Eesti. Arve ja fakte 2013
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Eesti. Arve ja fakte 2013

on

  • 1,261 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,261
Views on SlideShare
1,241
Embed Views
20

Actions

Likes
1
Downloads
9
Comments
0

1 Embed 20

http://kursused.ag.tartu.ee 20

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Eesti. Arve ja fakte 2013  Eesti. Arve ja fakte 2013 Document Transcript

  • EESTI. ARVE JA FAKTE
  • Eesti Vabariik 2Loodus 4Rahvastik 6Kultuur 10Rahvatervis 12Haridus 16Tööturg 18Tööjõukulu ja palk 22Sisemajanduse koguprodukt 24Rahandus 28Väliskaubandus 34Tööstus 38Põllumajandus 42Energeetika 44Innovatsioon 46Infotehnoloogia 48Turism 52Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54Sisukord
  • 2Eesti VabariikRahvaarv 1 318 000Pindala 45 227 km²Rahaühik euroPealinn TallinnHaldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja193 valdaSaarte arv 1521Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km²Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 kmSuurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km²Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 mÕhutemperatuur Aastakeskmine +5,6 °C, jaanuaris –3,7 °C, juulis +17,9 °C (2012)
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 3Eesti on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kes valitakseametisse viieks aastaks. Praegune president on Toomas Hendrik Ilves, kesvaliti 29. augustil 2011 ametisse uueks ametiajaks.Eesti seadusandlik kogu on Riigikogu, ühekojaline parlament, kelle 101 liigetvalitakse ametisse neljaks aastaks. Riigikogu XII koosseis valiti 6. märtsil 2011.Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Sama aasta novembris algasVabadussõda, mis lõppes 2.  veebruaril 1920 Tartu rahulepingu allakirjuta-misega. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigiiseseisvust. 22. septembril 1921 sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks.Teise maailmasõja käigus kaotas Eesti iseseisvuse. Esmalt okupeeris EestitNõukogude Liit (1940–1941), seejärel Saksamaa (1941–1944). 1944.  aastasügisel liideti Eesti ligi 50  aastaks Nõukogude Liiduga. Aastakümneidkestnud okupatsiooniperiood päädis laulva revolutsiooniga 1988. aastal ningiseseisvuse taastamisega 20. augustil 1991.Eesti Vabariik on ÜRO liige alates 17.  septembrist 1991, NATO liige alates29.  märtsist 2004 ja Euroopa Liidu liige alates 1.  maist 2004. Alates9. detsembrist 2010 on Eesti Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni(OECD) täisliige.Eesti võttis 1.  jaanuarist 2011 kasutusele euro. Sellega sai Eestist EuroopaLiidu 17. liikmesriik, kus on kasutusel ühisraha euro.Eesti riigikeel on eesti keel. Rahvuslipp on sinimustvalge trikoloor.Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuslind suitsupääsuke ja rahvuskivi paekivi.Eesti riigivapil on kolme sinise lõvi kujutis kuldsel kilbil.
  • 4LoodusEesti loodus on mitmekesine, sest asub mandrilise ja merelise kliima piirialal.Iseloomulikud on poollooduslikud kooslused, sood, ulatuslikud metsaalad,jõed ja järved. Eesti asub lindude Ida-Atlandi rändeteel, märgala Matsalurahvuspark on rändlindudele üheks tähtsaimaks peatuspaigaks.Eestis on kombeks valida aasta puu, lind ja loom. Algatuse eesmärk ontutvustada avalikkusele Eesti looduse eriilmelisust ja aidata seeläbi kaasaliikide kaitsele. 2013. aasta puu on harilik lodjapuu, lind nurmkana ning loomhunt. 2012. aastal hinnati hundi pesakondade arvuks 31.Looduse sõbrad leiavad Eestist huvitavaid pärandkooslusi, näiteks ranna-,lammi- ja puisniidud ning loopealsed. Pärandkooslused teeb eriliseksvaatamata majandustegevusele säilinud suur liigirikkus: Laelatu puisniidulLäänemaal loendati ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Pärandkoosluste püsimisetagab nende majandamine, mis tähendab peamiselt niitmist ja karjatamist.Alates 2007. aastast on toetusrahade abil hooldatud poollooduslike kooslustepindala kasvanud; 2008. aastal oli see 17 700 ha, 2010. aastal juba 23 000 ha,hõlmates 0,5% Eesti pindalast.Riigimetsa Majandamise Keskus rajas 2012.  aastal Eesti kooslusi põhja-lõunasuunaliselt läbiva matkaraja kogupikkusega 370 km, mis ulatub Lahe-maa rahvuspargist kuni Eesti-Läti piiriküla Iklani. Matkarada läbib kuutmaakonda, kahte rahvusparki (Lahemaa ja Soomaa rahvuspark) ning üheksatkaitseala.Eestis on 2012. aasta seisuga 17 rahvusvahelise tähtsusega märgala, millesttuntuimad on Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspark. Märkimisväärsed onmujal Euroopas hääbumas olevad soo-alad (suurim Puhatu soostik 468 km²),mida on Eesti pindalast veidi üle 5,5%. Soo-aladest on enim säilinud rabad(umbes 70% ulatuses).Rahvusvahelise veealase koostöö aasta raames väärib märkimist ka see, etvaldavalt saab Eesti aladel kasutada tarbeveena põhjavett. Vaid Tallinnasja Narvas on kasutusel pinnavesi. Viimasel aastakümnel on renoveeritud jarajatud mitmed heitveepuhastid ning loodusesse lastava heitvee reostus-koormus on oluliselt vähenenud.
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 5Kaitsealad ja Oandu-Ikla matkarada, 2012Heitvee reostuskoormus, 2002–20112002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011050010001500200025003000TonniÜld-lämmastikOrgaanilisedreoained,BHT7atonniÜldfosforaHapniku kogus, mis on vajalik orgaaniliste ainete bioloogiliseks lagundamiseks seitsme päeva jooksulVILSANDIMATSALUKARULALAHEMAASOOMAAIklaTipuKõueKutjaMukriOanduNepsteKurgjaAegviiduTillniiduHüpassaareLoosalu rabaKakerdi rabaJussi järvedKõnnu SuursooNõmmeveskiKilingi-Nõmme50kmLooduskaitsealaMaastikukaitsealaRahvusparkAllikad: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise KeskusOandu-Ikla matkaradaRahvuspargi nimiSOOMAAMatkarajale jääv huvipunktIkla
  • 6MÕISTEDLoomulik iive – aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe.Summaarne sündimuskordaja – keskmine sünnitatud laste arv naise kohta sama aasta sündimustaseme juuresRahvastik1. jaanuaril 2012 elas Eestis 1,318 miljonit inimest, mille järgi oleme EuroopaLiidus (EL) rahvaarvu väiksuselt neljandal kohal Malta, Luksemburgi jaKüprose järel. Suurima rahvaarvuga EL-i riigist Saksamaast on Eesti rahvaarv62 korda väiksem ja kogu EL-i rahvastikust moodustab Eesti 0,26%.Eesti on muu Euroopaga võrreldes hõredalt asustatud maa, kus ühel ruut-kilomeetril elab keskmiselt 31 inimest. Linnades elab 68% rahvastikust,pealinnas Tallinnas 31%. Pealinna piirkonnas elab 43% siinsest rahvastikust.KunaTallinn ja selle ümbrus on endiselt suurim siserände sihtkoht, on viimasekümne aastaga pealinna piirkonna rahvaarv kasvanud 4%.Eesti rahvaarv on kogu viimase iseseisvusaja kestel vähenenud. Rahvaarvumuutust mõjutavad loomulik iive ja välisränne. Loomulik iive on viimasedkümme aastat kasvanud ja oli 2010 isegi 35 inimesega positiivne, kuid 2011langes tagasi miinusesse 565 inimese võrra. Iibe tõus on tingitud nii sündidearvu kasvust kui surmade arvu vähenemisest. Sündide arv jõudis kõrgeimaletasemele 2008. aastal. Pärast seda on sündide arv mõnevõrra langenud. Sur-made arv on jätkuvalt vähenenud, mida näitab ka oodatava eluea pidev tõus.Sündide arv on küll kõrgem kui möödunud kümnendil, kuid summaarnesündimuskordaja Eestis oli 2011. aastal 1,52, mis jääb alla taastetaseme (2,1last naise kohta).Teine rahvastikuprotsess, mis muudab rahva arvukust, on ränne. Eesti onvälisrände tõttu rahvastikku kaotav riik. Sisserändajate arv on võrreldesviimase kümnendi esimese poolega mõnevõrra kasvanud ja ulatub ligi4000 inimeseni. Samas on ühtlaselt kasvanud väljaränne, mis oli 2011. aastal6200 inimest. Selle tõttu on rändesaldo 2011. aastal –2500. Sisserännanutelähteriigid on Venemaa ja Soome, väljarände peamised sihtkohad on Soomeja Suurbritannia.2011. aastal sõlmiti tuhande elaniku kohta 4,1 abielu ja lahutati 2,3 abielu.Keskmine vanus meeste ja naiste esmaabiellumisel on aasta-aastalt tõusnudja jõudnud 2011. aastaks meestel ligikaudu 31 ja naistel 28 eluaastani.
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 7Naisi100 mehe kohta100 105 110 115 120LätiLeeduEestiUngariPortugalPoolaPrantsusmaaItaaliaKüprosRumeeniaBulgaariaSlovakkiaAustriaEL-27BelgiaTšehhiSaksamaaSoomeHispaaniaSuurbritanniaSloveeniaHollandKreekaIirimaaTaaniMaltaRootsiLuksemburgRahvastik Euroopa Liidus soo järgi, 2012
  • 8Kokku Mehed NaisedElussünnid 14 679 7 555 7 124Surmad 15 244 7 483 7 761Loomulik iive –565 72 –637Sisseränne 3 709 2 132 1 577Väljaränne 6 214 2 937 3 277Välisrände saldo –2 505 –805 –1 700RahvastikRahvastik, 1. jaanuar 2012Rahvastikusündmused, 2011Kokku Mehed NaisedRahvaarv 1 318 005 610 318 707 687kuni 14-aastased 206 130 106 112 100 01815–64-aastased 882 289 428 624 453 66565-aastased ja vanemad 229 498 75 537 153 961vanus teadmata 88 45 43linnaliste asulate rahvastik 893 232 399 258 493 974maa-asulate rahvastik 424 773 211 060 213 713Oodatav eluiga sünnimomendil, 2011 76,3 71,1 81,1Rahvastik, %kuni 14-aastased 15,6 17,4 14,115–64-aastased 66,9 70,2 64,165-aastased ja vanemad 17,4 12,4 21,8eestlased 69,1 70,0 68,3venelased 25,4 24,5 26,2muud rahvused 5,5 5,5 5,5linnaliste asulate rahvastik 67,8 65,4 69,8maa-asulate rahvastik 32,2 34,6 30,2
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 20139Eesti StatistikaEesti mehed Eesti naisedEL-27 mehed EL-27 naised%4 2 00−45−910−1415−1920−2425−2930−3435−3940−4445−4950−5455−5960−6465−6970−7475−7980−8485+Vanus0−45−910−1415−1920−2425−2930−3435−3940−4445−4950−5455−5960−6465−6970−7475−7980−8485+Vanus2 4%Eesti ja Euroopa Liidu rahvastikupüramiid, 1. jaanuar 2012Sünnid, surmad ja ränne, 2002–20112002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011−10 000−5 00005 00010 00015 00020 000ArvSurmadElussünnidVäljaränneSisseränneKoguiive
  • 10Kultuur2013 on Eestis kultuuripärandi aasta. Kui kultuuripärand on varem tähenda-nud peamiselt ainelist kultuuripärandit, siis tänapäeval on see laienenud kakultuuriväärtuslikule keskkonnale ja vaimsele kultuuripärandile, mis tähen-dab elavaid kultuuritraditsioone.Üks oluline vaimse kultuuripärandi osa on meie murded ja murrakud.2011. aasta rahvaloenduse andmeil oskab mõnda murret 14,6% eesti keeltemakeelena kõnelevatest inimestest. Neist 21% kõneleb põhjaeesti murdeid,78% lõunaeesti murdeid ja 1% Kirde-Eesti rannikumurret.Kultuuriharrastajate üldine osatähtsus on aastate jooksul tõusnud. Kui2004. aastal oli mõni kultuuriharrastus 31%-l 15–74-aastastest elanikest, siis2010.  aastaks juba 38,5%-l, mis on ligi 397  000 inimest (169  000 meest ja227 000 naist). Võrreldes 2004. aastaga oli filmiga tegelejate arv 2010. aastakskasvanud 11 protsendipunkti (2010. aastal tegeles filmiga 155 000 inimest)ja kujutava kunstiga tegelejate arv 6 protsendipunkti (132  000). Samas oli4,8 protsendipunkti langenud tantsu ja laulmist harrastajate arv (vastavalt107  000 ja 112  000) ning 4,9 protsendipunkti näitlemist harrastajate arv(16 000).Kultuuriliste tegevustega tegelejate poolest on Eesti rahvas Euroopas esi-rinnas. Viimastel andmetel on kultuuriharrastajaid Eestist rohkem üksnesRootsis.Kultuuriasutused ja nende külastused, 2011Kultuuri-asutusedKülastused,tuhatMuuseumid 248 2 666koduloomuuseumid 94 358arheoloogia- ja ajaloomuuseumid 53 614kunstimuuseumid 20 431Rahvaraamatukogud 563 6 360Kinod 53 2 347Teatrid 34 1 008riigi- ja linnateatrid 12 834muud riiklikku toetust saavad teatrid 22 175
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 201311Eesti StatistikaTeatri-, kino- ja muuseumipiletite keskmised hinnada, 2002–2011aRiigi- ja linnateatrid2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 20110246810EurotTeaterKinoMuuseumPopulaarsemate kultuurialade harrastajad aktiivsuse järgi (osatähtsusvähemalt 10-aastastest), 2009–2010PillimängTantsimineLaulmineFotograafiaKäsitöö või meisterdamineVähemalt üks kultuuritegevus(v.a sport)0 10 20 30 40 50 60 70 80%Vähemalt kord nädalas Harvem kui kord nädalas
  • 12MÕISTEDOodatav eluiga teatud vanuses – sellesse vanusesse jõudnud isiku keskmiselt elada jääv aastate arv, kuisuremus vanuseti jääks samaks nagu vaadeldaval aastal. Oodatav eluiga sünnimomendil on käsitletavkeskmise elueana.Standarditud suremuskordaja – rahvastiku suremuse võrdlemiseks kasutatav suhtarv, mis on arvutatudelanikkonna standardse vanusjaotuse jaoks, et kõrvaldada rahvastiku tegeliku soo-vanuskoosseisu mõjuRahvatervisAlates 2009. aastast on Eestis tervishoiutöötajate arv vähenenud. 2011. aastaloli 15 969 tervishoiutöötajat. Järjest rohkem Eesti arste leiab tööd mujal.Aastatel 2004–2012 on 2643 tervishoiutöötajat Eesti Tervishoiuametist väljavõtnud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis on vajalikud välismaaltöötamiseks. Dokumente on väljastatud õendusvaldkonna töötajatele 1192,arstidele 1114, hambaravi osutajatele 288 ning ämmaemandatele 49.2011. aastal suurenes mõningal määral arsti ambulatoorsete vastuvõttudearv. Keskmiselt oli 6,2 ambulatoorset vastuvõttu inimese kohta, sealhulgas3,2 perearsti vastuvõttu. 2010. aastal olid vastavad arvud 6,0 ja 3,0 vastuvõttuelaniku kohta. Samas on koduvisiitide arv järjest vähenenud. 2011. aastal oli75 954 külastust, mis on varasema aastaga võrreldes ligi kolme tuhande võrravähem. Haiglas viibiti 2011. aastal 241 980 korda, kokku 1 878 519 päeva.Rahvatervise taset iseloomustab oodatav eluiga. Viimase kümnendiga onoodatav eluiga sünnimomendil (keskmine eluiga) pikenenud meestel kuueja naistel nelja aasta võrra. Suure osa meeste keskmise eluea kasvust annabõnnetusjuhtumite ja muude väliste surmapõhjuste vähenemine. 2011. aastaloli meeste keskmine eluiga 71 ja naistel 81 eluaastat. Oodatava eluea vahemeestel ja naistel väheneb vanuse kasvades. 65 aasta vanuseks saanud meeselab keskmiselt peaaegu 80 ning naine 84 aasta vanuseks. 2010. aasta seisugaon Euroopa Liidu keskmine vastavalt 82,5 ja 86 aastat.Oodatava eluea kõrval on oluline ka tervena elatud aastate arv, mis onmeestel ja naistel peaaegu erinevuseta: nii 65-aastaseks saanud mees kuika naine elab tervena veel 5,6 aastat. Euroopa Liidus on see nii meestel kuinaistel keskmiselt 8,6 aastat.Eestis on kõige sagedasem surmapõhjus vereringeelundite, sh südame-haigused. 2011. aastal oli 46% meeste ja 62% naiste surmadest põhjustatudvereringeelundite haigustest. Järgnevad kasvajaist põhjustatud surmad(24%). Kolmandal kohal on õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mispõhjustasid 2011. aastal 12% meeste ja 3% naiste surmadest.
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 130 2 4 6 8 10 12100 000 elanikukohtaKüprosSoomeBulgaariaEestiPrantsusmaaSaksamaaLeeduAustriaLätiKreekaEL-27RumeeniaSlovakkiaPoolaTšehhiLuksemburgIirimaaPortugalItaaliaMaltaBelgiaUngariHollandHispaaniaSloveeniaHaiglad Euroopa Liidus, 2010aa2010. aasta või viimased võimalikud andmed. Rootsi, Taani ja Suurbritannia kohta andmed puuduvad
  • 14Rahvatervis2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011606570758085AastatNaised 65 aastavanusesNaisedsünnimomendilMehed 65 aastavanusesMehedsünnimomendilOodatav eluiga sünnimomendil ja 65 aasta vanuses, 2002–20112002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 201123456781000 elussündinu kohtaEL-27EestiImikusurmad Eestis ja Euroopa Liidus, 2002–2011
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 152002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 20110100200300400500600Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohtaVereringeelunditehaigusedKasvajadÕnnetusjuhtumid,mürgistused,traumadSeedeelunditehaigusedPeamised surmapõhjused, 2002–2011Tervishoiutöötajad, 2011. aasta lõppStatsionaarne arstiabi, 2011Ambulatoorne arstiabi, 2011 Arv 10 000 elaniku kohtaRavivoodid 7 165 53,5Hospitaliseeritud haiged 241 980 1 806,3  Tervishoiutöötajad 10 000 elaniku kohtaArstid 4 369 32,6perearstid 864 6,4Hambaarstid 1 182 8,8Õendustöötajad 8 508 63,5Proviisorid 832 6,2Arsti vastuvõtud, tuhat Elaniku kohtaArsti ambulatoorsed vastuvõtud 8 355 6,2perearsti vastuvõtud 4 256 3,2Hambaarsti vastuvõtud 1 427 1,1Arsti koduvisiidid 76 0,1perearsti koduvisiidid 70 0,1
  • 16Eestis oli 2011/2012. õppeaasta alguses 623 tasemeharidust pakkuvat õppe-asutust ja neis õppis kokku 237 600 õpilast: 143 000 omandas üldharidust,27 000 kutseharidust ja 67 600 kõrgharidust.Koolieelsetes lasteasutuses käis 2011. aastal 66 200 last, mis on ligi 2000 võrrarohkem kui aasta varem ja 16 600 võrra rohkem kui kümme aastat tagasi.Koolieelsete lasteasutuste arv on viimase kümne aastaga suurenenud 596-lt643-ni. 2011.  aastal käis kõigist Eesti 1–6-aastastest lastest koolieelseteslasteasutuses 72%.Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on kahanenud õpilaste arv põhikooli-ja gümnaasiumiastmes. 2011. aasta sügisel läks esimesse klassi 13 260 last,mis on 612 last rohkem kui aasta varem. Lähiaastatel esimesse klassi minejateprognoositav arv kasvab ja gümnaasiumiastmes õpilaste arv tõenäoliseltväheneb. Kõrgharidust andvates koolides on õpilaste arv kasvanud. Pealekohalike õppis Eestis 2011/2012. õppeaastal enam kui 1500 välisüliõpilast.Eelmise õppeaastaga võrreldes oli neid ligi 300 ja üle-eelmise õppeaastagavõrreldes 500 võrra rohkem.Strateegia„Euroopa 2020“ hariduse valdkonnas on üks Eesti seatud eesmärke,et aastaks 2020 omandab kolmanda taseme hariduse vähemalt 40%30–34-aastastest. 2011. aastal oli selle näitaja väärtus Eestis 40,3%.Haridus  Kokku neist naisõppuridPõhikooliaste 112,0 54,1Gümnaasiumiaste 31,0 17,6Kutseharidus 27,0 12,0Kõrgharidus 67,6 40,0Õppijad tasemehariduse järgi, 2011(tuhat)
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 17Õppijad tasemehariduses, 2002–201130–34-aastaste kolmanda taseme hariduse omandanute osatähtsusEuroopa Liidus, 20110 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50%IirimaaLuksemburgRootsiSoomeSuurbritanniaKüprosLeeduPrantsusmaaBelgiaTaaniHollandHispaaniaEestiSloveeniaPoolaLätiEL-27SaksamaaKreekaUngariBulgaariaPortugalAustriaTšehhiSlovakkiaMaltaRumeeniaItaalia2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011020406080100120140160180Õppijad, tuhatPõhikooliasteKõrgharidusGümnaasiumiasteKutseharidus
  • 182008. aastal alanud majanduskriisi tõttu vähenes tööhõive järgmisel kahelaastal kiiresti ja 2010.  aastal kasvas töötus Eesti taasiseseisvusaja kõrgei-male tasemele. 2011.  aastal paranes olukord tööturul märkimisväärselt ja2012. aastal positiivsed arengud jätkusid.Eurostati andmetel on Eesti kaks viimast aastat olnud Euroopa Liidu kiireimatööpuuduse vähenemisega riik. Vaatamata sellele jäi 2011.  aastal töötusemäär Eestis (12,5%) siiski veel EL-i keskmisega (9,7%) võrreldes märkimis-väärselt suuremaks ja alles 2012. aastal langes alla selle. 2012. aastal vähenestöötuse määr Eestis 10,2%-ni ja kasvas samal ajal EL-is 10,5%-ni.Töötus kasvaskõige rohkem EL-i lõunapoolsetes riikides (Kreekas, Hispaanias, Portugalis,Küprosel, Itaalias). Sarnaselt Eestile vähenes töötus kiiresti ka Lätis ja Leedus.Kahel viimasel aastal on olukord tööturul paranenud, kuid jätkuv probleemon pikaajaline töötus. Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas45%-st 2010.  aastal 57%-ni 2011.  aastal. 2012.  aastal pikaajalise töötuseosatähtsus veidi vähenes – aasta või kauem oli tööd otsinud 54% töötutest.Esmakordselt pärast kolmeaastast kasvu vähenes 2012.  aastal väga pika-ajaliste töötute (tööd otsinud kaks aastat või kauem) arv, kuid nendeosatähtsus töötute hulgas kasvas siiski jätkuvalt ja tõusis 33%-ni (2011. aastal32%, 2010. aastal 17%).Euroopa Liidu tööhõivestrateegias on seatud eesmärk tõsta 20–64-aastastetööhõive määr 2020. aastaks vähemalt 75%-ni. Sellest kõrgem oli tööhõivemäär Eestis juba aastatel 2006–2008, majanduskriisi ajal aga langes parakueesmärgist allapoole ja vaatamata tööhõive kasvule kahel viimasel aastal jäieesmärgist madalamaks ka 2012. aastal (71,7%). Tööhõive, mis majanduskriisiajal vähenes rohkem meeste hulgas, pärast seda ka kasvas rohkem meestehulgas. 2012. aastal oli 20–64-aastaste meeste tööhõive määr 74,4% ja naistel69,1%.Kahel viimasel aastal kasvas primaar- ja tertsiaarsektoris hõivatute arv.Sekundaarsektori tööhõive kasvas märkimisväärselt 2011.  aastal, kuid2012. aastal veidi vähenes; seda eelkõige töötlevas tööstuses hõivatute arvukahanemise tõttu.TööturgMÕISTEDPrimaarsektor – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük.Sekundaarsektor – tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus, ehitus.Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 190 5 10 15 20 25%20122011AustriaLuksemburgHollandSaksamaaMaltaTšehhiRumeeniaTaaniBelgiaSoomeSuurbritanniaRootsiSloveeniaPoolaEestiPrantsusmaaEL-27ItaaliaUngariKüprosBulgaariaLeeduSlovakkiaIirimaaLätiPortugalKreekaHispaaniaTöötuse määr Euroopa Liidus, 2011, 2012
  • 20Tööturg2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012606570758085%20–64-aastased mehed20–64-aastased kokku20–64-aastased naisedTööhõive määr, 2003–20122003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012020406080100120TuhatTöötud kokkuTöötud vähemkui 12 kuudTöötud 24 kuudvõi rohkemTöötud 12–23 kuudTöötud töötuse kestuse järgi, 2003–2012
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 21  Kokku Mehed Naised15–74-aastased kokku, tuhat 1 024,3 481,0 543,2Tööjõud, tuhat 695,0 348,0 347,0hõivatud, tuhat 624,4 309,6 314,8primaarsektor 29,1 20,8 8,3sekundaarsektor 194,2 138,6 55,6tertsiaarsektor 401,1 150,2 250,8linnaline asula 443,0 214,4 228,6maa-asula 181,4 95,2 86,2avalik sektor 165,4 52,9 112,5erasektor 459,0 256,7 202,3eestlased 436,0 218,0 218,0mitte-eestlased 188,4 91,6 96,8töötud, tuhat 70,5 38,4 32,2vähem kui 6 kuud 23,1 12,4 10,76–11 kuud 9,3 4,8 4,512 kuud või rohkem 38,2 21,2 17,024 kuud või rohkem 23,6 12,8 10,8Mitteaktiivsed, tuhat 329,3 133,0 196,3õppimas 92,7 45,8 46,9haiged või vigastusega 54,2 28,6 25,5hoolitsevad laste või teiste pereliikmete eest 43,8 3,2 40,6pensioniealised 120,0 42,8 77,2heitunud (kaotanud lootuse tööd leida) 7,4 4,2 3,2muu põhjus 11,3 8,4 2,8Tööjõus osalemise määr, % 67,9 72,3 63,9Tööhõive määr, % 61,0 64,4 57,9Töötuse määr, % 10,2 11,0 9,315–74-aastaste hõiveseisund, 2012
  • 22Tööjõukulu ja palkMÕISTEDTööjõukulu – kulutused, mida tööandja teeb töötajateleStatistikaameti kvartaliuuringu andmetel jätkus 2010.  aastal alanud kesk-mise tööjõukulu kasv töötaja kohta kuus ka 2011.  aastal (5,8%). 2010. ja2011.  aasta võrdluses suurenes tööjõukulu töötaja kohta kõige enamkinnisvaraalases tegevuses (11,2%) ja vähenes ainult muudes teenindavatestegevustes (–5,2%). Võrreldes 2002. aastaga kasvas tööjõukulu töötaja kohta2011. aastaks 2,1 korda.Tööjõukulu üks komponent on palgatöötaja brutokuupalk. Võrreldes2002.  aastaga kasvas keskmine brutopalk kümne aasta jooksul 2,1 korda.2011. aastal tõusis aastakeskmine brutokuupalk 5,9% ja ületas ühtlasi senikõrgeima 2008. aasta palgataseme.Enim tõusis keskmine brutopalk 2011.  aastal kinnisvaraalases tegevuses(11,4%), mis oli aga tingitud madalast võrdlusbaasist: 2010. aastal langesidsellel tegevusalal palgad kõige enam. 2011. aastal langes keskmine brutopalkainult muudes teenindavates tegevustes (–4,8%).2011. aastal oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 853 eurot ja era-sektoris 834 eurot, mis tähendas mõlemas sektoris aastatagusega võrreldeskeskmise brutopalga tõusu (vastavalt 3,9% ja 6,8%).Reaalpalk pöördus pärast 2009. ja 2010. aastal toimunud langust taas tõusule.Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju ja misnäitab palga ostujõudu, tõusis 2011. aastal 0,9%.2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011200300400500600700800900−10−50510152025Eurot %Brutokuupalk MuutusKeskmine brutokuupalk ja selle muutus võrreldes eelmise aastaga,2002–2011
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 23Tegevusala Bruto-kuupalk,eurotTööjõu-kulu,eurotMuutus võrreldeseelmise aastaga, %Bruto-kuupalkTööjõu-kuluPõllumajandus, metsamajandusja kalapüük698 943 4,6 4,6Mäetööstus 1 084 1 471 10,2 9,7Töötlev tööstus 799 1 083 5,9 5,6Elektrienergia ja gaasigavarustamine1 190 1 627 7,0 7,3Veevarustus; jäätmekäitlus 833 1 136 3,3 3,9Ehitus 847 1 148 6,2 6,2Hulgi- ja jaekaubandus 798 1 079 10,7 10,7Veondus ja laondus 836 1 133 1,3 1,1Majutus ja toitlustus 519 702 2,8 2,8Info ja side 1 396 1 903 7,5 7,2Finants- ja kindlustustegevus 1 390 1 924 5,4 6,1Kinnisvaraalane tegevus 603 813 11,4 11,2Kutse-, teadus- ja tehnikaalanetegevus1 039 1 404 5,3 5,5Haldus- ja abitegevused 769 1 036 6,4 5,9Avalik haldus ja riigikaitse 988 1 341 3,5 3,4Haridus 713 965 2,1 2,2Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 841 1 133 5,3 5,2Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 666 901 5,2 5,0Muud teenindavad tegevused 467 631 –4,8 –5,2TEGEVUSALADE KESKMINE 839 1 137 5,9 5,8Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus põhitegevusala järgi,2011
  • 24Sisemajanduse koguprodukt2012. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) Euroopa Liiduliikmesriikidest kõige kiiremini Baltimaades. Eesti majanduskasv oli riikidevõrdluses peale Lätit ja Leedut kolmandal kohal ning 3,2% suurem kui2011. aastal. Jooksevhindades oli SKP 2012. aastal 17,0 miljardit eurot.Aasta esimeses kolmes kvartalis toetas Eesti majanduskasvu kõige rohkemehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- jarekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. Seda eelkõige tänu valitsemis-sektori hoonete renoveerimistööle, mida tehti saastekvootide müügistsaadud summa eest. Neljandas kvartalis tõusis majanduskasvu suurimaksmootoriks veonduse ja laonduse tegevusala.Eelmisel kahel aastal tingis SKP kasvu eeskätt töötleva tööstuse tegevusalalisandväärtuse suurenemine. 2012.  aastal aga pidurdas töötlev tööstusSKP kasvu oluliselt, mille peamine põhjus oli arvutite, elektroonika- jaoptikaseadmete ning toiduainete tootmise tegevusalade lisandväärtusekahanemine.Majanduskasvu toetas oluliselt sisemajanduse nõudlus, mis kasvas 8%.Enim mõjutas sisemajanduse nõudlust kapitali kogumahutus, mis kasvas21%. Põhiliselt suurendasid kapitali kogumahutust nii ettevõtete kui kavalitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Ettevõtetetooraine varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusedsuurenesid 4% esmajoones seetõttu, et kasvas alkohoolsete jookidetarbimine, sõidukite ostmine ja isiklike transpordivahendite ekspluatatsioon(nt autokütuse ja varuosade ostmine).Kaupade ja teenuste eksport suurenes 2012. aastal hindade mõju arvestades6%. Kaupade eksport kasvas 7%, mida mõjutas enim arvutite, elektroonika-ja optikaseadmete väljaveo kasv neljandas kvartalis. Kaupade ja teenustesissevedu suurenes 9%. Enim mõjutas kaupade ja teenuste importi masinateja seadmete, elektriseadmete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmetesissevedu. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldosuhe SKP-sse oli 2012. aastal 0,5%.
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 25−8 −6 −4 −2 0 2 4 6%LätiLeeduEestiSlovakkiaPoolaBulgaariaMaltaAustriaRootsiIirimaaSaksamaaRumeeniaSuurbritanniaLuksemburgPrantsusmaaBelgiaSoomeEL-27TaaniHollandTšehhiHispaaniaUngariSloveeniaItaaliaKüprosPortugalKreekaSKP reaalkasv Euroopa Liidus, 2012
  • 26MÕISTEDOstujõu standard – Eurostati arvutatav ühik, mis elimineerib riikide hinnataseme erinevusedSisemajanduse koguprodukt2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012−25−20−15−10−505101520ProtsendipunktiLõpptarbimiskulutusedKapitalimahutus NetoeksportSKP kasv, %Panus SKP kasvu, 2003–20122002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011010203040506070%Eesti SKP elaniku kohta ostujõu standardi järgi (EL-27 = 100), 2002–2011
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 27Jooksev-hinnas,miljoniteurotReaal-kasv,%Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 540,7 13,1Mäetööstus 212,2 –7,9Töötlev tööstus 2 357,3 –3,5Elektrienergia ja gaasiga varustamine 558,6 6,8Veevarustus; jäätmekäitlus 157,5 3,2Ehitus 1 097,0 14,3Hulgi- ja jaekaubandus 1 648,2 2,9Veondus ja laondus 1 248,3 5,3Majutus ja toitlustus 253,3 7,3Info ja side 782,9 13,5Finants- ja kindlustustegevus 483,8 1,3Kinnisvaraalane tegevus 1 488,7 –2,1Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 680,4 3,1Haldus- ja abitegevused 652,7 8,6Avalik haldus ja riigikaitse 993,9 1,8Haridus 679,6 0,7Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 537,7 1,3Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 212,1 3,0Muud teenindavad tegevused 153,0 9,7LISANDVÄÄRTUS KOKKU 14 738,0 3,2Neto-tootemaksud 2 260,2 3,2SKP TURUHINDADES 16 998,2 3,2Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 8 567,3 4,5Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 3 339,0 4,0Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotlusetainstitutsioonide lõpptarbimiskulutused236,5 3,0Kapitali kogumahutus põhivarasse ja väärisesemed 4 246,8 20,9Varude muutus 449,6 ..SISEMAJANDUSE NÕUDLUS 16 839,2 7,6Kaupade ja teenuste eksport 15 715,5 5,6Kaupade ja teenuste import 15 631,4 9,1SKP tegevusala järgi ja tarbimise komponendid, 2012
  • 28RahandusEesti 2012. aasta riigieelarve tulud ja kulud olid vastavalt 6,4 ja 6,5 miljarditeurot. Riigieelarvetulusid laekus 103,4% ja kulusid tehti 95,7% planeeritudeelarve mahust. Võrreldes 2011. aastaga kasvasid tulud 9% ja kulud 5% võrra.Põhiline riigieelarve tuluallikas on mitmesuguste maksude laekumine,sealjuures suurimat tulu annavad sotsiaalmaks (30% eelarve tuludest),käibemaks (23%) ja aktsiisimaksud (12%). Võrreldes eelmise aastaga kasvaskõikide suuremate maksude laekumine riigieelarvesse. Sotsiaalmaksu laekus1,9 miljardit eurot, mis oli 7% rohkem kui aasta varem. Tulumaksu laekuskokku 518,6 miljonit eurot, mis ületas eelarves planeeritud summat ligikümnendiku võrra. Ettevõtte tulumaksu laekus 252,4 miljonit eurot ehk 114%eelarvest. Füüsilise isiku tulumaksu laekus eelarvesse 266,2 miljonit eurot,mis oli 105% planeeritud summast. Käibemaksu laekus 1,5 miljardit eurotehk 104% eelarves ette nähtud summast. Mittemaksulised tulud (kaupadeja teenuste müük, tulu varadelt, toetused jmt) hõlmasid riigieelarve tuludestligi 26% ehk 1,6 miljardit.Suurima osa ehk 76% riigieelarve kuludest moodustasid eraldised, millerahaline maht oli 4,9 miljardit eurot. Tegevuskulud hõlmasid 17,2% ningvarade soetamine ja renoveerimine 5,7% kulude kogumahust.Eestisse 2012.  aastal tehtud välismaiste otseinvesteeringute puhul oneelistatumad tegevusalad finants- ja kindlustustegevus, töötlev tööstus jakinnisvara. Umbes 50% otseinvesteeringutest on teinud Rootsi ja Soomeinvestorid. Otseinvesteeringute positsioon 2012.  aasta 4.  kvartalis oli 14,3miljardit eurot, mis on 1,5 miljardi võrra rohkem kui eelmise aasta samaskvartalis.Välismaale tehtud Eesti otseinvesteeringute positsioon on 2012.  aastalvõrreldes varasema aastaga oluliselt suurenenud. Välismaale otseinves-teeringute tegemisel eelistati kõige rohkem veondust ja laondust, kutse-,teadus- ja tehnikategevust ning finants- ja kindlustustegevust. Eestiinvestorid investeerisid 2012.  aastal kõige rohkem Küprosele (kaks kordarohkem võrreldes eelneva aastaga), ning Lätti ja Leetu.
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 290 20 40 60 80 100 120 140 160 180% SKP-stKreekaItaaliaPortugalIirimaaBelgiaPrantsusmaaSuurbritanniaEL-27UngariSaksamaaAustriaKüprosMaltaHispaaniaHollandPoolaSoomeSloveeniaTaaniSlovakkiaLätiTšehhiLeeduRootsiRumeeniaLuksemburgBulgaariaEestiValitsemissektori võlatase Euroopa Liidus, 2011
  • 30Rahandus2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 201201234567Miljardit eurotKuludTuludRiigieelarve kassaline täitmine, 2003–2012aaAastate 2003–2010 kulud sisaldavad finantstehingute kulusid2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 201200,40,81,21,62,0Miljardit eurotSotsiaalmaksKäibemaksAktsiisimaksÜksikisiku tulumaksEttevõtte tulumaksMaksude laekumine riigieelarvesse, 2003–2012
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 31Eelarve,miljoniteurotTulud,miljoniteurotTäitmine, %Tulud kokku 6 218,7 6 427,2 103,4Maksuda4 668,5 4 778,3 102,4sotsiaalmaks 1 923,9 1 932,7 100,5käibemaks 1 435,7 1 493,7 104,0aktsiisimaksud 776,7 776,2 99,9alkoholiaktsiis 192,3 195,3 101,5tubakaaktsiis 169,0 158,3 93,6kütuseaktsiis 382,0 389,8 102,0tulumaks 475,4 518,6 109,1Kaupade ja teenuste müük 113,8 140,7 123,6Toetused 1 153,9 1 216,2 105,4Materiaalsete jaimmateriaalsete varade müük22,1 31,1 140,3Tulud varadelt 206,1 207,8 100,8Muud tulud 54,2 53,1 98,0Riigieelarve tulud, 2012aMaksud koos ettemaksukonto muutusegaRiigieelarve kulud, 2012aKassaline täitmine, ei sisalda finantstehingute kulusid  Eelarve,miljoniteurotKulud,miljoniteurotaTäitmine, %Kulud kokku 6 766,0 6 474,6 95,7Eraldised 5 184,7 4 928,2 95,1Tegevuskulud 1 109,2 1 111,4 100,2Muud kulud 96,6 65,9 68,2Materiaalsete jaimmateriaalsete varadesoetamine ja renoveerimine375,4 369,1 98,3
  • 32Tegevusala Miljonit eurot Osatähtsus, %Välisriikide otseinvesteeringud Eestis kokku 14 268,6 100,0Finants- ja kindlustustegevus 3 478,6 24,4Töötlev tööstus 2 335,4 16,4Kinnisvaraalane tegevus 2 212,8 15,5Hulgi- ja jaekaubandus 1 786,1 12,5Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 1 296,9 9,1Veondus ja laondus 886,3 6,2Haldus- ja abitegevused 425,7 3,0Muu või määramata 1 846,8 12,9Eesti otseinvesteeringud välisriikides kokku 4 389,5 100,0Veondus ja laondus 1 231,0 28,0Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 863,8 19,7Finants- ja kindlustustegevus 744,0 16,9Kinnisvaraalane tegevus 573,6 13,1Hulgi- ja jaekaubandus 313,3 7,1Töötlev tööstus 172,0 3,9Elektrienergia ja gaasiga varustamine 107,1 2,4Muu või määramata 384,7 8,8RahandusOtseinvesteeringute positsioon tegevusalade järgi, 31. detsember 201231.12200331.12200431.12200531.12200631.12200731.12200831.12200931.12201031.12201131.1220120246810121416Miljardit eurotMuu või määramataHulgi- jajaekaubandusKinnisvaraalane tegevusTöötlev tööstusFinants- jakindlustustegevusOtseinvesteeringute positsioon tegevusalade järgi, 2003–2012Välisriikide otseinvesteeringud Eestis
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 3331.12200331.12200431.12200531.12200631.12200731.12200831.12200931.12201031.12201131.122012012345Miljardit eurotÜlejäänud riigidvõi määramataVenemaaLätiLeeduKüprosOtseinvesteeringute positsioon riigiti, 2003–2012Eesti otseinvesteeringud välisriikidesOtseinvesteeringute positsioon riigiti, 31. detsember 2012Riik Miljonit eurot Osatähtsus, %Välisriikide otseinvesteeringud Eestis kokku 14 268,6 100,0Rootsi 3 940,7 27,6Soome 3 326,7 23,3Holland 1 477,5 10,4Norra 675,2 4,7Venemaa 649,6 4,6Leedu 440,5 3,1Küpros 410,3 2,9Ülejäänud riigid või määramata 3 348,1 23,5Eesti otseinvesteeringud välisriikides kokku 4 389,5 100,0Küpros 1 258,7 28,7Leedu 867,8 19,8Läti 755,3 17,2Venemaa 252,4 5,8Soome 240,5 5,5Ukraina 238,6 5,4Holland 126,6 2,9Ülejäänud riigid või määramata 649,6 14,8
  • 34Väliskaubandus2012. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,5 miljardi euroväärtuses ning imporditi Eestisse 13,8 miljardi euro eest. 2012.  aastakaubavahetus ületas ka senise kõrgeima ehk 2011. aasta taseme, mil eksportoli 12 ja import 12,7 miljardit eurot. 2011. aastaga võrreldes kasvas eksport4% ning import 8%, mis on aga oluliselt aeglasem kui 2011. aastal, mil kumbkikaubavoog suurenes 37%.Kaubavahetuse puudujääk oli 2012. aastal 1,2 miljardit eurot ja see oli 1,7korda suurem kui 2011. aastal, mil puudujääk oli 0,7 miljardit eurot. Suurimpuudujääk oli transpordivahendite kaubavahetuses (0,6 miljardit eurot),suurim ülejääk puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (shmööbel) kaubavahetuses.2012. aastal viidi Eestist enim välja masinaid ja seadmeid (29% Eesti kogu-ekspordist), mineraalseid tooteid, sh bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia(15%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupasid (9%). Samu kaupu kaimporditi enim: masinaid ja seadmeid 29%, mineraalseid tooteid 16% ningpõllumajandussaadusi ja toidukaupu 10% Eesti koguimpordist.Eesti koguekspordis oli Euroopa Liidu (EL-27) osatähtsus 2012. aastal 66%,euroala (EA-17) osatähtsus 28% ning Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ)riikide osatähtsus 15%. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi (16% Eestikoguekspordist), Soome (15%) ja Venemaa (12%).Kogu Eesti sisseveost moodustas import Euroopa Liidu riikidest 80%,euroalast 37% ja SRÜ riikidest 10%. Eestisse toodi kaupu peamiselt Soomest(14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt ja Rootsist (mõlemad 10%).Eesti osatähtsus Euroopa Liidu koguekspordis kui ka -impordis oli 2012. aastal0,3%. Nii eksport- kui importkäibe poolest edestas Eesti Lätit, Maltat jaKüprost. Eesti eksport ühe elaniku kohta oli 2012. aastal 9370 eurot, mis ületasveidi ka Euroopa Liidu riikide keskmist (8956 eurot). Samuti oli EL-i keskmisest(9006 eurot) suurem Eesti import ühe elaniku kohta – 10 275 eurot.MÕISTEDEksport – Eestis toodetud (sh allhange) kaupade väljavedu, re-eksport, tarned välismaa laevadele jalennukitele.Import – kaupade sissevedu Eestisse (sh allhange) nii sisetarbimiseks kui välismaale re-ekspordiks.Ekspordis ja impordis ei kajastu teenused ega transiit
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 350 10 000 20 000 30 000 40 000 50 000Eurot elaniku kohtaImportEksportBelgiaHollandLuksemburgIirimaaAustriaTaaniRootsiSaksamaaSloveeniaSlovakkiaTšehhiSoomeEestiEL-27UngariLeeduMaltaPrantsusmaaItaaliaSuurbritanniaLätiHispaaniaPortugalPoolaBulgaariaKreekaRumeeniaKüprosEksport ja import Euroopa Liidus, 2012Eksport, import ja bilanss, 2003–20122003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012−4−202468101214Miljardit eurotImportEksportBilanss
  • 36VäliskaubandusEksport ja import riigiti, 2012Riik Miljonit eurot Osatähtsus, %EKSPORT KOKKU 12 549,5 100,0Rootsi 1 997,8 15,9Soome 1 823,3 14,5Venemaa 1 515,4 12,1Läti 1 096,8 8,7Leedu 675,3 5,4Ameerika Ühendriigid 584,6 4,7Saksamaa 565,9 4,5Norra 421,7 3,4Holland 307,0 2,4Taani 297,7 2,4Muud riigid 3 264,0 26,0IMPORT KOKKU 13 761,8 100,0Soome 1 981,1 14,4Saksamaa 1 410,1 10,2Rootsi 1 400,1 10,2Läti 1 315,6 9,6Leedu 1 182,8 8,6Venemaa 933,2 6,8Poola 868,6 6,3Holland 526,1 3,8Suurbritannia 525,0 3,8Hiina 479,4 3,5Muud riigid 3 139,8 22,8
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 37Eksport ja import kaubajaotise järgi, 2012Kaubajaotis kombineeritud nomenklatuuri(KN) järgiMiljonit eurot Osatähtsus,%EKSPORT KOKKU 12 549,5 100,0Masinad ja seadmed (XVI) 3 593,0 28,6Mineraalsed tooted (V) 1 873,4 14,9Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 1 174,1 9,4Metall ja metalltooted (XV) 1 041,2 8,3Puit ja puittooted (IX) 930,7 7,4Mitmesugused tööstustooted (XX) 828,7 6,6Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 647,0 5,2Transpordivahendid (XVII) 624,0 5,0Plastid ja plasttooted (VII) 382,7 3,1Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 357,3 2,8Paber ja pabertooted (X) 316,7 2,5Muu 780,7 6,2IMPORT KOKKU 13 761,8 100,0Masinad ja seadmed (XVI) 3 921,9 28,5Mineraalsed tooted (V) 2 137,2 15,5Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 1 360,8 9,9Transpordivahendid (XVII) 1 267,5 9,2Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 1 130,6 8,2Metall ja metalltooted (XV) 1 068,9 7,8Plastid ja plasttooted (VII) 670,7 4,9Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 557,4 4,1Puit ja puittooted (IX) 325,3 2,4Mitmesugused tööstustooted (XX) 280,2 2,0Paber ja pabertooted (X) 238,3 1,7Muu 803,0 5,8
  • 38TööstusEesti töötlevat tööstust mõjutas 2008.–2009. aastal olulisel määral globaalnemajanduskriis. Pärast seda hakkas toodang tänu tugevale ekspordilekiirelt taastuma. Tööstustoodangu kasv jätkus kuni 2011.  aasta lõpuni.2012. aasta esimesel poolel kasvutempo aeglustus ning aasta kokkuvõttesjäi tööstustoodangu maht eelneva aasta tasemele, seda vaatamataelektroonikatööstuse tootmismahtude taastumisele aasta viimasel poolel.Aeglustumise peamised põhjused olid eelneva aasta kõrge võrdlusbaas ningvälisnõudluse järk-järguline halvenemine.Välisturu osatähtsus kogu töötleva tööstuse müügist oli 2012.  aastal üle70% nagu ka eelneval aastal. Ekspordi kasv eelneva aastaga võrreldes ulatus4%-ni. Nõudlus kodumaisel turul jäi 2012. aastal mõnevõrra nõrgemaks kui2011. aastal – siseturule müüdi 2012. aastal 1% vähem toodangut kui aastavarem.2012.  aastal ületas tööstustoodang eelmise aasta taseme ligi pooltestööstusharudes. Positiivselt mõjutasid toodangu kasvu suurema osa-tähtsusega tööstusharud – puidutöötlemine, toiduainete- ja elektriseadmetetootmine, kus toodang suurenes võrreldes 2011. aastaga vastavalt 2%, 1%ja 5% võrra. Negatiivselt mõjutas toodangu kasvu langus metalltoodete,kemikaalide, mööbli ja mootorsõidukite tootmises.2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012020406080100120140%EestiLätiSoomeEesti ja lähiriikide töötleva tööstuse toodangu trendid, 2003–2012(2005 = 100)
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 392003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012020406080100120140160180200%ElektriseadmetetootminePuidutöötlemineToiduainetetootmineTöötleva tööstuse toodangu mahuindeksid, 2003–2012a(2005 = 100)a2012. aasta kohta kiirstatistika andmed
  • 40TööstusTööstustoodang tegevusala järgi, 2011  Toodang,miljonit eurotOsatähtsus, %KOKKU 10 105 100,0Elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustus 695 6,9Mäetööstus 346 3,4Töötlev tööstus 9 064 89,7toiduainete tootmine 1 084 10,7joogitootmine 167 1,7tekstiilitootmine 229 2,3rõivatootmine 136 1,3nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 33 0,3puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 1 227 12,1paberi ja pabertoodete tootmine 197 2,0trükindus ja salvestiste paljundus 195 1,9kütteõlide tootmine 245 2,4kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 454 4,5kummi- ja plasttoodete tootmine 299 3,0muude mittemetalsetest mineraalidesttoodete tootmine335 3,3metalli ja metalltoodete tootmine 991 9,8arvutite, elektroonika- ja optikaseadmetetootmine1 625 16,1elektriseadmete tootmine 463 4,6masinate ja seadmete tootmine 282 2,8transpordivahendite tootmine 369 3,7mööblitootmine 364 3,6muu 369 3,6
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 410 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100%Trükindus ja salvestiste paljundusToiduainete ja jookide tootmineTranspordivahendite tootmineTekstiilitootmineKemikaalide ja keemiatoodete tootmineNahatöötlemine ja nahktoodete tootminePaberi ja pabertoodete tootmineElektriseadmete tootmineMasinate ja seadmete tootmineMööblitootmineRõivatootmineKütteõlide tootminePuidutöötlemine ja puittoodete tootmineKummi- ja plasttoodete tootmineMetalli ja metalltoodete tootmineArvutite, elektroonika- jaoptikaseadmete tootmineMuude mittemetalsetestmineraalidest toodete tootmineEkspordi osatähtsus töötleva tööstuse toodangu müügis, 2011
  • 42Põllumajandus2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 20110102030405060Tuhat tonniSealihaLinnulihaVeiselihaLihatoodang, 2002–2011Eestis toodeti 2011. aastal 771 600 tonni teravilja ehk 14% rohkem kui eel-misel aastal. 1. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012 kestnud majandusaastal oliimpordi osatähtsus ressursis 17%, ekspordi osatähtsus 30%. Kogu teraviljakogusest oli nisu import 33% ja eksport 45%.Kartuli kasvupind oli 2011.  aastal 9200 hektarit ning saak 164 700 tonni.Impordi osatähtsus ressursis jäi eelmise aasta tasemele (15%), ekspordiosatähtsus vähenes 3%-ni.Rapsi ja rüpsi kasvupind oli 2011. aastal 89 000 hektarit ning saak 144 200tonni.Veiste arv võrreldes 2010. aastaga oluliselt ei muutunud, kuid piimalehmadearv vähenes 1% võrra. Vähenes ka sigade, hobuste ja lindude arv, kuidlammaste ja kitsede arv suurenes. Lihatoodang oli 2011. aastal 80 600 tonni.62% lihatoodangust moodustas sealiha, 22% linnuliha ja 15% veiseliha. Koguliharessursist oli 45% liha ja elusloomade import, 37% vastav eksport. Sealihaja elussigade osatähtsus kogu liha ja elusloomade impordis oli 49% ningekspordis 67%.Kuigi piimalehmade arv väheneb jätkuvalt, on keskmine piimatoodanglehma kohta pidevalt suurenenud. 2011.  aastal oli piimatoodang 693 000tonni. Värske piima toodete ressursis moodustas import 5% ja eksport 11%,juustu eksporditi kordades rohkem kui imporditi. Munatoodang on kolmelviimasel aastal kasvanud. 2011. aastal toodeti 183,8 miljonit muna. Munade2011. aasta ressursist oli import 43% ja eksport 15%.
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 43aÜhe muna arvestuslik kaal on 62,5 grammiTeravilja ning kartuli ressurss ja kasutamine, 2011/2012(tuhat tonni)  Nisu Oder Rukis KartulSaak 360,2 295,0 31,0 164,7Import 50,8 50,0 17,4 28,7Ressurss/kasutamine 411,0 345,0 48,4 193,4Eksport 125,1 105,3 21,6 5,4Varude muutus 18,6 –12,6 –0,6 5,2Tarbimine kokku 267,3 252,3 27,4 182,8  Liha kokku Veiseliha Sealiha LinnulihaToodang 83,1 12,3 50,4 17,4Elusloomade import 0,3 0,2 0,0 0,1Liha import 68,0 7,3 33,2 22,2Ressurss/kasutamine 151,4 19,8 83,6 39,7Elusloomade eksport 17,4 1,3 16,0 0,0Liha eksport 39,1 3,4 21,9 10,9Varude muutus –3,1 –0,2 –1,9 –0,7Tarbimine kokku 98,0 15,3 47,6 29,5Liha ressurss ja kasutamine, 2011(tapakaalus, tuhat tonni)Piima ja piimatoodete ning munade ressurss ja kasutamine, 2011(tootekaalus, tuhat tonni) Värske piimatooted Või Juust MunadaToodang 181 ,0 6,2 40,8 11,5Import 9,2 0,5 3,3 8,6Ressurss/kasutamine 190,2 6,7 44,1 20,1Eksport 20,8 1,4 16,9 3,0Varude muutus 0,3 0,0 0,2 0,0Tarbimine kokku 169,1 5,3 27,0 17,1
  • 44Energeetika2012. aastal toodeti Eestis elektrit 12  TWh, mis on ligi 7% vähem kui2011.  aastal. Tootmise languse peamised põhjused olid ekspordi langusja soodsamad elektrienergia impordivõimalused Põhjamaadest. ImportSoomest moodustas mullu kogu impordist ligi 60% ja sealt imporditiaastatagusega võrreldes elektrit üle kolme korra rohkem. Kuigi Eestiekspordib elektrit endiselt suures koguses, vähenes elektrienergia eksport2011. aastaga võrreldes kokku ligi 6%.Eestis tarbiti mullu 8,7% rohkem elektrit kui 2011. aastal, kogutarbimine oli7,8 TWh. Elektritarbimise kasvu peamine põhjus oli majanduse elavnemine jatalveperioodi keskmisest madalam õhutemperatuur.Viimasel aastakümnel on jõudsalt kasvanud taastuvatest allikatest elektritootmine. Kui 2007.  aastal oli taastuvelektri osatähtsus elektrienergiakogutarbimises vaid 1,5%, siis 2009.  aastal 6,2% ja 2011.  aastal 12,7%.Puidultöötavate koostootmisjaamade töölerakendamine on kasvatanudbiomassist toodetud elektri osatähtsust kahe kolmandikuni kogu taastuv-elektri toodangust.Aasta-aastalt on suurenenud ka tuule- ja vee-energia tootmine. 2012. aastalkasvas nii tuule- kui ka vee-energia toodang 2011.  aastaga võrreldesrohkem kui 30%. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt on mõnevõrravähendanud jäätmemahuka põlevkivi osatähtsust elektritootmises. Kui2008.  aastal toodeti põlevkivist 91% elektrist, siis 2011.  aastal 84%. Eestitaastuvelektri toodangu osatähtsus võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidegaon siiski veel väike.Elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest, 2002–20112002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 20110100200300400500600700800GWhPuitkütus jabiogaasTuuleenergiaVee-energia
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 450 10 20 30 40 50 60%RootsiAustriaPortugalLätiTaaniHispaaniaSoomeRumeeniaSloveeniaItaaliaEL-27SaksamaaIirimaaSlovakkiaKreekaPrantsusmaaEestiTšehhiHollandBulgaariaLeeduSuurbritanniaBelgiaPoolaUngariLuksemburgKüprosElektrienergia tootmine taastuvatest allikatest Euroopa Liidus, 2011aEsialgsed andmedElektrienergia tootmine ja tarbimine, 2011–2012 (gigavatt-tundi)2011 2012aMuutus, %Brutotootmine 12 893 12 012 –6,8Netotootmine 11 667 10 898 –6,6Import 1 690 2 710 60,4Läti 815 554 –32,0Leedu 374 545 45,7Soome 501 1 611 221,6Tarbimine 7 155 7 775 8,7Kadu 949 883 –7,0Eksport 5 252 4 950 –5,8Läti 2 084 2 500 20,0Leedu 1 482 2 022 36,4Soome 1 686 428 –74,6
  • 46InnovatsioonaKümne ja enama hõivatuga ettevõtted2010. aasta innovatsiooniuuringu (Community Innovation Survey) andmednäitasid, et Eesti kuulub jätkuvalt ettevõtete uuenduslikkuselt EuroopaLiidu juhtriikide hulka – seda nii uuenduslike ettevõtete osatähtsuse, inno-vatsioonikoostöö kui ka innovatsioonikulutuste ja müügitulu suhte järgi.Euroopa Liidu pingerida uuenduslike ettevõtete osatähtsuse järgi oli2010.  aastal järgmine: Saksamaa 79,3%, Luksemburg 68,1%, Belgia 60,9%,Portugal 60,3%, Rootsi 59,6%, Iirimaa 59,5% ja Eesti 56,8%. Võrreldes2008. aastaga oli Eesti siiski sammukese taganenud – kuuendalt positsiooniltseitsmendaks.Tehnoloogiliselt innovaatilised ettevõtted võtsid vaatlusvahemiku aastatekestel mitteinnovaatilistest mitu korda sagedamini ette organisatsiooni-või turundusuuenduse. Viimati oli erinevus täpselt kolmekordne: aastatel2008–2010 oli mittetehnoloogilist uuendust rakendanud 57% tehnoloogi-liselt innovaatilisi ettevõtteid ja vaid 19% tehnoloogiliselt mitteinnovaatilisiettevõtteid.Uuenduslike ettevõtete osatähtsus tegevusalati, 2010aTegevusala Kokku,%Tehnoloogiliseltuuenduslikud, %Organisatsiooni- või tu-rundusuuendustega, %KOKKU 56,8 46,7 36,8Tööstus (v.a ehitus) 60,1 52,5 36,3mäetööstus 56,9 47,8 24,9töötlev tööstus 61,0 53,1 37,4elektrienergia, gaasi ja aurugavarustamine50,2 48,4 32,7veevarustus, kanalisatsioon,jäätme- ja saastekäitlus53,0 48,1 24,5Teenindus (uuringuga hõlmatud) 53,4 40,5 37,3hulgikaubandus 55,4 37,3 38,8veondus ja laondus 45,5 32,6 29,2info ja side 70,1 64,6 55,0finants- ja kindlustustegevus 73,3 69,2 62,7arhitekti- ja inseneritegevused;teimimine ja analüüs39,4 33,6 21,6
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 47aKreeka andmed puuduvadUuenduslike ettevõtete osatähtsus Euroopa Liidus, 2010a0 10 20 30 40 50 60 70%MittetehnoloogilineuuenduslikkusTehnoloogilineuuenduslikkusSaksamaaLuksemburgBelgiaPortugalRootsiIirimaaEestiHollandAustriaItaaliaSoomeTaaniPrantsusmaaEL-27TšehhiSloveeniaKüprosSuurbritanniaMaltaHispaaniaSlovakkiaLeeduUngariRumeeniaLätiPoolaBulgaaria
  • 48InfotehnoloogiaInterneti kasutamine on tänapäeval nii levinud, et seda peetakse juba osaksinimõigustest. Järjest endastmõistetavamaks peetakse interneti kasutamistka liikvel olles – väljaspool kodu ja töökohta – seda eriti nooremate inimestehulgas. Lisaks asukohaga seotud juhtmevabale internetiühendusele, naguWiFi, on järjest suuremat populaarsust kogunud ka mobiilside võrgu kaudupakutav internetiühendus. Eestis on liikvel olles internetti kasutanuid veidirohkem kui Euroopas keskmiselt (vastavalt 37% ja 32% 16–74-aastastest).Eesti internetikasutajate hulgas on enim kasutatud e-teenus veebiväljaannetelugemine (91% internetikasutajatest), millele järgnevad e-posti kasutamine(90%),toodetejateenustekohtainfootsimine(89%)ninginternetipangandus(87%). Väga populaarsed on ka interneti kaudu helistamine, sotsiaalmeedia jameelelahutus (mängude, piltide, filmide, muusika allalaadimine), milleks oninternetti kasutanud rohkem kui pool internetikasutajatest. Veebiväljaannetelugemine, internetipangandus ja interneti kaudu helistamine on Eestisoluliselt laiemalt levinud kui EL-is keskmiselt. Oluliselt vähem levinud onreisiteenuste kasutamine ja internetikaubandus.Kodus on internetiühendus kolmveerandil leibkondadest, 74%-l on internetilairibaühendus (DSL, kaabel-TV, 3G mobiilne internet jne). Vähemalt kahetäiskasvanu ja lastega leibkondadest oli kodune internetiühendus peaaegukõigil, üksi elavatest täiskasvanutest 58%-l, mis on kümme protsendipunktirohkem kui eelmisel aastal. Koduse internetiühenduse puudumise peamisepõhjusena märkisid leibkonnad vähest interneti kasutamisoskust ja seadmetesuurt kulu.Kümne ja enama hõivatuga ettevõtete töötajatest kasutavad igapäevatöösarvutit ja internetti ligi pooled. Kui finants- ja kindlustusettevõtetes kasutavadarvutit enam-vähem kõik töötajad, siis põllumajanduse, metsamajanduse jakalapüügi ning mäetööstuse ettevõtete töötajatest vaid viiendik. Peaaegukõik kümne ja enama hõivatuga ettevõtted on kasutanud avaliku sektorie-teenuseid ja nendega rahule jäänud, viiendik on väga rahul. Ka ID-kaartion 2012. aasta seisuga kasutanud enamik – üheksa ettevõtet kümnest, enimdigitaalallkirja andmiseks.
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 490 10 20 30 40 50 60 70%RootsiSoomeTaaniHollandLuksemburgSaksamaaSuurbritanniaBelgiaSloveeniaHispaaniaIirimaaPrantsusmaaEL-27EestiAustriaSlovakkiaLeeduLätiMaltaItaaliaPoolaKüprosTšehhiUngariKreekaPortugalRumeeniaBulgaariaInternetiühendusega arvutit kasutavate hõivatute osatähtsus EuroopaLiidus, jaanuar 2012aaHõlmatud on EMTAK 2008 tegevusalad C–N, ilma finants- ja kindlustustegevuse ning veterinaariata, kümne jaenama hõivatuga ettevõtted
  • 50InfotehnoloogiaVeebilehe võiblogi loomineVõrgumängudemängimine teistegaToodete/teenustemüümine(k.a oksjonite pidamine)Reisiteenuse kasutamineVeebilehe kauduarsti vastuvõtuleregistreerimineOmaloodud sisujagamiseks üleslaadiminemõnele veebileheleVeebiraadio kuulamine,veebi-TV vaatamineTeate postitamine online-keskkonda, kiirsuhtlustark-vara kaudu suhtlemineMeelelahutus(mängimine või mängudearvutisse allalaadimine vm)Telefoniga rääkimineinterneti kaudu,videokonverentsidInternetipangateenuste kasutamineInfo otsiminetoodete/teenuste kohtaElektronposti kasutamineAjalehtede/ajakirjadelugemine internetis0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100% internettikasutanute hulgasKokku16–24-aastased25–54-aastased55–74-aastasedInternetikasutajad vanusegrupi ja kasutuseesmärgi järgi, I kvartal 2012
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 51Mobiilse seadme abil internetti kasutanud 16–74-aastaste isikute osatähtsus,I kvartal 2012 (protsenti)55–74-aastased45–54-aastasedEL-27EestiKõik isikud16–24-aastased25–34-aastased35–44-aastased010203040506070Koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus, I kvartal 2012Leibkonna tüüp Internetiühendusegaleibkondadeosatähtsus, %Lairiba-interneti-ühendusegaleibkondadeosatähtsus, %Kõik leibkonnad 75 74Üks täiskasvanu 59 58Kaks täiskasvanut 70 69Kolm või enam täiskasvanut 89 89Üks täiskasvanu lastega 91 91Kaks täiskasvanut lastega 97 96Kolm või enam täiskasvanut lastega 97 96
  • 52TurismEesti majutusettevõtetes peatus 2012. aastal 2,8 miljonit sise- ja välisturisti,mis on 4% rohkem kui aasta varem. Kümne aastaga on majutusettevõtetespeatunud turistide arv kahekordistunud. Sarnaselt eelmiste aastategaoli välisturiste 2012.  aastal turistide koguarvust kaks kolmandikku. 64%majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus lähiriikidest – Soomest,Venemaalt ja Lätist. Vene turiste oli veel 2003. aastal vaid 3% välisturistideüldarvust, 2012. aastal 14%. Läti turistide osatähtsus on sama ajaga suure-nenud kahe protsendipunkti võrra.Kuigi majutusettevõtetes peatus 2012.  aastal 1,9 miljonit välisturisti ehkrohkem kui ühelgi varasemal aastal, väisas Eestit mitmetest riikidest vähemturiste kui 2011. aastal. Nii saabus Suurbritanniast 22%, Rootsist ja Itaaliastkummastki 9% ning Norrast ja Poolast kummastki 6% vähem turiste. SamasAasia ja Ameerika riikidest ning Austraaliast saabunud turiste peatusmajutusettevõtetes enam kui 2011. aastal.Kolmandik majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Majutusettevõtetespeatus 2012. aastal 966 000 siseturisti, mis on 5% rohkem kui 2011. aastalning 2,3 korda enam kui 2003. aastal. 2012. aasta oli siseturismi rekordaasta.MÕISTEDTurismi intensiivsus – majutusettevõtetes ööbitud ööde arvu suhe riigi elanike arvuRiik Majutatud Ööbimised Keskmiselt ööbimisimajutatu kohtaKOKKU 2 839 895 5 544 537 1,95Eesti 966 376 1 721 498 1,78Välisturistid 1 873 519 3 823 039 2,04Soome 829 225 1 651 965 1,99Venemaa 266 192 593 783 2,23Saksamaa 111 251 227 959 2,05Läti 100 638 152 491 1,52Rootsi 78 412 161 460 2,06Suurbritannia 54 305 127 969 2,36muud riigid 433 496 907 412 2,09Majutusettevõtetes majutatud elukohariigi järgi, 2012
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 53Turismi intensiivsus Euroopa Liidus, 2011aa2011. aasta või viimased võimalikud andmed0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20ResidendidMitteresidendidMaltaKüprosAustriaHispaaniaIirimaaItaaliaPrantsusmaaKreekaRootsiHollandTaaniEL-27PortugalLuksemburgSloveeniaSaksamaaEestiSoomeSuurbritanniaTšehhiBelgiaBulgaariaUngariSlovakkiaLätiPoolaLeeduRumeenia
  • 54AndmeallikadAndmeallikadStatistikaamet, Eurostat, Euroopa Ühenduse innovatsiooniuuring,WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) Euroopa Regionaalbüroo andmebaas(HFA-DB), Tervise Arengu Instituut, Eesti Meteoroloogia ja HüdroloogiaInstituut, Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus jaEesti Pank.Veebilehekülgi Eesti kohtaRiigiportaal www.eesti.eePresidendi kantselei www.president.eeRiigikogu www.riigikogu.eeEesti Vabariigi Valitsus www.valitsus.eeVälisministeerium www.vm.eeEesti Pank www.eestipank.eeEesti Instituut www.estinst.eeTeabekogu Eestist www.estonica.orgTurismiinfo www.puhkaeestis.eeEttevõtluse Arendamise Sihtasutus www.eas.eeÜldinfo Eesti kohta www.estonia.euEesti kultuurisündmuste kalender www.kultuur.infoArengufond www.arengufond.eeEesti Rahvusraamatukogu www.nlib.eeEesti Muuseumide Infokeskus www.muuseum.eeStatistikaamet www.stat.ee
  • EESTI. ARVE JA FAKTE 2013Eesti Statistika 55Märkide seletus.. mõiste pole rakendatav0,0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikustEL-27 Euroopa Liidu 27 liikmesriikiEA-17 Euroala 17 liikmesriikiEuroopa Liidu (EL) riigid:Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka,Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa,Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia,Taani, Tšehhi, Ungari.Euroala (EA) riigid:Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros,Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia,Sloveenia, Soome.Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riigid:Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Eesti, Hispaania,Holland, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Jaapan, Kanada, Korea, Kreeka,Luksemburg, Mehhiko, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi,Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani,Tšehhi, Tšiili, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa.Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riigid:Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadžikistan,Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan, Valgevene, Venemaa.
  • Koostanud Marika Kivilaid, Mihkel Servinski, Greta TischlerToimetanud: Helin KapstaKujundanud: Maris ValkFotod: ScanpixKirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 TallinnTrükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 TallinnMai 2013ISSN 1736-8677ISBN 978-9985-74-527-4Autoriõigus: Statistikaamet, 2013Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikaleStatistikaamet on koostanud selle teatmiku koostöös Välisministeeriumiga