Eesti rahvastik REL2011 andmetel              Ene-Margit Tiit           Tartu Ülikool, Statistikaamet     Vabariigi Presid...
Sisukord• Rahvaloenduse (REL2011) tulemused   o Rahvaarvu muutumine 2000—2012   o Rahvastiku soo-vanusejaotus ja selle muu...
Rahvaarvu muutumine 2000—2012
Rahvaarvu muutus jooksva         statistika andmetel• Jooksva statistika andmetel, mis tugineb 2000.a  rahvaloendusele ja ...
Rahvaarvu muutus loenduste             andmetel• Rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti  püsielanikku, kellest 693 884 ol...
Millest tuleb jooksva statistika ja rahvaloenduse andmete erinevus?Kaks põhjust:1. Registreerimata väljaränne.2. Loenduse ...
Rahvastiku soo-vanuse jaotus
Rahvastiku vanusejaotus 2000 ja                2011120000                                                                 ...
Rahvastikupüramiid 2011                                             85+    Mehed                                    80    ...
Vanusrühmade vahekorrad aastal         2000 ja 201170                               200060                             201...
Eesti rahvastik vananeb …                Eesti ja EL keskmine.      Vanuserühmade suhtelised arvukused40                  ...
Loomulik iive
• Peaaegu kogu vaatlusperioodi jooksul oli Eestis  loomulik iive negatiivne, kuid see lähenes nullile ja  oli aastal 2010 ...
Sünnid ja surmad aastail 2000—                201219,00018,00017,00016,00015,00014,000                                    ...
Eestlaste sünnid ja surmad aastail            2000—201113000120001100010000                                               ...
Summaarne sündimuskordaja• Sündimuse kõige tavapärasemaks mõõduks on  summaarne sündimuskordaja (TFR).• Selle tavatõlgendu...
Summaarne sündimuskordaja 1.7              Eurostat1.65              REL andmetel 1.61.55 1.51.45 1.41.35 1.3       2000  ...
Iirimaa       IslandPrantsusmaaSuurbritannia       Rootsi       Norra      Soome       Belgia     Holland       Leedu     ...
Sünnitaja vanuse dünaamika30292827262524                            Ema keskmine vanus lapse sünnil23                     ...
Summaarse sündimuskordaja ja     sünnitamisvanuse seos• Kui sünnitamisvanus tõuseb, väheneb summaarne  sündimuskordaja.• S...
Oodatav eluiga• Sündimuse kõrval on teine loomulikku iivet määrav  näitaja suremus, seda iseloomustab oodatav eluiga  sünn...
Oodatav eluiga sünnil ja 50-               aastaselt8580757065                                                            ...
• Üheteistkümne aasta jooksul (2000—2011) on Eestis  oodatav eluiga sünnil kasvanud meestel 6, naistel 5  aasta võrra. Sii...
Eestimaalaste oodatav eluiga           rahvuste lõikes858075                             Eestlased70                      ...
Eestlaste oodatav eluiga Euroopa             võrdluses• Suhteliselt madal oodatav eluiga on olnud Eesti  probleem, mis on ...
64.0                                 66.0                                        68.0                                     ...
Imikusuremus• Imikusuremuse näitajate poolest on Eesti Euroopa  (ja ka maailma) parimate hulgas.• Tänapäeva Eestis sündinu...
Alla aasta vanuselt surnud laste arv      1000 vastsündinu kohta12                                                        ...
0.0                          2.0                                4.0                                      6.0              ...
Välisränne
• Rahvaarvu vähenemist põhjustab lisaks negatiivsele  iibele ka negatiivne välisrände saldo.• Praegu on võimalik detailsel...
Registreeritud välisränne 2004—20117000600050004000                                                               Sisserän...
Meeste ja naiste summaarne25000          välisränne 2004—20112000015000                                       M10000      ...
• Eestis on naised meestest mõnevõrra aktiivsemad  (registreeritud) välisrändajad, nende lahkumine on  sagedamini jääv (võ...
Sisse- ja väljarändajate               vanusejaotus16000140001200010000 8000                                sisseränne 600...
Eesti välisrände siht- ja lähteriigid            2004—201125000                                Sisseränne20000            ...
• Soome domineerib ülekaalukalt nii siht- kui  lähteriigina.• Soome ametlikel andmetel elas Soomes 31.12.2011  üle 30 000 ...
Siseränne
Rahvastiku paiknemist määravad            protsessid• Rahvastiku liikumine tõmbekeskuste suunas• Ääremaastumine• Valglinna...
Maarahvastiku arvukuse     dünaamika (absoluutarvudes)900000800000700000600000500000400000300000200000100000    0         ...
Maa- ja linnaelanikud• Kõige intensiivsem maaelanikkonna kahanemine  toimus 1934 ja 1959 aasta vahel, mil 25 aasta jooksul...
Rahvastiku muutus võrreldes 2000.            aastaga
Rahvaarvu muutus maakondades             (%)      Harju maakond                                             105.2     Tart...
Asustustihedus (ruutkaart)
Kuni 17-aastaste laste ja noorukite     osatähtsus rahvastikusMaakonnad             Kohalikud omavalitsusüksused      100 ...
Naiste ja meeste keskmine vanus             maakonniti  HARJUKogu Eesti PÄRNU   VÕRU                                      ...
20—34-aastaste meeste arv 100       samas vanuses naise kohtaMehi 100 naise kohta20–35-aastaste seas     84 - 89     90 - ...
Vähemalt 65-aastaste osatähtsus             rahvastikusMaakonnad                    Kohalikud omavalitsusüksused      100 ...
Rahvastiku koostis rahvuse ja    kodakondsuse järgi
Eesti elanikkonna rahvuslik    koostis 1881—20101600000                        Muud1500000                        Venelase...
Rahvusliku koostise muutused         aastail 2000—2011• Rahvastiku rahvuskoostises loendustevahelisel perioodil  olulisi m...
HIIU MAAKOND  SAARE MAAKONDVILJANDI MAAKOND  VÕRU MAAKOND  PÕLVA MAAKOND  JÄRVA MAAKOND  RAPLA MAAKOND                    ...
Eesti elanike kodakondsus 2000 ja             2011 (%)90.0                                                               2...
• Kodakondsuseta isikute osakaal kahanes peaaegu  kaks korda (12% asemele ligi 7%).• Eesti kodakondsusega isikute osakaal ...
Eesti elanike põhiline     elatusallikas
Põhiline elatusallikas             0.8 3.6                Palk, töötasu       4.4                                    Ettev...
Muutus võrreldes eelmise                  loendusega              Palk, töötasu              EttevõtjatuluTeiste isikute ü...
Palgast elatuvate isikute osakaal
Pensionist elatuvate isikute osakaal
Elatusallika sõltuvus vanusest100%90%80%70%                                      Teiste isikute                           ...
Põhiline elatusallikas maakondade               lõikes     HARJU     TARTU   Kogu Eesti                                   ...
Eesti elanikesotsiaalmajanduslik seisund ja          tööränne
Eesti elanike sotsiaalmajanduslik      seisund sõltuvalt vanusest100%90%80%                                               ...
• Hõivatud on palgatöötajad, ettevõtjad ja muud  hõivatud (sh ajateenijad)• Mitteaktiivsed on mittetöötavad  õppurid, kodu...
Hõivatute osakaal kogu        elanikkonnast maakonniti     HARJU MAAKOND                                                  ...
Mittehõivatute arv 100 hõivatu kohtaÜlalpeetavate arv 100 hõivatu kohta, RL 2011                 99 to 125   (28)         ...
Töötute osakaal aktiivsetest       sõltuvalt vanuserühmast ja                rahvusest25.020.015.0                        ...
Tööränne• Töörände puhul töötab inimene teises asulas  (maakonnas) või riigis võrreldes püsielukohaga.• Tööränne kuulub pe...
Maakondadevaheline tööränne100.00 90.00 80.00 70.00 60.00 50.00                      Eestis 40.00                      Oma...
Töörände olulisemad suunad
Välismaal töötajate osakaal               hõivatutest (%)  IDA-VIRU MAAKOND    HARJU MAAKOND    TARTU MAAKOND          Kog...
Eesti elaniketegevus- ja ametialad
Tegevusalad                                                      TÖÖTLEV TÖÖSTUS                                2.5       ...
Tegevusalad maal ja linnas                       TÖÖTLEV TÖÖSTUS                HULGI- JA JAEKAUBANDUS;…                  ...
Tegevusalad maakonniti: töötlev     tööstus (20%18%)
Kaubandus (15%14%)
Haridus (10%)
Põllumajandus, kalandus, metsand          us (6%4%)
Ehitus
Ametialade jagunemine soo järgi                                     JUHID                          TIPPSPETSIALISTID      ...
Muutused ameti- ja  tegevusvaldkondade struktuuris• Suurenenud on tippspetsialistide ja keskastme  spetsialistide osa• Väh...
Haridus ja keelteoskus
Vähemalt 10-aastaste isikute     üldharidus 2000 ja 2011(%)8070605040                                                     ...
Vähemalt 10-aastaste isikute     kutseharidus 2000 ja 2011 (%)60504030                                                    ...
Vähemalt 10-aastaste meeste ja       naiste haridustase 2011250,000                                 Mehed200,000          ...
Haridustaseme sõltuvus vanusest100%90%80%                                          Kõrgharidus70%                         ...
Hõivatute haridustase maakonniti           ..Tallinn    Harju maakond        ..Tartu linn       ..Narva linn     Tartu maa...
Eesti keele oskus sõltuvalt                   vanuserühmast10-1415-1920-29                                             Ees...
Eesti keele oskus sõltuvalt     haridustasemest
Võõrkeelte oskus sõltuvalt                  emakeelest4540                                                                ...
Võõrkeelte oskus maakondade                  lõikes           ..Tallinn    Harju maakond        ..Tartu linn     Tartu maa...
Õppijad (EHISe andmetel)
Elamistingimused
Eluruumid• Eluruum – kas korter kortermajas, peremaja või  korter väikeelamust (nt ridaelamu)• Eluruumide arv on enamikus ...
Eluruumide ehitusaeg     HARJU     TARTU     PÄRNU         Eesti      SAARE         HIIU     RAPLA     LÄÄNE              ...
Keskmine eluruumi pindala    RAPLA MAAKOND      HIIU MAAKOND    SAARE MAAKOND    PÕLVA MAAKOND  VILJANDI MAAKOND   JÕGEVA ...
Kortermajades paiknevate        eluruumide osakaal maakonniti100.0 90.0 80.0 70.0 60.0 50.0 40.0 30.0 20.0 10.0  0.0
Püsiva asustuseta eluruumide                   osakaal30.0025.0020.0015.0010.00 5.00 0.00
Allikmaterjal• Kõigi andmete aluseks on Statistikaameti kodulehel  esitatud avalik andmebaas, http://pub.stat.ee/px-  web....
Tänan kuulamise jakaasamõtlemise eest
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti rahvastik REL2011 andmetel. Ene-Margit Tiidu ettekanne Vabariigi Presidendi Mõttekojas

1,983 views

Published on

0 Comments
3 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
1,983
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
3
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti rahvastik REL2011 andmetel. Ene-Margit Tiidu ettekanne Vabariigi Presidendi Mõttekojas

  1. 1. Eesti rahvastik REL2011 andmetel Ene-Margit Tiit Tartu Ülikool, Statistikaamet Vabariigi Presidendi mõttekoda 9. aprill 2013
  2. 2. Sisukord• Rahvaloenduse (REL2011) tulemused o Rahvaarvu muutumine 2000—2012 o Rahvastiku soo-vanusejaotus ja selle muutus• Rahvastiku arengut mõjutavad protsessid o Loomulik iive o Välisränne o Siseränne• Eesti elanikkonna muutused loenduse andmetel o Rahvus ja kodakondsus o Põhiline elatusallikas o Sotsiaalmajanduslik seisund ja tööränne o Tegevus- ja ametialad o Haridus o Emakeel ja võõrkeelte oskus o Elutingimused• Allikmaterjal
  3. 3. Rahvaarvu muutumine 2000—2012
  4. 4. Rahvaarvu muutus jooksva statistika andmetel• Jooksva statistika andmetel, mis tugineb 2000.a rahvaloendusele ja mida jooksvalt korrigeeritakse registreeritud sündide, surmade ja rände arvel, on rahvaarv 12 aasta jooksul (1.01.2010 – 1.01.2012) vähenenud 54 333 inimese võrra.• Sellest kadu negatiivse iibe arvel on 32 409 inimest ja kadu negatiivse rändesaldo arvel 22 024 inimest.
  5. 5. Rahvaarvu muutus loenduste andmetel• Rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed.• Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati 1 370 052 püsielanikku).• Seega vähenemine on üle 21 000 isiku võrra suurem kui seletas jooksev statistika (loomulik iive ja registreeritud välisrände saldo).
  6. 6. Millest tuleb jooksva statistika ja rahvaloenduse andmete erinevus?Kaks põhjust:1. Registreerimata väljaränne.2. Loenduse alakaetus, st et kõiki loendamisele kuuluvaid isikuid ei õnnestunud kätte saada.Hinnanguliselt oli alakaetuse suuruseks 2,2%, seetähendab, et tegelik rahvaarv on loendatudrahvaarvust suurem.
  7. 7. Rahvastiku soo-vanuse jaotus
  8. 8. Rahvastiku vanusejaotus 2000 ja 2011120000 REL2000100000 REL201180000600004000020000 0 1… 1… 2… 2… 3… 3… 4… 4… 5… 5… 6… 6… 7… 7… 8… 0-4 5-9 85+
  9. 9. Rahvastikupüramiid 2011 85+ Mehed 80 Naised 75 70 65 60 55 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 060 000 40 000 20 000 0 0 20 000 40 000 60 000 2000 2011 12.03.2012 Ene-Margit Tiit
  10. 10. Vanusrühmade vahekorrad aastal 2000 ja 201170 200060 201150403020100 0--14 15--64 65+
  11. 11. Eesti rahvastik vananeb … Eesti ja EL keskmine. Vanuserühmade suhtelised arvukused40 EL (27 liikmesriiki)35 Eesti REL302520151050 0--14 15--24 25--49 50--64 65--79 80+
  12. 12. Loomulik iive
  13. 13. • Peaaegu kogu vaatlusperioodi jooksul oli Eestis loomulik iive negatiivne, kuid see lähenes nullile ja oli aastal 2010 positiivne.• Aastail 2011 ja 2012 oli loomulik iive taas negatiivne – vastavalt –565 ja –1460.• Eestlaste loomulik iive on olnud viimased neli aastat positiivne.• Maakondadest on loomulik iive positiivne Harjumaal ja Tartumaal
  14. 14. Sünnid ja surmad aastail 2000— 201219,00018,00017,00016,00015,00014,000 Elussünnid13,000 Surmad12,000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
  15. 15. Eestlaste sünnid ja surmad aastail 2000—201113000120001100010000 Elussünnid 9000 Surmad 8000 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
  16. 16. Summaarne sündimuskordaja• Sündimuse kõige tavapärasemaks mõõduks on summaarne sündimuskordaja (TFR).• Selle tavatõlgendus: Kui ühiskonna sündimus- käitumine oleks terve põlvkonna jooksul samasugune nagu vaatlusaastal, siis näitaks summaarne sündimuskordaja keskmist laste arvu naise kohta.• Summaarset sündimuskordajat kasutatakse rahvastikuprognooside tegemisel.• Taastetase, mis tagaks jätkusuutliku arengu, on 2,1.
  17. 17. Summaarne sündimuskordaja 1.7 Eurostat1.65 REL andmetel 1.61.55 1.51.45 1.41.35 1.3 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
  18. 18. Iirimaa IslandPrantsusmaaSuurbritannia Rootsi Norra Soome Belgia Holland Leedu Taani EL Sloveenia Venemaa Šveits Luksemburg Eesti Bulgaaria Malta Slovakkia Tšehhi Austria Kreeka Itaalia Hispaania Saksamaa Portugal Küpros Läti Poola Rumeenia Ungari 0 0.5 1 1.5 2 2.5
  19. 19. Sünnitaja vanuse dünaamika30292827262524 Ema keskmine vanus lapse sünnil23 Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
  20. 20. Summaarse sündimuskordaja ja sünnitamisvanuse seos• Kui sünnitamisvanus tõuseb, väheneb summaarne sündimuskordaja.• Sellest ei järeldu tingimata, et naised oma elu jooksul vähem lapse sünnitavad – nad teevad seda pikema aja jooksul.• Siiski väheneb selle tagajärjel laste arv igal konkreetsel aastal.
  21. 21. Oodatav eluiga• Sündimuse kõrval on teine loomulikku iivet määrav näitaja suremus, seda iseloomustab oodatav eluiga sünnil.• Oodatav eluiga sünnil näitab, kui vanaks elaks keskmiselt vaatlusaastal sündinud laps siis, kui suremus kogu tema eluea jooksul oleks sama nagu vaatlusaastal.• Oletatavasti suremus väheneb ka edaspidi ja praegu sündinud lapsed elavad tõenäoliselt märksa kauem.• Oodatav eluiga on arvutatud iga vanuse kohta. Mida kauem on inimene juba elanud, seda kõrgem on tema oodatav eluiga
  22. 22. Oodatav eluiga sünnil ja 50- aastaselt8580757065 M0 M 50 N0 N 5060 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
  23. 23. • Üheteistkümne aasta jooksul (2000—2011) on Eestis oodatav eluiga sünnil kasvanud meestel 6, naistel 5 aasta võrra. Siiski on naiste oodatav eluiga sünnil 10 aasta võrra pikem kui meestel.• Suur on rahvusest sõltuv erisus: eestlastest meeste oodatav eluiga on mitte-eestlaste omast 3,6, naistel vastavalt 1,7 aastat pikem.• Kasvanud oodatav eluiga, st suremuse vähenemine on oluline iibe kasvu tegur.
  24. 24. Eestimaalaste oodatav eluiga rahvuste lõikes858075 Eestlased70 Mitte-eestlased6560 Mehed Naised
  25. 25. Eestlaste oodatav eluiga Euroopa võrdluses• Suhteliselt madal oodatav eluiga on olnud Eesti probleem, mis on taksitanud ka tõusus inimarengus.• Viimastel aastatel on olukord paranenud, me oleme küll taga Lääne-Euroopa riikidest, kuid edestame enamikku Ida-Euroopa riike.
  26. 26. 64.0 66.0 68.0 70.0 72.0 74.0 76.0 78.0 80.0 82.0 62.0 84.0 Switzerland Spain Iceland Liechtenstein Sweden Netherlands Norway Cyprus Austria Luxembourg Germany Greece Portugal Ireland Finland Slovenia DenmarkCzech Republic Poland Estonia Slovakia Hungary (mehed ja naised) Romania Georgia Serbia Bulgaria Latvia Lithuania Moldova Oodatav eluiga Euroopa riikides Ukraine Belarus
  27. 27. Imikusuremus• Imikusuremuse näitajate poolest on Eesti Euroopa (ja ka maailma) parimate hulgas.• Tänapäeva Eestis sündinud lapsed jäävad väga suure tõenäosusega ellu.
  28. 28. Alla aasta vanuselt surnud laste arv 1000 vastsündinu kohta12 Poisid10 Tüdrukud86420 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
  29. 29. 0.0 2.0 4.0 6.0 8.0 10.0 12.0 14.0 Iceland Sweden Finland Norway Estonia LiechtensteinCzech Republic Slovenia Cyprus Portugal San Marino Spain Italy Belgium Denmark Ireland Germany Netherlands Austria Greece Switzerland Belarus Lithuania Luxembourg Poland Croatia Hungary Slovakia Malta Serbia Latvia Russia Bulgaria Ukraine Romania Azerbaijan Imikusuremus 2011 Euroopas Moldova Armenia Georgia Turkey Kosovo
  30. 30. Välisränne
  31. 31. • Rahvaarvu vähenemist põhjustab lisaks negatiivsele iibele ka negatiivne välisrände saldo.• Praegu on võimalik detailselt analüüsida ainult registreeritud välisrännet.• Hinnanguliselt moodustab registreeritud välisränne vaid ca 45% kogu välisrändest.• Aastatel 2000—2011 registreeritud väljarände suurusest moodustas: o 48% saldo. o 52% sisseränne: o Sisserändajatest 46% on Eesti kodanikud (ca 24% tagasiränne)
  32. 32. Registreeritud välisränne 2004—20117000600050004000 Sisserännanud3000 Väljarännanud20001000 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
  33. 33. Meeste ja naiste summaarne25000 välisränne 2004—20112000015000 M10000 N 5000 0 sisseänne väljaränne
  34. 34. • Eestis on naised meestest mõnevõrra aktiivsemad (registreeritud) välisrändajad, nende lahkumine on sagedamini jääv (või pikaajaline).• Naiste osa registreeritult lahkunutest (saldo) on 2,3 korda suurem kui meeste osa. Meeste registreeritud välisrände saldo oli aastail 2007—2009 positiivne.• Siin võib olla põhjuseks meeste pigem hooajaline töö või väiksem seaduskuulekus (töötatakse mustalt, siis pole vaja ka elukohta registreerida).• Mehed on aktiivsemad pendelrändajad• Sisse- ja väljarändajate vanusejaotus on üldjoontes sarnane.
  35. 35. Sisse- ja väljarändajate vanusejaotus16000140001200010000 8000 sisseränne 6000 väljaränne 4000 2000 0 0-14 15-29 30-49 50+
  36. 36. Eesti välisrände siht- ja lähteriigid 2004—201125000 Sisseränne20000 Väljaränne1500010000 5000 0
  37. 37. • Soome domineerib ülekaalukalt nii siht- kui lähteriigina.• Soome ametlikel andmetel elas Soomes 31.12.2011 üle 30 000 Eesti kodaniku/ eesti keelt emakeelena kõneleva isiku/ Eestis sündinu.• Soomest saabunud immigrandid on kõige sagedamini koju tagasipöördujad.• Rändesaldo on Eestil negatiivne suure osa Lääne- Euroopa riikidega ja positiivne endise N. Liidu riikide, aga ka muu maailmaga.• Viimatinimetatud riikidega on rände maht võrdlemisi väike.
  38. 38. Siseränne
  39. 39. Rahvastiku paiknemist määravad protsessid• Rahvastiku liikumine tõmbekeskuste suunas• Ääremaastumine• ValglinnastumineNeed protsessid toimuvad kogu maailmas.Eesti probleemid:• väike, vähenev rahvaarv• madal asustustihedus• protsesside intensiivsus
  40. 40. Maarahvastiku arvukuse dünaamika (absoluutarvudes)900000800000700000600000500000400000300000200000100000 0 1881 1897 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2011
  41. 41. Maa- ja linnaelanikud• Kõige intensiivsem maaelanikkonna kahanemine toimus 1934 ja 1959 aasta vahel, mil 25 aasta jooksul maaelanikkond vähenes 1/3 võrra (küüditamine, sundkolhoseerimine).• Järgmistel aastatel on maaelanikkonna osakaal kahanenud ca 30%ni.• Tänu linna- ja maaelanike mõiste ning nendevahelise piiri hägustumisele on viimasel perioodil maaelanike osakaal kasvanud 2% võrra, kuigi absoluutarv veidi kahanes.
  42. 42. Rahvastiku muutus võrreldes 2000. aastaga
  43. 43. Rahvaarvu muutus maakondades (%) Harju maakond 105.2 Tartu maakond 100.6 Rapla maakond 92.9 Pärnu maakond 90.6 Saare maakond 87.1Lääne-Viru maakond 86.2 Lääne maakond 84.3 Valga maakond 84.2 Põlva maakond 84 Võru maakond 83.9 Ida-Viru maakond 83 Järva maakond 82.3 Viljandi maakond 82.1 Jõgeva maakond 81.9 Hiiu maakond 81.2 0 20 40 60 80 100 120
  44. 44. Asustustihedus (ruutkaart)
  45. 45. Kuni 17-aastaste laste ja noorukite osatähtsus rahvastikusMaakonnad Kohalikud omavalitsusüksused 100 kmLaste osatähtsus, %Eesti keskmine 18,4   0,0 – 14,9 15,0 – 19,9 20,0 – 24,9 Omavalitsuslik linn 50 km 25,0 – 29,9 Vald pindalaga alla 10 km2
  46. 46. Naiste ja meeste keskmine vanus maakonniti HARJUKogu Eesti PÄRNU VÕRU Naised SAARE Mehed JÕGEVA VALGAIDA-VIRU 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50
  47. 47. 20—34-aastaste meeste arv 100 samas vanuses naise kohtaMehi 100 naise kohta20–35-aastaste seas 84 - 89 90 - 110 111 - 149 150 - 500 Omavalitsuslik linn Vald pindalaga alla 10 km 2 50 km 20–35-aastaseid elanikke vallas ei ole
  48. 48. Vähemalt 65-aastaste osatähtsus rahvastikusMaakonnad Kohalikud omavalitsusüksused 100 km65-aastaste ja vanemate osatähtsus, %Eesti keskmine 17,7 7,8 - 14,9 15,0 - 19,9 20,0 - 24,9 Omavalitsuslik linn 50 km 25,0 - 49,1 Vald pindalaga alla 10 km2
  49. 49. Rahvastiku koostis rahvuse ja kodakondsuse järgi
  50. 50. Eesti elanikkonna rahvuslik koostis 1881—20101600000 Muud1500000 Venelased1400000 Eestlased1300000120000011000001000000900000800000700000 1881 1897 1922 1934 1941 1959 1970 1979 1989 2000 2010 50
  51. 51. Rahvusliku koostise muutused aastail 2000—2011• Rahvastiku rahvuskoostises loendustevahelisel perioodil olulisi muutusi ei toimunud.• Eestlaste osakaal kasvas ühe protsendi võrra, oli 2011.a. 69,7%.• Eestlaste absoluutarv oli 902 547.• Loendusandmetel kahanes eestlaste arv Eestis 3% võrra.• Venelaste osakaal oli 25%, ülejäänud rahvusi ca 5%.• Erinevate rahvuste esindajaid oli eelmise loendusega võrreldes lisandunud, kuid kõik suuremad vähemus- rahvuste rühmad olid suhteliselt kahanenud.• Rahvusliku struktuuri poolest jagunevad Eesti maakonnad kahte rühma. o Ida-Virumaal on eestlased vähemuses ja nende osakaal vähenes veelgi, langedes 20%lt 19,5%-le. o Kõigis teistes maakondades oli eestlastel suur ülekaal ja see kasvas veelgi 1—2% võrra.
  52. 52. HIIU MAAKOND SAARE MAAKONDVILJANDI MAAKOND VÕRU MAAKOND PÕLVA MAAKOND JÄRVA MAAKOND RAPLA MAAKOND Eestlased JÕGEVA MAAKOND LÄÄNE MAAKOND Venelased PÄRNU MAAKOND Muud rahvused LÄÄNE-VIRU… Rahvus teadmata TARTU MAAKOND VALGA MAAKOND Kogu Eesti HARJU MAAKONDIDA-VIRU MAAKOND 0% 20% 40% 60% 80% 100%
  53. 53. Eesti elanike kodakondsus 2000 ja 2011 (%)90.0 200080.0 201170.060.050.040.030.020.010.0 0.0 Eesti kodakondsus Muu riigi Kodakondsus Kodakondsus kodakondsus määramata teadmata
  54. 54. • Kodakondsuseta isikute osakaal kahanes peaaegu kaks korda (12% asemele ligi 7%).• Eesti kodakondsusega isikute osakaal kasvas 80%lt 85%ni.• Pisut kasvas ka vene kodakondsusega inimeste arv.• Kodakondsuseta isikute osakaalu kahanemist põhjused: o kodakondsuse võtmine; o maalt lahkumine; o surm.
  55. 55. Eesti elanike põhiline elatusallikas
  56. 56. Põhiline elatusallikas 0.8 3.6 Palk, töötasu 4.4 Ettevõtjatulu, tulu talupidamisest Teiste isikute ülalpidamisel 39.824.1 Pension Toetus, stipendium, hüvitis Asutuse ülalpidamisel 2.2 Muu 25.2
  57. 57. Muutus võrreldes eelmise loendusega Palk, töötasu EttevõtjatuluTeiste isikute ülalpidamisel Pension 2011 2000 Toetus, stipendium Asutuse ülalpidamisel Muu 0.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0 35.0 40.0 45.0
  58. 58. Palgast elatuvate isikute osakaal
  59. 59. Pensionist elatuvate isikute osakaal
  60. 60. Elatusallika sõltuvus vanusest100%90%80%70% Teiste isikute ülalpidamisel60%50% Pension40%30% Ettevõtjatulu, tulu talupidamisest20%10% Palk, töötasu 0% 0-14 15-29 30-49 50-64 65+
  61. 61. Põhiline elatusallikas maakondade lõikes HARJU TARTU Kogu Eesti Palk, töötasu RAPLALÄÄNE-VIRU PÄRNU Ettevõtjatulu, tulu SAARE talupidamisest JÄRVA Teiste isikute HIIU ülalpidamisel LÄÄNE Pension VILJANDI VÕRU Toetus, stipendium, hü JÕGEVA vitis VALGA Asutuse ülalpidamisel IDA-VIRU PÕLVA 0% 20% 40% 60% 80% 100%
  62. 62. Eesti elanikesotsiaalmajanduslik seisund ja tööränne
  63. 63. Eesti elanike sotsiaalmajanduslik seisund sõltuvalt vanusest100%90%80% maj.aktiivsus teadmata70% muu mitteaktiivne60% kodune pensionär50% õppur40% töötu muu hõivatu30% ettevõtja20% palgatöötaja10% 0% 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75+
  64. 64. • Hõivatud on palgatöötajad, ettevõtjad ja muud hõivatud (sh ajateenijad)• Mitteaktiivsed on mittetöötavad õppurid, kodused, mittetöötavad pensionärid ja muud mitteaktiivsed (sh heitunud)• Töötud tööotsijad kuuluvad aktiivsete hulka, kuid ei ole hõivatud
  65. 65. Hõivatute osakaal kogu elanikkonnast maakonniti HARJU MAAKOND 57.2 TARTU MAAKOND 51.9 SAARE MAAKOND 49.7 RAPLA MAAKOND 49.5 LÄÄNE MAAKOND 49.3 JÄRVA MAAKOND 49.0 PÄRNU MAAKOND 48.8 HIIU MAAKOND 48.7LÄÄNE-VIRU MAAKOND 48.5 VILJANDI MAAKOND 45.8 VÕRU MAAKOND 43.3 JÕGEVA MAAKOND 43.0 IDA-VIRU MAAKOND 42.2 VALGA MAAKOND 42.1 PÕLVA MAAKOND 41.0 0.0 10.0 20.0 30.0 40.0 50.0 60.0
  66. 66. Mittehõivatute arv 100 hõivatu kohtaÜlalpeetavate arv 100 hõivatu kohta, RL 2011 99 to 125 (28) 125 to 150 (54) 150 to 200 (90) 200 to 300 (49) 300 to 489 (5)
  67. 67. Töötute osakaal aktiivsetest sõltuvalt vanuserühmast ja rahvusest25.020.015.0 Eestlased Venelased10.0 Muud rahvused 5.0 0.0 15-29 30-49 50-64 65+
  68. 68. Tööränne• Töörände puhul töötab inimene teises asulas (maakonnas) või riigis võrreldes püsielukohaga.• Tööränne kuulub pendelrände hulka – liigutakse kas iga päev, iga nädal või muu perioodiga, kuid enam-vähem regulaarselt.• 80% hõivatutest töötasid loendushetkel oma maakonnas, ülejäänud kas mõnes teises maakonnas, välismaal (4,5%) või nende töökoht ei ole kindla asukohaga seotud (5,5%).• Töökohti on maakonnas rohkem kui selles maakonnas elavaid hõivatuid üksnes Harju- ja Tartumaal
  69. 69. Maakondadevaheline tööränne100.00 90.00 80.00 70.00 60.00 50.00 Eestis 40.00 Oma maakonnas 30.00 Harjumaa 20.00 Tartumaa 10.00 0.00
  70. 70. Töörände olulisemad suunad
  71. 71. Välismaal töötajate osakaal hõivatutest (%) IDA-VIRU MAAKOND HARJU MAAKOND TARTU MAAKOND Kogu Eesti RAPLA MAAKOND PÕLVA MAAKOND VALGA MAAKOND ..Soome JÄRVA MAAKOND ..NorraLÄÄNE-VIRU MAAKOND ..Rootsi HIIU MAAKOND ..Venemaa LÄÄNE MAAKOND ..muu riik SAARE MAAKOND VÕRU MAAKOND JÕGEVA MAAKOND VILJANDI MAAKOND PÄRNU MAAKOND 0.00 1.00 2.00 3.00 4.00 5.00 6.00 7.00 8.00
  72. 72. Eesti elaniketegevus- ja ametialad
  73. 73. Tegevusalad TÖÖTLEV TÖÖSTUS 2.5 HULGI- JA JAEKAUBANDUS 3.1 3.6 HARIDUS 18.3 3.7 EHITUS 3.7 VEONDUS JA LAONDUS 4.0 AVALIK HALDUS JA RIIGIKAITSE TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE6.0 14.0 KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS HALDUS- JA ABITEGEVUSED 7.0 MAJUTUS JA TOITLUSTUS PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA 7.5 9.2 KALAPÜÜK INFO JA SIDE 8.4 KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG
  74. 74. Tegevusalad maal ja linnas TÖÖTLEV TÖÖSTUS HULGI- JA JAEKAUBANDUS;… HARIDUS EHITUS VEONDUS JA LAONDUS AVALIK HALDUS JA RIIGIKAITSE; … TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA…KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS MAJUTUS JA TOITLUSTUS Maa-asulad HALDUS- JA ABITEGEVUSED Linnalised asulad INFO JA SIDE KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG MUUD TEENINDAVAD TEGEVUSED FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS KINNISVARAALANE TEGEVUS ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA … MÄETÖÖSTUS VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME-… 0.00 2.00 4.00 6.00 8.0010.0012.0014.0016.0018.0020.00
  75. 75. Tegevusalad maakonniti: töötlev tööstus (20%18%)
  76. 76. Kaubandus (15%14%)
  77. 77. Haridus (10%)
  78. 78. Põllumajandus, kalandus, metsand us (6%4%)
  79. 79. Ehitus
  80. 80. Ametialade jagunemine soo järgi JUHID TIPPSPETSIALISTID TEHNIKUD JA KESKASTME SPETSIALISTID AMETNIKUD TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖTAJADPÕLLUMAJANDUSE, METSANDUSE, JAHINDUSE JA KALANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD Naised Mehed OSKUSTÖÖTAJAD JA KÄSITÖÖLISEDSEADME- JA MASINAOPERAATORID JA KOOSTAJAD LIHTTÖÖLISED SÕJAVÄELASED Ametiala teadmata 0.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0
  81. 81. Muutused ameti- ja tegevusvaldkondade struktuuris• Suurenenud on tippspetsialistide ja keskastme spetsialistide osa• Vähenenud on lihttööliste, oskustööliste (sh põllumajanduse oskustööliste) osa• Tegevusvaldkondadest on suurenenud info- ja side alal töötajate osa• Samuti on suurenenud kunsti ja vaba aja alal töötajate osa.
  82. 82. Haridus ja keelteoskus
  83. 83. Vähemalt 10-aastaste isikute üldharidus 2000 ja 2011(%)8070605040 200030 201120100 Keskharidus (sh Põhiharidus Algharidus või vähem kõrgharidus)
  84. 84. Vähemalt 10-aastaste isikute kutseharidus 2000 ja 2011 (%)60504030 2000 201120100 Kutseharidus Põhikool või vähem Keskharidus ja kutse Kõrgharidus puudub ja kutse
  85. 85. Vähemalt 10-aastaste meeste ja naiste haridustase 2011250,000 Mehed200,000 Naised150,000100,000 50,000 0
  86. 86. Haridustaseme sõltuvus vanusest100%90%80% Kõrgharidus70% Keskharidus ja kutse60%50% Üldkeskharidus40%30% Põhiharidus või vähem ja kutse20% Üldpõhiharidus või10% vähem 0% 10--19 20--29 30--49 50--64 65+
  87. 87. Hõivatute haridustase maakonniti ..Tallinn Harju maakond ..Tartu linn ..Narva linn Tartu maakond Ida-Viru maakond Pärnu maakond Valga maakond Üldpõhiharidus või vähem Põlva maakond Põhiharidus või vähem ja kutse Viljandi maakond ÜldkeskharidusLääne-Viru maakond Keskharidus ja kutse Võru maakond Kõrgharidus Lääne maakond Rapla maakond Jõgeva maakond Hiiu maakond Saare maakond Järva maakond 0% 20% 40% 60% 80% 100%
  88. 88. Eesti keele oskus sõltuvalt vanuserühmast10-1415-1920-29 Eesti keel on emakeel Oskab eesti keelt võõrkeelena30-49 Ei oska eesti keelt50-64 65+ 0% 20% 40% 60% 80% 100%
  89. 89. Eesti keele oskus sõltuvalt haridustasemest
  90. 90. Võõrkeelte oskus sõltuvalt emakeelest4540 Eesti keel Vene keel35 Muu emakeel302520151050 Ei oska võõrkeeli Oskab ühte Oskab kahte Oskab kolme Oskab nelja või võõrkeelt võõrkeelt võõrkeelt enamat võõrkeelt
  91. 91. Võõrkeelte oskus maakondade lõikes ..Tallinn Harju maakond ..Tartu linn Tartu maakond Pärnu maakond ..Narva linn Ida-Viru maakondLääne-Viru maakond Rapla maakond Vene Saare maakond Inglise Lääne maakond Soome Hiiu maakond Viljandi maakond Valga maakond Jõgeva maakond Võru maakond Järva maakond Põlva maakond 0.0 50.0 100.0 150.0 200.0 250.0
  92. 92. Õppijad (EHISe andmetel)
  93. 93. Elamistingimused
  94. 94. Eluruumid• Eluruum – kas korter kortermajas, peremaja või korter väikeelamust (nt ridaelamu)• Eluruumide arv on enamikus maakondades vähenenud, ent eluruumide arv inimeste kohta on suurenenud.• Suurenenud on ka eluruumi keskmine pindala
  95. 95. Eluruumide ehitusaeg HARJU TARTU PÄRNU Eesti SAARE HIIU RAPLA LÄÄNE Enne 1946LÄÄNE-VIRU VÕRU Pärast 2000 VALGA VILJANDI PÕLVA JÄRVA IDA-VIRU JÕGEVA 0.0 10.0 20.0 30.0 40.0 50.0 60.0
  96. 96. Keskmine eluruumi pindala RAPLA MAAKOND HIIU MAAKOND SAARE MAAKOND PÕLVA MAAKOND VILJANDI MAAKOND JÕGEVA MAAKOND PÄRNU MAAKOND JÄRVA MAAKOND VÕRU MAAKOND LÄÄNE MAAKOND TARTU MAAKONDLÄÄNE-VIRU MAAKOND VALGA MAAKOND HARJU MAAKOND IDA-VIRU MAAKOND 0.0 10.0 20.0 30.0 40.0 50.0 60.0 70.0 80.0 90.0
  97. 97. Kortermajades paiknevate eluruumide osakaal maakonniti100.0 90.0 80.0 70.0 60.0 50.0 40.0 30.0 20.0 10.0 0.0
  98. 98. Püsiva asustuseta eluruumide osakaal30.0025.0020.0015.0010.00 5.00 0.00
  99. 99. Allikmaterjal• Kõigi andmete aluseks on Statistikaameti kodulehel esitatud avalik andmebaas, http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvastik/databasetree.asp• Hinnangute juures on kasutatud lisaks Rahvastikuregistri ja teiste registrite andmestikke, mis on anonümiseeritult Statistikaameti käsutuses analüüside tarbeks• Kõik andmed on 7.04.2013 seisuga.• Viimase rahvaloenduse (REL2011) andmetest on kasutatud vaid neid, mis on avaldatud lehel http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp• Kaardid on teinud Ülle Valgma Statistikaametist.
  100. 100. Tänan kuulamise jakaasamõtlemise eest

×