• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Eestist pärast 2000. a rahvaloendust välismaale lahkunute arvu hindamine 2011. a loenduse abil.Ene-Margit Tiit, Statistikaameti vanemmetoodik, Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 06.10.2011
 

Eestist pärast 2000. a rahvaloendust välismaale lahkunute arvu hindamine 2011. a loenduse abil.Ene-Margit Tiit, Statistikaameti vanemmetoodik, Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 06.10.2011

on

  • 1,820 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,820
Views on SlideShare
1,820
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Eestist pärast 2000. a rahvaloendust välismaale lahkunute arvu hindamine 2011. a loenduse abil.Ene-Margit Tiit, Statistikaameti vanemmetoodik, Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 06.10.2011 Eestist pärast 2000. a rahvaloendust välismaale lahkunute arvu hindamine 2011. a loenduse abil.Ene-Margit Tiit, Statistikaameti vanemmetoodik, Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 06.10.2011 Presentation Transcript

    • Eestist pärast REL2000 välismaale lahkunute arvu hindamine REL2011 abil
      Ene-Margit Tiit
      Statistikaamet, Tartu Ülikool
    • Sisukord
      Eesti rahvaarv ja selle muutumine
      Rahvaloendus ja poliitika
      REL2011 Eestis. Loenduse kvaliteet ja usaldusväärsus
      Loendajate dilemma
      Küsimused väljarännanute kohta
      Mida saadud teabega peale hakata?
      Ene-Margit Tiit
    • Eesti rahvaarv ja selle muutumine
      Ene-Margit Tiit
    • Eesti üldsust huvitab Eesti rahvaarv.
      Muret on tekitanud niihästi rahvaarvu liiga aeglane kasv kui ka liiga kiire kasv, kuid kõige enam kahanemine.
      Eriti tähelepanelikult jälgitakse rahvaarvu muutumist rahvaloenduste lõikes.
      Rahvaloenduste järgselt oodatakse loendustulemusi, st tegelikult peamiselt rahvastiku üldarvu, sisuliselt juba järgmisel päeval pärast loenduse lõppu. .
      Ene-Margit Tiit
    • Ene-Margit Tiit
    • Rahvaarv – mis see on?
      Käesoleval ajal loetakse riigi rahvaarvuks tavaliselt alalise elanikkonna arvu. See tähendab, et meil tuleb kokku lugeda isikud, kelle alaline elukoht (loendus-) hetkel on Eestis (mitte need, kes (loendus-) hetkel Eestis viibivad).
      Alalised ehk püsielanikud on need, kes on (loendus-) hetkeks Eestis elanud 12 kuud või kavatsevad siia vähemalt 12 kuuks elama jääda.
      Alaliste elanike hulka loetakse ka need (rohkem kui 12 kuu jooksul) välismaal töötavad isikud, kes suurema osa oma töövabast ajast veedavad Eestis oma leibkonna juures.
      Ene-Margit Tiit
    • Üliõpilased loetakse alaliselt elavaiks oma õppimiskohas (kui nad õpivad seal vähemalt aasta), üldhariduskoolide õpilaste alaline elukoht on nende vanemate juures.
      Diplomaate, samuti ka välismissioonil olevaid sõjaväelasi loetakse oma koduriigis alaliselt elavateks.
      Ene-Margit Tiit
    • Rahvaarvu muutumine
      Analüüsides rahvaarvu muutumist tuleb vaadata kaht põhjust:
      Loomulik iive, mille suurus on väga täpselt teada.
      Välisränne, mille registreerimine on kahjuks tänapäeval üpris puudulik (põhjuseks seaduste liberaalsus ja inimeste madal registreerimiskultuur, mõnikord ka majanduslikud kaalutlused).
      Ene-Margit Tiit
    • Eesti rahvaarvu muutumine alates üle-eelmisest loendusest
      Ene-Margit Tiit
    • Sünnid, surmad ja loomulik iive Eestis 1989—2010
      Ene-Margit Tiit
    • Rahvaarvu muutus Eestis
      Alates 1989. aasta rahvaloendusest on Eesti rahvaarv väga oluliselt kahanenud:
      Aastast 1989 kuni aastani 2000 vähenes Eesti rahvaarv 193591 isiku võrra (12,3%), sellest 40296 negatiivse iibe mõjul.
      Registreeritud rännet arvestava jooksva statistika andmetel vähenes aastast 2000 kuni aastani 2011 Eesti rahvaarv 51462 isiku võrra (3,7%), sellest 33352 negatiivse iibe mõjul.
      Kokku on registreeritud andmetel Eesti rahvaarv ajavahemikul 1989—2010 vähenenud 244686 inimese võrra, see on 15,6%, sellest 73 548 negatiivse iibe mõjul.
      Ene-Margit Tiit
    • Eesti rahvaarvu dokumenteeritud muutus 1989—2010
      Ene-Margit Tiit
    • Eesti rahvaarv 1.01.2011
      Statistikaameti andmed:
      Rahvaarv ainult loomulikku iivet arvestades: 1340194
      Rahvaarv loomulikku iivet ja rännet arvestades; 1320976
      Nende rahvaarvude erinevus on ligi 20 000 inimest.
      Rahvastikuregistris on andmeid ca 1360 000 inimese kohta.
      Ene-Margit Tiit
    • Miks SA rahvaarve on kaks?
      Rännet (niihästi sise- kui välisrännet) on alates taasiseseisvumisest registreeritud vaid osaliselt.
      Osaliselt registreeritud rännet on metoodiliselt võimatu korrektselt arvesse võtta, tekivad küsitavused.
      Näide: 18-aastane neiu liikus
      2001. aastal Tsooru külast Antslasse, ei registreerinud
      2007 aastal Antslast Paidesse, registreeris.
      Viimast liikumist ei saa rahvastikustatistika aga arvesse võtta, sest kirjade järgi Antslas ei elanud ühtegi 26-aastast naist. Formaalselt elab neiu jätkuvalt Tsoorus. Rahvastikustatistika on anonüümne, seetõttu ei saa konkreetseid liikumisi jälgida.
      Ene-Margit Tiit
    • Rändega rahvaarv
      Rändega rahvaarvu arvutamisel on siserändega seotud vastuolude kõrvaldamiseks kasutatud hinnanguid.
      Välisrände puhul on arvestatud ainult ametlikult registreeritud rännet.
      Kuna traditsiooniliselt rahvastikustatistikas hindamist ei kasutata, on rändeta statistika koos klausliga “ei arvesta rännet” korrektne, kuid kahjuks ei vasta tegelikule olukorrale.
      Rännet arvestav statistika on oletatavasti tegelikkusele lähedasem, kuid kuna rännet on registreeritud vaid osaliselt, siis kindlasti mitte täpne.
      2011 aasta 1. jaanuari seisuga on rändega ja rändeta rahvaarvu erinevus 19218inimest, so 1,4% rahvaarvust.
      Ene-Margit Tiit
    • Registreeritud välisrände saldo aastati
      Ene-Margit Tiit
    • Esimene tõsisem väljarände laine oli peale Eesti Euroopa Liiduga ühinemist (2006—2007).
      Majanduse tõusuperioodil väljaränne aeglustus märgatavalt, tekkis arvestatav tagasiränne.
      Kriisiperioodil algas uus väljarände laine, võimalik, et selle haripunkt on käesoleval aastal.
      Oluline küsimus on: kui suurt osa tegelikust rändest kajastab registreeritud ränne?
      Ene-Margit Tiit
    • Rahvaloendus ja poliitika
      Ene-Margit Tiit
    • Rahvaloendus ja poliitika
      Loendus on muutunud paljudes maailma maades, sh teatud määral ka Eestis, poliitiliseks sündmuseks.
      See on toimunud vastu statistikute soove, kes lähtudes statistika põhiprintsiipidest eelistaksid igasugusest poliitikast distantseeruda.
      Opositsiooniparteid peavad väljarände mahtu valitsuse poliitika läbikukkumise indikaatoriks (E.Savisaar Keskerakonna nõupidamisel).
      See tähendab teravdatud tähelepanu REL tulemustele, sh eriti rahvaarvule.
      Ene-Margit Tiit
    • Naabrite kogemus
      Niihästi Lätis kui Leedus on 2011. aasta rahvaloendus juba toimunud ning meedias on avaldatud ärevust tekitavaid artikleid rahvaarvu “üllatuslikust” ja järsust vähenemisest, mis loenduse tulemsena on selgunud.
      Küsimustega, kas ja kuivõrd sama olukord ootab Eestit pärast loendustulemuste selgumist, on REL meeskonna, aga samuti SA juhtkonna poole korduvalt pöördutud.
      Ene-Margit Tiit
    • Eesti REL2000 kogemus
      2000. aastal oli Eesti rahvastiku arvukus eelmise loendusega võrreldes vähenenud ligi 200 000 inimese võrra. Ajakirjanduses avaldati arvamust, et rahvaloendus on läbi kukkunud.
      “Nadi rahvas või nadi loendus”, Päevaleht, 12.04.2000
      Rahvaloenduse esimene sõnum - Eestis elab vaid 1,4 miljonit inimest - jahmatas nii tõsiselt, et Tallinna linnapea Jüri Mõis soovitas päästerõngaks välismaalaste sissetoomist. Tõsi, Eesti rahvastik kahaneb, sest lapsi sünnib üha vähem. Kahtlane ainult, kas tõesti nii kiires tempos, kui rahvaloendus osutab.… Rahvaarv kukkus järsult, kui Eestist lahkusid kümned tuhanded Vene sõjaväelased, nende pered ja teisedki muulased. Ent kui rahvaloenduse andmeid uskuda, on kõigile neile lisaks Eestist kadunud veel vähemalt 100 000 inimest.
      Analüüs näitas siiski, et suure osa probleemist põhjustas osaliselt registreeritud militaarränne.
      Ene-Margit Tiit
    • REL2011 Eestis. Loenduse kvaliteet ja usaldusväärsus
      Ene-Margit Tiit
    • Keda REL2011 käigus Eestis loendatakse?
      Põhiline loendatavate kontingent on Eesti püsielanikud. Nende arv moodustab rahvaarvu.
      Lisaks sellele loendatakse Eestis 3—12 kuu jooksul viibivaid välismaalasi.
      Uus kontingent, keda loendatakse, on Eestist viimase 12 aasta jooksul (aastail 2000—2011) välismaale lahkunud inimesed.
      Kaht viimast inimeste rühma Eesti elanikena arvesse ei võeta.
      Ene-Margit Tiit
    • Kuidas on traditsiooniliselt loenduse kvaliteeti hinnatud?
      Võrreldakse jooksva statistika ja loenduse käigus saadud rahvaarve.
      Jooksev statistika: alates rahvaloendusest arvutatakse igal aastal rahva soo-vanuse jaotus:
      eelmise aasta rahvastikule lisatakse üks eluaasta;
      lahutatakse surnud ja väljarännanud;
      liidetakse sündinud ja sisserännanud;
      kõigi soo-vanuserühmade summa ongi rahvaarv.
      Ene-Margit Tiit
    • Sisuliselt mõõdab selline meetod kahe järjestikuse loenduse andmete omavahelist kooskõla. Hea kooskõla näitab üldiselt ka loenduste ja samuti ka jooksva statistika head kvaliteeti.
      Loenduse kvaliteedi mõõtmiseks on teisigi meetodeid, nt järelloendus.
      Kaasajal on väga ranged nõuded loenduse kvaliteediprogrammi osas.
      Ene-Margit Tiit
    • Ala- ja ülekaetus
      Loenduse kvaliteeti mõõdab palju näitajaid, kuid kõige tähtsamad on ala- ja ülekaetus.
      Kui loendamisele kuuluvate objektide arv on N, aga neist loendatakse K, K<N, siis on tegemist alakaetusega. Kaetuse määr on K/N, alakaetus (N—K)/N.
      Kui loenduse tulemuseks on M>N, sest loendati ka loendamisele mittekuuluvaid objekte või osa objekte loendati korduvalt, siis on tegemist ülekaetusega. Kaetuse määr on M/N, ülekaetus (M—N)/N.
      Kaetust, üle- ja alakaetust mõõdetakse protsentides.
      Ene-Margit Tiit
    • Alakaetus – loenduse põhiline mure
      Kõige sagedamini esinev kvaliteediprobleem on loenduse puhul alakaetus, selle põhjuseks on, et kõiki loendatavaid ei saadud kätte.
      Ajalooliselt võib oletada, et ala- ja ülekaetus vastastikku mingil määral kompenseerusid.
      Tänapäeval, kui isikuid identifitseeritakse isikukoodiga, on ülekaetus praktiliselt välistatud, peamiseks probleemiks on alakaetus.
      Loendusjärgse analüüsiga püütakse tavaliselt alakaetuse põhjused välja selgitada.
      Ene-Margit Tiit
    • Alakaetus Eesti erinevatel loendustel
      Traditsioonilisel viisil (jooksva statistika ja loenduse rahvaarvu võrreldes) saadi järgmisi tulemusi.
      1934. aastal oli erinevus ca 1500 inimest. Selgus, et põhjuseks oli sündide registreerimise hilinemine, alakaetus ca 0,1%
      1979. aastal oli erinevus (L. Teppi mälestuste põhjal) mõnesaja inimese piires, alakaetus <0,02%
      2000. aastal oli erinevus ca 60 000 inimest, alakaetus 4,2%. Analüüs näitas, et suure osa probleemist põhjustas osaliselt registreeritud militaarränne.
      2000 aastal hinnati loenduse kvaliteeti ka järelloenduse abil, see andis ca kolm korda väiksema alakaetuse hinnangu.
      Ene-Margit Tiit
    • Kui suur on tegelik rahvaarv?
      Loenduse kaetuse hindamiseks on tarvis teada tegelikku rahvaarvu (N).
      Rahvaloenduse eesmärk aga ongi rahvaarvu määramine.
      Kas see on nokk kinni-saba lahti ülesanne?
      Kui rahvastikuprotsessid sujuvad rahulikult ja rahvastikumuutused registreeritakse korrektselt, siis sobib rahvaarvu hinnanguks jooksva statistika põhjal hinnatud rahvaarv.
      Rahvaarvu on võimalik hinnata ka statistiliselt, kasutades järelloendust. Kuid see on siiski vaid hinnang, mille täpsus sõltub järelloenduse mahust.
      Ene-Margit Tiit
    • Tegelik rahvaarv registrist?
      Teine, kaasajal rakendatav võimalus on – hinnata tegelikku rahvaarvu olemasolevate registrite põhjal.
      Siin on aga probleem – registrid näitavad registreeritud, mitte tegelikku rahvaarvu. Registrite kasutamine on sobiv siis, kui tegelik ja registreeritud rahvaarv üksteisest palju ei erine, kui registreerimise kultuur on kõrge.
      Kui need arvud aga (oletatavasti) üksteisest erinevad, siis ei sobi registrinäit tegeliku rahvaarvu hinnanguks.
      Peamine sellise erinevuse põhjus on registreerimata ränne.
      Ene-Margit Tiit
    • Loendajate dilemma
      Ene-Margit Tiit
    • Loendajate dilemma
      Kui rahvaloenduse tulemus ei vasta üldsuse ja poliitikute ootustele, siis on kaks võimalust:
      Loendustulemus ei ole õige, st loendajad on oma tööd teinud halvasti.
      Rahvaarv ongi niisugune, st rahvastikupoliitika pole andnud soovitud tulemusi.
      Kõige sagedamini kombineeruvad mõlemad põhjused, kuid loendajate poolt oleks korrektne näidata kummagi põhjuse mõju suurust.
      Ene-Margit Tiit
    • Üldkogumi hindamine
      Selle dilemma lahenduseks on, et loenduse käigus püütakse mitte ainult võimalikult suurt osa loendamisele kuuluvast elanikkonnast K loendada,
      vaid lisaks sellele hinnata võimaikult täpselt ka seda osa loendamisele kuuluvast elanikkonnast, keda loendada ei õnnestunud (N—K).
      Kokkuvõttes tähendab see, et hinnata tuleb loendamisele kuuluvat elanike arvu N, st üldkogumit, arvestades tõsiasja, et kõiki neid isikuid loendada ei õnnestu.
      Ene-Margit Tiit
    • REL lähteandmestik. Töönimekirjad
      REL korraldamisel kasutatakse oluliselt rahvastikuregistri andmestikku. Selle järgi on koostatud REL2011 töönimekirjad, sest see on ainus allikas, kus on isikud seotud eluruumiga.
      Töönimekirjades on isikuid rohkem kui SA ametlik rahvaarv.
      Loendajate tööd komplitseerib ka see, et kaugeltki kõik isikud ei ela registreeritud aadressil või nende aadress ei ole täpne, näiteks puudub talu nimi (hinnanguline erinevus >20%).
      Ene-Margit Tiit
    • Kõiki siiski kätte ei saada?
      Karta on, et hoolimata loendajatel jaoks välja töötatud juhenditest ja loendusaegsest monitooringust jääb osa töönimekirjadesse kantud inimestest loendamata (nii veebis kui ka küsitluse käigus). Põhjused:
      Ajutine eemalviibimine;
      Loendajaga suhtlemisest hoidumine;
      Resoluutne keeldumine;
      Muud juhuslikud põhjused
      Ene-Margit Tiit
    • Üldkogumi hindamine
      Kõigi nende isikute suhtes, kes on kirjas rahvastikuregistris (ja REL2011 töönimekirjades), aga keda ei õnnestunud loendada, tuleb langetada otsus, kas ta
      on Eesti püsielanik, st kuulub üldkogumisse
      või
      on Eestist lahkunud, elab püsivalt välismaal ja selletõttu ei kuulu üldkogumisse.
      Ene-Margit Tiit
    • Missugust teavet saab selle ülesande lahendamiseks kasutada?
      Eestis paiknevad ja toimivad registrid:
      EHIS, Haigekassa, MTA, SKA, …
      REL2000 andmebaas,
      KOVid
      REL käigus laekunud kaudne teave
      Valdavalt võib see teave anda suuniseid isikute kohta, kes elavad Eestis, kuid mitte nende kohta, kes on Eestist lahkunud.
      Ene-Margit Tiit
    • Küsimused väljarännanute kohta
      Ene-Margit Tiit
    • Tagasi alguse juurde
      REL2011 ankeedi koostamise algperioodil oli kaalumisel ettepanek püüda loenduse käigus saada infot väljarännanud isikute kohta.
      See ettepanek lükati tagasi (oluliselt rahvastiku-statistikute toel) põhjendusega, et saadav info ei ole täielik, st seda ei saa rahvastikustatistikas korrektselt kasutada.
      Standardselt ei ole küsimus väljarändest rahvaloenduse küsimus, küll selgitatakse loendusel sisserännet.
      Ene-Margit Tiit
    • Viimasel minutil langetatud otsus
      Arvestades tõsiasja, et
      Eestis (samuti nagu ka naaberriikides) on hetkel väljaränne kõige teravam rahvastikuprobleem;
      Ränne, sh ka väljaränne on viimaste kümnendite jooksul ebatäielikult registreeritud;
      REL2011 üheks oluliseks eesmärgiks on teada saada tegelik rahvaarv, kusjuures see eesmärk ei ole saavutatav ilma välisrände alase täiendava teabeta,
      otsustas REL-kogu, tuginedes REL projektirühma ettepanekule ja REL Teadusnõukogu toetusele lisada REL ankeeti küsimused väljarände kohta.
      Ene-Margit Tiit
    • Uus küsimus
      Kas mõni Teie või Teie leibkonnaliikme lähisugulastest (nt vanem, laps, õde, vend, abikaasa/elukaaslane) lahkus Eestist 2000. aastal või hiljem ja elab praegu välismaal?
      Arvestage ka kõrgkoolis või keskkoolijärgses kutseõppeasutuses õppijaid, kes on õpingute tõttu välismaal elanud 12 kuud või kauem.
      Kui Te lugesite mõne Eestist lahkunud lähisugulase enne ajutiseks elanikuks, ärge teda siinkohal arvestage.
      1 Jah
      2 Ei
      Ene-Margit Tiit
    • Täpsustavad andmed
      Teie leibkonnal on vähemalt üks lähisugulane, kes lahkus Eestist 2000. aastal või hiljem ja elab ka praegu välismaal. Palun lisage tema (nende) andmed nimekirja B.
      Eesnimi
      Perekonnanimi
      Isikukood
      Sugu
      1  Mees / 2  Naine
      Sünniaeg
       Päev/ Kuu / Aasta
      Vanus seisuga 31. detsember 2011
      Lahkunud isiku kohta selgitatakse ka tema sugulussuhted vastaja leibkonnaga.
      Ene-Margit Tiit
    • Täiendav küsimus küsitlusloendusel
      Palume Teie abi selleks, et kõik Eesti püsielanikud saaksid loendatud.
      Registrite andmetel on selles eluruumis varem elanud …
      Kas Te teate, kus <Eesnimi Perekonnanimi (vanus)> praegu püsivalt elab?
      1 Elab mujal Eestis, aga mitte asutuses
      2 Elab asutuses (nt hooldekodu, kinnipidamisasutus)
      3 Elab välismaal
      4 Isik on juba nimekirja kantud, kuid on teise nimega
      5 Elab sellel aadressil, kuid kuulub teise leibkonda
      6 Elab sellel aadressil, unustasin enne teda nimetada
      7 Isik on surnud
      9 Ei ole infot selle isiku kohta
      Ene-Margit Tiit
    • Ei kuulu küll loendamisele, aga jätame meelde
      Loendamine välismaal.
      Kui isik kinnitab, et tema alaline eluoht on Eestis, siis on tal võimalik end ka välismaal internetis loendada, kasutades Eesti ID-kaarti (koos lugejaga), Eesti pankade pangakoode või (Eestis registreeritud) mobiiltelefoni.
      Kui tema alaline elukoht ei ole Eestis, siis ta ei saa ennast loendada, protseduur lõppeb automaatselt. Küll aga õnnestub (loodetavasti) salvestada analüüsiks tema Eesti isikukood, mida ta kindlasti sisenemiseks peab kasutama, sest muul viisil siseneda pole võimalik.
      Ene-Margit Tiit
    • Mida saadud teabega peale hakata?
      Ene-Margit Tiit
    • Kuidas saadud teavet kasutada?
      Kolmel erineval viisil saadud välismaale lahkunud isikute loetelusid ühendades saame (oletatavasti) välismaal elavate osaliselt või täielikult identifitseeritud isikute loetelu.
      Isikukoodi operaatori ülesandeks on võimalikult kõik selles loetelus esinevad isikud (eesnime, perekonnanime, soo, sünniaja või vanuse ja leibkonnasuhte või varasema elukoha põhjal) identifitseerida, st nad siduda Eesti isikukoodiga ja loetelust duplikaadid kõrvaldada.
      Järgmiseks sammuks on selle loetelu võrdlemine loendatud isikute loeteluga, et sellest kõrvaldada need, kes tegelikult Eestis elavad.
      Ene-Margit Tiit
    • Rahvastikuregistris paiknevate loendamata isikute staatuse analüüs
      Välismaale lahkunud isikute loetelu kõrvutades rahvastikuregistri (aktiivse) nimekirjaga selgub, missugused isikud sellest nimekirjast on registreerimata välismaale lahkunud.
      Seda infot pole meil õigust anda Rahvastikuregistrile, küll aga saame teatava hinnangu registreerimata välismaale lahkunud isikute kohta, keda ilmselt pole alust lugeda üldkogumisse kuuluvaiks.
      Ene-Margit Tiit
    • Ülejäänud isikute kohta, kes on rahvastikuregistris ja kelle kohta pole teateid välismaale lahkumise kohta, kogume teavet registritest. Kui selgub, et nad on 2011. aastal aktiivselt siin tegutsenud (õppinud, saanud pensioni, töötanud, viibinud haiglaravil jne), siis loeme nad üldkogumisse kuuluvaiks.
      Niisugused isikud moodustavad loenduse alakaetuse, samas on võimalik neid registrite põhjal imputeerida.
      Ene-Margit Tiit
    • Otsustusreeglid
      Erinevate infoallikatest laekuva vastuolulise info puhul tuleb rakendada sobivat otsustuspuud, mis arvestab erinevate infoallikate erinevaid prioriteetsuse tasemeid.
      Üldiselt (lähtudes loenduste traditsioonist) on ütluspõhine info prioriteetne dokumendipõhise ees; ütlustest on prioriteetsem isiku enese oma, seejärel lähisugulaste oma.
      Dokumentaalse info prioriteetsuse määrab oluliselt selle aeg: mida värskem, seda õigem.
      Ene-Margit Tiit
    • Oodatavad tulemused
      Kavandatava tegevuse eesmärgiks on minimeerida niisuguste isikute arv, kelle paiknemise kohta loenduse ja loendusjärgse analüüsi tulemusena mingit teavet ei õnnestu saada.
      Valdav osa nendest tuleb nähtavasti arvata alaliste elanike ja loenduse alakaetuse hulka, kusjuures ei ole mingit võimalust nende imputeerimiseks.
      Põhimõtteliselt on võimalik anda koguväljarändele statistiline hinnang osaliselt fikseeritud rändeandmete põhjal ja seda arvestades parandada üldkogumi hinnangut.
      Ene-Margit Tiit
    • Kahjuks võtavad kõik need täiendavad analüüsid aega ja seetõttu ei selgu täpne rahvaarv (selle parim hinnang) kiiresti pärast REL lõppu.
      Ene-Margit Tiit
    • Ene-Margit Tiit
      Tänan kuulamast ja kaasa mõtlemast