Euroopa Liidu strateegia
“Euroopa 2020” ja Eesti
Andres Oopkaup
Statistikaameti peadirektor
Ettekanne “Eesti statistika aa...
Eesti lähiajaloost
 20. augustil 1991 kuulutati välja Eesti taasiseseisvumine
 17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik ...
 Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutlikku ja kaasava
majanduskasvu strateegia. Euroopa Komisjon. Brüssel,
03.03.2010
...
Eesti positsioon EL-s (EL 28) strateegia “Euroopa
2020” peamiste eesmärkide tasemete seadmisel
Andres Oopkaup25.07.2014
 ...
Euroopa Liidu strateegia viis eesmärki
2020. aastaks
 1. Tööhõive
 20–64-aastastest elanikest töötab 75%.
 2. Teadus- j...
Eesti positsioon EL-s strateegia “Euroopa 2020”
peamiste eesmärkide täitmisel
 Eesti on tugevamal positsioonil
kliimamuut...
Euroopa Liit vs Eesti. Eesti vs Setomaa
 Strateegia “Euroopa 2020” mõõdikud on
suhtarvud. Absoluutarve vaadates
saaksime ...
Statistika ei saa olla targem, kui seda
kasutavad inimesed.
Charles Wheelan´i mõte raamatust „Alasti statistika“.
Andres O...
Aitäh, et kuulasite!
Andres Oopkaup
25.07.2014
Strateegia Euroopa 2020 näitajad
 http://www.stat.ee/56929
 http://www.st...
Kogumiku esitlus Statistikaametis
25.07.2014
Tööhõive: 20–64-aastastest elanikest töötab 75%
 Tööhõive määr = hõivatute osatähtsus
tööealises rahvastikus.
 Riikide e...
Teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida 3%
ELi SKP-st
 Aastate 2000 ja 2012 võrdluses on
Eesti EL riikidest kõige ...
Vähemalt 40% 30–34-aastastest omandab
kolmanda taseme hariduse
 2013. aastal oli EL-s naiste ja
meeste hariduslik lõhe su...
Kasvuhoonegaaside heited on 20% (soodsatel
tingimustel isegi 30%) väiksemad kui 1990. aastal
Andres Oopkaup25.07.2014
Eest...
Vähemalt 20 miljoni võrra vähem inimesi, kes elavad
vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda see oht ähvardab
 EL liik...
 Eestis on riigisiseste teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsus SKP-s
olnud kasvutrendis kogu perioodi 2000–2012 joo...
20% suurem energiatõhusus
 Energiatarbe pikaajalisel
prognoosimisel lähtub Eesti SKP
muutusest ning sektoripõhistest
aren...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Andres Oopkaup: Euroopa Liidu strateegia “Euroopa 2020” ja Eesti

398
-1

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
398
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • Aastaks 2020 on eesmärk 10% mootorikütustest kasutada biokütuseid.
  • Kõik on suhteline: Värska, Mikitamäe, Meremäe ja Misso vallad
  • Eesti 20–64-aastaste 73% tööhõive määr on väga hea tulemus ja sellega asub Eesti EL liikmesriikide seas 7.–8. positsioonil koos Soomega
  • Täna on ca 2,18% skp’st
    2012. aastal oli Eestil püstitatud eesmärgini minna veidi vähem kui ELs keskmiselt: vastavalt 0,82 ja 0,93 protsendipunkti
  • Oma riigi poolt püstitatud eesmärgi on Eestist paremini täitnud Leedu, Rootsi ja Läti – Täna on Eestis tänane tase ca 43%
  • 2011 oli Eestis vaesuse piiriks sissetulek alla 299 euro kuus ja 2012 vastavalt 329 eurot kuus.
  • Andres Oopkaup: Euroopa Liidu strateegia “Euroopa 2020” ja Eesti

    1. 1. Euroopa Liidu strateegia “Euroopa 2020” ja Eesti Andres Oopkaup Statistikaameti peadirektor Ettekanne “Eesti statistika aastaraamat 2014” esitlusel 25. juuli 2014
    2. 2. Eesti lähiajaloost  20. augustil 1991 kuulutati välja Eesti taasiseseisvumine  17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik ÜRO liikmeks  13. novembril 1999 sai Eestist WTO liige  29. märtsil 2004 võeti Eesti NATO liikmeks  1. mail 2004 sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks  21. detsembril 2007 ühines Eesti ühtse Schengeni viisaruumiga  9. detsembril 2010 sai Eestist OECD täisliige  1. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina euro  Eesti on täielikult integreeritud Euroopasse  Eesti arengut on mõistlik vaadata Euroopa Liidu arengu kontekstis: nii tagasiulatuvalt kui ka etteulatuvalt Andres Oopkaup25.07.2014
    3. 3.  Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutlikku ja kaasava majanduskasvu strateegia. Euroopa Komisjon. Brüssel, 03.03.2010  Konkurentsivõime kava “Eesti 2020”. Kinnitatud Vabariigi Valitsuses 08.05.2014  Eesti 2020 eesmärgid. Riigikantselei Andres Oopkaup25.07.2014
    4. 4. Eesti positsioon EL-s (EL 28) strateegia “Euroopa 2020” peamiste eesmärkide tasemete seadmisel Andres Oopkaup25.07.2014  Eesti on strateegia “Euroopa 2020” peamiste eesmärkide alusel veidi üle EL keskmise ambitsiooniga riik. Eesti ambitsioon: positsioon eesmärkide topis Näitaja 20–64-aastaste tööhõive määr (2013) Riigisisesed teadus- ja arendustegevuse kogukulutused protsendina SKP-st (2012) Taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises (2012) 18–24-aastaste mitte enam kui põhiharidusega tasemehariduses ja koolitustel mitteõppivate noorte osatähtsus (2013) Kolmanda taseme hariduse omandanute osatähtsus, 30–34-aastased (2013) Koht 7–8 4–10 7–8 10–13 10–17 Selgitus EL keskmisest parem EL keskmine EL keskmisest parem EL keskmisest parem EL keskmine
    5. 5. Euroopa Liidu strateegia viis eesmärki 2020. aastaks  1. Tööhõive  20–64-aastastest elanikest töötab 75%.  2. Teadus- ja arendustegevus  Teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida 3% ELi SKP-st.  3. Kliimamuutused ja energeetika jätkusuutlikkus  Kasvuhoonegaaside heited on 20% (või soodsate tingimuste korral isegi 30%) väiksemad kui 1990. aastal.  20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest.  20% suurem energiatõhusus.  4. Haridus  Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osatähtsuse vähendamine nii, et see oleks alla 10%.  Vähemalt 40% 30–34-aastastest omandab kolmanda taseme hariduse.  5. Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega  Vähemalt 20 miljoni võrra vähem inimesi, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda see oht ähvardab. Andres Oopkaup25.07.2014
    6. 6. Eesti positsioon EL-s strateegia “Euroopa 2020” peamiste eesmärkide täitmisel  Eesti on tugevamal positsioonil kliimamuutuste ja energeetika jätkusuutlikkuse näitajate osas.  Kõige halvem on Eesti positsioon näitaja osas, mis mõõdab vaesust.  Võib öelda, et Eesti on strateegia “Euroopa 2020” peamiste näitajate järgi üsna keskmine EL liikmesriik. Andres Oopkaup25.07.2014 0 5 10 15 20 Suhtelise vaesuse määr pärast sotsiaalseid siirdeid (2012) 18–24-aastaste mitte enam kui põhiharidusega tasemehariduses ja koolitustel mitteõppivate noorte osatähtsus (2013) Kolmanda taseme hariduse omandanute osatähtsus 30–34-aastaste seas (2013) Riigisisesed teadus- ja arendustegevuse kogukulutused protsendina SKP-st (2012) 20–64-aastaste tööhõive määr (2013) Taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises (2012) Kasvuhoonegaaside emissioon, indeks 1990 = 100 (2012) Koht Eesti koht EL topis näitaja viimase teadaoleva väärtusega aastal
    7. 7. Euroopa Liit vs Eesti. Eesti vs Setomaa  Strateegia “Euroopa 2020” mõõdikud on suhtarvud. Absoluutarve vaadates saaksime hoopis teistsuguse pildi.  Kas Eesti on suur või väike? Vastus sõltub sageli sellest, mida näha tahame.  Mõelgem korraks sellele, kas Setomaa on suur või väike. Andres Oopkaup25.07.2014 Eesti osatähtsus Euroopa Liidus ja Setomaa osatähtsus Eestis, % Eesti Euroopa Liidus Setomaa Eestis Rahvaarv 0,26 0,27 Pindala 1,01 1,36
    8. 8. Statistika ei saa olla targem, kui seda kasutavad inimesed. Charles Wheelan´i mõte raamatust „Alasti statistika“. Andres Oopkaup25.07.2014
    9. 9. Aitäh, et kuulasite! Andres Oopkaup 25.07.2014 Strateegia Euroopa 2020 näitajad  http://www.stat.ee/56929  http://www.stat.ee/public/statistics-explorer- et/euroopa_2020/#story=0 Lisainformatsiooni Statistikaameti veebilehelt
    10. 10. Kogumiku esitlus Statistikaametis 25.07.2014
    11. 11. Tööhõive: 20–64-aastastest elanikest töötab 75%  Tööhõive määr = hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.  Riikide eesmärgid on väga erinevad ja jäävad vahemikku 59–80%.  Eesti eesmärk 76% ületab ühe protsendipunkti võrra EL keskmist eesmärki.  Puudub ühene vastus küsimusele, milline on ideaalne tööhõive määra väärtus, aga tõenäoliselt on Eesti eesmärk üsna optimaalse lähedal: oluliselt kõrgem eesmärk põhjustaks ilmselt sotsiaalseid probleeme. Andres Oopkaup25.07.2014 20–64-aastaste tööhõive määr: riikide eesmärgid aastaks 2020 0 20 40 60 80 Horvaatia Malta Itaalia Iiri Kreeka Rumeenia Poola Slovakkia Leedu Läti Luksemburg Belgia Hispaania EL Tšehhi Prantsusmaa Küpros Ungari Portugal Sloveenia Bulgaaria Eesti Saksamaa Austria Soome Taani Holland Rootsi %
    12. 12. Teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida 3% ELi SKP-st  Aastate 2000 ja 2012 võrdluses on Eesti EL riikidest kõige rohkem kasvatanud teadus- ja arendustegevusse tehtud kulutuste osatähtsust riigi SKP-s.  Neljas riigis on teadus- ja arendustegevusse tehtud kulutuste osatähtsus riigi SKP-s langenud.  Kas kulutuste kasv on parim mõõdik teadus- ja arendustegevuse hindamisel? Aastaarv riigi nime taga näitab võrduse aluseks olevat aastat. Eurostat ei ole nende riikide kohta 2000. aasta andmeid avaldanud. Andres Oopkaup25.07.2014 -1.0 -0.5 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 Rootsi (2001) Horvaatia (2002) Luksemburg Suurbritannia Kreeka (2001) Rumeenia Bulgaaria Prantsusmaa Slovakkia Soome Küpros Läti EL 28 Holland Itaalia Poola Belgia Leedu Hispaania Ungari Saksamaa Malta (2002) Iiri Tšehhi Taani Portugal Austria Sloveenia Eesti Muutus protsendipunktina Teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste osatähtsus riigi SKP-s: aastate 2000 ja 2012 võrdlus
    13. 13. Vähemalt 40% 30–34-aastastest omandab kolmanda taseme hariduse  2013. aastal oli EL-s naiste ja meeste hariduslik lõhe suurim Lätis. Eesti hoiab teist kohta.  Kolmanda taseme hariduse omandanud naiste osatähtsus on kõigis EL riikides 30–34- aastaste seas kõrgem kui sama vanuserühma meestel. Andres Oopkaup25.07.2014 0 5 10 15 20 25 Läti Eesti Leedu Sloveenia Taani Bulgaaria Poola Soome Rootsi Belgia Iiri Küpros Portugal Ungari Itaalia Slovakkia Hispaania Prantsusmaa Kreeka EL 28 Horvaatia Holland Luksemburg Malta Suurbritannia Tšehhi Rumeenia Saksamaa Austria Protsendipunkti Kolmanda taseme hariduse omandanute osatähtsus 30–34-aastaste seas: sooline hariduslõhe — naiste ja meeste osatähtsuse erinevus, 2013
    14. 14. Kasvuhoonegaaside heited on 20% (soodsatel tingimustel isegi 30%) väiksemad kui 1990. aastal Andres Oopkaup25.07.2014 Eestil on ELi seatud eesmärk täidetud. Kuidas edasi? Võiks ehk isegi heidet suurendada? 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 % EL 28 Eesti EL maksimumeesmärk EL eesmärk Kasvuhoonegaaside emissioon Euroopa Liidus ja Eestis, 1991–2012 (1990 = 100)
    15. 15. Vähemalt 20 miljoni võrra vähem inimesi, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda see oht ähvardab  EL liikmesriikide eesmärgid pole Eurostati veebilehel avaldatud.  Eesti eesmärk on vähendada suhtelise vaesuse määra pärast sotsiaalseid siirdeid (riiklikud toetused ja pensionid) 2020. aastaks 15%-ni.  2012. aastal oli Eesti EL keskmisest veidi halvema näitajaga liikmesriikide seas teises kolmandikus.  2009. aastal oli suhtelise vaesuse määr pärast sotsiaalseid siirdeid Eestis 15,8%. See on Eesti viimaste aastate madalaim näitaja. 25.07.2014 Andres Oopkaup 0 5 10 15 20 25 Kreeka Rumeenia Hispaania Bulgaaria Horvaatia Itaalia Läti Leedu Portugal Eesti Poola EL Suurbritannia Saksamaa Iiri (2011) Luksemburg Malta Belgia Küpros Austria Prantsusmaa Rootsi Ungari Sloveenia Slovakkia Soome Taani Holland Tšehhi % Suhtelise vaesuse määr pärast sotsiaalseid siirdeid, 2012
    16. 16.  Eestis on riigisiseste teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsus SKP-s olnud kasvutrendis kogu perioodi 2000–2012 jooksul. Kas langus aastate 2011 ja 2012 võrduses näitab trendi muutust? Vastuse saame uute andmete lisandumise järel. Andres Oopkaup25.07.2014 Teadus- ja arendustegevus Teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida 3% ELi SKPst
    17. 17. 20% suurem energiatõhusus  Energiatarbe pikaajalisel prognoosimisel lähtub Eesti SKP muutusest ning sektoripõhistest arengutest, mille tulemusena eeldatakse, et energia lõpptarbimine on 2020. aastal ligikaudu 3248 ktoe.  Eesti eesmärk on säilitada aastaks 2020 energia lõpptarbimise tase 2010. aasta tasemel (ligikaudu 2866 ktoe) ehk energia lõpptarbimise vähendamine ligikaudu 11% võrreldes 2020. aastaks prognoositud tasemega. Andres Oopkaup25.07.2014
    1. A particular slide catching your eye?

      Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

    ×