Diana Beltadze: REL 2011: rahvus, kodakondsus, emakeel
•
1 like•890 views
Recommended
Recommended
More Related Content
What's hot
What's hot (12)
Similar to Diana Beltadze: REL 2011: rahvus, kodakondsus, emakeel
Similar to Diana Beltadze: REL 2011: rahvus, kodakondsus, emakeel (6)
More from Statistikaamet / Statistics Estonia
More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
Diana Beltadze: REL 2011: rahvus, kodakondsus, emakeel
- 1. REL 2011: Rahvus Kodakondsus Emakeel Diana Beltadze Ettekanne Riigikogu teabekeskuse saalis 12.06.2013 RAHVUSVAHELINE STATISTIKA-AASTA
- 2. Rahvuste jaotus 12.06.2013 REL2011 0 100,000 200,000 300,000 400,000 500,000 600,000 700,000 800,000 900,000 1,000,000 Eestlased Venelased Muud rahvused Rahvus teadmata
- 3. Rahvuste osatähtsused maakondades 0% 20% 40% 60% 80% 100% IDA-VIRU MAAKOND HARJU MAAKOND Kogu Eesti VALGA MAAKOND TARTU MAAKOND LÄÄNE-VIRU MAAKOND PÄRNU MAAKOND LÄÄNE MAAKOND JÕGEVA MAAKOND RAPLA MAAKOND JÄRVA MAAKOND PÕLVA MAAKOND VÕRU MAAKOND VILJANDI MAAKOND SAARE MAAKOND HIIU MAAKOND Eestlased Venelased Muud rahvused Rahvus teadmata REL201112.06.2013
- 4. Rahvused sünniriigi järgi 0% 20% 40% 60% 80% 100% Valgevenelased Muud rahvused Ukrainlased Lätlased Armeenlased Poolakad Sakslased Tatarlased Leedulased Soomlased Juudid Venelased Eestlased Eesti Välisriik 12.06.2013 REL2011
- 5. Rahvused haridustasemete järgi 0% 20% 40% 60% 80% 100% Rahvused kokku Muud rahvused Armeenlased Sakslased Poolakad Leedulased Lätlased Juudid Tatarlased Soomlased Valgevenelased Ukrainlased Venelased Eestlased Doktor (sh varasem teaduste kandidaat) Akadeemiline kõrgharidus Rakenduskõrgharidus või keskeriharidus pärast keskharidust Kutseharidus keskhariduse baasil Üldkeskharidus Kutseharidus koos keskhariduse omandamisega (sh keskeriharidus) Põhiharidus ja kutse Üldpõhiharidus Põhihariduseta kutseharidus Algharidus Alghariduseta REL201112.06.2013
- 6. Sotsiaalmajandusliku seisundi sõltuvus rahvusest vähemalt 15-aastaste püsielanike hulgas, 31.12.2011 (%) (Allikas : Rahva ja eluruumide loendus 2011. Ülevaade Eesti maakondade rahvastikust (e- väljaanne) REL201112.06.2013 0.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0 35.0 40.0 45.0 50.0 Teadmata Muu mitteaktiivne ..kodune ..pensionär ..(üli)õpilane ..töötu muu hõivatu Ettevõtja Palgatöötaja Eestlased Venelased Muud rahvused
- 7. Kokkuvõte Rahvuslik koosseis on mitmekesisem uute Lääne- Euroopa, Ameerika, Aasia päritolu rahvusrühmade arvu tõusu tõttu, keda on rohkem 38 uue rahvuse võrra. Eestis elab 181 rahvuse esindaja: 1. Rahvusrühmi kus esindajaid rohkem kui 100 on kokku 39; 2. Rahvusrühmi kus esindajaid alla 100 on kokku 142. Esimese 14 suurema rahvusrühma osas on esindajate arv vähenenud võrreldes REL 2000. (NT soomlased ja valgevenelased on kaotanud kumbki üle 4000 inimese). Vähemusrahvused on koondunud suurel määral suurematesse linnadesse : Tallinn, Tartu, Narva . 12.06.2013 REL2011
- 8. Kodakondsuse jaotus REL 2011 0 200,000 400,000 600,000 800,000 1,000,000 1,200,000 Eesti kodakondsus Muu riigi kodakondsus Kodakondsus määramata Kodakondsus teadmata REL201112.06.2013
- 9. Suuremate kodakondsusgruppide vanuseline jaotus REL201112.06.2013 0% 20% 40% 60% 80% 100% Vanuserühmad kokku 0-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85 ja vanemad Eesti kodakondsus Venemaa kodakondsus Kodakondsus määramata
- 10. Määratlemata kodakondsus rahvusliku kuuluvuse järgi Kodakondsus määratlemata Eestlased Venelased Muud rahvused 85961 2011 68805 15084 12.06.2013 REL2011
- 11. Euroopa Liidu liikmesriikide kodakondsuse jaotus 0 200000 400000 600000 800000 1000000 1200000 Eesti kodakondsus Välisriigi kodakondsus Euroopa Liidu riigi (v.a Eesti) kodakondsus Muu Euroopa riigi (v.a Euroopa Liit) kodakondsus Kokku Mehed Naised 12.06.2013 REL2011
- 12. Sotsiaal-majanduslik staatus kodakondsuse järgi (Allikas : Rahva ja eluruumide loendus 2011. Ülevaade Eesti maakondade rahvastikust (e-väljaanne) 0.0 10.0 20.0 30.0 40.0 50.0 Teadmata maj.akt Muu mitteaktiivne kodune pensionär (üli)õpilane töötu Muu hõivatu Ettevõtja Palgatöötaja Eesti kodakondsus Venemaa kodakondsus Kodakondsus määramata Muu riigi kodakondsus 12.06.2013 REL2011
- 13. Enam levinud emakeeled Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel räägitakse kõige enam emakeelena eesti keelt, vene keelt ja ukraina keelt. Endiseks on jäänud vene keelt emakeelena kõnelejate osatähtsus rahvastikus: 29,6%. Kui aga võrrelda seda venelaste osatähtsusega, mis oli 25,2%, on osa inimesi ilmselgelt üle läinud vene keelele. Alates kolmandast eluaastast on vene keeles kui emakeeles rääkijaid 372 480 ja mõnes muus emakeeles on rääkijaid kokku 22 103. Esimest korda sai 2011. aasta loendusel täpsemalt märkida viipekeele, sh eesti viipekeele märkis emakeeleks 147 isikut, vene viipekeelt ligi 50 isikut. 12.06.2013 REL2011
- 14. Emakeel paiknemise järgi 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Maa-asulad Linnalised asulad 12.06.2013 REL2011
- 15. Eesti keele oskus 0% 20% 40% 60% 80% 100% 65+ 50-64 30-49 20-29 15-19 10-14 Eesti keel on emakeel Oskab eesti keelt võõrkeelena Ei oska eesti keelt 12.06.2013 REL2011
- 16. Rahvastik võõrkeelte oskuse järgi 0 400000 800000 Linnalised asulad Maa-asulad Linnad Vallad Oskab ühte võõrkeelt Oskab kahte võõrkeelt Oskab vähemalt kolme võõrkeelt Ei oska võõrkeeli 12.06.2013 REL2011
- 17. Sotsiaal-majanduslik seisund emakeele vähemalt 15-aastaste püsielanike hulgas, (Allikas : Rahva ja eluruumide loendus 2011. Ülevaade Eesti maakondade rahvastikust (e-väljaanne) REL201112.06.2013 0.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0 35.0 40.0 45.0 50.0 Teadmata… Muu mitteaktiivne kodune pensionär õppur töötu muu hõivatu ettevõtja palgatöötaja Eesti Muu
- 18. Kokkuvõte 157 eri emakeelt (koos eesti keelega), 2000. aasta loenduse andmetel oli erinevaid emakeeli vaid 109. Keeli, mida emakeelena kõneleb üle saja inimese, on Eestis 25. Alates 10 eluaastast ei valda riigikeelt 190 535 püsielanikku. Enamus neist elas seisuga 31.12.2011 Harjumaal, kokku 93011 inimest ja Ida-Virumaal kokku 79 949 inimest. Tallinnas riigikeelt ei oska 76 619 inimest ning Narvas 38 993 inimest. Rohkem kui pooled riigikeele mitteoskajatest, kokku 110 916 inimest, olid vanemad kui 50- eluaastat 12.06.2013 REL2011
- 19. Järeldused Eesti keel, kui emakeele oskajate osatähtsus, on rahvastikus suurenenud 1%. Seda võib siduda eestlaste osatähtsuse kasvuga rahvastikus. Eesti keele kõnelejaid on peaaegu sama palju kui eestlasi. Küll aga haarab venekeelne kogukond ka mittevenelasi, sh eriti endistest Nõukogude Liidu piirkondadest pärinevaid inimesi. Kuigi Eestis kõneldavate emakeelte loetelu on võrreldes eelmise loendusega pikenenud, on enamiku levinumate emakeelte kõnelejate arv vähenenud. Lisandunud on ühelt poolt Euroopa Liidu riikide esindajaid, teiselt poolt ka mõningate hõimurahvuste esindajaid. Kokkuvõtteks on Eestis emakeelte struktuur püsinud võrdlemisi stabiilsena. 12.06.2013 REL2011
Editor's Notes
- Rahvus Esitan eestlaste osatähtsuse 2011 andmetel ja muutuse võrreldes 2000 andmetega.Harjumaa 61,7 % on suurem 3%Hiiumaa 98,5 % on suurem 0,4%Ida-Virumaa 19,5 % on väiksem 0,5% Jõgevamaa 91,2% on suurem 1,5%Järvamaa 94,7% on suurem 1,5%Läänemaa 89,1% on suurem 1,8%Lääne-Virumaa 86,9% on suurem 2,6%Põlvamaa 95,1% on suurem 0,7%Pärnumaa 89% on suurem 2%Raplamaa 94% on suurem 1,2%Saaremaa 98,1% muutusi poleTartumaa 84,7% on suurem 2,5%Valgamaa 83% on suurem 0,6%Viljandimaa 95,4% on suurem 1,7%Võrumaa 95,3% on suurem1,3% Rahvastiku rahvusstruktuuris loendustevahelisel perioodil olulisi muutusi ei toimunud. Eestlaste osatähtsus kasvas ühe protsendi võrra, lähenedes 70%le ja nende arv ületas napilt 900 000 piiri (loendati 902 547 eestlast). Rahvusstruktuuri poolest jagunevad Eesti maakonnad kahte teravalt eristuvasse rühma. Ida-Virumaal on eestlased vähemuses ja nende osatähtsus vähenes veelgi – 20%lt 19,5%le. Kuigi muutus on tühine, näitab see suundumust – sisseränne Ida-Virumaale mujalt Eestist ei toimi. Kõigis teistes maakondades on eestlastel suur ülekaal ja see kasvas veelgi 1–2% võrra (joonis 4). Teise suurema rahvusrühma – venelaste osatähtsus oli 25%, ülejäänud rahvusi oli 5%. Endiselt on neist arvukaim ukrainlaste rühm, ülejäänud rahvusrühmad olid võrdlemisi väiksed. Eri rahvuste esindajaid on eelmise loendusega võrreldes lisandunud, kuid kõik suuremad vähemusrahvuste rühmad on arvuliselt oma esindajaid kaotanud. Rahvastik rahvuse ja maakonna järgi, 31.12.2011 Rahvastiku jaotus kodakondsuse järgi on loendustevahelisel perioodil märgatavalt muutunud – 2011. aastal oli Eesti kodanikke 85,2% (eelmisel loendusel 80%), muu riigi kodanikke 8,2% ja kodakondsuseta 6,6% (eelmisel loendusel 12,4%) püsielanikest. Suhteliselt kõige vähem eestlasi elab Sillamäe linnas (4,8% elanikkonnast), Narva linnas (5,2%) ja Peipsiääre vallas (9,9%). Ainult eestlastest elanikega pole Eestis ühtegi linna ega valda. Kõige lähemal sellele on Pühalepa, Kihnu ja Muhu vald, kus eestlasi on elanikest 99,4%.
- Rahvusstruktuur on jäänud endiseks.Samaks on jäänud 14 esimest rahvusrühma. Kõigi arvukamate vähemusrahvuste osatähtsus on vähenenud.Kui 2000.aastal moodustasid 14 suurimat vähemusrahvust kokku 31% rahvastikust, siis 2011.aastal oli vastav näitaja 29%. Suurenenud on väga väikese esindatusega vähemusrahvuste arv ja ka arvukusenäitajad.Varem katsid need 1%, nüüd aga 2,2% rahvastikust. Mis on muutunud:Mõnevõrra on suurenenud Euroopa Liidu rahvuste arvukus ja osakaal.Inglased, hollandlased, hispaanlased (arvukus alla 1000)Suurenenud on ka hõimurahvuste arvukus ja osakaalMarid, vepslasedRahvused väljastpoolt Euroopat on üldiselt nii vähesearvulised, et nende kohta info pole avaldatav
- Eestlastest on sündinud Eestis 97%Venelastest 62% Eestis , 33% VenemaalJuutidest 52% Eestis, 21% Venemaal, 15% UkrainasSoomlastest on sündinud 455 Eestis 35% Venemaal, 20% SoomesEnamik rahvusi on sündinud rahvuslikul kodumaal va poolakad:13% Poolas, 23% Valgevenes, Sakslased 28% Venemaal 19% Saksamaal.
- Eestis elab arvestatav hulk rahvusrühmi, kelle kultuuritaust ja demograafiline käitumine erinevad üksteisest üsna palju. Ka nende Eestisse saabumise ajad ja asjaolud võivad olla erinevad. Tekib küsimus, kuivõrd need taustatingimused mõjutavad nende rahvuste haridusjaotusi.Selgub, et suhteliselt kõrge haridustasemega on niihästi eestlased kui ka venelased. Akadeemilise ja rakendusliku kõrghariduse tase on teiste rahvuste esindajatel üldiselt madalam, ainsaks erandiks on juudid, kelle puhul niihästi akadeemilise kõrghariduse kui ka doktorikraadiga inimeste suhtarv on kõigist teistest rahvusrühmadest märksa kõrgem.
- Vähemalt 15-aastastest püsielanikest loeb end eestlaseks 68,6%, venelaseks 25,9% ja mingi muu rahvuse esindajaks 5,5%. Seega eestlaste ja eestikeelsete (st eesti keelt emakeelekspidavate) inimeste arvukus ja ilmselt ka koostis on omavahel väga lähedased. Vastavalt langeb ühte ka eestlaste ja eestikeelsete isikute tööalane ja sotsiaalmajanduslik struktuur. Suuremad erisused ilmnevad aga mitte-eestikeelsete isikute hulgas. Selgub, et venelasi on pisut rohkem palgatöötajate ja õppurite seas, muude rahvuste esindajad on aga venelastest aktiivsemad ettevõtluses. Ka töötute ja muude mitteaktiivsete hulgas on kõige rohkem venelasi. Suhteliselt märksa rohkem kui eestlasi ja venelasi on muude rahvuste esindajaid pensionäride seas
- Rahvastiku jaotus kodakondsuse järgi on loendustevahelisel perioodil märgatavalt muutunud – 2011. aastal oli Eesti kodanikke 85,2% (eelmisel loendusel 80%), muu riigi kodanikke 8,2%(eelmisel loendusel 7%) ja kodakondsuseta 6,6% (eelmisel loendusel 12,4%) püsielanikest.
- Välisriigis sündinute Eesti kodakondsus on sõltuv vanusest kuni 14 a on 69% l Eesti kodakondsus, 11% Vene kodakondsus ja määratlemata kodakondsus 2%.Vanuse suurenedes väheneb Eesti kodakondsete isikute arv, alates 30 eluaastast jääb see alla 40%Vene kodakondsete arv suureneb kuni 40% 65 aastaste hulgas.Määratlemata kodakondsusega on Eestis sündinud 25% 30-49 aastaste hulgas.
- Vähemalt 15-aastastest püsielanikest on Eesti kodakondsus 83,2%-l, Venemaa kodakondsus 7,8%-l, muu riigi kodakondsus 1,2%-l ja kodakondsus on määratlemata 7,7%-l. Kodakondsusest tulenevatest erisustest suurim on Venemaa kodakondsusega inimeste suhteliselt väiksem osakaal palgatöötajate ja suurem pensionäride hulgas, mis viitab selle elanikerühma suhteliselt kõrgele eale. Muu riigi kodakondsusega isikute suur arv üliõpilaste, aga ka ettevõtjate seas näitab inimeste sihipärast rännet, sh õpperännet Eesti kõrgkoolidesse. Määratlemata kodakondsusega inimeste suhteliselt suur osakaal töötute seas kordab eespool ilmnenud tõsiasja: töökoha saamisele aitab kaasa enda kodakondsuse määratlemin
- Võrreldes 2000. aastaga on üle kolme korra suurenenud nende arv, kes räägivad emakeelena inglise keelt (881 isikut). Rohkem on ka aserbaidžaani, rootsi, gruusia, hispaania ja prantsuse keele kui emakeele kõnelejaid. Samaks on jäänud armeenia ja mari keele kõnelejate arv.Vähemusrahvuste keelte tähtsus emakeelena on kahanenud eriti ukraina ja valgevene keele puhulEesti keele oskajaid on aga loenduse andmetel kokku 82,7%. Eesti keele oskus sõltub oluliselt vastajate vanusest, eakamate seas on eesti keele kui võõrkeele oskajaid vähem, kõige rohkem on neid20-29-aastaste noorte seas. Arvestades ka eesti keelt emakeelena kõnelejaid, on eesti keele oskajaid kõige rohkem gümnaasiumiealiste hulgas.
- Eesti keelt emakeelena kõneleb 68,5%Eesti keelt võõrkeelena kõneleb 13,7%Ei oska eesti keelt 17,8% (PS sh mitte eesti perede alla 3 aastased lapsed, kelle kohta keeleoskust ei küsitud)
- Rohkem oskavad keeli muud rahvused keskmiselt 2 keelt , eestlased 1,9 keelt.
- Vähemalt 15-aastastest püsielanikest 67,6% nimetas emakeelena eesti keelt ja 32,4% mõnd muud keelt. Eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste hulgas on paar protsenti rohkem palgatöötajaid ja ettevõtjaid, õppurite puhul on vahe koguni poolteisekordne (tuleb arvestada, et erinev on ka vanusjaotus – eestikeelsete elanike hulgas on noori rohkem). Muukeelsete elanike seas on rohkem pensionäre ja peaaegu kaks korda enam töötuid, lisaks ka rohkem muid mitteaktiivseid
- Enamiku vähemusrahvuste keelte roll emakeelena on kahanenud, kahanemine on eriti märgatav ukraina ja valgevene keele puhul. Kasvanud on inglise keele emakeelena kõnelejate arv 248-lt 881le.Pisut on kasvanud ka aserbaidžaani (655) ja gruusia (261) keele roll emakeelena, samuti mõnede EL riikide keelte osatähtsus (rootsi, itaalia, hispaania, prantsuse). Kõigi nende keelte kõnelejate arv on vahemikus 100—450.