REL 2011:RahvusKodakondsusEmakeelDiana BeltadzeEttekanne Riigikogu teabekeskuse saalis12.06.2013RAHVUSVAHELINESTATISTIKA-A...
Rahvuste jaotus12.06.2013 REL20110100,000200,000300,000400,000500,000600,000700,000800,000900,0001,000,000Eestlased Venela...
Rahvuste osatähtsused maakondades0% 20% 40% 60% 80% 100%IDA-VIRU MAAKONDHARJU MAAKONDKogu EestiVALGA MAAKONDTARTU MAAKONDL...
Rahvused sünniriigi järgi0% 20% 40% 60% 80% 100%ValgevenelasedMuud rahvusedUkrainlasedLätlasedArmeenlasedPoolakadSakslased...
Rahvused haridustasemete järgi0% 20% 40% 60% 80% 100%Rahvused kokkuMuud rahvusedArmeenlasedSakslasedPoolakadLeedulasedLätl...
Sotsiaalmajandusliku seisundi sõltuvus rahvusestvähemalt 15-aastaste püsielanikehulgas, 31.12.2011 (%) (Allikas : Rahva ja...
Kokkuvõte Rahvuslik koosseis on mitmekesisem uute Lääne-Euroopa, Ameerika, Aasia päritolu rahvusrühmade arvu tõusutõttu, ...
Kodakondsuse jaotus REL 20110200,000400,000600,000800,0001,000,0001,200,000Eesti kodakondsus Muu riigikodakondsusKodakonds...
Suuremate kodakondsusgruppidevanuseline jaotusREL201112.06.20130% 20% 40% 60% 80% 100%Vanuserühmad kokku0-45-910-1415-1920...
Määratlemata kodakondsus rahvuslikukuuluvuse järgiKodakondsusmääratlemataEestlased Venelased Muudrahvused85961 2011 68805 ...
Euroopa Liidu liikmesriikidekodakondsuse jaotus020000040000060000080000010000001200000EestikodakondsusVälisriigikodakondsu...
Sotsiaal-majanduslik staatuskodakondsuse järgi (Allikas : Rahva jaeluruumide loendus 2011. Ülevaade Eesti maakondaderahvas...
Enam levinud emakeeled Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetelräägitakse kõige enam emakeelena eesti keelt, ven...
Emakeel paiknemise järgi0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%100%Maa-asuladLinnalised asulad12.06.2013 REL2011
Eesti keele oskus0% 20% 40% 60% 80% 100%65+50-6430-4920-2915-1910-14Eesti keel onemakeelOskab eestikeeltvõõrkeelenaEi oska...
Rahvastik võõrkeelte oskuse järgi0 400000 800000Linnalised asuladMaa-asuladLinnadValladOskab ühte võõrkeeltOskab kahte võõ...
Sotsiaal-majanduslik seisund emakeelevähemalt 15-aastaste püsielanikehulgas, (Allikas : Rahva ja eluruumide loendus 2011.Ü...
Kokkuvõte 157 eri emakeelt (koos eesti keelega), 2000. aastaloenduse andmetel oli erinevaid emakeeli vaid 109. Keeli, mi...
Järeldused Eesti keel, kui emakeele oskajate osatähtsus, onrahvastikus suurenenud 1%. Seda võib siduda eestlasteosatähtsu...
12.06.2013 REL2011
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Diana Beltadze: REL 2011: rahvus, kodakondsus, emakeel

685 views
520 views

Published on

0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
685
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • Rahvus   Esitan eestlaste osatähtsuse 2011 andmetel ja muutuse võrreldes 2000 andmetega.Harjumaa 61,7 % on suurem 3%Hiiumaa 98,5 % on suurem 0,4%Ida-Virumaa 19,5 % on väiksem 0,5% Jõgevamaa 91,2% on suurem 1,5%Järvamaa 94,7% on suurem 1,5%Läänemaa 89,1% on suurem 1,8%Lääne-Virumaa 86,9% on suurem 2,6%Põlvamaa 95,1% on suurem 0,7%Pärnumaa 89% on suurem 2%Raplamaa 94% on suurem 1,2%Saaremaa 98,1% muutusi poleTartumaa 84,7% on suurem 2,5%Valgamaa 83% on suurem 0,6%Viljandimaa 95,4% on suurem 1,7%Võrumaa 95,3% on suurem1,3% Rahvastiku rahvusstruktuuris loendustevahelisel perioodil olulisi muutusi ei toimunud. Eestlaste osatähtsus kasvas ühe protsendi võrra, lähenedes 70%le ja nende arv ületas napilt 900 000 piiri (loendati 902 547 eestlast). Rahvusstruktuuri poolest jagunevad Eesti maakonnad kahte teravalt eristuvasse rühma. Ida-Virumaal on eestlased vähemuses ja nende osatähtsus vähenes veelgi – 20%lt 19,5%le. Kuigi muutus on tühine, näitab see suundumust – sisseränne Ida-Virumaale mujalt Eestist ei toimi. Kõigis teistes maakondades on eestlastel suur ülekaal ja see kasvas veelgi 1–2% võrra (joonis 4). Teise suurema rahvusrühma – venelaste osatähtsus oli 25%, ülejäänud rahvusi oli 5%. Endiselt on neist arvukaim ukrainlaste rühm, ülejäänud rahvusrühmad olid võrdlemisi väiksed. Eri rahvuste esindajaid on eelmise loendusega võrreldes lisandunud, kuid kõik suuremad vähemusrahvuste rühmad on arvuliselt oma esindajaid kaotanud.  Rahvastik rahvuse ja maakonna järgi, 31.12.2011  Rahvastiku jaotus kodakondsuse järgi on loendustevahelisel perioodil märgatavalt muutunud – 2011. aastal oli Eesti kodanikke 85,2% (eelmisel loendusel 80%), muu riigi kodanikke 8,2% ja kodakondsuseta 6,6% (eelmisel loendusel 12,4%) püsielanikest.  Suhteliselt kõige vähem eestlasi elab Sillamäe linnas (4,8% elanikkonnast), Narva linnas (5,2%) ja Peipsiääre vallas (9,9%). Ainult eestlastest elanikega pole Eestis ühtegi linna ega valda. Kõige lähemal sellele on Pühalepa, Kihnu ja Muhu vald, kus eestlasi on elanikest 99,4%.
  • Rahvusstruktuur on jäänud endiseks.Samaks on jäänud 14 esimest rahvusrühma. Kõigi arvukamate vähemusrahvuste osatähtsus on vähenenud.Kui 2000.aastal moodustasid 14 suurimat vähemusrahvust kokku 31% rahvastikust, siis 2011.aastal oli vastav näitaja 29%. Suurenenud on väga väikese esindatusega vähemusrahvuste arv ja ka arvukusenäitajad.Varem katsid need 1%, nüüd aga 2,2% rahvastikust. Mis on muutunud:Mõnevõrra on suurenenud Euroopa Liidu rahvuste arvukus ja osakaal.Inglased, hollandlased, hispaanlased (arvukus alla 1000)Suurenenud on ka hõimurahvuste arvukus ja osakaalMarid, vepslasedRahvused väljastpoolt Euroopat on üldiselt nii vähesearvulised, et nende kohta info pole avaldatav
  • Eestlastest on sündinud Eestis 97%Venelastest 62% Eestis , 33% VenemaalJuutidest 52% Eestis, 21% Venemaal, 15% UkrainasSoomlastest on sündinud 455 Eestis 35% Venemaal, 20% SoomesEnamik rahvusi on sündinud rahvuslikul kodumaal va poolakad:13% Poolas, 23% Valgevenes, Sakslased 28% Venemaal 19% Saksamaal.
  • Eestis elab arvestatav hulk rahvusrühmi, kelle kultuuritaust ja demograafiline käitumine erinevad üksteisest üsna palju. Ka nende Eestisse saabumise ajad ja asjaolud võivad olla erinevad. Tekib küsimus, kuivõrd need taustatingimused mõjutavad nende rahvuste haridusjaotusi.Selgub, et suhteliselt kõrge haridustasemega on niihästi eestlased kui ka venelased. Akadeemilise ja rakendusliku kõrghariduse tase on teiste rahvuste esindajatel üldiselt madalam, ainsaks erandiks on juudid, kelle puhul niihästi akadeemilise kõrghariduse kui ka doktorikraadiga inimeste suhtarv on kõigist teistest rahvusrühmadest märksa kõrgem.
  • Vähemalt 15-aastastest püsielanikest loeb end eestlaseks 68,6%, venelaseks 25,9% ja mingi muu rahvuse esindajaks 5,5%. Seega eestlaste ja eestikeelsete (st eesti keelt emakeelekspidavate) inimeste arvukus ja ilmselt ka koostis on omavahel väga lähedased. Vastavalt langeb ühte ka eestlaste ja eestikeelsete isikute tööalane ja sotsiaalmajanduslik struktuur. Suuremad erisused ilmnevad aga mitte-eestikeelsete isikute hulgas. Selgub, et venelasi on pisut rohkem palgatöötajate ja õppurite seas, muude rahvuste esindajad on aga venelastest aktiivsemad ettevõtluses. Ka töötute ja muude mitteaktiivsete hulgas on kõige rohkem venelasi. Suhteliselt märksa rohkem kui eestlasi ja venelasi on muude rahvuste esindajaid pensionäride seas
  • Rahvastiku jaotus kodakondsuse järgi on loendustevahelisel perioodil märgatavalt muutunud – 2011. aastal oli Eesti kodanikke 85,2% (eelmisel loendusel 80%), muu riigi kodanikke 8,2%(eelmisel loendusel 7%) ja kodakondsuseta 6,6% (eelmisel loendusel 12,4%) püsielanikest.  
  • Välisriigis sündinute Eesti kodakondsus on sõltuv vanusest kuni 14 a on 69% l Eesti kodakondsus, 11% Vene kodakondsus ja määratlemata kodakondsus 2%.Vanuse suurenedes väheneb Eesti kodakondsete isikute arv, alates 30 eluaastast jääb see alla 40%Vene kodakondsete arv suureneb kuni 40% 65 aastaste hulgas.Määratlemata kodakondsusega on Eestis sündinud 25% 30-49 aastaste hulgas.
  • Vähemalt 15-aastastest püsielanikest on Eesti kodakondsus 83,2%-l, Venemaa kodakondsus 7,8%-l, muu riigi kodakondsus 1,2%-l ja kodakondsus on määratlemata 7,7%-l. Kodakondsusest tulenevatest erisustest suurim on Venemaa kodakondsusega inimeste suhteliselt väiksem osakaal palgatöötajate ja suurem pensionäride hulgas, mis viitab selle elanikerühma suhteliselt kõrgele eale. Muu riigi kodakondsusega isikute suur arv üliõpilaste, aga ka ettevõtjate seas näitab inimeste sihipärast rännet, sh õpperännet Eesti kõrgkoolidesse. Määratlemata kodakondsusega inimeste suhteliselt suur osakaal töötute seas kordab eespool ilmnenud tõsiasja: töökoha saamisele aitab kaasa enda kodakondsuse määratlemin
  • Võrreldes 2000. aastaga on üle kolme korra suurenenud nende arv, kes räägivad emakeelena inglise keelt (881 isikut). Rohkem on ka aserbaidžaani, rootsi, gruusia, hispaania ja prantsuse keele kui emakeele kõnelejaid. Samaks on jäänud armeenia ja mari keele kõnelejate arv.Vähemusrahvuste keelte tähtsus emakeelena on kahanenud eriti ukraina ja valgevene keele puhulEesti keele oskajaid on aga loenduse andmetel kokku 82,7%. Eesti keele oskus sõltub oluliselt vastajate vanusest, eakamate seas on eesti keele kui võõrkeele oskajaid vähem, kõige rohkem on neid20-29-aastaste noorte seas. Arvestades ka eesti keelt emakeelena kõnelejaid, on eesti keele oskajaid kõige rohkem gümnaasiumiealiste hulgas.
  • Eesti keelt emakeelena kõneleb 68,5%Eesti keelt võõrkeelena kõneleb 13,7%Ei oska eesti keelt 17,8% (PS sh mitte eesti perede alla 3 aastased lapsed, kelle kohta keeleoskust ei küsitud)
  • Rohkem oskavad keeli muud rahvused keskmiselt 2 keelt , eestlased 1,9 keelt.
  • Vähemalt 15-aastastest püsielanikest 67,6% nimetas emakeelena eesti keelt ja 32,4% mõnd muud keelt. Eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste hulgas on paar protsenti rohkem palgatöötajaid ja ettevõtjaid, õppurite puhul on vahe koguni poolteisekordne (tuleb arvestada, et erinev on ka vanusjaotus – eestikeelsete elanike hulgas on noori rohkem). Muukeelsete elanike seas on rohkem pensionäre ja peaaegu kaks korda enam töötuid, lisaks ka rohkem muid mitteaktiivseid
  • Enamiku vähemusrahvuste keelte roll emakeelena on kahanenud, kahanemine on eriti märgatav ukraina ja valgevene keele puhul. Kasvanud on inglise keele emakeelena kõnelejate arv 248-lt 881le.Pisut on kasvanud ka aserbaidžaani (655) ja gruusia (261) keele roll emakeelena, samuti mõnede EL riikide keelte osatähtsus (rootsi, itaalia, hispaania, prantsuse). Kõigi nende keelte kõnelejate arv on vahemikus 100—450.  
  • Diana Beltadze: REL 2011: rahvus, kodakondsus, emakeel

    1. 1. REL 2011:RahvusKodakondsusEmakeelDiana BeltadzeEttekanne Riigikogu teabekeskuse saalis12.06.2013RAHVUSVAHELINESTATISTIKA-AASTA
    2. 2. Rahvuste jaotus12.06.2013 REL20110100,000200,000300,000400,000500,000600,000700,000800,000900,0001,000,000Eestlased Venelased Muud rahvused Rahvusteadmata
    3. 3. Rahvuste osatähtsused maakondades0% 20% 40% 60% 80% 100%IDA-VIRU MAAKONDHARJU MAAKONDKogu EestiVALGA MAAKONDTARTU MAAKONDLÄÄNE-VIRU MAAKONDPÄRNU MAAKONDLÄÄNE MAAKONDJÕGEVA MAAKONDRAPLA MAAKONDJÄRVA MAAKONDPÕLVA MAAKONDVÕRU MAAKONDVILJANDI MAAKONDSAARE MAAKONDHIIU MAAKOND EestlasedVenelasedMuud rahvusedRahvus teadmataREL201112.06.2013
    4. 4. Rahvused sünniriigi järgi0% 20% 40% 60% 80% 100%ValgevenelasedMuud rahvusedUkrainlasedLätlasedArmeenlasedPoolakadSakslasedTatarlasedLeedulasedSoomlasedJuudidVenelasedEestlased EestiVälisriik12.06.2013 REL2011
    5. 5. Rahvused haridustasemete järgi0% 20% 40% 60% 80% 100%Rahvused kokkuMuud rahvusedArmeenlasedSakslasedPoolakadLeedulasedLätlasedJuudidTatarlasedSoomlasedValgevenelasedUkrainlasedVenelasedEestlasedDoktor (sh varasem teadustekandidaat)Akadeemiline kõrgharidusRakenduskõrgharidus võikeskeriharidus pärast keskharidustKutseharidus keskhariduse baasilÜldkeskharidusKutseharidus koos keskhariduseomandamisega (sh keskeriharidus)Põhiharidus ja kutseÜldpõhiharidusPõhihariduseta kutseharidusAlgharidusAlgharidusetaREL201112.06.2013
    6. 6. Sotsiaalmajandusliku seisundi sõltuvus rahvusestvähemalt 15-aastaste püsielanikehulgas, 31.12.2011 (%) (Allikas : Rahva ja eluruumideloendus 2011. Ülevaade Eesti maakondade rahvastikust (e-väljaanne)REL201112.06.20130.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0 35.0 40.0 45.0 50.0TeadmataMuu mitteaktiivne..kodune..pensionär..(üli)õpilane..töötumuu hõivatuEttevõtjaPalgatöötajaEestlasedVenelasedMuud rahvused
    7. 7. Kokkuvõte Rahvuslik koosseis on mitmekesisem uute Lääne-Euroopa, Ameerika, Aasia päritolu rahvusrühmade arvu tõusutõttu, keda on rohkem 38 uue rahvuse võrra. Eestis elab 181 rahvuse esindaja:1. Rahvusrühmi kus esindajaid rohkem kui 100 on kokku 39;2. Rahvusrühmi kus esindajaid alla 100 on kokku 142. Esimese 14 suurema rahvusrühma osas on esindajate arvvähenenud võrreldes REL 2000. (NT soomlased javalgevenelased on kaotanud kumbki üle 4000 inimese). Vähemusrahvused on koondunud suurel määral suurematesselinnadesse : Tallinn, Tartu, Narva .12.06.2013 REL2011
    8. 8. Kodakondsuse jaotus REL 20110200,000400,000600,000800,0001,000,0001,200,000Eesti kodakondsus Muu riigikodakondsusKodakondsusmääramataKodakondsusteadmataREL201112.06.2013
    9. 9. Suuremate kodakondsusgruppidevanuseline jaotusREL201112.06.20130% 20% 40% 60% 80% 100%Vanuserühmad kokku0-45-910-1415-1920-2425-2930-3435-3940-4445-4950-5455-5960-6465-6970-7475-7980-8485 ja vanemadEestikodakondsusVenemaakodakondsusKodakondsusmääramata
    10. 10. Määratlemata kodakondsus rahvuslikukuuluvuse järgiKodakondsusmääratlemataEestlased Venelased Muudrahvused85961 2011 68805 1508412.06.2013 REL2011
    11. 11. Euroopa Liidu liikmesriikidekodakondsuse jaotus020000040000060000080000010000001200000EestikodakondsusVälisriigikodakondsusEuroopa Liiduriigi (v.a Eesti)kodakondsusMuu Euroopariigi (v.aEuroopa Liit)kodakondsusKokkuMehedNaised12.06.2013 REL2011
    12. 12. Sotsiaal-majanduslik staatuskodakondsuse järgi (Allikas : Rahva jaeluruumide loendus 2011. Ülevaade Eesti maakondaderahvastikust (e-väljaanne)0.0 10.0 20.0 30.0 40.0 50.0Teadmata maj.aktMuu mitteaktiivnekodunepensionär(üli)õpilanetöötuMuu hõivatuEttevõtjaPalgatöötajaEesti kodakondsusVenemaa kodakondsusKodakondsus määramataMuu riigi kodakondsus12.06.2013 REL2011
    13. 13. Enam levinud emakeeled Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetelräägitakse kõige enam emakeelena eesti keelt, vene keeltja ukraina keelt. Endiseks on jäänud vene keelt emakeelena kõnelejateosatähtsus rahvastikus: 29,6%. Kui aga võrrelda sedavenelaste osatähtsusega, mis oli 25,2%, on osa inimesiilmselgelt üle läinud vene keelele. Alates kolmandasteluaastast on vene keeles kui emakeeles rääkijaid 372 480ja mõnes muus emakeeles on rääkijaid kokku 22 103. Esimest korda sai 2011. aasta loendusel täpsemaltmärkida viipekeele, sh eesti viipekeele märkis emakeeleks147 isikut, vene viipekeelt ligi 50 isikut.12.06.2013 REL2011
    14. 14. Emakeel paiknemise järgi0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%100%Maa-asuladLinnalised asulad12.06.2013 REL2011
    15. 15. Eesti keele oskus0% 20% 40% 60% 80% 100%65+50-6430-4920-2915-1910-14Eesti keel onemakeelOskab eestikeeltvõõrkeelenaEi oska eestikeelt12.06.2013 REL2011
    16. 16. Rahvastik võõrkeelte oskuse järgi0 400000 800000Linnalised asuladMaa-asuladLinnadValladOskab ühte võõrkeeltOskab kahte võõrkeeltOskab vähemalt kolmevõõrkeeltEi oska võõrkeeli12.06.2013 REL2011
    17. 17. Sotsiaal-majanduslik seisund emakeelevähemalt 15-aastaste püsielanikehulgas, (Allikas : Rahva ja eluruumide loendus 2011.Ülevaade Eesti maakondade rahvastikust (e-väljaanne)REL201112.06.20130.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0 35.0 40.0 45.0 50.0Teadmata…Muu mitteaktiivnekodunepensionärõppurtöötumuu hõivatuettevõtjapalgatöötajaEestiMuu
    18. 18. Kokkuvõte 157 eri emakeelt (koos eesti keelega), 2000. aastaloenduse andmetel oli erinevaid emakeeli vaid 109. Keeli, mida emakeelena kõneleb üle saja inimese, onEestis 25. Alates 10 eluaastast ei valda riigikeelt 190 535püsielanikku. Enamus neist elas seisuga 31.12.2011Harjumaal, kokku 93011 inimest ja Ida-Virumaal kokku79 949 inimest. Tallinnas riigikeelt ei oska 76 619 inimest ning Narvas38 993 inimest. Rohkem kui pooled riigikeelemitteoskajatest, kokku 110 916 inimest, olid vanemad kui50- eluaastat12.06.2013 REL2011
    19. 19. Järeldused Eesti keel, kui emakeele oskajate osatähtsus, onrahvastikus suurenenud 1%. Seda võib siduda eestlasteosatähtsuse kasvuga rahvastikus. Eesti keele kõnelejaid on peaaegu sama palju kui eestlasi.Küll aga haarab venekeelne kogukond ka mittevenelasi, sheriti endistest Nõukogude Liidu piirkondadest pärinevaidinimesi. Kuigi Eestis kõneldavate emakeelte loetelu on võrreldeseelmise loendusega pikenenud, on enamiku levinumateemakeelte kõnelejate arv vähenenud. Lisandunud on üheltpoolt Euroopa Liidu riikide esindajaid, teiselt poolt kamõningate hõimurahvuste esindajaid. Kokkuvõtteks on Eestis emakeelte struktuur püsinudvõrdlemisi stabiilsena.12.06.2013 REL2011
    20. 20. 12.06.2013 REL2011

    ×