Perekonnanimede eestistamine Berit Rõõmussaar Sirlet Viilas

Kasutatud kirjandus Malmberg-Forssell, M. 2002. “”15 000 uut sugunime” (1921) ja uute perekonnanimede omaksvõtt” Bakalaureusetöö. Tallinn. Eestlasele eesti nimi.1921 Rajasalu, G. 1993. Riiklik Propaganda Talitus. – Tundmatu Eesti Vabariik. 15 000 uut sugunime. 1921

Malmberg-Forssell, M. 2002. “”15 000 uut sugunime” (1921) ja uute perekonnanimede omaksvõtt” Bakalaureusetöö. Tallinn.

Eestlasele eesti nimi.1921

Rajasalu, G. 1993. Riiklik Propaganda Talitus. – Tundmatu Eesti Vabariik.

15 000 uut sugunime. 1921

Perekonnanimede traditsioon Perekonnanimede traditsioon on kestnud kaks sajandit 1918 – hakati tegelema perekonnanimede eestistamisega

Perekonnanimede traditsioon on kestnud kaks sajandit

1918 – hakati tegelema perekonnanimede eestistamisega

Perekonnanimede saamislugu 19. sajandi alguseni pärisorjuses – ei olnud perekonnanimesid Talukoha või küla nimi + ristinimi (nt Sepa Mihkel, Kupja Jaan) Perekonnanime andmise ja registreerimise õigus mõisavalitsusel Sealt on pärit halvakspanevad ja humoorikad nimed (nt Lontrus, Loll, Monstrum, Eitea) ja ka saksakeelsed nimed (nt Bauer, Strandberg)

19. sajandi alguseni pärisorjuses – ei olnud perekonnanimesid

Talukoha või küla nimi + ristinimi (nt Sepa Mihkel, Kupja Jaan)

Perekonnanime andmise ja registreerimise õigus mõisavalitsusel

Sealt on pärit halvakspanevad ja humoorikad nimed (nt Lontrus, Loll, Monstrum, Eitea) ja ka saksakeelsed nimed (nt Bauer, Strandberg)

Perekonnanimed 19 . sajandil Nimede saksastamine kestis kogu 19. sajandi Õpilaste kooli registreerimisel tõlgiti eestikeelne nimi saksa keelde, et linnakultuuri paremini integreeruda (nt Raud > Eisen) 19. sajandi teisel poolel tõusis au sisse rahvuse tunnustamine ja eesti keel Luuletajate, kirjanike privileeg Rahvuslikud nimed pseudonüümina (nt Koidula (L. Jannsen), Linnutaja (C. R. Jacobson))

Nimede saksastamine kestis kogu

19. sajandi

Õpilaste kooli registreerimisel tõlgiti eestikeelne nimi saksa keelde, et linnakultuuri paremini integreeruda (nt Raud > Eisen)

19. sajandi teisel poolel tõusis au sisse rahvuse tunnustamine ja eesti keel

Luuletajate, kirjanike privileeg

Rahvuslikud nimed pseudonüümina (nt Koidula (L. Jannsen), Linnutaja (C. R. Jacobson))

Vene võimu all – muutmisprotseduur keeruline ja kulukas Vene valitsuse protest saksameelsuse vastu 1918 – riigikeeleks eesti keel. Keelest pidid kaduma võõrapärased ja eestlastele ebamugava häälikukoosseisuga nimed

Vene võimu all – muutmisprotseduur keeruline ja kulukas

Vene valitsuse protest saksameelsuse vastu

1918 – riigikeeleks eesti keel. Keelest pidid kaduma võõrapärased ja eestlastele ebamugava häälikukoosseisuga nimed

Perekonnanimede eestistamise lihtsustatud kord 1919 – “Perekonnanimede muutmise seadus” 1921 – eestistamise propaganda muutus järjekindlaks “ Eestlasele eesti nimi” “15 000 uut sugunime” Idee levis noorte ja haritlaskonna seas

1919 – “Perekonnanimede muutmise seadus”

1921 – eestistamise propaganda muutus järjekindlaks

“ Eestlasele eesti nimi” “15 000 uut sugunime”

Idee levis noorte ja haritlaskonna seas

Lubatud parandused Vanast kirjaviisist uue ortograafia reeglitele vastavaks (nt Leppik > Lepik, Käggo > Kägu) Murdelisest kujust kehtivatele kirjakeele reeglitele vastavaks (nt Karro > Karu, Kesä > Kesa )

Vanast kirjaviisist uue ortograafia reeglitele vastavaks

(nt Leppik > Lepik, Käggo > Kägu)

Murdelisest kujust kehtivatele kirjakeele reeglitele vastavaks (nt Karro > Karu, Kesä > Kesa )

Lubatud parandused ja lihtsustatud kord Hääldus ei tohi muutuda Kui eestikõlaline oli vaid nime üks komponent, sai lihtsustatud korras ainult seda komponenti eestistada (nt Uhlberg > Uulberg , aga mitte Uulpärk) Uuest kirjaviisist või murdelisest kujust ei tohtinud uuesti vanasse kirjaviisi muuta

Hääldus ei tohi muutuda

Kui eestikõlaline oli vaid nime üks komponent, sai lihtsustatud korras ainult seda komponenti eestistada (nt Uhlberg > Uulberg , aga mitte Uulpärk)

Uuest kirjaviisist või murdelisest kujust ei tohtinud uuesti vanasse kirjaviisi muuta

Perekonnanimede eestistamine 1934 – suur pööre Perekonnanime võis muuta vaid üks kord 1935 - Juulius Mägiste ja Elmar Elisto koostatud koguteos „Eesti nimi. Valik uusi perekonnanimesid“ 1935 – riiklik kampaania Kaasa lõi ajakirjandus, raadio, korraldati konverentse, avaldati teaduslikke artikleid, kirjastati raamatuid, koostati lendleht “Eestlasele eesti nimi”

1934 – suur pööre

Perekonnanime võis muuta vaid üks kord

1935 - Juulius Mägiste ja Elmar Elisto koostatud koguteos „Eesti nimi. Valik uusi perekonnanimesid“

1935 – riiklik kampaania

Kaasa lõi ajakirjandus, raadio, korraldati konverentse, avaldati teaduslikke artikleid, kirjastati raamatuid, koostati lendleht “Eestlasele eesti nimi”

Nimede eestistamise lihtsustatud kord 1. jaanuarist 1935 kuni 1. jaanuarini 1937 - nimede eestistamise lihtsustatud kord See suurendas nimede muutmise arvu võrreldes eelmise 15 aastaga rohkem kui kümme korda

1. jaanuarist 1935 kuni 1. jaanuarini 1937 - nimede eestistamise lihtsustatud kord

See suurendas nimede muutmise arvu võrreldes eelmise 15 aastaga rohkem kui kümme korda

Milliseid perekonnanimesid soovitati eestistada? Puhtalt võõrkeelsed (nt Starkopf, Frei, Schmidt) Võõrapärased perekonnanimed (nt Leimann, Anderson) Eesti sõnavaral põhinenud perekonnanimed, millele mõnes võõrkeeles leidus vaste (nt Lang – saksa keeles pikk) Võõrsõnad, mis olid kodunenud eesti keeles hiliste laensõnadena (nt Link, Mandel, Tender, Post) Nimed, mille päritolu polnud kindel ( Pehka, Poska, Utsal) Võõrhäälikuid sisaldavad (nt Sannikoff, Gutovsky)

Puhtalt võõrkeelsed (nt Starkopf, Frei, Schmidt)

Võõrapärased perekonnanimed (nt Leimann, Anderson)

Eesti sõnavaral põhinenud perekonnanimed, millele mõnes võõrkeeles leidus vaste (nt Lang – saksa keeles pikk)

Võõrsõnad, mis olid kodunenud eesti keeles hiliste laensõnadena (nt Link, Mandel, Tender, Post)

Nimed, mille päritolu polnud kindel ( Pehka, Poska, Utsal)

Võõrhäälikuid sisaldavad (nt Sannikoff, Gutovsky)

Semantilised põhjused Sõimunimed (nt Raisk, Kõverjalg, Tedreaju, Sopaauk) Tarbeasjade, loomade, kehaosade jne nimed, mis olid halva tähendusega (nt Saabas, Muna, Oinas, Kargaja) Pilkelise või koomilise varjundiga perekonnanimed (nt Püksipaik, Tont, Viiskuus, Vaene) Halvakspandavate nähtuste nimetused (nt Sopp, Puskar, Prügi)

Sõimunimed (nt Raisk, Kõverjalg, Tedreaju, Sopaauk)

Tarbeasjade, loomade, kehaosade jne nimed, mis olid halva tähendusega (nt Saabas, Muna, Oinas, Kargaja)

Pilkelise või koomilise varjundiga perekonnanimed (nt Püksipaik, Tont, Viiskuus, Vaene)

Halvakspandavate nähtuste nimetused (nt Sopp, Puskar, Prügi)

Uute perekonnanimede loomise põhimõtted Nime esialgne eestikeelne kuju Nime eesti keelde tõlkimine (nt Grünfeldt > Haljaspõld, Seeland > Meremaa) Võõrnime või võõrkeelse nimeosa minimaalne muutmine (nt Laanberg > Laanpere, Hermann > Härma) Vanade saksapäraste nimede teise komponendi eesti keelde mugandamine või tõlkimine (nt -mann > -maa, -son > -soo, -soon) Uue perekonnanime loomine

Nime esialgne eestikeelne kuju

Nime eesti keelde tõlkimine (nt Grünfeldt > Haljaspõld, Seeland > Meremaa)

Võõrnime või võõrkeelse nimeosa minimaalne muutmine (nt Laanberg > Laanpere, Hermann > Härma)

Vanade saksapäraste nimede teise komponendi eesti keelde mugandamine või tõlkimine (nt -mann > -maa, -son > -soo, -soon)

Uue perekonnanime loomine

Keelatud perekonnanimede register Laialt tarvitusel olnud perekonnanimed Indiviidi või perekonna teatud tasu eest kinni pandud perekonnanimed

Laialt tarvitusel olnud perekonnanimed

Indiviidi või perekonna teatud tasu eest kinni pandud perekonnanimed

Kokkuvõte Aastatel 1935-1937 - nimede eestistamise lihtsustatud kord Muudeti 63 293 perekonnanime, millest eestistati 90-95%

Aastatel 1935-1937 - nimede eestistamise lihtsustatud kord

Muudeti 63 293 perekonnanime, millest eestistati 90-95%