T1 Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alused
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

T1 Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alused

on

  • 1,202 views

Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alused

Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alused

Statistics

Views

Total Views
1,202
Views on SlideShare
1,202
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
6
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

CC Attribution-NonCommercial-ShareAlike LicenseCC Attribution-NonCommercial-ShareAlike LicenseCC Attribution-NonCommercial-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

T1 Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alused T1 Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alused Presentation Transcript

  • Kutsehariduseõppekavakontseptuaalsedalused Sirje Rekkor MA Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond
  • Eesmärk Toetada õppijat kutsehariduse õppekavade koostamise ja rakendamise kontseptuaalsete aluste mõistmisel; Süvendada õppija teadmist kutsehariduse õppekava orientatsioonist ja väärtussüsteemist.
  • Teemad Kutsehariduse õppekava mõiste ja orientatsioon Kutsehariduse õppekava väärtussüsteem
  • Kutsehariduseõppekava mõiste jaorientatsioon
  • Kutsehariduse õppekava mõiste Õppekava defineeritakse lähtuvalt sellest, mis on selle koostamise eesmärk (MIKS?), millised on õppekava komponendid (MIDA?), kes ja millisel tasemel valikuid teevad, mis mõjutab valikute tegijaid (KES?) ning kellele (KELLELE?) õppekava on suunatud. Sageli defineeritakse õppekava õpetamise ja õppimise kaudu (KUIDAS?).
  • Kutsehariduse õppekavaorientatsioonid Eristatakse mitmeid õppekava orientatsioone (ideoloogiaid, kontseptsaioone) ehk uskumuste kogumeid, mis on küllalt püsivad ning mõjutavad otsustajate valikuid. Hariduslikest eesmärkidest lähtuvalt võib esile tuua neli õppekava orientatsiooni: kutsealane, personaalne, ühiskondlik, akadeemiline. Iga orientatsiooni puhul on võimalik kirjeldada õppekava vajadus (KELLELE?) ja eesmärk (MIKS?), selle ülesehitus (MIDA?), õpetamine, õppimine ja hindamine (KUIDAS?)
  • Lähenemine kutsehariduseõppekavale Konstruktivistlik lähenemine Inimene konstrueerib oma teadmuse ise. Õppekava loob tingimused selleks, et õppijal oleks võimalused konstrueerida oma teadmust. Biheivioristlik lähenemine Eksperdid teavad, mida antud kutsealal oskama ja teadma peab. Õppekava eesmärk on, et õppija omandab konkreetsed teadmised, oskused ja hoiakud.
  • Eesti kutsehariduse õppekavaorientatsioon ÕPPIJA KH ÕPPEKAVA TÖÖMAAILM ÜHISKOND
  • Moodulõppekava Moodulõppekava on õppekava, mis koosneb väiksematest terviklikest osadest – moodulitest. Moodul moodustab õpiväljunditest lähtuva sidusa sisulise ja eesmärgipärase terviku nii enda sees, teiste moodulitega suhtes kui ka õppekava osana.
  • Mooduli koostamise alused Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik kutseoskus- nõuetega vastavuses olevate teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamiseks. Mooduli kontseptuaalsed alused http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/52/mooduli_kon tseptsioon.pdf
  • Väljundipõhine õppekava Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused / kompetentsid), mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik õppijal tõendada ja hindajatel hinnata. Õppekava õpiväljundid lähtuvad õppekavas püstitatud eesmärkidest. Õpekava õpiväljundid on õppekava moodulite kujunemise aluseks. Väljundipõhist kutsehariduse õppekava võib lahti mõtestada kui juhist nii õppijale kui õpetajale ehk õppimise ja õpetamise plaani.
  • Kutsehariduse riiklikuõppekavaväärtussüsteem
  • Kutsehariduse riikliku õppekava väärtussüsteem Alusväärtused: Alusväärtused: ää Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti üldinimlikud kutsehariduse äärtused väärtused 2009- arengukavas 2009- ühiskondlikud 2013 jt strateegiistes äärtused väärtused dokumentides toodud põhivää äärtused põhiväärtused Kutsehariduse riikliku õppekava äärtuss rtussü väärtussüsteem Kokku lepitud äärtused: väärtused: Kutsealase Kutse- Kutse-eetika koolituse põhivää äärtused RÕK põhiväärtused eesmä eesmärgid ja teadmis- teadmis- ja õppimiskä õppimiskäsitlused ülesanded kogemusõppe printsiip järjepidevuse ja süsteemsuse printsiip terviklikkuse printsiip ldpä üldpädevused jt
  • Kutsehariduse riikliku õppekava väärtussüsteem Alusväärtused: Alusväärtused: ää Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti üldinimlikud kutsehariduse äärtused väärtused 2009- arengukavas 2009- ühiskondlikud 2013 jt strateegiistes äärtused väärtused dokumentides toodud põhivää äärtused põhiväärtused Kutsehariduse riikliku õppekava äärtuss rtussü väärtussüsteem Kokku lepitud äärtused: väärtused: Kutsealase Kutse- Kutse-eetika koolituse põhivää äärtused RÕK põhiväärtused eesmä eesmärgid ja teadmis- teadmis- ja õppimiskä õppimiskäsitlused ülesanded kogemusõppe printsiip järjepidevuse ja süsteemsuse printsiip terviklikkuse printsiip ldpä üldpädevused jt
  • Alusväärtused üldinimlikud väärtused ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu ühiskondlikud väärtused vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus).
  • Kutsehariduse riikliku õppekava väärtussüsteem Alusväärtused: Alusväärtused: ää Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti üldinimlikud kutsehariduse äärtused väärtused 2009- arengukavas 2009- ühiskondlikud 2013 jt strateegiistes äärtused väärtused dokumentides toodud põhivää äärtused põhiväärtused Kutsehariduse riikliku õppekava äärtuss rtussü väärtussüsteem Kokku lepitud äärtused: väärtused: Kutsealase Kutse- Kutse-eetika koolituse põhivää äärtused RÕK põhiväärtused eesmä eesmärgid ja teadmis- teadmis- ja õppimiskä õppimiskäsitlused ülesanded kogemusõppe printsiip järjepidevuse ja süsteemsuse printsiip terviklikkuse printsiip ldpä üldpädevused jt
  • Kutsehariduse riikliku õppekava väärtussüsteem Alusväärtused: Alusväärtused: ää Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti üldinimlikud kutsehariduse äärtused väärtused 2009- arengukavas 2009- ühiskondlikud 2013 jt strateegiistes äärtused väärtused dokumentides toodud põhivää äärtused põhiväärtused Kutsehariduse riikliku õppekava äärtuss rtussü väärtussüsteem Kokku lepitud äärtused: väärtused: Kutsealase Kutse- Kutse-eetika koolituse põhivää äärtused RÕK põhiväärtused eesmä eesmärgid ja teadmis- teadmis- ja õppimiskä õppimiskäsitlused ülesanded kogemusõppe printsiip järjepidevuse ja süsteemsuse printsiip terviklikkuse printsiip ldpä üldpädevused jt
  • Õppekava põhiväärtused Kvaliteet Efektiivsus Konkurentsivõimelisus Koostöö Terviklikkus Paindlikkus Avatus Läbipaistvus Eesmärgistatus Tulevikule suunatus
  • Käsitused teadmisest ja õppimisest Biheiviorism Humanism Kognitivism Konstruktivism Konnektivism
  • Õppimise protsessi mudel õppija vaates ÜHISKOND Kool /praktikaettevõteTEABEALLIKAD ÕPPEKAVA Konkreetne probleem õppija poolt mõtestatud õpetaja poolt osaliselt suunatud/toetatud Konstruktivistliku õppimise protsess Õppija õpitegevused õppija vaates probleemi lahendamisel õpetaja poolt osaliselt suunatud/toetatud Õppija hindab tulemust/ tulemust jõuab järeldusele selle õigsuse suhtes Abstraktsete kontseptsioonide loomine/ loomine üldistami- ne/võimalikud lahendused ÕPETAJAKESKKOND TEISED ÕPPIJAD PRAKTIKA-JUHENDAJAD jt
  • Kogemusõppe printsiip 1. Kogemuse hankimine 2. Arutelu 4. Uue teadmise kogemuse üle, tekkimine reflekteeri- mine 3. Kogemuse üle mõtlemine, lugemine, vastamine miks- küsimustele
  • Kutsehariduse õppekavakoostamisel taotletakse: järjepidevust ja süsteemsust. Õpetuses toetutakse kogemustele, varemõpitule, juhuslikult õpitu püütakse viia süsteemsesse õpikogemusse. tervikut. Teadmus ei ole „klotsidest ehitis“ ega „mosaiik“, pigem ruumiline „puzzle“ – konstruktsioon. loovust ja refleksiivsust. Püüdlus on toetada õppija refleksioonivõime ja metakognitiivsete osksute arengut.
  • Üldpädevused kutsehariduseõppekavas Väärtuspädevus Sotsiaalne pädevus Enesemääratluspädevus Õpipädevus Suhtluspädevus Matemaatikapädevus Ettevõtlikkuspädevus
  • Kutsehariduse riikliku õppekava väärtussüsteem Alusväärtused: Alusväärtused: ää Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti üldinimlikud kutsehariduse äärtused väärtused 2009- arengukavas 2009- ühiskondlikud 2013 jt strateegiistes äärtused väärtused dokumentides toodud põhivää äärtused põhiväärtused Kutsehariduse riikliku õppekava äärtuss rtussü väärtussüsteem Kokku lepitud äärtused: väärtused: Kutsealase Kutse- Kutse-eetika koolituse põhivää äärtused RÕK põhiväärtused eesmä eesmärgid ja teadmis- teadmis- ja õppimiskä õppimiskäsitlused ülesanded kogemusõppe printsiip järjepidevuse ja süsteemsuse printsiip terviklikkuse printsiip ldpä üldpädevused jt
  • Kutseõppe eesmärk Kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused, vilumused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötamiseks õpitud erialal ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.
  • Kutsealase koolituse ülesanded 1 Kutseõppe ülesanne on valmistada ette vastutustundlik ja algatusvõimeline töötaja, kes: 1) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; 2) rakendab omandatud teadmisi oma töös ja on orienteeritud kvaliteetsete tulemuste saavutamisele; 3) väärtustab valitud kutset ja eriala ning soovib arendada oma kutse- ja erialaseid oskusi; 4) on kursis valitud kutse- ja eriala arengusuundadega ning suudab õpitut oma töös rakendada;
  • Kutsealase koolituse ülesanded 2 5) omab majandus-, ettevõtlus- ja õigusalaseid teadmisi; 6) tunneb ja järgib tööalase suhtlemise ja klienditeeninduse põhimõtteid; 7) on võimeline suhtlema tööalaselt eesti keeles ja kutsestandardi nõuetest tulenevalt vähemalt ühes võõrkeeles; 8) oskab töötada ennast ja keskkonda säästes; 9) oskab kasutada infotehnoloogiavahendeid .(Kutseharidusstandard)
  • Kutsehariduse õppekavaeesmärkide mudel õppija vaates TEOREETILISED VO-D VALMISOLEK TULEVIKUKS ÕK EESMÄRGID SOTSIAAL-PRAKTILISED VO-D KULTUURILISED VO-D sh ISIKSUSEOMADUSED
  • Kutsehariduse õppekava eesmärgid,õpiväljundid, hindamine ja sisukujundatakse ning õppeprotsess jaõppe korraldus planeeritakse lähtuvalteeltoodud väärtussüsteemist.
  • Allikas: KUTSEHARIDUSLIKU RIIKLIKU ÕPPEKAVA KOOSTAMISE KONTSEPTUAALSED ALUSED URL: http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/kuts eharidus/riiklike-oppekavade-arendus
  • Kasutatud allikad 1 Beljajev,R., Vanari,K. (2005). Õppimine ja õppimisoskuste arendamine täiskasvanuna. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Biggs, J., Tang, C. (2009). Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Bloom, B. S. (1956). Taxonomy of educational objectives: Cognitive domain. New York. Dewey, J. Tsitaadid http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/john_dewey ; alla laetud 20.09.2010 Engeström, Y. (2001). Expansive Learning at Work: toward an activity theoretical reconceptualization. Journal of Education and Work, Vol. 14, No. 1, 2001, 133–156. Griffiths, T. Guile, D. (2003) A Connective Model of Learning: the implications for work process knowledge. European Educational Research Journal, Vol 2, No 1, 56–73. Hirsijärvi,S., Huttunen,J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Kirjastus AS Medicina. Informaatika didaktika. http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk32.html, 13.03.2011. Kelly, V. (2004) The curriculum : theory and practice. 5th ed. London [etc.] : Sage. Kennedy, D. (2007). Writing and Using Learning Outcomes. HEA: University College Cork. Konverentsi „Innovation in Competence management“ 09-10.2011 Lahti_materjalid. Kridel, C. (Ed.) (2010). Encyclopedia of Curriculum Studies. USA: Sage. Kutseseadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12974050, alla laetud 13.03.2011. Kährik, A. (2007). LÜKKA õppekavaarenduse alaprojekt. Õppekavade toimimise uuring. http://www.ut.ee/lykka/orb.aw/class=file/action=preview/id=303473/%D5ppekavade+toimimise+uuring.pdf , alla laetud 13.03.2011. Marsh, C.J. (2009).Key Concepts for Understanding Curriculum. London and New York: Routledge. Methodologies for the Development of Competence-based Modular Curricula in VET(2008). Manual. Serbia Republic. Mooduli koostamise kontseptuaalsed alused http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/52/mooduli_kontseptsioon.pdf Moon, J. (2002). The Module and Program Development Handbook. Nagel,V Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Konspekt. http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html. alla laetud 13.03.2011 Nikkainen, P. Lyytinen, H. (2005). Õppiv kool ja enesehindamine. Tallinn:El Paradiso Noorväli, H. (2009). Praktika arendamine kutsehariduses. Tallinn: Tallinna Ülikool. Oakland, J.S. (2006).Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktika. Tallinn: Külim.
  • Kasutatud allikad 2 Overview of Cognitive Constructivism: http://viking.coe.uh.edu/~ichen/ebook/et-it/cognitiv.htm, alla laetud 13.03.2011. Overview of Social Constructivism: http://viking.coe.uh.edu/~ichen/ebook/et-it/social.htm, alla laetud 13.03.2011. Pilli, Einike (2008). Hindamine kõrgkoolis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Pinar W. F. (2003). Studies in curriculum theory. International handbook of curriculum research / edited by William F. Pinar . Mahwah (N.J.) : L. Erlbaum Associates. Rutiku, S. (2006). Kõrgkooli õppekava kontseptuaalsed ja metodoloogilised lähtekohad. Kogumikus Rutiku, S., Lehtsaar, T. (Koost.) Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus (lk 20-48). Rutiku, S.; Raudsepp, M.; Haamer, A.; Pilli, E.; Linn, E. (2007). Tartu Ülikooli õppekavaarendaja abimaterjal. Tartu: Tartu Ülikool, 2. Trükk. Rekkor, S, Piiskop, K., Ruus, V., Tooman, H. Õppekavaarendus kutsehariduses. 2006. Loogma, K. (koost.) Elukestev õpe – sillad ja tõkked. Eesti Haridusfoorum: Tallinn. lk 56-84. Rekkor, S, Piiskop, K., Ruus, V., Tooman, H. Õppekavaarendus kutsehariduses. 2005. Loogma, K. (koost.) Teaduspõhine kutseõpe-osa teaduspõhisest majandusest. TLÜ kirjastus: Tallinn.lk 37-50. Rekkor, S. Kutsehariduslike õppekavade arendamisest Eestis eelmisel kümnendil. 2004. Lepik, A.; Pandis, M. (koost.) Interdistsiplinaarsus sotsiaal- ja kasvatusteadustes. TPÜ kirjastus; 2004 Rekkor, S. Kutsealase koolituse ülesannete kirjeldamise kontseptuaalsed lähtekohad. 2002. Lepik, A.; Poom-Valickis, K. (koost.) Sotsiaal- ja kasvatusteaduste dialoog ja ühishuvid. TPÜ kirjastus: Tallinn. Rekkor, S. 2000. Magistritöö. Turundusõppe moodul ja selle väljatöötamise ning rakendamise haridusteoreetilised ja pedagoogilised alused. TPÜ. Rekkor, S. (2011). Development of the curricula in vocational education in Estonia. Innovations for competence management. http://pro.phkk.fi/kit/articles/Rekkor_article.pdf Schiro, M. (2008). Curriculum theory: conflicting visions and enduring concerns. Sage Publications. Siemens, G. (2004) Connectivism: A Learning Theory for the Digital Age. http://www.elearnspace.org/Articles/connectivism.htm. Alla laetud11.05.11 Tennant, M.; McMullan, C.; Kaczynsk, D. (2010). Teaching, Learning and Research in Higher Education. USA: Routledge. Vepsalainen, (2011). Education and world-of-work in the Future. Ettekanne konverentsil Innovations for competence management. http://pro.phkk.fi/kit/Workshops/Vepsalainen.pdf
  • Tänan!