Eesti ettevõtete uuenduslikkus   Aavo Heinlo Statistikaameti ettevõtlusstatistika osakonna peaanalüütik
Esitluse kava <ul><li>Tootlikkus  </li></ul><ul><li>Innovatsioon </li></ul><ul><li>Innovatsiooni tulemuskaart </li></ul><u...
Tootlikkus töötaja kohta SKP alusel  (EL   27 = 100) Allikas: Eurostat. SKP on konverteeritud ostujõu pariteetidega .
Tootlikkus (1) <ul><li>Harilikult on riikide võrdluses aluseks SKP, tegevusalati võrdluseks kasutatakse tihti lisandväärtu...
Elujärg ja tootlikkus  Eestis võrrelduna EL ja USAga Allikas: Eurostat. SKP on konverteeritud ostujõu pariteetidega .
Tootlikkus (2) <ul><li>USAs kasvas tootlikkus 1975–1995 kiiremini kui Euroopa Liidus ja sellel ajavahemikul tekkinud edu o...
Innovatsioon (1) <ul><li>ÕS ütleb “uuendus” ja soovitab seda kasutada. VÕS täpsustab, et tegemist on millegi rakendamisega...
Innovatsiooni mõõtmine <ul><li>OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisat-siooni) huvi innovatsiooni mõõtmise vastu il...
Elas ükskord …
<ul><li>Tooteuuendus </li></ul><ul><li>Pro tsessi-uuendus </li></ul><ul><li>Organisatsiooni-uuendus </li></ul><ul><li>Turu...
Innovatsiooni tulemuskaart <ul><li>Alates 2000. aastast mõõdab Euroopa Komisjon riikide uuendussuutlikkust Euroopa innovat...
Tulemuskaardi struktuur Majandusmõjud Uuendajad TULEMUSED Väljund Sidusus ja ettevõtlikkus Ettevõtete investeeringud ETTEV...
Euroopa innovatsiooni tulemuskaart, 2004 Näitajate keskmine muutus 2000–2004, %
Euroopa innovatsiooni tulemuskaart, 2008
Euroopa innovatsiooni tulemuskaart, 2009 Eesti paiknes innovatsiooniindeksiga 0,481 pingereas 12. kohal ja ületas EU27 kes...
Innovatsiooniuuring <ul><li>Andmed ettevõtete uuenduslikkusest põhinevad Euroopa Ühenduse innovatsiooniuuringul (CIS —  Co...
Uuenduslike ettevõtete osatähtsus, 2004 Allikas: Eurostat, Euroopa Ühenduse innovatsiooniuuring
CIS metoodika <ul><li>Analüüsides innovatsiooniuuringu andmeid ja neile viidates tuleb silmas pidada, et see uuring ei kat...
CIS metoodika — kaetud tegevusalad 74.3 Teimimine ja analüüs (35)  74.2 Arhitekti- ja inseneritegevused (126) 72 Arvutid j...
CIS metoodika — valim ja kihid <ul><li>Kogumisse kuulunud ettevõtted jaotati kihtidesse kahe põhitunnuse järgi: tegevusala...
CIS metoodika — küsimustik <ul><li>Uuringu küsimustik kattus Eurostati laiendatud tuumküsimustikuga, millega oli liidetud ...
CIS metoodika — definitsioonid <ul><li>Tehnoloogiliselt innovaatilised  = toote/protsessiuuendusega  või innovaatilise teg...
CIS 2006 — tulemused (1) <ul><li>Innovatsiooniuuringu andmed näitasid, et tervikuna jäi Eesti ettevõtete innovaatilisus 20...
Ettevõtete uuenduslikkus
CIS 2006 — tulemused (2) <ul><li>Uuenduslikkuse sõltuvus ettevõtte erinevatest tunnustest ei ole eelmiste uuringute tulemu...
Innovaatilisus tegevusala järgi 3 55,0 53,5 45,1 arvutid ja muu 7 70,8 74,8 48,4 finantsvahendus 2 27,5 32,6 24,3 veondus,...
Innovaatilisus tööga hõivatute arvu järgi 2 85,4 79,8 75,4 suured 250+ 5 64,4 57,9 48,3 keskmised 50–249 4 68,8 61,5 54,5 ...
Innovaatilisus kontserni kuuluvuse ja välisosaluse järgi 4 63,7 61,1 51,3 100% 6 63,2 63,5 44,5 50%–99% 5 55,4 59,2 41,3 a...
Innovaatilisus tähtsaimaks peetud  turupiirkonna järgi – 1 39,4 34,1 41,8 SRÜ (3%–4% ettevõt.) 5 53,1 50,1 38,7 Välisturg ...
Innovaatilisus ekspordi osatähtsuse järgi müügitulus 7 52,7 50,3 34,8 90% ja enam 6 54,9 42,8 38,1 50% kuni alla 90% 6 56,...
Innovaatilisus piirkonniti (hinnang) 2 46,4 58,9 40,8 Tartu (9%) 4 50,1 53,6 39,2 Tallinn (44%) Kasv  % aastas 2006 2004 2...
Tooteuuenduse arendajad
Protsessiuuenduse arendajad
Müügitulu uutest toodetest   (%-na kõigi ettevõtete müügitulust) <ul><li>Kokku vastas 1924 ettevõtet. </li></ul><ul><li>11...
Innovatsioonikulutused  (%-na kõigi ettevõtete müügitulust) 3,80 1,59 1,18 Kokku 0,05 0,04 0,03 Muud teadmised 3,31 1,16 0...
Suhted avalike teadusasutuste ja ülikoolidega <ul><li>Vaid iga kümnes innovaatiline ettevõte omas koostöö partnerina üliko...
Mittetehnoloogilised uuendused <ul><li>Pooltes ettevõtetes leidsid ajavahemikul 2004–2006 aset organisatsiooni- või turund...
CIS 2008  <ul><li>Mittetehnoloogiliste uuendustele suurem tähelepanu. </li></ul><ul><li>Lisandus moodul biotehnoloogiast. ...
Statistika arengud <ul><li>Avaliku sektori uuenduslikkus. </li></ul><ul><li>Avatud innovatsioon (sotsiaalvõrgustiku tehnol...
Lahendused <ul><li>Investeerida innovatsioonisõbralikku infrastruktuuri. </li></ul><ul><li>Investeerida tööjõu kvaliteeti ...
 
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti ettevõtete uuenduslikkus

2,947 views
2,821 views

Published on

Statistikaameti peaanalüütik Aavo Heinlo ettekanne maaeluvõrgustiku ettevõtlusfoorumil Jänedal 15.04.2010

Published in: Business

Eesti ettevõtete uuenduslikkus

  1. 1. Eesti ettevõtete uuenduslikkus Aavo Heinlo Statistikaameti ettevõtlusstatistika osakonna peaanalüütik
  2. 2. Esitluse kava <ul><li>Tootlikkus </li></ul><ul><li>Innovatsioon </li></ul><ul><li>Innovatsiooni tulemuskaart </li></ul><ul><li>Innovatsiooniuuring – CIS </li></ul><ul><li>CIS tulemused ja trendid </li></ul><ul><li>Mittetehnoloogilised uuendused </li></ul><ul><li>CIS 2008 </li></ul><ul><li>Statistika arengud </li></ul><ul><li>Lahendused </li></ul>
  3. 3. Tootlikkus töötaja kohta SKP alusel (EL 27 = 100) Allikas: Eurostat. SKP on konverteeritud ostujõu pariteetidega .
  4. 4. Tootlikkus (1) <ul><li>Harilikult on riikide võrdluses aluseks SKP, tegevusalati võrdluseks kasutatakse tihti lisandväärtust. </li></ul><ul><li>Võrreldavuse parandamiseks konverteeritakse SKP ostujõu pariteetidega. </li></ul><ul><li>Enne 2008 aasta kriisi ei toimunud 10 aasta jooksul arenenud riikide tootlikkuses olulisi muutusi. </li></ul><ul><li>Uued EL liikmesriigid olid aga parandasid samal ajavahemikul tublisti oma näitajat. </li></ul><ul><li>Ka tootlikkuse osas kehtib üldine reegel — mida madalamalt alustad, seda kiirem võib olla kasv. </li></ul>
  5. 5. Elujärg ja tootlikkus Eestis võrrelduna EL ja USAga Allikas: Eurostat. SKP on konverteeritud ostujõu pariteetidega .
  6. 6. Tootlikkus (2) <ul><li>USAs kasvas tootlikkus 1975–1995 kiiremini kui Euroopa Liidus ja sellel ajavahemikul tekkinud edu on tänaseni säilinud. </li></ul><ul><li>Tootlikkus töötunni kohta kasvab Eesti oluliselt aeglasemalt kui SKP elaniku kohta. </li></ul><ul><li>Teiste sõnadega, parema elujärje saavutamiseks vajame kõrgemat tööhõivet või pikemaid tööpäevi. </li></ul><ul><li>See on ummiktee: kvaliteetse tööjõu ressursid on ammendunud ning tööstressist kõneleb meedia igapäevaselt. </li></ul><ul><li>Väljapääsuks on efektiivsem tootmine ja seda kindlustab ainult pidev uuenduslik tegevus. </li></ul>
  7. 7. Innovatsioon (1) <ul><li>ÕS ütleb “uuendus” ja soovitab seda kasutada. VÕS täpsustab, et tegemist on millegi rakendamisega. </li></ul><ul><li>Arusaam ja kasutamine erineb: poliitikud — populistlik sõnademäng; teadlased — teoreetilised mudelid, seos teiste majandusnäitajatega; statistikud — keskenduvad uuendusliku tegevuse mõõdetavatele tahkudele; ettevõtjad — seinast seina suhtumised ja arusaamad. </li></ul><ul><li>Erinevused ka riigiti, tegevusalati jne. </li></ul>
  8. 8. Innovatsiooni mõõtmine <ul><li>OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisat-siooni) huvi innovatsiooni mõõtmise vastu ilmnes juba seitsmekümnendate lõpul, kuid nn Frascati käsiraamatute perekonda ilmus vastav liige — Oslo Manual (Oslo Käsiraamat) — alles 1992. aastal. Käsiraamatu esimesed kaks versiooni keskendusid tehnoloogiliste uuenduste mõõtmisele, viimases, kolmandas versioonis ilmusid vaatevälja mittetehnoloogilised uuendused — organisatsiooni- ja turundusuuendused. </li></ul><ul><li>Proposed guidelines for collecting and interpreting innovation data. Oslo Manual, third edition. OECD, 2005. </li></ul>
  9. 9. Elas ükskord …
  10. 10. <ul><li>Tooteuuendus </li></ul><ul><li>Pro tsessi-uuendus </li></ul><ul><li>Organisatsiooni-uuendus </li></ul><ul><li>Turundus-uuendus </li></ul>Kus siis olid uuendused? — uus teenus: kojuvedu — uus efektiivsem ahi — uus üksus: kojukanne Pange tähele muutuse mastaapi 50%! — uus meedia
  11. 11. Innovatsiooni tulemuskaart <ul><li>Alates 2000. aastast mõõdab Euroopa Komisjon riikide uuendussuutlikkust Euroopa innovatsiooni tulemuskaardi abil. </li></ul><ul><li>Innovatsiooniindeks on liitnäitaja, mis pannakse kokku 29 näitaja alusel. </li></ul><ul><li>Eesti edemused ja vajakajäämised innovatsiooni tulemuskaardil. Eesti Statistika Kvartalikiri (2009) nr. 1, lk. 32-57. </li></ul><ul><li>Indeksi absoluutväärtusele lisaks jälgitakse ka tema muutumist viimase viie aasta jooksul. </li></ul>
  12. 12. Tulemuskaardi struktuur Majandusmõjud Uuendajad TULEMUSED Väljund Sidusus ja ettevõtlikkus Ettevõtete investeeringud ETTEVÕTETE TEGEVUS Rahastamine ja toetamine Inimressursid VÕIMEKUSVARUD
  13. 13. Euroopa innovatsiooni tulemuskaart, 2004 Näitajate keskmine muutus 2000–2004, %
  14. 14. Euroopa innovatsiooni tulemuskaart, 2008
  15. 15. Euroopa innovatsiooni tulemuskaart, 2009 Eesti paiknes innovatsiooniindeksiga 0,481 pingereas 12. kohal ja ületas EU27 keskmise — 0.478. Kasvukiiruse — 5,5% aastas — poolest oli Eesti aga 5. kohal. Ette jäid BG, CY, MT, RO HR LV, TR BG, RO 5,5 JÄRELEJÕUDJAD IT, NO, ES HU, LT, PL, SK CZ, GR, MT, PT 3,3 KESKPÄRASED AT, BE, FR, IE, LU, NL IS, SI CY, EE 2,7 JÄRGIJAD DK, SE, UK FI, DE CH 1,5 LIIDRID AEGLANE KASV KESKMINE KASV KIIRE KASV KASV, % GRUPP
  16. 16. Innovatsiooniuuring <ul><li>Andmed ettevõtete uuenduslikkusest põhinevad Euroopa Ühenduse innovatsiooniuuringul (CIS — Community Innovation Survey ). Eesti osales viimasel neljal, mis toimusid 2000., 2004., 2006. ja 2008. aasta kohta. </li></ul><ul><li>Eristatakse kahte tüüpi innovatsioone: tehnoloogilised — uued või oluliselt täiustatud tooted ja protsessid, mittetehnoloogilised — uuendused organisatsioonis ja turunduses. CIS 2006 (ja varasemates) defineeriti innovatsioonidena ainult tehnoloogilisi, kuigi eraldi mõõdeti ka mittetehnoloogilisi. </li></ul><ul><li>Järgneval 2004. aasta situatsiooni kirjeldaval diagrammil puuduvad mõned EL liikmesriigid (sh Soome ja Rootsi), sest nad ei mõõtnud mittetehnoloogilisi uuendusi. </li></ul>
  17. 17. Uuenduslike ettevõtete osatähtsus, 2004 Allikas: Eurostat, Euroopa Ühenduse innovatsiooniuuring
  18. 18. CIS metoodika <ul><li>Analüüsides innovatsiooniuuringu andmeid ja neile viidates tuleb silmas pidada, et see uuring ei kata kõiki ettevõtteid. </li></ul><ul><li>Kogumisse kuuluvad 10 ja enama tööga hõivatuga ettevõtted. Uuringu laiendamine mikroettevõtetele ei ole otstarbekas: asjatu koormus, võrdlusvõimaluste puudus. </li></ul><ul><li>Tegevusalati jääb tööstuse poolel välja ehitus, teeninduses jaekaubandus, majutus ja toitlustus ning veel mõned tegevusalad. </li></ul><ul><li>Aja teljel mõõdetakse innovaatilisust konkreetse aasta suhtes, kuigi innovatsiooni definitsioonis sisaldub määratlus “viimase kolme aasta jooksul”. Kui ettevõte tegi viimati innovatsiooni 2003. aastal, siis ta on innovaatiline nii 2004. kui 2005., kuid mitte enam 2006. aastal. </li></ul>
  19. 19. CIS metoodika — kaetud tegevusalad 74.3 Teimimine ja analüüs (35) 74.2 Arhitekti- ja inseneritegevused (126) 72 Arvutid ja nendega seotud tegevus (96) 65–67 Finantsvahendus (65) 60–64 Veondus, laondus ja side (676) 51 Hulgikaubandus (841) 40–41 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus (108) 15–37 Töötlev tööstus (2031) 10–14 Mäetööstus (46) EMTAK kood Tegevusala (2006. a kokku 4024 ettevõtet)
  20. 20. CIS metoodika — valim ja kihid <ul><li>Kogumisse kuulunud ettevõtted jaotati kihtidesse kahe põhitunnuse järgi: tegevusala kahe­kohalise koodi põhjal (42 koodi) ning tööga hõivatute arvu järgi (5 suurusklassi). </li></ul><ul><li>Suurusklassid: 250+,100–249, 50–99, 20–49 ja 10–19. Rahvusvahelises võrdluses on kasutusel ühendatud suurus-klassid: suured (250+), keskmised (50–249) ja väikesed (10–49). </li></ul><ul><li>Kokku 210 kihti, millest 39 tühjad. Üle 50 tööga hõivatuga ettevõtteid uuriti kõikselt. Alla 50 hõivatuga ettevõtete 84 kihist olid 14 tühjad, 52 uuriti kõikselt ja 18 puhul (vähemalt 30 ette-võttega) tehti juhuslik valik. Valimisse jäi 2031 ettevõtet. </li></ul><ul><li>Sh oli 35-s kihis alla kolme ettevõtte, mistõttu nende andmed jäid konfidentsiaalseks. </li></ul>
  21. 21. CIS metoodika — küsimustik <ul><li>Uuringu küsimustik kattus Eurostati laiendatud tuumküsimustikuga, millega oli liidetud turundusuuenduste lisamoodul. </li></ul><ul><li>Omalt poolt lisati mõned kohalikku huvi pakkuvad küsimused: välisosaluse olemasolu, turupiirkonna jagunemine SRÜ ja muu maailma vahel, müük mitteresidentidele ning avaliku sektori innovatsioonitoetuste olulisus ja mõju. </li></ul><ul><li>Ettevõttele saadeti tema palvel venekeelne või ingliskeelne tõlkevariant. </li></ul><ul><li>Tulemuseks oli senistest kõrgeim vastanute määr — 80,3%. </li></ul>
  22. 22. CIS metoodika — definitsioonid <ul><li>Tehnoloogiliselt innovaatilised = toote/protsessiuuendusega või innovaatilise tegevusega. </li></ul><ul><li>Uuendusega ettevõtted on aastatel 2004–2006 toonud turule uusi või oluliselt täiustatud tooteid (kaupu/teenuseid) või kasutusele võtnud uusi või varasematega võrreldes oluliselt täiustatud protsesse (tootmis- või tarnimismeetodeid, tootmise abitegevusi). </li></ul><ul><li>Ainult innovaatilise tegevusega ettevõtetel küll uuendus puudub, kuid seal on aastatel 2004–2006 tegutsetud ja tehtud kulutusi eesmärgiga välja töötada või rakendada toote- või protsessiuuendust (see tegevus võib olla pooleli või ka lõpule viimata). </li></ul><ul><li>Innovaatilise tegevuseta ettevõtetel puudusid aastatel 2004–2006 nii uuendused kui ka innovaatiline tegevus. </li></ul>
  23. 23. CIS 2006 — tulemused (1) <ul><li>Innovatsiooniuuringu andmed näitasid, et tervikuna jäi Eesti ettevõtete innovaatilisus 2006. aastal 2004. aastaga võrreldes samale tasemele (aset leidis marginaalne muutus 48,7%-lt 48,1%-le). </li></ul><ul><li>Keskmine näitaja on vaid pool tõde: tööstuses on toimunud pidev uuenduslikkuse kasv (NB! kiirenenud kasv). </li></ul><ul><li>Seevastu teeninduses leidis aset teatud tagasiminek. CIS 2004 andmed olidki erandlikud: teeninduse uuenduslikkus oli tööstuse omast kõrgem. Euroopas võis sama pildi leida vaid Kreekas, Lätis ja Portugalis. </li></ul><ul><li>Loogilisena tundub seletus, et aastatel 2002–2004 toimus teeninduse vallas EL-ga liitumise tõttu hulgaliselt muutusi. </li></ul>
  24. 24. Ettevõtete uuenduslikkus
  25. 25. CIS 2006 — tulemused (2) <ul><li>Uuenduslikkuse sõltuvus ettevõtte erinevatest tunnustest ei ole eelmiste uuringute tulemustega võrreldes muutunud ja on sarnane ka teiste riikides mõõdetule. </li></ul><ul><li>Mida suurem on ettevõtte töötajate arv või müügitulu, seda suurem on tõenäosus, et ettevõte on innovaatiline. </li></ul><ul><li>Välisosalusega ettevõtted olid pea 1½ korda innovaatilisemad kui välisosaluseta ettevõtted. </li></ul><ul><li>Sama kehtib kontserni kuuluvate ettevõtete kohta võrreldes kontserni mittekuuluvatega. </li></ul><ul><li>Vaid välisturgu tähtsaimaks pidanud ettevõtted ei erine oluliselt Eesti turgu tähtsustavatest, küll on mõlemad jällegi 1½ kord innovaatilisemad kui kohalikule turule töötavad ettevõtted. </li></ul>
  26. 26. Innovaatilisus tegevusala järgi 3 55,0 53,5 45,1 arvutid ja muu 7 70,8 74,8 48,4 finantsvahendus 2 27,5 32,6 24,3 veondus, laondus ja side 4 42,9 62,9 34,4 hulgikaubandus 3 39,9 50,7 33,0 Teenindus, sh 6 35,4 29,3 24,3 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 6 56,3 48,2 38,9 Töötlev tööstus 10 46,4 35,9 26,3 Mäetööstus Kasv % aastas 2006 2004 2000 Tegevusala
  27. 27. Innovaatilisus tööga hõivatute arvu järgi 2 85,4 79,8 75,4 suured 250+ 5 64,4 57,9 48,3 keskmised 50–249 4 68,8 61,5 54,5 100–249 5 61,4 55,6 45,2 50–99 6 43,0 45,3 31,1 väikesed 10–49 7 54,8 50,0 36,1 20–49 4 34,5 41,9 27,6 10–19 5 48,1 48,7 35,7 kõik Kasv % aastas 2006 2004 2000 Tööga hõivatute arv
  28. 28. Innovaatilisus kontserni kuuluvuse ja välisosaluse järgi 4 63,7 61,1 51,3 100% 6 63,2 63,5 44,5 50%–99% 5 55,4 59,2 41,3 alla 50% 5 43,7 44,5 31,9 välisosaluseta (ca ¾ ettevõt.) Kasv % aastas 2006 2004 2000 Välisosalus 3 39,7 42,5 29,6 ei kuulu 5 62,5 62,9 51,4 kuulub (ca 1/3 ettevõt.) Kasv % aastas 2006 2004 2000 Kontserni kuuluvus
  29. 29. Innovaatilisus tähtsaimaks peetud turupiirkonna järgi – 1 39,4 34,1 41,8 SRÜ (3%–4% ettevõt.) 5 53,1 50,1 38,7 Välisturg (ca 30% ettevõt.) 5 50,6 57,0 38,6 kogu Eesti 5 35,7 33,7 27,4 Kohalik Kasv % aastas 2006 2004 2000 Turupiirkond
  30. 30. Innovaatilisus ekspordi osatähtsuse järgi müügitulus 7 52,7 50,3 34,8 90% ja enam 6 54,9 42,8 38,1 50% kuni alla 90% 6 56,2 52,3 39,9 10% kuni alla 50% 4 42,1 48,7 34,0 alla 10% (ca pooled ettev.) Kasv % aastas 2006 2004 2000 Ekspordi osatähtsus
  31. 31. Innovaatilisus piirkonniti (hinnang) 2 46,4 58,9 40,8 Tartu (9%) 4 50,1 53,6 39,2 Tallinn (44%) Kasv % aastas 2006 2004 2000 Linn 5 49,0 54,7 37,6 Lõuna-Eesti (22%) 4 36,3 35,5 29,5 Lääne-Eesti (11%) 5 40,6 38,0 29,8 Kirde-Eesti (5%) 8 44,1 34,0 27,9 Kesk-Eesti (7%) 5 51,3 52,3 38,4 Põhja-Eesti (55% ettevõt.) Kasv % aastas 2006 2004 2000 Piirkond
  32. 32. Tooteuuenduse arendajad
  33. 33. Protsessiuuenduse arendajad
  34. 34. Müügitulu uutest toodetest (%-na kõigi ettevõtete müügitulust) <ul><li>Kokku vastas 1924 ettevõtet. </li></ul><ul><li>116 ettevõtet andsid müügitulust 50% ja 353 75%. </li></ul><ul><li>Uute toodete müügitulust vastavalt 21 ja 89 ettevõtet. </li></ul><ul><li>Veel drastilisem on olukord innovatsioonikulutustega — vastavalt 13 ja 80 ettevõtet. </li></ul><ul><li>Lõpuks T&A kulutused — vastavalt 10 ja 20 ettevõtet. </li></ul><ul><li>Rahaliste väärtustega žongleerimine ei ole parim viis innovatsiooniuuringu analüüsiks. </li></ul>9,3 7,6 9,8 Ettevõtte jaoks uued tooted 4,4 4,4 4,5 Turu jaoks uued tooted 2006 2004 2000
  35. 35. Innovatsioonikulutused (%-na kõigi ettevõtete müügitulust) 3,80 1,59 1,18 Kokku 0,05 0,04 0,03 Muud teadmised 3,31 1,16 0,86 Masinad ja seadmed 0,13 0,07 0,10 Ostetud T&A 0,31 0,32 0,20 Sisemine T&A 2006 2004 2000 Kulu liik
  36. 36. Suhted avalike teadusasutuste ja ülikoolidega <ul><li>Vaid iga kümnes innovaatiline ettevõte omas koostöö partnerina ülikooli ja iga kahekümnes avaliku sektori teadusasutust — vastavalt 181 ja 96 ettevõtet. </li></ul><ul><li>Nendest omakorda pidas ülikooli väärtuslikumaks koostööpartneriks kolmandik ja avaliku sektori teadusasutust kümnendik. </li></ul><ul><li>Kõrge hinnangu ülikoolidele kui innovatsiooniteabe allikale andis 2% innovaatilistest ettevõtetest ja see pisut langes võrreldes 2004. aastaga. Veel ebameeldivam on see, et 4/5 ettevõtetest ei kasutanud ülikoole üldse teabeallikana. </li></ul><ul><li>Lohutuseks: need indikaatorite väärtused ei erinenud 2004. aastal Euroopa Liidu keskmistena mõõdetuist. Ainult Põhjamaades oli olukord paar korda etem. </li></ul>
  37. 37. Mittetehnoloogilised uuendused <ul><li>Pooltes ettevõtetes leidsid ajavahemikul 2004–2006 aset organisatsiooni- või turundusuuendused. Innovaatiliste hulgas oli nende osatähtsus koguni 70%, mitteinnovaatiliste hulgas 29%. </li></ul><ul><li>Tähtsaimaks mõjuks peeti organisatsiooniliste muutuste korral kiiremat reageerimist kliendi/tarnija vajadusele ning toodete kvaliteedi paranemist. Turundusuuenduste korral aga turuosa kasvu. </li></ul>
  38. 38. CIS 2008 <ul><li>Mittetehnoloogiliste uuendustele suurem tähelepanu. </li></ul><ul><li>Lisandus moodul biotehnoloogiast. </li></ul><ul><li>Vältimaks ülekoormamist ja seoses kahe-aastase tsükliga esitatakse osa küsimusi nelja aasta tagant. </li></ul><ul><li>Esimest korda tekib ESTATi vahendusel on-line vastamise võimalus. Varem oli ainult Portugal proovinud. </li></ul><ul><li>Tulemused avaldame mais 2010, siis võime täpsemalt öelda, kuidas majanduskasvu aeglustumine mõjutas ettevõtete uuenduslikkust. </li></ul>
  39. 39. Statistika arengud <ul><li>Avaliku sektori uuenduslikkus. </li></ul><ul><li>Avatud innovatsioon (sotsiaalvõrgustiku tehnoloogia). </li></ul><ul><li>Innovaatiline juhtimine. </li></ul><ul><li>Loomevõime ja uuenduslikkus (CIS 2010 püüab lisamooduli abil asja uurida). </li></ul>
  40. 40. Lahendused <ul><li>Investeerida innovatsioonisõbralikku infrastruktuuri. </li></ul><ul><li>Investeerida tööjõu kvaliteeti (hariduspoliitika, elukestev õpe). </li></ul><ul><li>Luua tootlikke töökohti. </li></ul><ul><li>Panustada ekspordivõimesse. </li></ul><ul><li>Meelitada välisinvesteeringuid teadmusmahukasse tööstusse ja teenindusse. </li></ul><ul><li>Toetada jätkuvalt arendus- ja uurimistegevust ettevõtetes (EAS, Arengufond, T&A&I poliitika). </li></ul><ul><li>Välja töötada rahvuslik, selge ja toimiv innovatsioonistrateegia. </li></ul>

×