• Like
  • Save
Eesti rahvastik REL2011 andmetel. Ene-Margit Tiidu ettekanne Vabariigi Presidendi Mõttekojas
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Eesti rahvastik REL2011 andmetel. Ene-Margit Tiidu ettekanne Vabariigi Presidendi Mõttekojas

on

  • 1,193 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,193
Views on SlideShare
1,193
Embed Views
0

Actions

Likes
2
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Eesti rahvastik REL2011 andmetel. Ene-Margit Tiidu ettekanne Vabariigi Presidendi Mõttekojas Eesti rahvastik REL2011 andmetel. Ene-Margit Tiidu ettekanne Vabariigi Presidendi Mõttekojas Presentation Transcript

    • Eesti rahvastik REL2011 andmetel Ene-Margit Tiit Tartu Ülikool, Statistikaamet Vabariigi Presidendi mõttekoda 9. aprill 2013
    • Sisukord• Rahvaloenduse (REL2011) tulemused o Rahvaarvu muutumine 2000—2012 o Rahvastiku soo-vanusejaotus ja selle muutus• Rahvastiku arengut mõjutavad protsessid o Loomulik iive o Välisränne o Siseränne• Eesti elanikkonna muutused loenduse andmetel o Rahvus ja kodakondsus o Põhiline elatusallikas o Sotsiaalmajanduslik seisund ja tööränne o Tegevus- ja ametialad o Haridus o Emakeel ja võõrkeelte oskus o Elutingimused• Allikmaterjal
    • Rahvaarvu muutumine 2000—2012
    • Rahvaarvu muutus jooksva statistika andmetel• Jooksva statistika andmetel, mis tugineb 2000.a rahvaloendusele ja mida jooksvalt korrigeeritakse registreeritud sündide, surmade ja rände arvel, on rahvaarv 12 aasta jooksul (1.01.2010 – 1.01.2012) vähenenud 54 333 inimese võrra.• Sellest kadu negatiivse iibe arvel on 32 409 inimest ja kadu negatiivse rändesaldo arvel 22 024 inimest.
    • Rahvaarvu muutus loenduste andmetel• Rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed.• Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati 1 370 052 püsielanikku).• Seega vähenemine on üle 21 000 isiku võrra suurem kui seletas jooksev statistika (loomulik iive ja registreeritud välisrände saldo).
    • Millest tuleb jooksva statistika ja rahvaloenduse andmete erinevus?Kaks põhjust:1. Registreerimata väljaränne.2. Loenduse alakaetus, st et kõiki loendamisele kuuluvaid isikuid ei õnnestunud kätte saada.Hinnanguliselt oli alakaetuse suuruseks 2,2%, seetähendab, et tegelik rahvaarv on loendatudrahvaarvust suurem.
    • Rahvastiku soo-vanuse jaotus
    • Rahvastiku vanusejaotus 2000 ja 2011120000 REL2000100000 REL201180000600004000020000 0 1… 1… 2… 2… 3… 3… 4… 4… 5… 5… 6… 6… 7… 7… 8… 0-4 5-9 85+
    • Rahvastikupüramiid 2011 85+ Mehed 80 Naised 75 70 65 60 55 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 060 000 40 000 20 000 0 0 20 000 40 000 60 000 2000 2011 12.03.2012 Ene-Margit Tiit
    • Vanusrühmade vahekorrad aastal 2000 ja 201170 200060 201150403020100 0--14 15--64 65+
    • Eesti rahvastik vananeb … Eesti ja EL keskmine. Vanuserühmade suhtelised arvukused40 EL (27 liikmesriiki)35 Eesti REL302520151050 0--14 15--24 25--49 50--64 65--79 80+
    • Loomulik iive
    • • Peaaegu kogu vaatlusperioodi jooksul oli Eestis loomulik iive negatiivne, kuid see lähenes nullile ja oli aastal 2010 positiivne.• Aastail 2011 ja 2012 oli loomulik iive taas negatiivne – vastavalt –565 ja –1460.• Eestlaste loomulik iive on olnud viimased neli aastat positiivne.• Maakondadest on loomulik iive positiivne Harjumaal ja Tartumaal
    • Sünnid ja surmad aastail 2000— 201219,00018,00017,00016,00015,00014,000 Elussünnid13,000 Surmad12,000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
    • Eestlaste sünnid ja surmad aastail 2000—201113000120001100010000 Elussünnid 9000 Surmad 8000 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
    • Summaarne sündimuskordaja• Sündimuse kõige tavapärasemaks mõõduks on summaarne sündimuskordaja (TFR).• Selle tavatõlgendus: Kui ühiskonna sündimus- käitumine oleks terve põlvkonna jooksul samasugune nagu vaatlusaastal, siis näitaks summaarne sündimuskordaja keskmist laste arvu naise kohta.• Summaarset sündimuskordajat kasutatakse rahvastikuprognooside tegemisel.• Taastetase, mis tagaks jätkusuutliku arengu, on 2,1.
    • Summaarne sündimuskordaja 1.7 Eurostat1.65 REL andmetel 1.61.55 1.51.45 1.41.35 1.3 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
    • Iirimaa IslandPrantsusmaaSuurbritannia Rootsi Norra Soome Belgia Holland Leedu Taani EL Sloveenia Venemaa Šveits Luksemburg Eesti Bulgaaria Malta Slovakkia Tšehhi Austria Kreeka Itaalia Hispaania Saksamaa Portugal Küpros Läti Poola Rumeenia Ungari 0 0.5 1 1.5 2 2.5
    • Sünnitaja vanuse dünaamika30292827262524 Ema keskmine vanus lapse sünnil23 Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
    • Summaarse sündimuskordaja ja sünnitamisvanuse seos• Kui sünnitamisvanus tõuseb, väheneb summaarne sündimuskordaja.• Sellest ei järeldu tingimata, et naised oma elu jooksul vähem lapse sünnitavad – nad teevad seda pikema aja jooksul.• Siiski väheneb selle tagajärjel laste arv igal konkreetsel aastal.
    • Oodatav eluiga• Sündimuse kõrval on teine loomulikku iivet määrav näitaja suremus, seda iseloomustab oodatav eluiga sünnil.• Oodatav eluiga sünnil näitab, kui vanaks elaks keskmiselt vaatlusaastal sündinud laps siis, kui suremus kogu tema eluea jooksul oleks sama nagu vaatlusaastal.• Oletatavasti suremus väheneb ka edaspidi ja praegu sündinud lapsed elavad tõenäoliselt märksa kauem.• Oodatav eluiga on arvutatud iga vanuse kohta. Mida kauem on inimene juba elanud, seda kõrgem on tema oodatav eluiga
    • Oodatav eluiga sünnil ja 50- aastaselt8580757065 M0 M 50 N0 N 5060 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
    • • Üheteistkümne aasta jooksul (2000—2011) on Eestis oodatav eluiga sünnil kasvanud meestel 6, naistel 5 aasta võrra. Siiski on naiste oodatav eluiga sünnil 10 aasta võrra pikem kui meestel.• Suur on rahvusest sõltuv erisus: eestlastest meeste oodatav eluiga on mitte-eestlaste omast 3,6, naistel vastavalt 1,7 aastat pikem.• Kasvanud oodatav eluiga, st suremuse vähenemine on oluline iibe kasvu tegur.
    • Eestimaalaste oodatav eluiga rahvuste lõikes858075 Eestlased70 Mitte-eestlased6560 Mehed Naised
    • Eestlaste oodatav eluiga Euroopa võrdluses• Suhteliselt madal oodatav eluiga on olnud Eesti probleem, mis on taksitanud ka tõusus inimarengus.• Viimastel aastatel on olukord paranenud, me oleme küll taga Lääne-Euroopa riikidest, kuid edestame enamikku Ida-Euroopa riike.
    • 64.0 66.0 68.0 70.0 72.0 74.0 76.0 78.0 80.0 82.0 62.0 84.0 Switzerland Spain Iceland Liechtenstein Sweden Netherlands Norway Cyprus Austria Luxembourg Germany Greece Portugal Ireland Finland Slovenia DenmarkCzech Republic Poland Estonia Slovakia Hungary (mehed ja naised) Romania Georgia Serbia Bulgaria Latvia Lithuania Moldova Oodatav eluiga Euroopa riikides Ukraine Belarus
    • Imikusuremus• Imikusuremuse näitajate poolest on Eesti Euroopa (ja ka maailma) parimate hulgas.• Tänapäeva Eestis sündinud lapsed jäävad väga suure tõenäosusega ellu.
    • Alla aasta vanuselt surnud laste arv 1000 vastsündinu kohta12 Poisid10 Tüdrukud86420 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
    • 0.0 2.0 4.0 6.0 8.0 10.0 12.0 14.0 Iceland Sweden Finland Norway Estonia LiechtensteinCzech Republic Slovenia Cyprus Portugal San Marino Spain Italy Belgium Denmark Ireland Germany Netherlands Austria Greece Switzerland Belarus Lithuania Luxembourg Poland Croatia Hungary Slovakia Malta Serbia Latvia Russia Bulgaria Ukraine Romania Azerbaijan Imikusuremus 2011 Euroopas Moldova Armenia Georgia Turkey Kosovo
    • Välisränne
    • • Rahvaarvu vähenemist põhjustab lisaks negatiivsele iibele ka negatiivne välisrände saldo.• Praegu on võimalik detailselt analüüsida ainult registreeritud välisrännet.• Hinnanguliselt moodustab registreeritud välisränne vaid ca 45% kogu välisrändest.• Aastatel 2000—2011 registreeritud väljarände suurusest moodustas: o 48% saldo. o 52% sisseränne: o Sisserändajatest 46% on Eesti kodanikud (ca 24% tagasiränne)
    • Registreeritud välisränne 2004—20117000600050004000 Sisserännanud3000 Väljarännanud20001000 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
    • Meeste ja naiste summaarne25000 välisränne 2004—20112000015000 M10000 N 5000 0 sisseänne väljaränne
    • • Eestis on naised meestest mõnevõrra aktiivsemad (registreeritud) välisrändajad, nende lahkumine on sagedamini jääv (või pikaajaline).• Naiste osa registreeritult lahkunutest (saldo) on 2,3 korda suurem kui meeste osa. Meeste registreeritud välisrände saldo oli aastail 2007—2009 positiivne.• Siin võib olla põhjuseks meeste pigem hooajaline töö või väiksem seaduskuulekus (töötatakse mustalt, siis pole vaja ka elukohta registreerida).• Mehed on aktiivsemad pendelrändajad• Sisse- ja väljarändajate vanusejaotus on üldjoontes sarnane.
    • Sisse- ja väljarändajate vanusejaotus16000140001200010000 8000 sisseränne 6000 väljaränne 4000 2000 0 0-14 15-29 30-49 50+
    • Eesti välisrände siht- ja lähteriigid 2004—201125000 Sisseränne20000 Väljaränne1500010000 5000 0
    • • Soome domineerib ülekaalukalt nii siht- kui lähteriigina.• Soome ametlikel andmetel elas Soomes 31.12.2011 üle 30 000 Eesti kodaniku/ eesti keelt emakeelena kõneleva isiku/ Eestis sündinu.• Soomest saabunud immigrandid on kõige sagedamini koju tagasipöördujad.• Rändesaldo on Eestil negatiivne suure osa Lääne- Euroopa riikidega ja positiivne endise N. Liidu riikide, aga ka muu maailmaga.• Viimatinimetatud riikidega on rände maht võrdlemisi väike.
    • Siseränne
    • Rahvastiku paiknemist määravad protsessid• Rahvastiku liikumine tõmbekeskuste suunas• Ääremaastumine• ValglinnastumineNeed protsessid toimuvad kogu maailmas.Eesti probleemid:• väike, vähenev rahvaarv• madal asustustihedus• protsesside intensiivsus
    • Maarahvastiku arvukuse dünaamika (absoluutarvudes)900000800000700000600000500000400000300000200000100000 0 1881 1897 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2011
    • Maa- ja linnaelanikud• Kõige intensiivsem maaelanikkonna kahanemine toimus 1934 ja 1959 aasta vahel, mil 25 aasta jooksul maaelanikkond vähenes 1/3 võrra (küüditamine, sundkolhoseerimine).• Järgmistel aastatel on maaelanikkonna osakaal kahanenud ca 30%ni.• Tänu linna- ja maaelanike mõiste ning nendevahelise piiri hägustumisele on viimasel perioodil maaelanike osakaal kasvanud 2% võrra, kuigi absoluutarv veidi kahanes.
    • Rahvastiku muutus võrreldes 2000. aastaga
    • Rahvaarvu muutus maakondades (%) Harju maakond 105.2 Tartu maakond 100.6 Rapla maakond 92.9 Pärnu maakond 90.6 Saare maakond 87.1Lääne-Viru maakond 86.2 Lääne maakond 84.3 Valga maakond 84.2 Põlva maakond 84 Võru maakond 83.9 Ida-Viru maakond 83 Järva maakond 82.3 Viljandi maakond 82.1 Jõgeva maakond 81.9 Hiiu maakond 81.2 0 20 40 60 80 100 120
    • Asustustihedus (ruutkaart)
    • Kuni 17-aastaste laste ja noorukite osatähtsus rahvastikusMaakonnad Kohalikud omavalitsusüksused 100 kmLaste osatähtsus, %Eesti keskmine 18,4   0,0 – 14,9 15,0 – 19,9 20,0 – 24,9 Omavalitsuslik linn 50 km 25,0 – 29,9 Vald pindalaga alla 10 km2
    • Naiste ja meeste keskmine vanus maakonniti HARJUKogu Eesti PÄRNU VÕRU Naised SAARE Mehed JÕGEVA VALGAIDA-VIRU 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50
    • 20—34-aastaste meeste arv 100 samas vanuses naise kohtaMehi 100 naise kohta20–35-aastaste seas 84 - 89 90 - 110 111 - 149 150 - 500 Omavalitsuslik linn Vald pindalaga alla 10 km 2 50 km 20–35-aastaseid elanikke vallas ei ole
    • Vähemalt 65-aastaste osatähtsus rahvastikusMaakonnad Kohalikud omavalitsusüksused 100 km65-aastaste ja vanemate osatähtsus, %Eesti keskmine 17,7 7,8 - 14,9 15,0 - 19,9 20,0 - 24,9 Omavalitsuslik linn 50 km 25,0 - 49,1 Vald pindalaga alla 10 km2
    • Rahvastiku koostis rahvuse ja kodakondsuse järgi
    • Eesti elanikkonna rahvuslik koostis 1881—20101600000 Muud1500000 Venelased1400000 Eestlased1300000120000011000001000000900000800000700000 1881 1897 1922 1934 1941 1959 1970 1979 1989 2000 2010 50
    • Rahvusliku koostise muutused aastail 2000—2011• Rahvastiku rahvuskoostises loendustevahelisel perioodil olulisi muutusi ei toimunud.• Eestlaste osakaal kasvas ühe protsendi võrra, oli 2011.a. 69,7%.• Eestlaste absoluutarv oli 902 547.• Loendusandmetel kahanes eestlaste arv Eestis 3% võrra.• Venelaste osakaal oli 25%, ülejäänud rahvusi ca 5%.• Erinevate rahvuste esindajaid oli eelmise loendusega võrreldes lisandunud, kuid kõik suuremad vähemus- rahvuste rühmad olid suhteliselt kahanenud.• Rahvusliku struktuuri poolest jagunevad Eesti maakonnad kahte rühma. o Ida-Virumaal on eestlased vähemuses ja nende osakaal vähenes veelgi, langedes 20%lt 19,5%-le. o Kõigis teistes maakondades oli eestlastel suur ülekaal ja see kasvas veelgi 1—2% võrra.
    • HIIU MAAKOND SAARE MAAKONDVILJANDI MAAKOND VÕRU MAAKOND PÕLVA MAAKOND JÄRVA MAAKOND RAPLA MAAKOND Eestlased JÕGEVA MAAKOND LÄÄNE MAAKOND Venelased PÄRNU MAAKOND Muud rahvused LÄÄNE-VIRU… Rahvus teadmata TARTU MAAKOND VALGA MAAKOND Kogu Eesti HARJU MAAKONDIDA-VIRU MAAKOND 0% 20% 40% 60% 80% 100%
    • Eesti elanike kodakondsus 2000 ja 2011 (%)90.0 200080.0 201170.060.050.040.030.020.010.0 0.0 Eesti kodakondsus Muu riigi Kodakondsus Kodakondsus kodakondsus määramata teadmata
    • • Kodakondsuseta isikute osakaal kahanes peaaegu kaks korda (12% asemele ligi 7%).• Eesti kodakondsusega isikute osakaal kasvas 80%lt 85%ni.• Pisut kasvas ka vene kodakondsusega inimeste arv.• Kodakondsuseta isikute osakaalu kahanemist põhjused: o kodakondsuse võtmine; o maalt lahkumine; o surm.
    • Eesti elanike põhiline elatusallikas
    • Põhiline elatusallikas 0.8 3.6 Palk, töötasu 4.4 Ettevõtjatulu, tulu talupidamisest Teiste isikute ülalpidamisel 39.824.1 Pension Toetus, stipendium, hüvitis Asutuse ülalpidamisel 2.2 Muu 25.2
    • Muutus võrreldes eelmise loendusega Palk, töötasu EttevõtjatuluTeiste isikute ülalpidamisel Pension 2011 2000 Toetus, stipendium Asutuse ülalpidamisel Muu 0.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0 35.0 40.0 45.0
    • Palgast elatuvate isikute osakaal
    • Pensionist elatuvate isikute osakaal
    • Elatusallika sõltuvus vanusest100%90%80%70% Teiste isikute ülalpidamisel60%50% Pension40%30% Ettevõtjatulu, tulu talupidamisest20%10% Palk, töötasu 0% 0-14 15-29 30-49 50-64 65+
    • Põhiline elatusallikas maakondade lõikes HARJU TARTU Kogu Eesti Palk, töötasu RAPLALÄÄNE-VIRU PÄRNU Ettevõtjatulu, tulu SAARE talupidamisest JÄRVA Teiste isikute HIIU ülalpidamisel LÄÄNE Pension VILJANDI VÕRU Toetus, stipendium, hü JÕGEVA vitis VALGA Asutuse ülalpidamisel IDA-VIRU PÕLVA 0% 20% 40% 60% 80% 100%
    • Eesti elanikesotsiaalmajanduslik seisund ja tööränne
    • Eesti elanike sotsiaalmajanduslik seisund sõltuvalt vanusest100%90%80% maj.aktiivsus teadmata70% muu mitteaktiivne60% kodune pensionär50% õppur40% töötu muu hõivatu30% ettevõtja20% palgatöötaja10% 0% 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75+
    • • Hõivatud on palgatöötajad, ettevõtjad ja muud hõivatud (sh ajateenijad)• Mitteaktiivsed on mittetöötavad õppurid, kodused, mittetöötavad pensionärid ja muud mitteaktiivsed (sh heitunud)• Töötud tööotsijad kuuluvad aktiivsete hulka, kuid ei ole hõivatud
    • Hõivatute osakaal kogu elanikkonnast maakonniti HARJU MAAKOND 57.2 TARTU MAAKOND 51.9 SAARE MAAKOND 49.7 RAPLA MAAKOND 49.5 LÄÄNE MAAKOND 49.3 JÄRVA MAAKOND 49.0 PÄRNU MAAKOND 48.8 HIIU MAAKOND 48.7LÄÄNE-VIRU MAAKOND 48.5 VILJANDI MAAKOND 45.8 VÕRU MAAKOND 43.3 JÕGEVA MAAKOND 43.0 IDA-VIRU MAAKOND 42.2 VALGA MAAKOND 42.1 PÕLVA MAAKOND 41.0 0.0 10.0 20.0 30.0 40.0 50.0 60.0
    • Mittehõivatute arv 100 hõivatu kohtaÜlalpeetavate arv 100 hõivatu kohta, RL 2011 99 to 125 (28) 125 to 150 (54) 150 to 200 (90) 200 to 300 (49) 300 to 489 (5)
    • Töötute osakaal aktiivsetest sõltuvalt vanuserühmast ja rahvusest25.020.015.0 Eestlased Venelased10.0 Muud rahvused 5.0 0.0 15-29 30-49 50-64 65+
    • Tööränne• Töörände puhul töötab inimene teises asulas (maakonnas) või riigis võrreldes püsielukohaga.• Tööränne kuulub pendelrände hulka – liigutakse kas iga päev, iga nädal või muu perioodiga, kuid enam-vähem regulaarselt.• 80% hõivatutest töötasid loendushetkel oma maakonnas, ülejäänud kas mõnes teises maakonnas, välismaal (4,5%) või nende töökoht ei ole kindla asukohaga seotud (5,5%).• Töökohti on maakonnas rohkem kui selles maakonnas elavaid hõivatuid üksnes Harju- ja Tartumaal
    • Maakondadevaheline tööränne100.00 90.00 80.00 70.00 60.00 50.00 Eestis 40.00 Oma maakonnas 30.00 Harjumaa 20.00 Tartumaa 10.00 0.00
    • Töörände olulisemad suunad
    • Välismaal töötajate osakaal hõivatutest (%) IDA-VIRU MAAKOND HARJU MAAKOND TARTU MAAKOND Kogu Eesti RAPLA MAAKOND PÕLVA MAAKOND VALGA MAAKOND ..Soome JÄRVA MAAKOND ..NorraLÄÄNE-VIRU MAAKOND ..Rootsi HIIU MAAKOND ..Venemaa LÄÄNE MAAKOND ..muu riik SAARE MAAKOND VÕRU MAAKOND JÕGEVA MAAKOND VILJANDI MAAKOND PÄRNU MAAKOND 0.00 1.00 2.00 3.00 4.00 5.00 6.00 7.00 8.00
    • Eesti elaniketegevus- ja ametialad
    • Tegevusalad TÖÖTLEV TÖÖSTUS 2.5 HULGI- JA JAEKAUBANDUS 3.1 3.6 HARIDUS 18.3 3.7 EHITUS 3.7 VEONDUS JA LAONDUS 4.0 AVALIK HALDUS JA RIIGIKAITSE TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE6.0 14.0 KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS HALDUS- JA ABITEGEVUSED 7.0 MAJUTUS JA TOITLUSTUS PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA 7.5 9.2 KALAPÜÜK INFO JA SIDE 8.4 KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG
    • Tegevusalad maal ja linnas TÖÖTLEV TÖÖSTUS HULGI- JA JAEKAUBANDUS;… HARIDUS EHITUS VEONDUS JA LAONDUS AVALIK HALDUS JA RIIGIKAITSE; … TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA…KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS MAJUTUS JA TOITLUSTUS Maa-asulad HALDUS- JA ABITEGEVUSED Linnalised asulad INFO JA SIDE KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG MUUD TEENINDAVAD TEGEVUSED FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS KINNISVARAALANE TEGEVUS ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA … MÄETÖÖSTUS VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME-… 0.00 2.00 4.00 6.00 8.0010.0012.0014.0016.0018.0020.00
    • Tegevusalad maakonniti: töötlev tööstus (20%18%)
    • Kaubandus (15%14%)
    • Haridus (10%)
    • Põllumajandus, kalandus, metsand us (6%4%)
    • Ehitus
    • Ametialade jagunemine soo järgi JUHID TIPPSPETSIALISTID TEHNIKUD JA KESKASTME SPETSIALISTID AMETNIKUD TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖTAJADPÕLLUMAJANDUSE, METSANDUSE, JAHINDUSE JA KALANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD Naised Mehed OSKUSTÖÖTAJAD JA KÄSITÖÖLISEDSEADME- JA MASINAOPERAATORID JA KOOSTAJAD LIHTTÖÖLISED SÕJAVÄELASED Ametiala teadmata 0.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0
    • Muutused ameti- ja tegevusvaldkondade struktuuris• Suurenenud on tippspetsialistide ja keskastme spetsialistide osa• Vähenenud on lihttööliste, oskustööliste (sh põllumajanduse oskustööliste) osa• Tegevusvaldkondadest on suurenenud info- ja side alal töötajate osa• Samuti on suurenenud kunsti ja vaba aja alal töötajate osa.
    • Haridus ja keelteoskus
    • Vähemalt 10-aastaste isikute üldharidus 2000 ja 2011(%)8070605040 200030 201120100 Keskharidus (sh Põhiharidus Algharidus või vähem kõrgharidus)
    • Vähemalt 10-aastaste isikute kutseharidus 2000 ja 2011 (%)60504030 2000 201120100 Kutseharidus Põhikool või vähem Keskharidus ja kutse Kõrgharidus puudub ja kutse
    • Vähemalt 10-aastaste meeste ja naiste haridustase 2011250,000 Mehed200,000 Naised150,000100,000 50,000 0
    • Haridustaseme sõltuvus vanusest100%90%80% Kõrgharidus70% Keskharidus ja kutse60%50% Üldkeskharidus40%30% Põhiharidus või vähem ja kutse20% Üldpõhiharidus või10% vähem 0% 10--19 20--29 30--49 50--64 65+
    • Hõivatute haridustase maakonniti ..Tallinn Harju maakond ..Tartu linn ..Narva linn Tartu maakond Ida-Viru maakond Pärnu maakond Valga maakond Üldpõhiharidus või vähem Põlva maakond Põhiharidus või vähem ja kutse Viljandi maakond ÜldkeskharidusLääne-Viru maakond Keskharidus ja kutse Võru maakond Kõrgharidus Lääne maakond Rapla maakond Jõgeva maakond Hiiu maakond Saare maakond Järva maakond 0% 20% 40% 60% 80% 100%
    • Eesti keele oskus sõltuvalt vanuserühmast10-1415-1920-29 Eesti keel on emakeel Oskab eesti keelt võõrkeelena30-49 Ei oska eesti keelt50-64 65+ 0% 20% 40% 60% 80% 100%
    • Eesti keele oskus sõltuvalt haridustasemest
    • Võõrkeelte oskus sõltuvalt emakeelest4540 Eesti keel Vene keel35 Muu emakeel302520151050 Ei oska võõrkeeli Oskab ühte Oskab kahte Oskab kolme Oskab nelja või võõrkeelt võõrkeelt võõrkeelt enamat võõrkeelt
    • Võõrkeelte oskus maakondade lõikes ..Tallinn Harju maakond ..Tartu linn Tartu maakond Pärnu maakond ..Narva linn Ida-Viru maakondLääne-Viru maakond Rapla maakond Vene Saare maakond Inglise Lääne maakond Soome Hiiu maakond Viljandi maakond Valga maakond Jõgeva maakond Võru maakond Järva maakond Põlva maakond 0.0 50.0 100.0 150.0 200.0 250.0
    • Õppijad (EHISe andmetel)
    • Elamistingimused
    • Eluruumid• Eluruum – kas korter kortermajas, peremaja või korter väikeelamust (nt ridaelamu)• Eluruumide arv on enamikus maakondades vähenenud, ent eluruumide arv inimeste kohta on suurenenud.• Suurenenud on ka eluruumi keskmine pindala
    • Eluruumide ehitusaeg HARJU TARTU PÄRNU Eesti SAARE HIIU RAPLA LÄÄNE Enne 1946LÄÄNE-VIRU VÕRU Pärast 2000 VALGA VILJANDI PÕLVA JÄRVA IDA-VIRU JÕGEVA 0.0 10.0 20.0 30.0 40.0 50.0 60.0
    • Keskmine eluruumi pindala RAPLA MAAKOND HIIU MAAKOND SAARE MAAKOND PÕLVA MAAKOND VILJANDI MAAKOND JÕGEVA MAAKOND PÄRNU MAAKOND JÄRVA MAAKOND VÕRU MAAKOND LÄÄNE MAAKOND TARTU MAAKONDLÄÄNE-VIRU MAAKOND VALGA MAAKOND HARJU MAAKOND IDA-VIRU MAAKOND 0.0 10.0 20.0 30.0 40.0 50.0 60.0 70.0 80.0 90.0
    • Kortermajades paiknevate eluruumide osakaal maakonniti100.0 90.0 80.0 70.0 60.0 50.0 40.0 30.0 20.0 10.0 0.0
    • Püsiva asustuseta eluruumide osakaal30.0025.0020.0015.0010.00 5.00 0.00
    • Allikmaterjal• Kõigi andmete aluseks on Statistikaameti kodulehel esitatud avalik andmebaas, http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvastik/databasetree.asp• Hinnangute juures on kasutatud lisaks Rahvastikuregistri ja teiste registrite andmestikke, mis on anonümiseeritult Statistikaameti käsutuses analüüside tarbeks• Kõik andmed on 7.04.2013 seisuga.• Viimase rahvaloenduse (REL2011) andmetest on kasutatud vaid neid, mis on avaldatud lehel http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp• Kaardid on teinud Ülle Valgma Statistikaametist.
    • Tänan kuulamise jakaasamõtlemise eest