.2010
  • 15. Toibumise jätkusuutlikkuse mõjurid
    • Globaalne majanduse paranemine (IMF tõstis aprillis eurotsooni majanduskasvu prognoosi selleks aastaks 0%-lt 1%-le ja jättis selle juulis muutmata).
    • EL institutsiooniline reform, millega kaasneb eelarvelise raamistiku rakendamine.
    • Eurotsooniga liitumisega kaasnev välisinvestorite usalduse kasv.
    • Innovatsiooniteadlikkus peab muutuma nii ettevõtetele kui elanikele igapäevaseks asjaks.
    30.07.2010
  • 16. Lõpetuseks
    • Rööpaid tuleb targu valida — mustlasvankriga ei tasu kiirrongi mängida.
    • Tänan tähelepanu eest!
    30.07.2010

×